Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1995, 87, 1540 Välja kuulutanud Vabariigi President 20.11.1995 otsus nr 639 Abieluvararegistri seadus Vastu võetud 09.11.1995 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Abieluvararegister (1) Abieluvararegister on riiklik register, kuhu kantakse abikaasade abieluvaralepingus toodud ning seaduses sätestatud juhtudel teised varalised õigused. (2) Abieluvararegistri (edaspidi register) pidamise töökorra ja registrikartoteegi vormi kehtestab justiitsminister. § 2. Registripidaja (1) Registripidajaks on maa- ja linnakohtus asuv kinnistusamet. (2) Kanded registrisse tehakse kinnistusametis, kelle tööpiirkonnas on abikaasa elukoht. Kui abikaasad elavad erinevate kinnistusametite tööpiirkonnas, tehakse kanded mõlemas kinnistusametis. Kinnistusjaoskondade olemasolu korral peetakse registrit vastavas jaoskonnas. (3) Justiitsminister võib mitme kinnistusameti tööpiirkonna ühendada üheks registri tööpiirkonnaks. (4) Registripidaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitab riik. § 3. Kohtuniku ja sekretäri pädevus (1) Kandeotsuseid teevad kohtunikud, kes määratakse selleks vastavalt kohtute seadusele (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358). (2) Kohtunik ei või osa võtta avalduse läbivaatamisest, kui esinevad tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358) §-s 18 sätestatud alused. (3) Registripidamise teisi toiminguid teeb kinnistussekretär (edaspidi sekretär) või tema ülesandel tehniline töötaja. Tehniline töötaja ei või teha toiminguid, mida seadusest tulenevalt peab tegema sekretär. § 4. Registri tööpiirkonna muutumine (1) Registri tööpiirkonna muutumisel läheb registripidamine üle registripidajale, kelle tööpiirkonda jääb abikaasa elukoht. (2) Senine registrikaart suletakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 ning säilitatakse arhiivkartoteegis. Suletud registrikaardile märgitakse uue registrikaardi asukoht ja number. Registritoimikus asuvad dokumendid ja registrikaardi ärakiri antakse üle pädevale registripidajale. (3) Pädeva registripidaja juures kantakse kehtivad kanded üle uuele registrikaardile. Kustutatud kanded kantakse üle, kui need on vajalikud kustutamata kannete mõistmiseks. Uue kaardi pealdises viidatakse eelmise kinnistusameti nimetusele ja kaardi numbrile. § 5. Abikaasa elukoht ja selle muutumine (1) Isiku elukoht määratakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-le 21. (2) Kui abikaasa elukoht muutub ja uus elukoht on teise registripidaja tööpiirkonnas, avab pädev registripidaja registrikaardi ja märgib sellele kehtivad kanded ning kehtivate kannete mõistmiseks vajalikud kehtetud kanded. Uuele registrikaardile märgitakse senise registrikaardi asukoht ja number. (3) Registripidaja teatab registrikaardi avamisest senisele registripidajale. Registripidaja teeb senisele registrikaardile abikaasa elukoha muutumise kohta märke ja viite uue registrikaardi asukohale ning numbrile. Senist registrikaarti ei suleta. (4) Kui abikaasa asub elama endisesse elukohta, kehtib selle registripidaja poolt peetud registrikaart edasi ning selle kohta tehakse märge eelmisele registrikaardile ja edasipeetavale registrikaardile. § 6. Registri avalikkus (1) Registrikartoteegi kanded on avalikud. Igaüks võib registrikartoteegiga tasuta tutvuda ja saada tasu eest registrikartoteegi ärakirju. (2) Registritoimikuga võib tutvuda ning selles olevaid dokumentide ärakirju võib anda kandealuse isiku nõusolekul või õigustatud huvi olemasolul, mille üle otsustab kinnistusameti juhataja. Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse abikaasal, tema esindajal, seadusega sätestatud riigiasutuse ja kohtu esindajal, isikul, kes on pooleks kohtulikus vaidluses, milles kasutatakse registritoimiku andmeid, ja muul õigustatud huvi omaval isikul. § 7. Kande õiguslik tähendus (1) Kanne jõustub sellele allakirjutamise päevast. (2) Registrisse kandmisele kuuluvatel asjaoludel on kolmandate isikute suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on pädevasse registrisse kantud enne kolmanda isiku nõude tekkimist, välja arvatud siis, kui kolmas isik neist asjaoludest teadis või pidi teadma. Sama kehtib, kui abieluvaralepingut muudetakse, lõpetatakse või kui leping on tühine. (3) Ebapädeva registripidaja juures tehtud kanne ei ole kehtetu. Nimetatud kande parandab registripidaja. (4) Kandega ei ole seotud seadusest tulenevate varaliste õiguste tekkimine, muutumine ja lõppemine abikaasade endi vahelistes suhetes. § 8. Töökeel (1) Registrit peetakse eesti keeles. (2) Dokumendid, mis ei ole eesti keeles, esitatakse registripidajale koos notariaalselt tõestatud eestikeelse tõlkega. § 9. Registri pitsat Registris kasutatakse kinnistusameti pitsatit. 2. peatükk REGISTRI SISU § 10. Registri koosseis Registri koosseisu kuuluvad: 1) registrikartoteek; 2) registritoimik; 3) registripäevik. § 11. Registrikartoteek (1) Registrikartoteek koosneb registrikaartidest. (2) Ühes kinnistuspiirkonnas on registrikaartidel ühtne numeratsioon. Iga kaart saab jooksva numbri vastavalt kaardi avamise ajalisele järjekorrale. (3) Abikaasade jaoks võib ühe registripidaja juures avada ainult ühe registrikaardi. (4) Registrikaardid järjestatakse kartoteegis jooksvate numbrite järgi. § 12. Registritoimik (1) Registritoimikus hoitakse kande tegemise aluseks olevaid dokumente (abieluvaralepingud, kohtuotsused, kande tegemise avaldused jt.). (2) Registritoimikus asuvad registrikaardi kohta käivad dokumendid tähistatakse registrikaardi numbriga. § 13. Registripäevik (1) Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (2) Registripäevikusse kantakse avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud registrikaardi number, vahekäsutuse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandeotsuse tegemise, kande tegemise ja teatavakstegemise aeg, registrisekretäri allkiri, tehinguväärtuse ning riigilõivu suurus. (3) Registripäevikuna võib kasutada kinnistuspäeviku vormi. § 14. Asenduskaart (1) Kui registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus sisse asenduskaardi. (2) Menetlus algatatakse kandeotsuseid tegeva kohtuniku või puudutatud isiku avalduse alusel. Vähemalt kaks kuud enne asenduskaardi sisseseadmist avaldab kinnistusamet Riigi Teataja Lisas teate asenduskaardi sisseseadmise ja selle põhjuse kohta. (3) Asenduskaardi sisseseadmise ja kannete tegemise otsust ei või teha registrisse kandeotsuseid tegev kohtunik. § 15. Tähestikuline kartoteek (1) Registri kohta peetakse tähestikulist kartoteeki abikaasa perekonnanime järgi. Kui abikaasadel on erinevad perekonnanimed, peetakse iseseisvat tähestikulise kartoteegi kaarti mõlema abikaasa perekonnanime järgi. (2) Tähestikulise kartoteegi kaardile kantakse abikaasade perekonnanimed, sünninimed, eesnimed ja registrikaardi number. § 16. Registri hoidmine (1) Registrit hoitakse alaliselt kinnistusameti arhiivis ning seda säilitatakse õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul. (2) Registritoimikut tuleb hoida registrikaartidest eraldi. 3. peatükk REGISTRIKANDED § 17. Registrikaardi kanded (1) Registrikaart on kahe poolega ning koosneb pealdisest ja kolmest veerust. (2) Registrikaardile kantakse seaduses sätestatud andmed. (3) Registrikaardi pealdisesse kantakse registrikaardi number, kinnistusameti nimetus ning abikaasade isikuandmed. (4) Registrikaardi veergudesse tehakse järgmised kanded: 1) esimesse veergu kande jooksev number; 2) teise veergu abikaasade seadusest tulenevate varaliste õiguste muutmine ning tehtud kannete tühistamine või muutmine; 3) teise veergu abikaasade varaliste õiguste suhtes välismaa seaduse kohaldamine; 4) kolmandasse veergu kande alus, kande kuupäev ja kande teinud kinnistussekretäri allkiri ning märked. § 18. Abikaasa andmed registrikaardil (1) Abikaasa isikuandmed on tema ees-, perekonna- ja sünninimi ning elukoht ja isikukood. Kui isikul ei ole isikukoodi, kantakse selle asemel registrisse tema sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. (2) Isiku elukohana märgitakse omavalitsusüksus, kus ta elab. § 19. Avaldus kande tegmiseks (1) Kanne tehakse, sealhulgas kustutatakse ja muudetakse abikaasade kirjaliku avalduse alusel. (2) Ühe abikaasa avalduse alusel tehakse kanne, kui: 1) kande aluseks on abieluvaraleping või jõustunud kohtuotsus; 2) abieluvaraleping on lõppenud abielu lõppemise tõttu; 3) kanne tehakse käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud juhul; 4) parandatakse ebaõiget kannet. (3) Avalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, andmed puudutatud isikute kohta ning millise dokumendi alusel kannet teha soovitakse. Avalduses peab olema näidatud selle registrikaardi number, millele kande tegemist taotletakse, kui registrikaart on avatud. (4) Avaldusel peavad allkirjad olema notariaalselt tõestatud. Avaldus võib sisalduda abieluvaralepingus. (5) Avaldust, mille täitmine on seotud tingimusega, ei rahuldata. Kui avalduses soovitakse mitut kannet, võib avaldaja seada tingimuseks, et ühte kannet ei tehta teist kannet tegemata või et üks kanne tehakse enne teist. § 20. Avalduse esitamine ja tagasivõtmine (1) Avalduse võib esitada abikaasa ise või tema esindaja. Avalduse esitamiseks ja tagasivõtmiseks antud volikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Avaldusel allkirjad tõestanud notar loetakse volitatuks avaldust esitama. (2) Kuni kandeotsuse tegemiseni võib avalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldusel peavad olema allkirjad notariaalselt tõestatud. Kui notarit on volitatud avaldust esitama ja ta on selle esitanud, siis on tal ka avalduse tagasivõtmise õigus. § 21. Kande tegemiseks vajalikud dokumendid (1) Kande aluseks on järgmised dokumendid: 1) abieluvaraleping; 2) jõustunud kohtuotsuse ärakiri, kui kande tegemist taotletakse kohtuotsuse alusel; 3) abielutunnistus; 4) tunnistus või otsus abikaasa surma või abielu lahutamise kohta, kui kanne kustutatakse abielu lõppemise tõttu; 5) tõend riigilõivu ja kande avaldamise kulude tasumise kohta; 6) muud seadusest tulenevad dokumendid. (2) Kande tegemiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 5 tuleb avaldusele lisada senise registrikaardi tõestatud ärakiri. (3) Abikaasade varalistele õigustele välismaa seaduse kohaldamise kandmisel registrisse on kande aluseks välismaise asutuse poolt välja antud abielutunnistus ning abieluvaraleping, kui see on olemas. (4) Registripidaja nõudmisel tuleb esitada tõendeid abikaasa elukoha kohta. (5) Kande parandamine toimub käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud korras. § 22. Dokumentide vastuvõtmine (1) Avalduse esitaja on kohustatud esitama kande aluseks olevad dokumendid. (2) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt tõestatud ärakiri. (3) Avalduse esitamisel teeb registripidaja sellele pealdise avalduse vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja, avaldusele esitatud dokumentide loetelu ja iga dokumendi lehekülgede arvu kohta. Pealdisele kirjutab alla avalduse vastuvõtja. (4) Kui avaldus ei vasta vorminõuetele, ei võeta seda vastu. (5) Avaldus registreeritakse kohe registripäevikus ja nummerdatakse vastavalt avalduse saabumise ajale. (6) Samal päeval posti teel saabunud avaldused loetakse üheaegselt registripidajale esitatuiks ja registreeritakse päevikus sellel päeval saabunud avalduste järele. Vastuvõtmise kellaajaks märgitakse avalduste vastuvõtu lõpetamise kellaaeg. (7) Avalduse vastuvõtmisel väljastab registripidaja avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist. (8) Kuni kandeotsuse tegemiseni võib avalduse esitanud isik esitada registripidajale täiendavaid dokumente. § 23. Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks (1) Kui avalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, võib kohtunik määrata piisava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (vahekäsutus). Vahekäsutuse tegemine märgitakse registripäevikusse. (2) Kui puudust tähtajaks ei ole kõrvaldatud, jätab kohtunik avalduse rahuldamata. § 24. Kandeotsuse tegemine (1) Vaadanud avalduse läbi, teeb kohtunik ühe kuu jooksul, avalduse laekumise päevast arvates, kandeotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult, osaliselt, jätab selle rahuldamata või määrab vastavalt käesoleva seaduse §-le 23 tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (2) Avaldus jäetakse rahuldamata, kui: 1) abikaasa elukoht ei ole registri tööpiirkonnas; 2) isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist; 3) ei ole esitatud nõutavaid dokumente või need ei ole nõutavas vormis; 4) abieluvaralepingu sõlminud isikud ei ole abielus; 5) kande tegemise takistust ei ole kõrvaldatud kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul; 6) esitatud dokumentidest ei selgu avaldaja soov või soovitava kande õiguslik alus; 7) kande tegemine on keelatud seadusega või on vastuolus heade kommetega; 8) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole võimalik kannet teha. (3) Kandeotsus on maa- või linnakohtu lahend. Kandeotsus tehakse kirjalikult ja sellele kirjutab alla kohtunik. Kandeotsus jõustub tegemise päevast. § 25. Kandeotsuse sisu Kandeotsuses märgitakse: 1) kohus ja kohtuniku nimi; 2) otsuse tegemise aeg ja koht; 3) kande tekst; 4) viide registrikaardile ja veerule, kuhu kanne tehakse; 5) kellele tehakse otsus teatavaks ning kus avaldatakse kanne; 6) kui avaldus jäetakse rahuldamata – otsuse põhistus ja õiguslik alus; 7) otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg. § 26. Kande tekst Kande tekst sisaldab: 1) registrikaardi avamisel kinnistusameti nimetuse ja registrikaardi jooksva numbri; 2) registrikaardi avamisel abikaasade nimed ja isikuandmed; 3) abikaasade seadusest või lepingust tulenevates varalistes õigustes tehtud muudatused; 4) käesoleva paragrahvi punktis 3 sätestatud muudatuste suure mahu korral viite kande aluseks olevale dokumendile; 5) lahusvara liikide kirjelduse, nimistu või viite kande aluseks olevale dokumendile; 6) viite avaldusele ning kande alusdokumendile. § 27. Kande tegemine (1) Kandeotsuse alusel tehakse samal päeval kanne registrikaardile. (2) Kanded registrikaardil nummerdatakse nende tegemise järjekorras. Kui kaardile tehakse mitu kannet, siis tehakse need avalduste esitamise ajalises järjekorras. (3) Kanded tuleb kirjutada loetavalt. Kandes võib kasutada üksnes üldtuntud lühendeid. (4) Kandele kirjutab alla sekretär. Kandel on allakirjutamise kuupäev. (5) Kande tegemise kohta tehakse märge kandeotsusele ja registripäevikusse. § 28. Mitme avalduse lahendamine Kui kande tegemiseks on esitatud mitu avaldust, siis rahuldatakse need vastavalt registreerimise järjekorrale registripäevikus, kui avaldused esitanud isikud ei lepi kokku teisiti. § 29. Kandest teatamine (1) Pärast kande tegemist antakse või saadetakse kandeotsuse ärakiri 10 tööpäeva jooksul mõlemale abikaasale, avalduse mitterahuldamisel avalduse esitajale. Abikaasad võivad teatavakstegemisest loobuda. (2) Kandeotsuse ärakirjas näidatakse registrikaardile kande tegemise kuupäev. Otsuse teatavakstegemine märgitakse registripäevikusse. (3) Kandeotsuse või registrikartoteegi ärakiri on kinnistusraamatu kande parandamise aluseks olev dokument. § 30. Kande avaldamine (1) Registri kanne abieluvaralepingu sõlmimise või välismaa seaduse kohaldamise ning nende kannete kustutamise kohta avaldatakse Riigi Teataja Lisas. Avaldamine peab toimuma ka käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud juhul. (2) Avaldada tuleb abikaasade nimed, kande üldine sisu, kande tegemise aeg ja koht. (3) Avaldamise aeg märgitakse kandeotsusele. § 31. Abiregistrikaart Kui kanneteks ei piisa registrikaardi esi- ja tagaküljest, avatakse uus registrikaart. Esimese registrikaardi tagakülje kolmandasse veergu tehakse märge «Jätkub abiregistrikaardil» ning abikaardi numbri juurde märge «Abiregistrikaart» ning kolmandasse veergu märge «Esimese registrikaardi järg». Abiregistrikaart saab jätkatava registrikaardi numbri. § 32. Kande muutmine ja kustutamine (1) Kande muutmisel tehakse uus kanne registrikaardile uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kandele tõmmatakse punane joon alla. (2) Kande kustutamisel tõmmatakse kandele punane joon alla. § 33. Dokumentide ja lõivu tagastamine (1) Kui kohtunik jätab avalduse rahuldamata, tagastatakse avaldajale avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid. (2) Avalduse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel tagastatakse tasutud lõiv ja avaldamise kulud kohtuniku määruse alusel. Tagastatavast lõivust arvatakse maha menetluse tegelikud kulud, mis on 1/4 tasutud lõivust, kuid mitte üle 100 krooni. § 34. Registrikaardi sulgemine (1) Kui registrikaardil ei ole kehtivaid kandeid, kriipsutatakse kaart diagonaalse punase joonega läbi ning kolmandasse veergu tehakse märge sulgemise kohta. Sulgemise märkes näidatakse sulgemise alus ja kuupäev ning märkele kirjutab alla sekretär. (2) Suletud registrikaart tuleb registrikartoteegist eraldada ning säilitada arhiivkartoteegis. § 35. Ärakirjade tegemine (1) Registri ärakirju tehakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 6. Sekretär kirjutab ärakirjale alla, tõendab selle pitseriga ja märgib sellele ärakirja tegemise kuupäeva. (2) Ärakiri peab sisaldama kaardi kõiki kehtivaid kandeid. Ärakiri peab sisaldama kustutatud kandeid, kui seda on taotletud või kui seda on vaja teiste kannete mõistmiseks. (3) Kui kinnistusametile on esitatud avaldus, mille kohta ei ole kandeotsust veel tehtud, peab ärakiri sisaldama viidet avaldusele, mis on kantud registripäevikusse. (4) Isiku nõudel annab registripidaja tõendi, et kannet ei ole muudetud või et kannet või järgmisi kandeid registris ei ole. (5) Isiku nõudel antakse talle tõestamata ärakiri. § 36. Menetluse kulud (1) Avaldus võetakse menetlusse ning ärakirju tehakse pärast seda, kui on tasutud riigilõiv. (2) Kanded avaldatakse avalduse esitaja kulul. 4. peatükk KANNETE PARANDAMINE JA KAEBUSTE ESITAMINE § 37. Kande parandamine (1) Kui kanne ei vasta kohtuniku otsusele, parandab kande sekretär. (2) Kui kanne on ebaõige, parandab selle registripidaja enda algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel, kui ta põhjendab kande ebaõigsust. (3) Registripidaja teatab puudutatud isikutele kande eelseisvast parandamisest ning annab vastuväidete esitamise tähtaja. Vastuväidete üle otsustab kandeid teostav kohtunik. (4) Vastuväite rahuldamata jätmise korral on selle esitajal õigus pöörduda kohtusse kaebusega vastavalt käesoleva seaduse §-le 39. (5) Kande võib kohtuniku otsusel parandada, kui ei ole esitatud vastuväiteid või kui ei ole vaidlustatud nende rahuldamata jätmist. (6) Kui kande parandamist põhjustavad asjaolud kõrvaldatakse, kannet ei parandata. (7) Kande parandamisest teatatakse viivitamatult isikule, kelle avalduse alusel on kanne tehtud. § 38. Kande parandamise teostamine (1) Parandatavale kandele tõmmatakse osaliselt või täielikult punane joon alla ning tehakse uus kanne või märge kande parandamise kohta registrikaardi kolmandas veerus. Uues kandes märgitakse, et see asendab eelmist. (2) Kui kande tekstile on ekslikult punane joon alla tõmmatud, kriipsutatakse punane joon läbi mustade ristjoontega ning tehakse märge kande parandamise kohta. (3) Mahatõmbamised ja juurdekirjutused kande tekstis, teksti kustutamine või muul viisil loetamatuks muutmine ei ole lubatud, välja arvatud õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamine. (4) Õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamise otsustab sekretär puudutatud isikutele teatamata. Parandamise kohta tehakse märge registrikaardi kolmandas veerus. Valesti kirjutatud sõnad, tähed ja numbrid peavad jääma loetavaks. § 39. Kaebused kohtuniku otsuse peale (1) Kohtuniku otsuse peale võib edasi kaevata ringkonnakohtule ühe kuu jooksul, arvates otsuse ärakirja saamisest. Kaebus esitatakse ja vaadatakse läbi tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud apellatsioonimenetluse korras. (2) Kaebust ei saa esitada otsuse peale, mille alusel on kanne registrisse tehtud. § 40. Kaebused registrit pidava ametniku tegevuse peale (1) Registrit pidava ametniku tegevuse peale võib puudutatud isik esitada kaebuse ühe kuu jooksul, arvates ametniku tegevusest teada saamisest, ja selle lahendab kandeotsuseid tegev kohtunik. (2) Kohtunik lahendab oma otsusega kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Otsus tehakse kaebuse esitajale teatavaks. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 41. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. septembril. § 42. Registripidamine arvutis (1) Justiitsministri määramisel võib registrit pidada arvutis. (2) Kui registrit peetakse arvutis, tuleb kehtivad kanded säilitada väljatrükkidena. (3) Arvutis peetava registri kanne on tehtud, kui see on salvestatud registri kannetele määratud andmebaasis. § 43. Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused ja täiendused: (1) Paragrahvi 7 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kinnistusraamatuseaduses sätestatud korras kande tegemise kinnistusraamatusse ning abieluvararegistri seaduses sätestatud korras kande tegemise abieluvararegistrisse otsustab kohtunik ainuisikuliselt.». (2) Paragrahvi 17 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Maa- või linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu kohtunikku otsustavad kohtu tööpiirkonnas asuvate kinnisasjade kohta kinnistusraamatusse ning kohtu tööpiirkonnas elavate abikaasade varaliste õiguste kohta abieluvararegistrisse kande tegemise.». (3) Paragrahvi 371 2. ja 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kinnistusamet peab kinnistusraamatuid kohtu tööpiirkonnas asuvate kinnisasjade kohta ning abieluvararegistrit kohtu tööpiirkonnas elavate abikaasade poolt sõlmitavate abieluvaralepingute kohta. (3) Kinnistusraamatute ja abieluvararegistri pidamise kord sätestatakse vastavalt kinnistusraamatuseaduse ja abieluvararegistri seadusega.». § 44. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (RT I 1994, 53, 889; 89, 1516; RT I 1995, 26–28, 355; 49, 749) §-s 146 tehakse järgmine täiendus: Paragrahvi täiendatakse 31. lõikega järgmises sõnastuses: «(31) Kui abikaasade varalised õigused on määratud käesoleva paragrahvi kohaselt välismaa seadusega ja kui abikaasa elab Eestis, siis kolmandate isikute suhtes kehtivad välismaa seadusega määratud abikaasade varalised õigused juhul, kui selle kohta on tehtud kanne abieluvararegistrisse või kui kolmas isik teadis või pidi neid õigusi teadma.». § 45. Riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: (1) Paragrahvi 2 punkt 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «11) kinnistusametites sooritatavatelt toimingutelt ja ärakirjade tõestamiselt;». (2) Paragrahvi 4 7. lõike punktile 2 lisatakse lõppu sõnad «ja ebaõige kande parandamine». (3) Paragrahvi 4 täiendatakse 11. lõikega järgmises sõnastuses: «(11) Abieluvararegistrisse kande tegemisel on riigilõivust vabastatud: 1) ebaõige kande parandamine; 2) registri ärakirja tõestamine kohtule, valitsusasutusele, kohaliku omavalituse organile ja notarile nende pädevuses olevate ülesannete täitmiseks.». (4) Lisa 1 punkti 7 täiendatakse alapunktidega 15–19 järgmises sõnastuses: «15) abieluvararegistrisse kande tegemise eest 100%* 16) abieluvararegistrisse tehtud kande kustutamise eest 50%* 17) abieluvararegistrikaardi tõestatud ärakirja eest 35 krooni 18) abieluvararegistri toimiku dokumendi tõestatud ärakirja eest 25 krooni iga lehekülje eest 19) abieluvararegistri dokumendi tõestamata ärakirja eest 10 krooni iga lehekülje eest». (5) Lisa 2 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Riigilõivu täismäärad ning tehinguväärtuse määramine kannete tegemisel kinnistusraamatusse ja abieluvararegistrisse». (6) Lisa 2 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses: «3. Tehinguväärtus abieluvararegistri kannete tegemisel Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole tehinguväärtust sätestatud, siis võetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.». Riigikogu esimees Toomas SAVI