Teksti suurus:

Prokuratuuri seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1993, 11, 184

Prokuratuuri seadus

Vastu võetud 25.02.1993

(õ) 24.11.2008 18:15

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. märtsi 1993. a.
otsusega nr. 56

I peatükk

Üldsätted

§ 1. Prokuratuuri koht riigis ja tema tegevuse seaduslik alus

(1) Prokuratuur on täidesaatva riigivõimu asutus, mis kuulub justiitsministri valitsemisalasse iseseisva ameti staatuses.

(2) Prokuratuuri tegutsemise kord ning prokuröride volitused määratakse kindlaks seaduste ja Prokuratuuri põhimäärusega.

§ 2. Prokuratuuri ülesanded

Prokuratuuri ülesanded on:

1) järelevalve kriminaalasjade kohtueelse menetluse seaduslikkuse üle;
2) riikliku süüdistuse esindamine kõigi astmete kohtutes;
3) järelevalve vabaduse võtmisega seotud karistuste täitmise ning meditsiinilise ja kasvatusliku iseloomuga sunnivahendite kohaldamise seaduslikkuse üle;
4) järelevalve politsei tegevuse seaduslikkuse üle.

§ 3. Prokuratuuri süsteem ja juhtimine

(1) Prokuratuur koosneb Riigiprokuratuurist ning maa- ja linnaprokuratuuridest.

(2) Seadusega võib moodustada eriprokuratuure.

(3) Prokuratuuri juhib riigiprokurör, kel on Prokuratuuri juhtimisel kriminaalprotsessiseadustest tulenevate erisustega samad õigused ja kohustused, mis direktoril riigiameti juhtimisel.

(4) Prokuratuuri ülesandeid täidab Riigiprokuratuur kogu vabariigis ning maa- ja linnaprokuratuurid vastavate kohtute tööpiirkonnas. Ringkonnakohtutes esindavad riiklikku süüdistust Riigiprokuratuuri prokurörid.

(5) Eriprokuratuur täidab ülesandeid vastavalt tema pädevusele vabariigi territooriumil.

§ 4. Prokuratuuri eelarve, põhimäärus, struktuur ja koosseisud

(1) Prokuratuuri eelarve on osa Justiitsministeeriumi eelarvest.

(2) Prokuratuuri põhimääruse, struktuuri ja koosseisud kinnitab justiitsminister.

§ 5. Riigiprokuröri aruandlus

(1) Riigiprokurör esitab justiitsministrile vähemalt üks kord kalendriaastas aruande Prokuratuuri tööst möödunud perioodil.

(2) Aruande vormi, esitamise korra ja tähtaja kinnitab justiitsminister.

§ 6. Välislepingutest tulenevate küsimuste lahendamine Prokuratuuri poolt

Eesti Vabariigi välislepingutest tulenevaid küsimusi lahendab Prokuratuur oma pädevuse piires ja kehtestatud korras.

II peatükk

Prokuröri õiguslik seisund

§ 7. Prokurörile esitatavad nõuded

(1) Prokurörina võib töötada Eesti kodanik, kel on Tartu Ülikooli või vähemalt selle tasemele vastav juriidiline kõrgharidus.

(2) Prokuröriks ei saa olla isik, kes:

1) on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest;
2) on vallandatud, tagandatud või välja heidetud mõnelt juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudvalt töö- või ametikohalt seoses sobimatusega edasitöötamiseks;
3) oma tervise tõttu ei saa prokurörina töötada. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon.

(3) Prokurör võib töötada väljaspool Prokuratuuri ainult pedagoogilisel alal või teaduslikul uurimistööl.

Prokurör ei või:

1) olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige;
2) kuuluda erakondade, poliitiliste liikumiste või rühmituste juhtorganitesse ning osa võtta tegevusest, mis on vastuolus prokuröri kutse-eetikaga;
3) olla tulundusettevõtete juhatuse või nõukogu liige. Loetletud tingimused peavad olema täidetud prokuröri ametisse nimetamise ajaks;
4) olla oma ametisoleku ajal asutatavate tulundusettevõtete asutajaliikmeks.

§ 8. Prokuröri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine

(1) Riigiprokuröri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister, teised prokurörid riigiprokurör.

(2) Prokuröri töösuhteid reguleerib Eesti Vabariigi töölepingu seadus (RT 1992, nr.15/16, art.241) käesolevast seadusest tulenevate ja riigiteenistujale ettenähtud erisustega.

§ 9. Riigiprokuröri volituste tähtaeg

(1) Riigiprokuröri volituste tähtaeg on viis aastat.

(2) Volituste tähtaja möödumisel vabastatakse riigiprokurör ametist või nimetatakse ametisse tagasi.

§ 10. Riigiprokuröri ennetähtaegne ametist vabastamine

Justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu esimehega vabastab riigiprokuröri ennetähtaegselt ametist järgmistel alustel:

1) tahtliku kuriteo toimepanemise eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
2) raske ametialase üleastumise korral;
3) tervislikel põhjustel;
4) omal soovil.

§ 11. Prokuröri sõltumatus

Prokurör on oma protsessuaalsete ülesannete täitmisel sõltumatu ning tegutseb kehtivate seaduste ja oma veendumuste järgi.

§ 12. Tööandja eluruum

Prokurörile võidakse anda vajadusel omaette tööandja eluruum.

§ 13. Prokuröri ametipalk, puhkus ja sotsiaalsed tagatised

(1) Prokuröri ametipalga ja ametistaaþitasu kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Prokuröri puhkuse reguleerib Eesti Vabariigi puhkuseseadus (RT 1992, nr.37, art. 481).

(3) Prokurörile laienevad kõik riigiteenistujale ettenähtud sotsiaalsed garantiid.

III peatükk

Rakenduslikud sätted

§ 14. Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimine

Eesti Vabariigi Prokuratuur reorganiseeritakse käesoleva seaduse alusel.

§ 15. Riigiprokuröri ametisse nimetamine

Justiitsminister nimetab riigiprokuröri ametisse 10 päeva jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 16. Seni ametis olnud prokuröride volituste lõppemine ja ametist vabastamine

(1) Eesti Vabariigi prokuröri volitused lõpevad riigiprokuröri ametisse nimetamisel. Eesti Vabariigi prokuröri vabastab ametist justiitsminister.

(2) Riigiprokurör vabastab teised prokurörid ametist seoses Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimisega või nimetab uuesti ametisse käesoleva seaduse paragrahv 17 punktis 2 sätestatud komisjoni ettepanekul.

§ 17. Justiitsministeeriumi ülesanded Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimisel

Justiitsminister:

1) kinnitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist Prokuratuuri põhimääruse, struktuuri ja koosseisude nimestiku ning esitab Prokuratuuri eelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele;

2) moodustab prokuröriks nimetatavate isikute sobivuse kindlaksmääramiseks komisjoni riigiprokurörist, Riigikohtu liikmetest ja tegevjuristidest. Komisjoni tööd juhib justiitsminister. Prokuröri kandidaadid esitab komisjonile riigiprokurör;

3) moodustab hiljemalt 10 päeva jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimise komisjoni.

§ 18. Eesti Vabariigi Prokuratuuri menetluses olevate asjade lahendamine ja üleandmine

(1) Üldjärelevalve alal lõpetatakse menetluses olevate kaebuste lahendamine ühe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist.

(2) Tsiviilprotsessi koodeksi paragrahv 120 alusel teiste isikute huvides esitatud prokuröri hagides kuulub menetlus lõpetamisele üksnes hageja taotlusel.

Tsiviilkohtu lahenditele enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud prokuröri protestid kuuluvad läbivaatamisele vastavalt kehtivale Tsiviilprotsessi koodeksile.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi Prokuratuuri saabunud, kuid menetlusse võtmata materjalid kriminaalasja algatamise küsimuse otsustamiseks antakse üle vastavatele uurimisbüroodele.

(4) Enne käesoleva seaduse jõustumist Eesti Vabariigi Prokuratuuri menetlusse võetud kriminaalasjades viiakse eeluurimine lõpule kahe kuu jooksul. Kui selle tähtaja jooksul ei ole kriminaalasjade eeluurimise lõpetamine võimalik, kuuluvad need üleandmisele vastavatele uurimisbüroodele vähemalt 10 päeva enne eeluurimistähtaja lõppemist.

§ 19. Prokuratuuri tegevuse õiguslik alus

(1) Käesoleva seaduse jõustumisest kuni Prokuratuuri moodustumiseni jätkab Eesti Vabariigi Prokuratuur protsessuaalsete ülesannete täitmist kehtivate protsessiseaduste alusel käesolevas seaduses ettenähtud piirides.

(2) Pärast Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimist ja kuni uute protsessiseaduste kehtestamiseni juhindub Prokuratuur kehtivatest protsessiseadustest käesoleva seadusega ettenähtud piirides.

(3) Käesoleva seaduse jõustumisest ei kuulu enam kohaldamisele NSV Liidu seadus 1979.aasta 30.novembrist "NSV Liidu prokuratuurist", välja arvatud paragrahvid 22-27 käesoleva seaduse paragrahv 2 punktis 4 ettenähtud ülesannete täitmisel ning paragrahvid 42-45 käesoleva seaduse paragrahv 2 punktis 3 ettenähtud ülesannete täitmisel.

§ 20. Vabariigi Valitsuse ülesanded Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimisel

Vabariigi Valitsus:

1) esitab Riigikogule käesolevast seadusest tulenevalt õigusaktide muutmise, täiendamise või tühistamise seaduste eelnõud;

2) tagab Eesti Vabariigi Prokuratuuri reorganiseerimiseks vajalikud rahalised vahendid ning materiaal-tehnilised tingimused.

IV peatükk

Seaduse jõustumine

§ 21. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

Riigikogu esimees Ü. Nugis

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json