Teksti suurus:

Ravimiseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 3, 56

Ravimiseadus

Vastu võetud 19.12.1995

(õ) 21.09.2007 15:20

  Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 9. jaanuari 1996. a otsusega nr 6


1. peatükk
ÜLDSÄTTED


§ 1. Ravimiseaduse eesmärk ja ülesanded

(1) Ravimiseadus määrab kindlaks ravimite tootmise, impordi, ekspordi ja turustamise korra.
(2) Käesolev seadus on aluseks teistele ravimite kohta käivatele õigusaktidele.

§ 2. Ravimiseaduses kasutatavad mõisted

(1) Ravim on käesoleva seaduse tähenduses igasugune aine, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks.
(2) Ravimpreparaat on tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks. Ravimpreparaate, mis sisaldavad sama toimeainet erinevates kogustes või ravimvormides, käsitatakse kui erinevaid ravimpreparaate.
(3) Ravimisarnane aine on aine, milles on toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks, või mis ei sisalda üldse toimeainet, kuid tootja või turustaja kirjeldab tootel ravimile iseloomulikke kasutusalasid.
(4) Toimeaine on teaduslike meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud eesmärkidel.
(5) Käesolevas seaduses nimetatakse ravimpreparaate ja ravimisarnaseid aineid ravimiteks ja käesoleva seaduse sätted kehtivad nende kõikide kohta, kui pole kehtestatud teisiti.
(6) Ravimite tootmine on käesoleva seaduse tähenduses ravimite valmistamine, pakendamine või ümberpakendamine.

§ 3. Ravimitele esitatavad nõuded

(1) Kõik ravimid peavad olema eeldatavate tarbimisomadustega ja nende eesmärgipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele.
(2) Eestis võib turustada ja kasutada ainult Ravimiametis registreeritud ravimeid ja ravimeid, millele Ravimiamet on väljastanud ühekordse impordi- ja kasutamisloa.
(3) Ravimite turustamisel peab nendega kaasas olema ammendav eestikeelne informatsioon ravimi koostise, koostisainete omavahelise vahekorra ja kasutamise kohta, kui sotsiaalminister pole kehtestanud teisiti.
(4) Ravimi nimetus ja kujundus ei tohi koostist ja üldisi toimeid silmas pidades olla eksitav ning peab tagama tema eristamise teistest ravimitest. Ravimiametil on õigus nõuda ravimile täiendava hoiatava erimarkeeringu paigutamist.
(5) Ravimi registreerimiseks peab see vastama käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 4. lõikes toodud nõuetele.

§ 4. Seosed teiste seadustega

(1) Käesolevas seaduses käsitletud ravimitele, mis kuuluvad narkootiliste ainete hulka, laienevad narkootiliste ainete kohta käivad seadused ja muud õigusaktid.
(2) Käesolevas seaduses käsitletud ravimitele, mida lisaks kasutatakse ka veterinaarias, kohaldatakse käesolevat seadust ja neile laienevad veterinaarias kasutatavate ainete kohta käivad seadused ja muud õigusaktid. Ainult veterinaarias kasutatavate ravimite tootmist, registreerimist, hulgi- ja jaemüügi korraldust reguleerivad veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613) tulenevad õigusaktid.
(3) Radioaktiivsetele ravimitele laienevad radioaktiivsete ainete kohta käivad seadused ja muud õigusaktid.

§ 5. Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri ja Ravimiameti pädevus

(1) Vabariigi Valitsus kehtestab ravimite tootmise, hulgi- ja jaemüügi tegevusloa saamise nõuded, tegevusloa taotlemise ja tühistamise korra.
(2) Vabariigi Valitsus kehtestab ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ja nende rakendamise korra.
(3) Sotsiaalminister kehtestab ravimite hulgi- ja jaemüügi, ravimite registreerimise, ravimitealase arvestuse ja aruandluse ning andmete avalikustamise korra.
(4) Sotsiaalminister kehtestab ravimite tootmise, impordi ja ekspordi eeskirjad ning sellekohase arvestuse ja aruandluse korra.
(5) Sotsiaalminister annab kooskõlas käesoleva seadusega välja ravimite loetelusid ja eeskirju, mis puudutavad registreerimistaotlusega kaasaskäivat dokumentatsiooni ning ravimpreparaadi või ravimisarnase aine koostise, pakendi või markeeringu muutmisega kaasnevaid protseduure.
(6) Ravimite registreerimist ja ravimite kvaliteedi kontrolli korraldab ja selle eest vastutab Ravimiamet.
(7) Ravimiamet väljastab ravimitootjatele ja hulgimüügiettevõtetele ravimite müügilubasid, ravimite impordi- või ekspordilubasid ning kontrollib narkootiliste ja psühhotroopsete ravimite importi, eksporti, säilitamist ja kasutamist.
(8) Ravimiameti ülesandeks on ravimite registreerimistaotlustele eksperdihinnangute andmine ja ravimite keemilis-farmatseutiliste omaduste kontroll.
(9) Ravimiametil on õigus otsustada, kas toode on ravim või mitte, ning vajadusel määratleda, kas preparaat kuulub narkootiliste või psühhotroopsete ravimite hulka.
(10) Ravimiametil on õigus nõuda ravimitega tegelevatelt isikutelt informatsiooni nende ametialase tegevuse kohta ning kontrollida kõikide ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodete valmistamist, säilitamist, turustamist ja muul viisil väljastamist ning kontrollida selle kohta käivat dokumentatsiooni. Avastatud rikkumiste korral on Ravimiametil õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks.


2. peatükk
RAVIMITE TOOTMINE, IMPORT JA EKSPORT

§ 6. Ravimite tootmine

(1) Ravimeid on lubatud toota ainult isikutel, kellel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite tootmise tegevusluba. Ravimeid tootvas ettevõttes peab töötama ravimite kvaliteedi kontrolli eest vastutav erialase ettevalmistusega isik.
(2) Apteekidel on õigus ja kohustus valmistada ravimeid ekstemporaalselt ainult arstiretsepti alusel või Ravimiameti loal vastavalt sotsiaalministri kinnitatud eeskirjadele.
(3) Ravimite tootmisel võib kasutada aineid, mille omadused, puhtus ja koostis on määratud kehtivate farmakopöade või teiste eeskirjadega.
(4) Ravimeid tootva ettevõtte juht vastutab käesoleva paragrahvi 3. lõikes kehtestatud nõuetest ja ravimite kohta käivatest teistest õigusaktidest kinnipidamise eest.
(5) Ühel isikul võib samaaegselt olla ainult üks järgmistest tegevuslubadest: ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi tegevusluba.

§ 7. Ravimite import ja eksport

(1) Ravimeid võib Eesti Vabariiki sisse tuua Eestis ravimeid tootev ettevõte oma toodangu valmistamiseks ja ettevõte, millel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud tegevusluba ravimite hulgimüügiks.
(2) Ravimeid võib Eesti Vabariigist välja viia Eestis ravimeid tootev ettevõte oma toodangu ulatuses ja ettevõte, millel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud tegevusluba ravimite hulgimüügiks.
(3) Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv füüsiline isik võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks otstarbeks.
(4) Raviasutus võib ravimeid importida ainult sotsiaalministri kehtestatud korras ja Ravimiameti ühekordsel loal.
(5) Ravimeid võib importida teadustööks ka muu asutus sotsiaalministri kehtestatud korras Ravimiameti ühekordsel loal tingimusel, et ravimeid ei kasutata meditsiinilisel eesmärgil.


3. peatükk
RAVIMITE TURUSTAMINE JA REGISTREERIMINE

§ 8. Ravimite hulgimüük

(1) Ravimeid võivad hulgi müüa ainult Eesti Vabariigis kehtivat ravimite tootmise tegevusluba omavad tootjad oma toodangu ulatuses ja ettevõtted, millel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite hulgimüügi tegevusluba.
(2) Ravimite hulgimüügi korras võib ravimeid müüa apteegile, ravimeid tootvale ettevõttele ja vastavat tegevusluba omavale hulgimüügiettevõttele ning asutustele, mille nimekirja kinnitab sotsiaalminister. Ravimite hulgimüügiettevõte võib hankida ravimeid ainult neid tootvast ettevõttest, teisest ravimite hulgimüügi ettevõttest või apteegist.
(3) Ravimite hulgimüügiettevõtte juht vastutab, et ettevõttest müüdavad ravimid vastaksid käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides esitatud nõuetele ja et peetaks kinni ravimite säilitamise eeskirjadest, nõuetekohasest arvepidamisest ja ravimitealastest õigusaktidest.
(4) Hulgimüügiettevõte on kohustatud tagasi ostma ning nõuetekohasel viisil kahjutuks tegema tema poolt väljastatud ebakvaliteetsed ravimid.

§ 9. Ravimite jaemüük

(1) Ravimite jaemüük elanikele ja ekstemporaalne valmistamine on lubatud ainult apteegis.
(2) Apteek võib ravimeid hankida ainult käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 1 loetletud ettevõtetest või teisest apteegist.
(3) Apteek võib müüa ainult käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 2 toodud nõuetele vastavaid ravimeid ja samas apteegis käesoleva seaduse paragrahv 6 lõikes 2 toodud tingimustel valmistatud ravimeid. Retseptiravimit võib müüa ainult nõuetekohase retsepti alusel.
(4) Ravimi väljastamisel apteegist tuleb ravimi saajat informeerida ravimi õigest ja ohutust tarvitamisest.
(5) Apteegis võib müüa lisaks ravimitele teisi meditsiiniotstarbelisi tooteid (hügieeni-, desinfektsiooni-, haigepõetusvahendeid jmt.) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite müüki.
(6) Sotsiaalminister kehtestab apteekidest ravimite väljastamise eeskirjad.

§ 10. Apteek

(1) Apteek on ettevõte, mille tegevuse eeskirjad, asutamise ja sulgemise korra kehtestab sotsiaalminister.
(2) Haruapteek ja apteegi müügipunkt on apteegi allasutused. Apteegil on õigus avada üks haruapteek ja kaks apteegi müügipunkti. Haruapteegi ja apteegi müügipunkti tegevuse eest vastutab apteegi juhataja.
(3) Haiglaapteek varustab ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega teda organiseerinud haiglat ning vajadusel ka teisi sama kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvaid ravi- ja hoolekandeasutusi ning ei oma ravimite jaemüügiõigust.
(4) Haruapteegile, apteegi müügipunktile ja haiglaapteegile esitatavad nõuded, nende asutamise ja sulgemise korra kehtestab sotsiaalminister.
(5) Apteegis võivad ravimeid valmistada ja elanikele väljastada ainult farmaatsiaalase haridusega töötajad.
(6) Apteegi juhataja ametikohal võib töötada isik, kellel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite jaemüügi tegevusluba. Ühel isikul on õigus omada ühte ravimite jaemüügi tegevusluba. Tegevusloa loovutamine või mõnel muul viisil edasiandmine ei ole lubatud.
(7) Ravimite jaemüügi tegevusloa annab välja Sotsiaalministeerium tegevuseks kindlal aadressil kohalikult omavalitsuselt tegutsemisloa saanud isikule, kellel on kõrgem farmaatsiaalane haridus ning vähemalt viieaastane erialane staa?. Ravimiametil on õigus sotsiaalministri kehtestatud korras teha taotlejale ettekirjutusi apteegi paiknemise, töörežiimi ja ravimite sortimendi osas.
(8) Ravimite jaemüügi tegevusluba tühistatakse, kui on muutunud tingimused, mille põhjal tegevusluba väljastati või kui tegevusloa saanu ei ole kuue kuu jooksul alustanud tegevust või kui tegevusloa saanud isik ei oma täielikku kontrolli apteegi tegevuse üle.
(9) Apteegi omanikeks võivad olla kas riik, kohalik omavalitsus või Eesti kodanikud.
(10) Erakapitalil põhinevas apteegis peab vähemalt 51% aktsiate või osadega määratud häältest kuuluma isikule, kelle nimele on käesoleva paragrahvi 6. ja 7. lõike alusel välja antud ravimite jaemüügi tegevusluba.
(11) Apteegi juhataja vastutab, et apteegi tegevuses peetaks kinni ravimialastest õigusaktidest ning tagab Eesti Vabariigis registreeritud ravimite kättesaadavuse.
(12) Apteegi sulgemisest tuleb teatada kaks kuud varem kohalikule omavalitsusele ja Ravimiametile. Apteegi sulgemisel või omaniku vahetumisel võib apteegis olemasolevaid ravimeid realiseerida vaid ravimite hulgimüügi või jaemüügi tegevusluba omavatele ettevõtetele. Suletava apteegi ravimivaru realiseerimist kontrollib Ravimiamet.

§ 11. Ravimite registreerimine

(1) Ravimi registreerimiseks esitab ravimitootja taotluse Ravimiametile.
(2) Ravimite registreerimise aluseks on ravimpreparaadi tootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, Ravimiameti poolt ettevalmistatud eksperdihinnangud ja teostatud ravimi keemilis- farmatseutiliste omaduste kontroll.
(3) Välisriigi ravimitootjal peab Eestis olema volitatud esindaja, kes esindab tootjat suhetes Ravimiametiga.
(4) Ravim registreeritakse hiljemalt üheksa kuu jooksul taotluse esitamise päevast alates, kui taotleja poolt on tõestatud ravimi efektiivsus ja ohutus eesmärgipärasel kasutamisel ning ravimi kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele.
(5) Ravimi registreerimisel väljastab Ravimiamet taotluse esitajale ravimi müügiloa, mille kehtivusaeg on kuni viis aastat, kehtestades vajadusel piirangud ravimiga kauplemisel ja selle tarvitamisel.
(6) Ravimiamet võib sotsiaalministri kehtestatud korras ravimi registreerimisest põhjendatud otsusega keelduda.
(7) Ravimiamet võib nõuda tootjalt ravimi kohta täiendavat informatsiooni. Selle mitteesitamisel võib Ravimiamet keelduda ravimi registreerimisest või tühistada müügiloa.
(8) Ravimpreparaadi või ravimisarnase aine koostist, pakendit või markeeringut võib Ravimiameti loal muuta ilma uue registreerimiseta tingimusel, et ravim ise või selle kasutamise näidustused ei ole oluliselt muutunud.
(9) Ravimiamet võib sotsiaalministri kehtestatud korras tühistada või peatada ravimi registreerimise ja müügiloa, kui ravimi registreerimise ja müügiloa andmise tingimused on muutunud või täitmata või on eiratud ravimi turustamisele esitatud nõudmisi või ei ole tagatud ravimi kättesaadavus.
(10) Ravimi registreerimise taotluse esitamisel tasub taotluse esitaja ekspertiisikulud sotsiaalministri kehtestatud korras ja riigilõivu.
(11) Ravimiamet teeb vajadusel otsuseid diagnostiliste ainete ja testide, radioaktiivsete, immunoloogiliste ja verepreparaatide, rasestumisvastaste ja kosmeetiliste vahendite registreerimise kohta.

§ 12. Ravimite säilitamine

(1) Ravimeid turustades, transportides või säilitades tuleb välistada nende sattumine kõrvaliste isikute kätte ning muutumine ravimi kasutajale või keskkonnale ohtlikuks.
(2) Kõik ravimid, mille kõlblikkusaeg on möödas või mis on käibelt kõrvaldatud teistel põhjustel, tuleb muuta inimesele ja keskkonnale ohutult kahjutuks sotsiaalministri kehtestatud korras.
(3) Ravimite säilitamise ja transportimise eeskirjad kehtestab sotsiaalminister.

§ 13. Ravimite kliinilised uuringud

(1) Ravimite kliiniline uuring on käesoleva seaduse tähenduses ravimite kasutamine inimestel andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise, muutumise ja väljutamise kohta.
(2) Ravimeid võivad kliiniliselt uurida ainult arstid ja stomatoloogid oma erialal ning üksnes katses osaleja nõusolekul.
(3) Ravimite kõikidest kliinilistest uuringutest peab vastutav arst või stomatoloog kirjalikult teatama Ravimiametile vähemalt kaks kuud enne planeeritud uuringu algust ja esitama Ravimiametile nõuetekohase dokumentatsiooni kavatsetava uuringu kohta.
(4) Ravimiamet võib keelata ravimi kliinilise uuringu alustamise või katkestada juba alanud uuringu puuduliku või väära informatsiooni esitamise korral, ebaotstarbeka uuringuplaani korral, uuringuplaanist kõrvalekaldumisel, või kui risk katses osalejatele on liiga suur.
(5) Ravimi kliinilist uuringut ei ole lubatud alustada enne nõusoleku saamist piirkondlikult kliiniliste uuringute meditsiinieetika komisjonilt, mille töökorralduse printsiibid kehtestab sotsiaalminister.
(6) Uuringut teostav arst või stomatoloog kannab isiklikku vastutust ravimi kliinilise uuringu ohutuse eest ning peab kindlustama vajaliku meditsiinilise abi uuringus osalevatele isikutele.
(7) Sotsiaalminister kehtestab ravimite kliiniliste uuringute läbiviimise ja nendest teatamise eeskirjad.
(8) Kui kliiniline uuring haarab mitut tervishoiuasutust Eestis, tuleb esitada kõigi osavõtvate tervishoiuasutuste taotlused.
(9) Kui uuringu läbiviimises osaleb ravimitootja, peab ta uuringu läbiviijatele tagama uuritava ravimi kohta tõese ja ammendava informatsiooni.
(10) Ravimiametil on õigus pärast etteteatamist tutvuda kliinilise uuringu läbiviimisega kohapeal ja kontrollida kinnipidamist uuringuplaanist.
(11) Kliinilise uuringu läbiviimise eest vastutav arst on kohustatud Ravimiametile kirjalikult teatama kõikidest muudatustest uuringuplaanis 10 päeva jooksul, uuringu käigus ilmnevatest eluohtlikest kõrvaltoimetest kolme päeva jooksul ning uuringu lõppemisel selle tulemustest.


4. peatükk
KONTROLL JA VASTUTUS

§ 14. Kontroll

(1) Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet kontrollivad käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamist.
(2) Ravimiameti töötajatel on õigus kontrollida ettevõtteid, kus toodetakse, säilitatakse, turustatakse, kasutatakse või uuritakse ravimeid, samuti on neil õigus võtta tasuta proove kontrollanalüüsiks ning teostada ametikohustustega seotud uurimisi.
(3) Kontrollitava ettevõtte juht on kohustatud andma kontrollijale vajalikku informatsiooni.
(4) Kontrollides ettevõtteid, kus toodetakse ravimeid või tegeldakse nendega mingil muul viisil, peab kontrollimise käigus kindlaks tegema, kas ettevõtte tegevus toimub tingimustes, mis ei ohusta toodete kvaliteeti, ning kas ettevõtte või apteegi juhataja reaalselt kontrollib kogu tegevust.

§ 15. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

(1) Käesoleva seaduse rikkumises süüdiolevad isikud võetakse distsiplinaar-, haldus- või kriminaalvastutusele seadusega ettenähtud korras.
(2) Kõik isikud, kes on enda või kolmanda isiku huvides ära kasutanud informatsiooni, mida nad oma ametikohustuste tõttu on teada saanud ravimitega tegeleva ettevõtte või apteegi äri- või ametisaladustest, peavad hüvitama tekitatud kahju seadusega ettenähtud korras.
(3) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise korral võib sotsiaalminister Ravimiameti põhjendatud ettepanekul peatada ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa kuni kolmeks kuuks.
(4) Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise korral võib sotsiaalminister Ravimiameti põhjendatud ettepanekul tühistada ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa. Uue tegevusloa taotluse võib esitada kahe aasta möödumisel.

5. peatükk
ERISÄTTED

§ 16. Ravimite reklaam

(1) Ravimeid võib reklaamida ainult meditsiiniväljaannetes ja meditsiinilistel erialadel töötavatele isikutele ning ravimikaubandusega tegelevate ettevõtete töötajatele üksnes nende tootja või tootja esindaja sotsiaalministri kehtestatud korras ja Ravimiameti loal.
(2) Ravimite reklaamimine massiteabevahendites või muul viisil vahetult elanikele ei ole lubatud.
(3) Reklaamida võib ainult Eestis registreeritud ravimeid.
(4) Kui ravimitootja esitatud teave sisaldab valet, ohtlikult liialdatud või eksitavat informatsiooni ravimi toime või teiste omaduste kohta, mis on vastuolus registreerimisel esitatuga, võib Ravimiamet ravimi registreerimise tühistada.


6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 17. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 228; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173; 24, 336; 25, 352; 26-28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62, 1056) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse sõnad "psühhotroopse, tugevatoimelise või mürkaine" sõnadega "psühhotroopse aine, mittenarkootilise ravimi või mürkaine";
2) paragrahvis 210 asendatakse sõna "tugevatoimelise" sõnadega "mittenarkootilise ravimi" ja jäetakse tekstist välja sõnad "narkootiline või".

(2) Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 38 lõikes 4 asendatakse sõnad "riiklikku tegevuslitsentsi" sõnaga "tegevusluba";
2) paragrahvi 38 täiendatakse 5. lõikega järgmises sõnastuses:
"(5) Tegevusluba omava isiku poolt riiklikult registreerimata ravimi hankimise, valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise, samuti ravimite tootmis-, impordi-, ekspordi-, ostu- müügi- ja reklaamieeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja päevapalga ulatuses.";
3) paragrahvi 137 lõike 1 ja 2 loetelu täiendatakse sõnadega "38 lg. 4";
4) paragrahvi 205 lõiget 1 muudetakse pärast sõnu "37 lg. 2" ja sõnastatakse järgmiselt:
"38 lg. 1, 2, 3 ja 5, 53 lg. 1, 58, 581, 60, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135, 169 p. 1 ja 2 (ravimite osas) ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju";
5) paragrahvi 205 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "3) Ravimiameti peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku paragrahvide 38 lg. 3 ja 5, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135 (ravimite osas) ning 169 p. 1 ja 2 (ravimite osas) järgi.";
6) paragrahvi 205 lõike 3 loetelus asendatakse sõnad "135 lg. 1 ja 2" arvuga "135".

(3) Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540) lisa 1 punkti 8 täiendatakse alapunktiga 53 järgmises sõnastuses: "53) Ravimiametile ravimi registreerimise taotluse esitamise eest 1000 krooni".

(4) Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978) paragrahv 22 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks alates avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 50, 764; 97, 1664) jõustumisest.

§ 18. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. aprillil.

  Riigikogu esimees Toomas SAVI

Õiend
Parandatud avaldamismärked

/otsingu_soovitused.json