Ravimiseadus
Vastu võetud 19.12.1995
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 9. jaanuari 1996. a otsusega nr 6 |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Ravimiseaduse eesmärk ja ülesanded
(1)
Ravimiseadus määrab kindlaks ravimite tootmise, impordi, ekspordi ja
turustamise korra.
(2) Käesolev seadus on aluseks teistele ravimite
kohta käivatele õigusaktidele.
§ 2.
Ravimiseaduses kasutatavad mõisted
(1) Ravim on käesoleva
seaduse tähenduses igasugune aine, mis on mõeldud haiguse või
haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või
haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma
elutalituse taastamiseks või korrigeerimiseks.
(2)
Ravimpreparaat on tootja originaalpakendis ravim, mis on valmistatud
kasutamiseks ja turustamiseks. Ravimpreparaate, mis sisaldavad sama
toimeainet erinevates kogustes või ravimvormides, käsitatakse kui
erinevaid ravimpreparaate.
(3) Ravimisarnane aine on aine, milles on
toimeainet koguses või vormis, mis ei luba teda pidada ravimiks, või mis
ei sisalda üldse toimeainet, kuid tootja või turustaja kirjeldab tootel
ravimile iseloomulikke kasutusalasid.
(4) Toimeaine on teaduslike
meetoditega määratav aine, mida kasutatakse ravimina või ravimi
koostisainena ja mis on mõeldud kasutamiseks käesoleva paragrahvi 1.
lõikes toodud eesmärkidel.
(5) Käesolevas seaduses
nimetatakse ravimpreparaate ja ravimisarnaseid aineid ravimiteks ja
käesoleva seaduse sätted kehtivad nende kõikide kohta, kui pole
kehtestatud teisiti.
(6) Ravimite tootmine on käesoleva seaduse
tähenduses ravimite valmistamine, pakendamine või ümberpakendamine.
§
3. Ravimitele esitatavad nõuded
(1) Kõik ravimid peavad
olema eeldatavate tarbimisomadustega ja nende eesmärgipärasel
kasutamisel ohutud tarbija tervisele.
(2) Eestis võib turustada ja
kasutada ainult Ravimiametis registreeritud ravimeid ja ravimeid,
millele Ravimiamet on väljastanud ühekordse impordi- ja kasutamisloa.
(3)
Ravimite turustamisel peab nendega kaasas olema ammendav eestikeelne
informatsioon ravimi koostise, koostisainete omavahelise vahekorra ja
kasutamise kohta, kui sotsiaalminister pole kehtestanud teisiti.
(4)
Ravimi nimetus ja kujundus ei tohi koostist ja üldisi toimeid silmas
pidades olla eksitav ning peab tagama tema eristamise teistest
ravimitest. Ravimiametil on õigus nõuda ravimile täiendava hoiatava
erimarkeeringu paigutamist.
(5) Ravimi registreerimiseks peab see
vastama käesoleva paragrahvi 1., 3. ja 4. lõikes toodud nõuetele.
§
4. Seosed teiste seadustega
(1) Käesolevas seaduses
käsitletud ravimitele, mis kuuluvad narkootiliste ainete hulka,
laienevad narkootiliste ainete kohta käivad seadused ja muud õigusaktid.
(2)
Käesolevas seaduses käsitletud ravimitele, mida lisaks kasutatakse ka
veterinaarias, kohaldatakse käesolevat seadust ja neile laienevad
veterinaarias kasutatavate ainete kohta käivad seadused ja muud
õigusaktid. Ainult veterinaarias kasutatavate ravimite tootmist,
registreerimist, hulgi- ja jaemüügi korraldust reguleerivad
veterinaarteenistuse seadusest (RT 1992, 49, 613) tulenevad õigusaktid.
(3)
Radioaktiivsetele ravimitele laienevad radioaktiivsete ainete kohta
käivad seadused ja muud õigusaktid.
§ 5.
Vabariigi Valitsuse, sotsiaalministri ja Ravimiameti pädevus
(1)
Vabariigi Valitsus kehtestab ravimite tootmise, hulgi- ja jaemüügi
tegevusloa saamise nõuded, tegevusloa taotlemise ja tühistamise korra.
(2)
Vabariigi Valitsus kehtestab ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindluse
piirmäärad ja nende rakendamise korra.
(3) Sotsiaalminister
kehtestab ravimite hulgi- ja jaemüügi, ravimite registreerimise,
ravimitealase arvestuse ja aruandluse ning andmete avalikustamise korra.
(4)
Sotsiaalminister kehtestab ravimite tootmise, impordi ja ekspordi
eeskirjad ning sellekohase arvestuse ja aruandluse korra.
(5)
Sotsiaalminister annab kooskõlas käesoleva seadusega välja ravimite
loetelusid ja eeskirju, mis puudutavad registreerimistaotlusega
kaasaskäivat dokumentatsiooni ning ravimpreparaadi või ravimisarnase
aine koostise, pakendi või markeeringu muutmisega kaasnevaid protseduure.
(6)
Ravimite registreerimist ja ravimite kvaliteedi kontrolli korraldab ja
selle eest vastutab Ravimiamet.
(7) Ravimiamet väljastab
ravimitootjatele ja hulgimüügiettevõtetele ravimite müügilubasid,
ravimite impordi- või ekspordilubasid ning kontrollib narkootiliste ja
psühhotroopsete ravimite importi, eksporti, säilitamist ja kasutamist.
(8)
Ravimiameti ülesandeks on ravimite registreerimistaotlustele
eksperdihinnangute andmine ja ravimite keemilis-farmatseutiliste
omaduste kontroll.
(9) Ravimiametil on õigus otsustada, kas toode on
ravim või mitte, ning vajadusel määratleda, kas preparaat kuulub
narkootiliste või psühhotroopsete ravimite hulka.
(10)
Ravimiametil on õigus nõuda ravimitega tegelevatelt isikutelt
informatsiooni nende ametialase tegevuse kohta ning kontrollida kõikide
ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste toodete valmistamist,
säilitamist, turustamist ja muul viisil väljastamist ning kontrollida
selle kohta käivat dokumentatsiooni. Avastatud rikkumiste korral on
Ravimiametil õigus teha ettekirjutusi rikkumiste kõrvaldamiseks.
2. peatükk
RAVIMITE TOOTMINE, IMPORT JA EKSPORT
§ 6. Ravimite tootmine
(1) Ravimeid on lubatud toota
ainult isikutel, kellel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite
tootmise tegevusluba. Ravimeid tootvas ettevõttes peab töötama ravimite
kvaliteedi kontrolli eest vastutav erialase ettevalmistusega isik.
(2)
Apteekidel on õigus ja kohustus valmistada ravimeid ekstemporaalselt
ainult arstiretsepti alusel või Ravimiameti loal vastavalt
sotsiaalministri kinnitatud eeskirjadele.
(3) Ravimite tootmisel võib
kasutada aineid, mille omadused, puhtus ja koostis on määratud kehtivate
farmakopöade või teiste eeskirjadega.
(4) Ravimeid tootva
ettevõtte juht vastutab käesoleva paragrahvi 3. lõikes kehtestatud
nõuetest ja ravimite kohta käivatest teistest õigusaktidest
kinnipidamise eest.
(5) Ühel isikul võib samaaegselt olla ainult üks
järgmistest tegevuslubadest: ravimite tootmise, hulgimüügi või jaemüügi
tegevusluba.
§ 7. Ravimite import ja eksport
(1)
Ravimeid võib Eesti Vabariiki sisse tuua Eestis ravimeid tootev ettevõte
oma toodangu valmistamiseks ja ettevõte, millel on Sotsiaalministeeriumi
väljaantud tegevusluba ravimite hulgimüügiks.
(2)
Ravimeid võib Eesti Vabariigist välja viia Eestis ravimeid tootev
ettevõte oma toodangu ulatuses ja ettevõte, millel on
Sotsiaalministeeriumi väljaantud tegevusluba ravimite hulgimüügiks.
(3)
Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv füüsiline isik võib kaasa võtta
ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks
otstarbeks.
(4) Raviasutus võib ravimeid importida ainult
sotsiaalministri kehtestatud korras ja Ravimiameti ühekordsel loal.
(5)
Ravimeid võib importida teadustööks ka muu asutus sotsiaalministri
kehtestatud korras Ravimiameti ühekordsel loal tingimusel, et ravimeid
ei kasutata meditsiinilisel eesmärgil.
3. peatükk
RAVIMITE TURUSTAMINE JA REGISTREERIMINE
§ 8. Ravimite hulgimüük
(1) Ravimeid võivad
hulgi müüa ainult Eesti Vabariigis kehtivat ravimite tootmise
tegevusluba omavad tootjad oma toodangu ulatuses ja ettevõtted, millel
on Sotsiaalministeeriumi väljaantud ravimite hulgimüügi tegevusluba.
(2)
Ravimite hulgimüügi korras võib ravimeid müüa apteegile, ravimeid
tootvale ettevõttele ja vastavat tegevusluba omavale
hulgimüügiettevõttele ning asutustele, mille nimekirja kinnitab
sotsiaalminister. Ravimite hulgimüügiettevõte võib hankida ravimeid
ainult neid tootvast ettevõttest, teisest ravimite hulgimüügi
ettevõttest või apteegist.
(3) Ravimite hulgimüügiettevõtte
juht vastutab, et ettevõttest müüdavad ravimid vastaksid käesolevas
seaduses ja teistes õigusaktides esitatud nõuetele ja et peetaks kinni
ravimite säilitamise eeskirjadest, nõuetekohasest arvepidamisest ja
ravimitealastest õigusaktidest.
(4) Hulgimüügiettevõte on
kohustatud tagasi ostma ning nõuetekohasel viisil kahjutuks tegema tema
poolt väljastatud ebakvaliteetsed ravimid.
§ 9.
Ravimite jaemüük
(1) Ravimite jaemüük elanikele ja
ekstemporaalne valmistamine on lubatud ainult apteegis.
(2) Apteek
võib ravimeid hankida ainult käesoleva seaduse paragrahv 8 lõikes 1
loetletud ettevõtetest või teisest apteegist.
(3) Apteek
võib müüa ainult käesoleva seaduse paragrahv 3 lõikes 2 toodud nõuetele
vastavaid ravimeid ja samas apteegis käesoleva seaduse paragrahv 6
lõikes 2 toodud tingimustel valmistatud ravimeid. Retseptiravimit võib
müüa ainult nõuetekohase retsepti alusel.
(4) Ravimi
väljastamisel apteegist tuleb ravimi saajat informeerida ravimi õigest
ja ohutust tarvitamisest.
(5) Apteegis võib müüa lisaks ravimitele
teisi meditsiiniotstarbelisi tooteid (hügieeni-, desinfektsiooni-,
haigepõetusvahendeid jmt.) tingimusel, et nende müük ei takista ravimite
müüki.
(6) Sotsiaalminister kehtestab apteekidest ravimite
väljastamise eeskirjad.
§ 10. Apteek
(1)
Apteek on ettevõte, mille tegevuse eeskirjad, asutamise ja sulgemise
korra kehtestab sotsiaalminister.
(2) Haruapteek ja apteegi
müügipunkt on apteegi allasutused. Apteegil on õigus avada üks
haruapteek ja kaks apteegi müügipunkti. Haruapteegi ja apteegi
müügipunkti tegevuse eest vastutab apteegi juhataja.
(3)
Haiglaapteek varustab ravimite ja teiste meditsiiniotstarbeliste
toodetega teda organiseerinud haiglat ning vajadusel ka teisi sama
kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvaid ravi- ja hoolekandeasutusi
ning ei oma ravimite jaemüügiõigust.
(4)
Haruapteegile, apteegi müügipunktile ja haiglaapteegile esitatavad
nõuded, nende asutamise ja sulgemise korra kehtestab sotsiaalminister.
(5)
Apteegis võivad ravimeid valmistada ja elanikele väljastada ainult
farmaatsiaalase haridusega töötajad.
(6) Apteegi juhataja
ametikohal võib töötada isik, kellel on Sotsiaalministeeriumi väljaantud
ravimite jaemüügi tegevusluba. Ühel isikul on õigus omada ühte ravimite
jaemüügi tegevusluba. Tegevusloa loovutamine või mõnel muul viisil
edasiandmine ei ole lubatud.
(7) Ravimite jaemüügi tegevusloa annab
välja Sotsiaalministeerium tegevuseks kindlal aadressil kohalikult
omavalitsuselt tegutsemisloa saanud isikule, kellel on kõrgem
farmaatsiaalane haridus ning vähemalt viieaastane erialane staa?.
Ravimiametil on õigus sotsiaalministri kehtestatud korras teha
taotlejale ettekirjutusi apteegi paiknemise, töörežiimi ja ravimite
sortimendi osas.
(8) Ravimite jaemüügi tegevusluba tühistatakse, kui
on muutunud tingimused, mille põhjal tegevusluba väljastati või kui
tegevusloa saanu ei ole kuue kuu jooksul alustanud tegevust või kui
tegevusloa saanud isik ei oma täielikku kontrolli apteegi tegevuse üle.
(9)
Apteegi omanikeks võivad olla kas riik, kohalik omavalitsus või Eesti
kodanikud.
(10) Erakapitalil põhinevas apteegis peab vähemalt 51%
aktsiate või osadega määratud häältest kuuluma isikule, kelle nimele on
käesoleva paragrahvi 6. ja 7. lõike alusel välja antud ravimite jaemüügi
tegevusluba.
(11) Apteegi juhataja vastutab, et apteegi tegevuses
peetaks kinni ravimialastest õigusaktidest ning tagab Eesti Vabariigis
registreeritud ravimite kättesaadavuse.
(12) Apteegi sulgemisest
tuleb teatada kaks kuud varem kohalikule omavalitsusele ja
Ravimiametile. Apteegi sulgemisel või omaniku vahetumisel võib apteegis
olemasolevaid ravimeid realiseerida vaid ravimite hulgimüügi või
jaemüügi tegevusluba omavatele ettevõtetele. Suletava apteegi ravimivaru
realiseerimist kontrollib Ravimiamet.
§ 11. Ravimite
registreerimine
(1) Ravimi registreerimiseks esitab ravimitootja
taotluse Ravimiametile.
(2) Ravimite registreerimise aluseks on
ravimpreparaadi tootja taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga,
Ravimiameti poolt ettevalmistatud eksperdihinnangud ja teostatud ravimi
keemilis- farmatseutiliste omaduste kontroll.
(3) Välisriigi
ravimitootjal peab Eestis olema volitatud esindaja, kes esindab tootjat
suhetes Ravimiametiga.
(4) Ravim registreeritakse hiljemalt üheksa
kuu jooksul taotluse esitamise päevast alates, kui taotleja poolt on
tõestatud ravimi efektiivsus ja ohutus eesmärgipärasel kasutamisel ning
ravimi kvaliteet vastab kehtestatud nõuetele.
(5) Ravimi
registreerimisel väljastab Ravimiamet taotluse esitajale ravimi
müügiloa, mille kehtivusaeg on kuni viis aastat, kehtestades vajadusel
piirangud ravimiga kauplemisel ja selle tarvitamisel.
(6) Ravimiamet
võib sotsiaalministri kehtestatud korras ravimi registreerimisest
põhjendatud otsusega keelduda.
(7) Ravimiamet võib nõuda
tootjalt ravimi kohta täiendavat informatsiooni. Selle mitteesitamisel
võib Ravimiamet keelduda ravimi registreerimisest või tühistada müügiloa.
(8)
Ravimpreparaadi või ravimisarnase aine koostist, pakendit või
markeeringut võib Ravimiameti loal muuta ilma uue registreerimiseta
tingimusel, et ravim ise või selle kasutamise näidustused ei ole
oluliselt muutunud.
(9) Ravimiamet võib sotsiaalministri kehtestatud
korras tühistada või peatada ravimi registreerimise ja müügiloa, kui
ravimi registreerimise ja müügiloa andmise tingimused on muutunud või
täitmata või on eiratud ravimi turustamisele esitatud nõudmisi või ei
ole tagatud ravimi kättesaadavus.
(10) Ravimi registreerimise
taotluse esitamisel tasub taotluse esitaja ekspertiisikulud
sotsiaalministri kehtestatud korras ja riigilõivu.
(11)
Ravimiamet teeb vajadusel otsuseid diagnostiliste ainete ja testide,
radioaktiivsete, immunoloogiliste ja verepreparaatide,
rasestumisvastaste ja kosmeetiliste vahendite registreerimise kohta.
§
12. Ravimite säilitamine
(1) Ravimeid turustades,
transportides või säilitades tuleb välistada nende sattumine kõrvaliste
isikute kätte ning muutumine ravimi kasutajale või keskkonnale ohtlikuks.
(2)
Kõik ravimid, mille kõlblikkusaeg on möödas või mis on käibelt
kõrvaldatud teistel põhjustel, tuleb muuta inimesele ja keskkonnale
ohutult kahjutuks sotsiaalministri kehtestatud korras.
(3) Ravimite
säilitamise ja transportimise eeskirjad kehtestab sotsiaalminister.
§
13. Ravimite kliinilised uuringud
(1) Ravimite kliiniline
uuring on käesoleva seaduse tähenduses ravimite kasutamine inimestel
andmete kogumiseks ravimi toime, kõrvaltoime, imendumise, jaotumise,
muutumise ja väljutamise kohta.
(2) Ravimeid võivad kliiniliselt
uurida ainult arstid ja stomatoloogid oma erialal ning üksnes katses
osaleja nõusolekul.
(3) Ravimite kõikidest kliinilistest
uuringutest peab vastutav arst või stomatoloog kirjalikult teatama
Ravimiametile vähemalt kaks kuud enne planeeritud uuringu algust ja
esitama Ravimiametile nõuetekohase dokumentatsiooni kavatsetava uuringu
kohta.
(4) Ravimiamet võib keelata ravimi kliinilise uuringu
alustamise või katkestada juba alanud uuringu puuduliku või väära
informatsiooni esitamise korral, ebaotstarbeka uuringuplaani korral,
uuringuplaanist kõrvalekaldumisel, või kui risk katses osalejatele on
liiga suur.
(5) Ravimi kliinilist uuringut ei ole lubatud alustada
enne nõusoleku saamist piirkondlikult kliiniliste uuringute
meditsiinieetika komisjonilt, mille töökorralduse printsiibid kehtestab
sotsiaalminister.
(6) Uuringut teostav arst või stomatoloog kannab
isiklikku vastutust ravimi kliinilise uuringu ohutuse eest ning peab
kindlustama vajaliku meditsiinilise abi uuringus osalevatele isikutele.
(7)
Sotsiaalminister kehtestab ravimite kliiniliste uuringute läbiviimise ja
nendest teatamise eeskirjad.
(8) Kui kliiniline uuring haarab mitut
tervishoiuasutust Eestis, tuleb esitada kõigi osavõtvate
tervishoiuasutuste taotlused.
(9) Kui uuringu läbiviimises osaleb
ravimitootja, peab ta uuringu läbiviijatele tagama uuritava ravimi kohta
tõese ja ammendava informatsiooni.
(10) Ravimiametil on õigus
pärast etteteatamist tutvuda kliinilise uuringu läbiviimisega kohapeal
ja kontrollida kinnipidamist uuringuplaanist.
(11) Kliinilise uuringu
läbiviimise eest vastutav arst on kohustatud Ravimiametile kirjalikult
teatama kõikidest muudatustest uuringuplaanis 10 päeva jooksul, uuringu
käigus ilmnevatest eluohtlikest kõrvaltoimetest kolme päeva jooksul ning
uuringu lõppemisel selle tulemustest.
4. peatükk
KONTROLL JA VASTUTUS
§ 14. Kontroll
(1) Sotsiaalministeerium ja Ravimiamet
kontrollivad käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest
kinnipidamist.
(2) Ravimiameti töötajatel on õigus kontrollida
ettevõtteid, kus toodetakse, säilitatakse, turustatakse, kasutatakse või
uuritakse ravimeid, samuti on neil õigus võtta tasuta proove
kontrollanalüüsiks ning teostada ametikohustustega seotud uurimisi.
(3)
Kontrollitava ettevõtte juht on kohustatud andma kontrollijale vajalikku
informatsiooni.
(4) Kontrollides ettevõtteid, kus toodetakse ravimeid
või tegeldakse nendega mingil muul viisil, peab kontrollimise käigus
kindlaks tegema, kas ettevõtte tegevus toimub tingimustes, mis ei ohusta
toodete kvaliteeti, ning kas ettevõtte või apteegi juhataja reaalselt
kontrollib kogu tegevust.
§ 15. Vastutus käesoleva
seaduse rikkumise eest
(1) Käesoleva seaduse rikkumises
süüdiolevad isikud võetakse distsiplinaar-, haldus- või
kriminaalvastutusele seadusega ettenähtud korras.
(2) Kõik
isikud, kes on enda või kolmanda isiku huvides ära kasutanud
informatsiooni, mida nad oma ametikohustuste tõttu on teada saanud
ravimitega tegeleva ettevõtte või apteegi äri- või ametisaladustest,
peavad hüvitama tekitatud kahju seadusega ettenähtud korras.
(3)
Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise korral
võib sotsiaalminister Ravimiameti põhjendatud ettepanekul peatada
ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa kuni kolmeks kuuks.
(4)
Käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide rikkumise korral
võib sotsiaalminister Ravimiameti põhjendatud ettepanekul tühistada
ravimite tootmise, hulgi- või jaemüügi tegevusloa. Uue tegevusloa
taotluse võib esitada kahe aasta möödumisel.
5. peatükk
ERISÄTTED
§ 16. Ravimite reklaam
(1) Ravimeid võib reklaamida
ainult meditsiiniväljaannetes ja meditsiinilistel erialadel töötavatele
isikutele ning ravimikaubandusega tegelevate ettevõtete töötajatele
üksnes nende tootja või tootja esindaja sotsiaalministri kehtestatud
korras ja Ravimiameti loal.
(2) Ravimite reklaamimine
massiteabevahendites või muul viisil vahetult elanikele ei ole lubatud.
(3)
Reklaamida võib ainult Eestis registreeritud ravimeid.
(4) Kui
ravimitootja esitatud teave sisaldab valet, ohtlikult liialdatud või
eksitavat informatsiooni ravimi toime või teiste omaduste kohta, mis on
vastuolus registreerimisel esitatuga, võib Ravimiamet ravimi
registreerimise tühistada.
6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Muudatused varasemates õigusaktides
(1)
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 228; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539;
43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50,
845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170;
15, 173; 24, 336; 25, 352; 26-28, 355; 53, 845; 58, 1005; 60, 1018; 62,
1056) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 76 lõikes 2
asendatakse sõnad "psühhotroopse, tugevatoimelise või mürkaine" sõnadega
"psühhotroopse aine, mittenarkootilise ravimi või mürkaine";
2)
paragrahvis 210 asendatakse sõna "tugevatoimelise" sõnadega
"mittenarkootilise ravimi" ja jäetakse tekstist välja sõnad
"narkootiline või".
(2) Haldusõiguserikkumiste
seadustikus (RT 1992, 29, 396; RT I 1995, 76-78, 1345; 83, 1441) tehakse
järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 38 lõikes
4 asendatakse sõnad "riiklikku tegevuslitsentsi" sõnaga "tegevusluba";
2)
paragrahvi 38 täiendatakse 5. lõikega järgmises sõnastuses:
"(5)
Tegevusluba omava isiku poolt riiklikult registreerimata ravimi
hankimise, valmistamise, müümise, levitamise või reklaamimise, samuti
ravimite tootmis-, impordi-, ekspordi-, ostu- müügi- ja
reklaamieeskirjade rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni saja
päevapalga ulatuses.";
3) paragrahvi 137 lõike 1 ja 2
loetelu täiendatakse sõnadega "38 lg. 4";
4)
paragrahvi 205 lõiget 1 muudetakse pärast sõnu "37 lg. 2" ja
sõnastatakse järgmiselt:
"38 lg. 1, 2, 3 ja 5, 53 lg. 1,
58, 581, 60, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas), 135, 169 p. 1 ja
2 (ravimite osas) ning 179 loetletud haldusõiguserikkumiste asju";
5)
paragrahvi 205 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"3) Ravimiameti peadirektoril ja tema asetäitjal käesoleva seadustiku
paragrahvide 38 lg. 3 ja 5, 132 (ravimite osas), 134 (ravimite osas),
135 (ravimite osas) ning 169 p. 1 ja 2 (ravimite osas) järgi.";
6)
paragrahvi 205 lõike 3 loetelus asendatakse sõnad "135 lg. 1 ja 2"
arvuga "135".
(3) Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118;
RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540) lisa 1 punkti
8 täiendatakse alapunktiga 53 järgmises sõnastuses: "53) Ravimiametile
ravimi registreerimise taotluse esitamise eest 1000 krooni".
(4)
Rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978) paragrahv 22 lõige 4
tunnistatakse kehtetuks alates avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995,
16, 228; 50, 764; 97, 1664) jõustumisest.
§ 18.
Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1.
aprillil.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter