Maamaksuseadus
Vastu võetud 06.05.1993
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 12. mai 1993. a.
otsusega nr. 92
§ 1. Maamaks
(1) Maamaks on maa maksustamishinnast lähtuv maks. Maamaks koosneb riiklikust ja kohalikust maamaksust.
(2) Maa maksustamishind määratakse ja selle vaidlustamise kord kehtestatakse, lähtudes maa hinna seadusest.
§ 2. Maksu objekt
Maamaksuga maksustatakse kogu maa, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 4 nimetatud maa.
§ 3. Maksu subjekt
Maamaksu maksab maa omanik või käesoleva seaduse paragrahvis 10 ettenähtud juhul maa kasutaja.
§ 4. Maksuvaba maa
(1) Riiklikku ja kohalikku maamaksu ei maksta:
1) maalt, millel seaduse või Vabariigi Valitsuse otsusega
kehtestatud kaitsereþiimi kohaselt on keelatud
majandustegevus. Majandustegevuseks ei loeta kehtestatud
kaitsereþiimist lähtuvat kohustuslikku tegevust looduslike
koosluste säilitamiseks;
2) välisriikide diplomaatiliste ja konsulaaresinduste
hoonete või nende osade juurde kuuluvalt maalt;
3) kalmistute maalt;
4) kirikute ja koguduste pühakodade aluselt maalt.
(2) Riiklikku maamaksu ei maksta:
1) riigimaalt, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis
10 ettenähtud juhul;
2) välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni
kasutuses olevalt maalt Vabariigi Valitsuse ja välisriigi või
rahvusvahelise organisatsiooni vahel sõlmitud lepingu alusel;
3) üldkasutatavalt maalt Vabariigi Valitsuse otsuse
alusel;
4) kohaliku omavalitsuse reservmaalt Vabariigi Valitsuse
otsuse alusel.
(3) Kohalikku maamaksu ei maksta:
1) vastava omavalitsusüksuse haldusalal asuvalt
munitsipaalmaalt, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 10
ettenähtud juhul;
2) üldkasutatavalt maalt kohaliku omavalitsuse volikogu
otsuse alusel.
§ 5. Maksumäärad
(1) Riikliku maamaksu määr on 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
(2) Kohaliku maamaksu määr on 0,3-0,7 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäära kehtestab esmatasandi omavalitsuse volikogu, välja arvatud perioodil alates käesoleva seaduse jõustumisest kuni 1994. aasta 31. detsembrini, mil maksumäär on 0,5 protsenti maa maksustamishinnast aastas.
§ 6. Maksu laekumine
(1) Riiklik maamaks laekub riigieelarvesse.
(2) Kohalik maamaks laekub esmatasandi omavalitsusüksuse eelarvesse.
§ 7. Maksu tasumine
Maamaks tasutakse iga-aastaselt vähemalt 1/4 suuruste osadena hiljemalt 15. veebruariks, 15. maiks, 15. augustiks ja 15. novembriks.
§ 8. Maksukohustuse tekkimine
Maamaksu kohustus tekib maa omandamisele järgnevast kuust või käesoleva seaduse paragrahvis 10 ettenähtud juhul. Samast ajast lõpeb eelmise omaniku või kasutaja maamaksu kohustus.
§ 9. Maksu maksmise kontroll
Maamaksu maksmist kontrollib Maksuamet.
§ 10. Maakasutaja maksukohustus
Kuni 1995. aasta 31. detsembrini maksab riiklikku ja kohalikku maamaksu maa kasutaja, kelle maakasutus ei ole ümber vormistatud maareformi seadusega (RT 1991, 34, 426;1992, 10, 145; 1993, 20, 354) ettenähtud korras.
§ 11. Ajutine maksuvabastus
Põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel olev haritav maa ja looduslik rohumaa on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras vabastatud riiklikust maamaksust kuni 1997. aasta 31. detsembrini.
§ 12. Maksumaksja vastutus
(1) Käesoleva seaduse rikkumise eest vastutab maksumaksja vastavalt seadustele.
(2) Kahel järjestikusel kalendriaastal maamaksu tasumata jätmisel on Maksuametil õigus taotleda kohtu korras maa sundmüüki ning katta maksuvõlgnevus maa müügituludest.
§ 13. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1993. aasta 1. juulist.
(2) Vabariigi Valitsusel kehtestada käesoleva seaduse rakendamise kord 1993. aasta 1. juuniks.
(3) 1993. aasta II poolaasta maamaks tasutakse hiljemalt 1993. aasta 15. novembriks.
Riigikogu esimees Ü. Nugis
Lisatud avaldamisandmed.