Riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus
Vastu võetud 07.02.1996
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 16. veebruari 1996. a otsus nr 685 |
1. peatükk.
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse eesmärk ja rakendusala
Käesoleva
seaduse eesmärk on ühtsete ameti- ja abiteenistuskohtade nimetuste ning
ühtse palgaastmestiku sisseviimine riigi ametiasutustes.
§ 2. Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskoha mõiste
(1)
Ameti- ja abiteenistuskoht on riigi ametiasutuse koosseisu üksus, mida
tähistatakse ametinimetusega.
(2) Ameti- ja
abiteenistuskohad, mille põhiülesanded ja kohustused sisuliselt
kattuvad, kannavad ühte ja sama nimetust.
§ 3. Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade jaotus
(1)
Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohad on jaotatud, lähtudes
teenistuskohal töötamiseks esitatavatest põhinõuetest, põhigruppidesse.
(2)
Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade põhigruppide siseselt on
kehtestatud ametikoha ja abiteenistuskoha nimetused ametinimetustena.
§ 4. Riigiteenistujate ameti- ja abiteenistuskohtade
põhigrupid
(1) Riigiteenistujate ametikohtade põhigrupid on:
1)
kõrgemad ametnikud;
2) vanemametnikud;
3) nooremametnikud.
(2)
Riigiteenistujate abiteenistuskohtade põhigrupid on:
1)
kantseleitöötajad;
2) teenindustöötajad;
3)
oskus- ja käsitöölised;
4) seadmete operaatorid ja
mehhanismide juhid;
5) lihttöölised.
§ 5. Kõrgemad ametnikud
Kõrgemad ametnikud
jagunevad:
1) valitsusametnikud;
2) juhid;
3) nõunikud.
2. peatükk.
AMETINIMETUSED
§ 6. Ametnike ametinimetused
(1) Valitsusametnikud on:
1)
riigisekretär;
2) kantsler;
3) asekantsler;
4)
Riigikantselei peadirektor;
5) riigiprokurör;
6) maavanem;
7)
maasekretär;
8) riiklik lepitaja;
9) asjur.
(2) Juhid
on:
1) direktor;
2) juht;
3) juhataja;
4) linnaprokurör;
5)
maaprokurör;
6) maakonna peametsaülem.
(3)
Valitsusametnike ja juhtide koosseisuliste asetäitjate ametinimetused
sisaldavad vastavat ametinimetust ja täiendosa "ase-" või täiendit
"asetäitja".
(4) Nõunikud on:
1) nõunik;
2)
abi.
(5) Vanemametnikud on:
1) abiprokurör;
2)
abiprokuröri kohusetäitja;
3) agronoom;
4) analüütik;
5)
arhivaar;
6) bibliograaf;
7) ekspert;
8) finantsist;
9)
insener;
10) inspektor;
11) instruktor;
12) jurist;
13)
kinnistussekretär;
14) konsultant;
15) kontrolör;
16)
maakonnaarst;
17) melioraator;
18) metoodik;
19) metsapatoloog;
20)
pressiesindaja;
21) projekteerija;
22) prokurör;
23)
prokurörikandidaat;
24) päästekorraldaja;
25)
raamatupidaja;
26) referent;
27) revident;
28) spetsialist;
29)
statistik;
30) süsteemianalüütik;
31) toimetaja;
32)
tõlk;
33) täitur;
34) uurija;
35) veterinaararst;
36)
äriregistrisekretär;
37) ökoloog;
38) ökonomist.
(6)
Nooremametnikud on:
1) abi;
2) ekspediitor;
3) inspektor;
4)
jurist-asjaajaja;
5) kinnistusameti tehniline sekretär;
6)
kohtuistungi sekretär;
7) kohtukordnik;
8) laborant;
9)
operaator;
10) raamatupidaja;
11) referent;
12)
sekretär-asjaajaja;
13) spetsialist;
14) tehnik;
15)
äriregistri tehniline sekretär.
§ 7. Riigiteenistuse abiteenistuskohtade nimetused
(1)
Kantseleitöötajad on:
1) andmesisestaja;
2) arveametnik;
3)
joonestaja;
4) kassapidaja;
5) masinakirjutaja;
6) paljundaja;
7)
postisaatja;
8) sekretär.
(2) Teenindustöötajad on:
1)
administraator;
2) kokk;
3) komandant;
4) laohoidja;
5)
perenaine.
(3) Oskus- ja käsitöölised on:
1)
aednik;
2) ehitus-remonditööline;
3) elektrik;
4)
lukksepp;
5) mehaanik;
6) seadistaja;
7) tuletõrjuja-päästja.
(4)
Seadmete operaatorid ja mehhanismide juhid on:
1) autojuht;
2)
katlakütja;
3) traktorist.
(5) Lihttöölised on:
1)
koristaja;
2) käskjalg;
3) köögitööline;
4)
kütja;
5) laotööline;
6) majahoidja;
7)
riidehoidja;
8) toateenija;
9) transporditööline;
10)
valvur.
(6) On lubatud kasutada muid abiteenistuskohtade nimetusi.
(7)
Koosseisudes on lubatud kasutada seadustes esinevaid või nende alusel
tuletatud muid ametinimetusi ja määrata nimetuse kuuluvus vastavasse
ametinimetuste põhigruppi.
§ 8. Ametinimetuste täiendamine ja täpsustamine
(1)
Ametinimetusi on lubatud kasutada koos tööülesannet või tegevusala
määrava täpsustusega.
(2) Direktori nimetust võib
kasutada koos täiendosaga "pea-".
(3)
Vanemametnike ametinimetuste kasutamisel on lubatud kasutada täiendosi:
1)
pea-;
2) vanem-;
3) juhtiv-.
(4) Nooremametnike grupis
ametinimetusi abi, inspektor, referent, raamatupidaja ja spetsialist on
lubatud kasutada ainult koos täiendosaga "noorem-".
3. peatükk.
RIIGITEENISTUJATE AMETINIMETUSTELE VASTAVAD
PALGAASTMED
§ 9. Palgaastme mõiste
(1) Palgaaste on näitarv,
mis seostab ameti- või abiteenistuskohta sellele vastava palgamääraga.
(2)
Riigiteenistujatele kehtestatakse ühtne palgaastmestik 1. kuni 35.
palgaastmeni.
(3) Käesoleva seadusega kehtestatud palgaastmetele
vastavad palgamäärad ja nende kasutamise erisused kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(4) Riigisekretär on töötasustamisel võrdsustatud
ministriga.
§ 10. Ametnike palgaastmed
(1) Kantsleri, maavanema,
riigiprokuröri ja Riigikantselei peadirektori palgaaste on 35.
(2)
Asekantsleri palgaaste on 33-34.
(3) Vabariigi Valitsuse,
Riigikohtu ja õiguskantsleri nõuniku ja Õiguskantsleri Kantselei
direktori palgaaste on 32-33.
(4) Riikliku ameti peadirektori,
riikliku inspektsiooni peadirektori, peaministri ja ministri nõuniku
ning abi ja maasekretäri palgaaste on 30-34.
(5)
Riigiprokuratuuri prokuröri ning maa- ja linnaprokuröri palgaaste on
26-31.
(6) Riigikantselei, ministeeriumi, Riigikohtu ja
Õiguskantsleri Kantselei struktuuris:
1) osakonna direktori,
põhi- ja allüksustega osakonna juhataja palgaaste on 28-33;
2)
büroo, osakonna või talituse juhataja, nõuniku ja abi palgaaste on 25-29;
3)
vanemametniku palgaaste on 18-28;
4) nooremametniku palgaaste on
12-19.
(7) Riikliku ameti või inspektsiooni, maavalitsuse,
prokuratuuri, ringkonna-, linna-, maa- ja halduskohtu struktuuris:
1)
osakonna direktori, põhi- ja allüksustega osakonna juhataja palgaaste on
26-30;
2) büroo, osakonna või talituse juhataja, nõuniku ja abi
palgaaste on 23-27;
3) vanemametniku palgaaste on 18-26;
4)
nooremametniku palgaaste on 12-18.
(8) Teistes ametiasutustes:
1)
ametiasutuse juhi palgaaste on 18-29;
2) osakonna või talituse juhi
palgaaste on 17-26;
3) vanemametniku palgaaste on 15-26;
4)
nooremametniku palgaaste on 12-18.
(9) Valitsusametniku ja juhi
asetäitja palgaaste on üks kuni kolm astet madalam kui vastava ametniku
palgaaste.
(10) Lennuameti lennuohutuse ja lennujulgestusega
tegelevate spetsialistide palgaaste on 20-29.
(11)
Diplomaatilises ja konsulaarkoosseisus:
1) osakonna peadirektori ning
erakorralise ja täievolilise suursaadiku palgaaste on 31-33;
2)
büroo direktori ja minister-nõuniku palgaaste on 30-31;
3)
ministeeriumi nõuniku, suursaatkonna nõuniku ja peakonsuli palgaaste on
29-30;
4) ministeeriumi I sekretäri, suursaatkonna I sekretäri ja
konsuli palgaaste on 27-29;
5) ministeeriumi II sekretäri,
suursaatkonna II sekretäri ja asekonsuli palgaaste on 26-27;
6)
ministeeriumi III sekretäri ja suursaatkonna III sekretäri palgaaste on
25-26;
7) ministeeriumi ataðee ja suursaatkonna ataðee palgaaste on
22-25.
§ 11. Abiteenistujate palgaastmed
(1)
Kantseleitöötaja palgaaste on 8-13.
(2)
Teenindustöötaja palgaaste on 6-9.
(3) Oskus- ja
käsitöölise palgaaste:
1) erialatöödel on 6-9;
2)
keerukatel erialatöödel on 8-13;
3) eriti keerukatel
erialatöödel on 9-19.
(4) Seadmete operaatori ja
mehhanismide juhi palgaaste on 9-19.
(5) Lihttöölise palgaaste on
1-7.
4. peatükk.
MUUDATUSED AVALIKU TEENISTUSE SEADUSES
§ 12. Avaliku teenistuse seadust (RT I 1995, 16,228; 50,
764; 97, 1664) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1)
paragrahvi 2 2. lõiget täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
"11) Riigikontroll.";
2) paragrahvi 43 2. lõikes
asendatakse sõna "teenistuja" sõnaga "juhi".
Riigikogu esimees Toomas SAVI |