Eesti Panga seadus
Vastu võetud 18.05.1993
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 31. mai 1993. a.
otsusega nr. 104
I peatükk
Üldsätted
§ 1. Eesti Panga õiguslikud alused
(1) Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank. Eesti Pank on 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga õigusjärglane.
(2) Eesti Pank on juriidiline isik, tal on oma põhikiri, pitsat, vapp ja muu seadusega lubatud atribuutika.
(3) Eesti Pank tugineb oma ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi põhiseadusele, käesolevale seadusele ja oma põhikirjale.
(4) Käesoleva seadusega vastuolus olevad õigusaktid Eesti Panga suhtes ei kehti.
(5) Eesti Panga ülesannete täitmiseks annavad Eesti Panga Nõukogu ja Eesti Panga president seaduste alusel ja täitmiseks välja õigusakte.
§ 2. Eesti Panga ülesanded
(1) Eesti Pank korraldab raharinglust nii siseriigis kui välisriikidega ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
(2) Eesti Pangal on Eesti raha emiteerimise ainuõigus. Raha emiteerimine ja käibelt kõrvaldamine toimub seaduse alusel.
(3) Eesti Pank hoiab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarusid ning korraldab nende kasutamist.
(4) Eesti Pank teostab riiklikku raha- ja panganduspoliitikat ning suunab krediidipoliitikat.
(5) Eesti Pank teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, kontrollib nende tegevuse seaduslikkust, vastavust kohustuslikele usaldatavusnormatiividele ja eeskirjadele ning rakendab oma pädevuse ulatuses abinõusid nende range järgimise tagamiseks.
(6) Eesti Pank teeb koostööd rahvusvaheliste raha-, pangandus- ja krediidiorganisatsioonidega ning peab sidet teiste riikide keskpankadega.
(7) Eesti Pank sooritab pangatehinguid Eesti ja välisriikide raha, väärtpaberite ja muude valuutaväärtustega oma põhikirjas ettenähtud eesmärkidel ja korras.
(8) Eesti Pank koostab Eesti maksebilansi.
§ 3. Eesti Panga sõltumatus
(1) Eesti Pank tegutseb muudest riigiasutustest sõltumatult. Ta annab oma tegevusest aru Riigikogule, ei allu Vabariigi Valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele.
(2) Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustiste eest ja riik ei vastuta Eesti Panga varaliste kohustiste eest.
§ 4. Eesti Panga ja Vabariigi Valitsuse koostöö
(1) Eesti Pank osaleb riigi majanduspoliitikas iseseisva raha-, krediidi- ja panganduspoliitika teostamise kaudu.
(2) Eesti Pank annab Vabariigi Valitsusele nõu raha-, krediidi- ja panganduspoliitika küsimustes. Valitsus ei langeta olulisi majanduspoliitilisi otsuseid ilma Eesti Panga seisukoha ärakuulamiseta.
(3) Eesti Pank esindab Eesti Vabariiki Vabariigi Valitsuse volitusel rahvusvahelistes raha-, krediidi- ja pangandusorganisatsioonides, kus Eesti Vabariik on liikmeks.
(4) Eesti Pank toetab oma volituste piires Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat, kui see ei ole vastuolus ülesandega seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest ja teiste Eesti Pangale käesoleva seadusega pandud ülesannetega ega takista neid täitmast.
§ 5. Eesti Panga asukoht
(1) Eesti Pank asub Tallinnas.
(2) Eesti Pank võib avada iseseisvaid, oma põhikirja alusel tegutsevaid allasutusi ja esindusi nii Eestis kui ka välisriikides.
II PEATÜKK
EESTI PANGA JUHTIMISORGANID JA NENDE PÄDEVUS
§ 6. Eesti Panga Nõukogu
Eesti Panga kõrgeim organ on Eesti Panga Nõukogu, mis koosneb esimehest ja kaheksast liikmest.
§ 7. Eesti Panga Nõukogu esimees
(1) Eesti Panga Nõukogu esimehe nimetab viieks aastaks ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
(2) Eesti Panga Nõukogu esimees peab olema Eesti kodanik ja omama majandus- või õigusalast kõrgharidust. Eesti Panga Nõukogu esimeheks ei nimetata Eesti Panga presidenti ega rahandusministrit.
(3) Eesti Panga Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist, esindab Eesti Panga Nõukogu ja vastab talle Eesti Panga Nõukogu tegevuse kohta Riigikogus esitatavatele arupärimistele.
§ 8. Eesti Panga Nõukogu liikmed
(1) Eesti Panga Nõukogu liikmed nimetab Riigikogu Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul. Eesti Panga president ja rahandusminister loetakse Eesti Panga Nõukogu liikmeks nimetatuks nende ametisse astumisel.
(2) Eesti Panga Nõukogu valitavad liikmed peavad olema Eesti kodanikud ja omama kõrgharidust.
(3) Eesti Panga Nõukogu liikmete hulka ei tohi kuuluda teisi Vabariigi Valitsuse liikmeid peale rahandusministri ja teisi Eesti Panga töötajaid peale Eesti Panga presidendi.
(4) Eesti Panga Nõukogu liige ei tohi olla mis tahes krediidiasutuse, kindlustusasutuse või börsi teenistuses ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.
(5) Eesti Panga Nõukogu liikmed nimetatakse viieks aastaks, välja arvatud Eesti Panga president ja rahandusminister, kelle liikmevolitused lõpevad nende vabastamisel vastavalt kas Eesti Panga presidendi või rahandusministri ametikohalt.
(6) Eesti Panga Nõukogu liikme volitused lõpevad tema volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel, tagandamisel käesoleva seaduse paragrahvis 12 ettenähtud korras ja surma korral.
§ 9. Eesti Panga Nõukogu pädevus
(1) Eesti Panga Nõukogu teostab järelevalvet Eesti Panga kogu tegevuse üle.
(2) Eesti Panga Nõukogu ainupädevusse kuulub:
1) rahapoliitika kujundamine ja selle teostamise abinõude,
sealhulgas krediidiasutuste usaldatavusnormatiivide määramine;
2) ettepaneku tegemine Vabariigi Presidendile Eesti Panga
presidendi ametissenimetamiseks;
3) Eesti Panga juhatuse liikmete ametisse nimetamine ja
vallandamine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
4) Eesti Panga asepresidentide, pearaamatupidaja ja
Pangainspektsiooni juhataja, samuti teiste Eesti Panga
iseseisvate allasutuste ja esinduste juhtide ametissenimetamine
ja vallandamine Eesti Panga presidendi ettepanekul;
5) Eesti Panga põhikirja ning Pangainspektsiooni ja teiste
Eesti Panga iseseisvate allasutuste ja esinduste põhikirjade
kinnitamine;
6) Eesti Panga eelarve kinnitamine ning täitmise
järelevalve;
7) Eesti Panga tegevuse sisekontrolli määramine ja kontrolli
tulemuste alusel otsuste tegemine ning ettepaneku tegemine
Riigikogule audiitorite määramiseks;
8) Eesti Panga aastaaruande läbivaatamine ja esitamine
Riigikogule;
9) otsuste tegemine uute rahatähtede ja müntide
käibelelaskmise, nende nimiväärtuse ja kujunduse kohta;
10) Eesti Panga iseseisvate allasutuste asutamise,
reorganiseerimise ja likvideerimise otsustamine Eesti Panga
presidendi ettepanekul;
11) Eesti Panga nimel Riigikogule esitatavate kirjalike
ettepanekute ja muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine.
(3) Eesti Panga tegevust ja Eesti panganduspoliitikat käsitlevate küsimuste lahendused vormistatakse Eesti Panga Nõukogu otsusena.
(4) Eesti Panga Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent mitte harvem kui üks kord kuus.
(5) Eesti Panga Nõukogu istungid on kinnised.
(6) Eesti Panga Nõukogu võtab vastu otsuseid ja teeb avaldusi. Eesti Panga Nõukogu otsuste elluviimise eest vastutab Eesti Panga president.
(7) Eesti Panga Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis liiget. Esimehe äraolekul juhatab istungit kohalolijate hulgast valitud nõukogu liige.
(8) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 2, 5 ja 6 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega. Muud otsused võetakse vastu istungist osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
(9) Eesti Panga Nõukogu normatiivse iseloomuga otsused avaldatakse Riigi Teatajas.
§ 10. Eesti Panga president
(1) Eesti Panga presidendi nimetab viieks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul.
(2) Eesti Panga president peab olema Eesti kodanik ja omama majandus- või õigusalast kõrgharidust.
§ 11. Eesti Panga presidendi pädevus
(1) Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub:
1) Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, kõigi sellega seotud
küsimuste lõplik lahendamine;
2) Eesti Panga Nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja
nende täitmise tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas
sanktsioonide) rakendamine;
3) panganduse korraldamine kõigis küsimustes, mis Eesti
Panga Nõukogu on andnud tema pädevusse või milles Eesti Panga
Nõukogu ei ole oma seisukohta avaldanud;
4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis
küsimustes ja instantsides nii siseriigis kui välismaal;
5) volituste andmine Eesti Panga esindamiseks kas teatud
puhkudel või teatud küsimustes;
6) Eesti Panga Nõukogule ettepanekute tegemine Eesti Panga
asepresidentide, pearaamatupidaja ja Pangainspektsiooni ning
teiste iseseisvate allasutuste juhtide ametissenimetamiseks ja
vallandamiseks.
(2) Eesti Panga president annab Eesti Panga tegevusest aru Riigikogule ja vastab Riigikogus temale Eesti Panga tegevuse kohta esitatud arupärimistele.
(3) Kui Eesti Panga president ei ole nõus Eesti Panga Nõukogu otsusega, peab ta sellest hiljemalt kolme tööpäeva jooksul ette kandma Riigikogu esimehele ettepanekuga esitada Eesti Panga Nõukogu esimehele vastavas küsimuses arupärimine.
(4) Eesti Panga president annab oma tegevusest regulaarselt aru Eesti Panga Nõukogule.
(5) Eesti Panga president annab käskkirju ja korraldusi.
(6) Eesti Panga presidendi käskkirjad, mis on välja antud seaduste, Eesti Panga Nõukogu otsuste ja muude õigusaktide alusel ning omavad normatiivset iseloomu, avaldatakse Riigi Teatajas.
§ 12. Tagandamine
Eesti Panga Nõukogu esimees, Eesti Panga president ja Eesti Panga Nõukogu liige tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
§ 13. Panga juhatus
(1) Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga juhatus, kelle esimeheks on oma ametikoha järgi Eesti Panga president.
(2) Eesti Panga juhatuse struktuuri, tööjaotuse ja töökorralduse alused sätestab Eesti Panga põhikiri.
III peatükk
RAHAPOLIITIKA JA RAHARINGLUS
§ 14. Raharingluse reguleerimine
Eesti Pangal on õigus kasutada raharingluse reguleerimiseks peamiselt järgmisi vahendeid:
1) väärtpaberite emiteerimine, ost ja müük;
2) väärismetalli ning välisvaluuta ost ja müük;
3) rahaturgu reguleerivate eeskirjade kehtestamine;
4) kohustuslike reservide ja muude normatiivide kehtestamine
Eestis tegutsevatele krediidiasutustele;
5) laenude andmine krediidiasutustele;
6) Eesti Panga intressimäärade kehtestamine;
7) laenuandmise limiitide kehtestamine krediidiasutustele;
8) sanktsioonide rakendamine raharingluse kohta kehtestatud
eeskirjade rikkujate suhtes.
§ 15. Välisvaluutatehingute reguleerimine
(1) Välisvaluutatehingute korra määrab seadus.
(2) Eesti Pank kehtestab seaduse alusel välisvaluuta Eestisse sisse- ja väljaveo, välisvaluutareservide moodustamise ja kasutamise eeskirjad.
(3) Eesti Pank kehtestab krediidiasutustele ja muudele juriidilistele isikutele panganduslike välistehingute sooritamise tingimused ja eeskirjad.
(4) Eesti Pank annab krediidiasutustele välisvaluutatehingute litsentse ja tühistab neid, kui krediidiasutused ei vasta neile kehtestatud normatiividele või rikuvad seadusi või nende tegevuse korraldamise kohta Eesti Panga poolt kehtestatud nõudeid.
(5) Eesti Pank noteerib Eesti krooni kurssi välisvaluutade suhtes.
§ 16. Vabariigi Valitsuse ja omavalitsuste krediteerimise keeld
Eesti Pangal on keelatud otseselt või kaudselt krediteerida riigieelarvet ja kohalikke eelarveid ning osta täidesaatva võimu organite poolt emiteeritud väärtpabereid.
IV peatükk
KREDIIDIASUTUSTE TÖÖ JÄRELEVALVE
§ 17. Pangajärelevalve üldised alused
(1) Eesti Pank teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil asuvate ja tegutsevate krediidiasutuste üle Pangainspektsiooni ja oma osakondade kaudu.
(2) Pangainspektsioon töötab põhikirja alusel, mille kinnitab Eesti Panga Nõukogu.
(3) Eesti Pank võib teha krediidiasutustes nii üld- kui valikkontrolli.
(4) Eesti Pangal on õigus kohustada krediidiasutust tellima oma tegevuse kontrollimiseks sõltumatu väliskontrolli ja tutvuda selle tulemustega.
(5) Eesti Pangal on õigus nõuda krediidiasutustelt kõiki nende tegevuse kontrollimiseks vajalikke andmeid, dokumente, aruandeid ja lepinguid ning saada vajaduse korral nende juurde selgitusi.
§ 18. Litsentside andmine ja tühistamine
(1) Eesti Pank annab krediidiasutustele tegevuslitsentse ja tühistab neid, kui krediidiasutused ei vasta neile kehtestatud normatiividele, rikuvad seadusi või nende tegevuse korraldamise kohta Eesti Panga poolt kehtestatud nõudeid.
(2) Krediidiasutuste litsentseerimise ja litsentside tühistamise tingimused kehtestab Eesti Pank.
§ 19. Krediidiasutuste korrespondent- ja reservikontod
Eesti Pank hoiab krediidiasutuste korrespondent- ja kohustuslike reservide kontosid, jälgib nende saldode vastavust esitatavatele nõuetele ja, kui ilmneb neist kõrvalekaldumisi, võtab tarvitusele abinõud nende nõuete täitmise tagamiseks.
§ 20. Usaldatavusnormatiivid ja likviidsusnõuded
Eesti Pank reguleerib krediidiasutuste tegevust kohustuslike usaldatavusnormatiivide ja likviidsusnõuete täitmise tagamise ning käesoleva seaduse paragrahvis 14 loetletud vahendite rakendamise teel.
§ 21. Andmete salastatus ja avaldatavus
(1) Eesti Pank on kohustatud tagama pangasaladusi sisaldavate andmete salastatuse (konfidentsiaalsuse).
(2) Pangasaladusteks on andmed mis tahes pankade ja muude krediidiasutuste klientide, hoiuste, tehingute ja turvasüsteemide kohta.
(3) Pangasaladusena ei käsitata andmeid pankade ja muude krediidiasutuste omanike, asutajate ja aktsionäride nimekirjade, eri aktsionäride osa suuruse kohta panga aktsiakapitalis, põhi- ja reservkapitali suuruste, andmete, aruannete esitamise tähtaegadest kinnipidamise, aruannete kvaliteedi ja usaldatavusnormatiivide arvväärtuste kohta, samuti andmeid pankade või nende töötajate poolt sooritatud seaduserikkumiste kohta.
(4) Eesti Pangal on õigus avaldada oma käsutuses olevaid krediidiasutuste andmeid, mis ei sisalda pangasaladusi.
(5) Eesti Pank annab välja perioodiliselt, vähemalt kord kvartalis ilmuvat bülletääni ja üks kord aastas ilmuvat Eesti Panga Aastaraamatut.
§ 22. Sanktsioonid
(1) Kreeditoride huvide kaitse eesmärgil võib Eesti Pank kehtestada krediidiasutustele tehingute sooritamisel järgmisi piiranguid:
1) krediitide andmise täielik või osaline peatamine kuni
kolmeks kuuks;
2) välisarvelduste peatamine kuni kolmeks kuuks;
3) välislaenude võtmise piirangute kehtestamine;
4) kreeditoride ja hoiustajate huve kaitsvate muude
piirangute kehtestamine, mis ei ole vastuolus seadusega.
(2) Piirangute kehtestamine ja nende kestus tehakse krediidiasutustele teatavaks Eesti Panga presidendi käskkirjaga.
(3) Krediidiasutuse kontrollimisel avastatud puudustest või õiguserikkumistest, millel võivad olla kuriteo tunnused, on Eesti Pank kohustatud ühe kuu jooksul teatama kirjalikult õiguskaitseorganitele.
§ 23. Ettekirjutused puuduste kõrvaldamiseks
(1) Krediidiasutuse kontrollimise tulemuste alusel võib Eesti Pank esitada kas soovitusi töö parandamiseks või teha kohustusliku ettekirjutuse:
1) suurendada reservkapitali või fonde;
2) katkestada laenude andmine;
3) kõrvaldada ametist juhtkonna liikmed, keda Eesti Pank
loeb usalduse kaotanuks;
4) piirata väljamakseid kasumist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes mainitud ettekirjutuse ja selle täitmise tähtaja teeb krediidiasutusele teatavaks Pangainspektsioon kirjalikult.
(3) Kontrollimise tulemuste põhjal võib Eesti Pank anda krediidiasutusele soovitusi. Soovitused võivad puudutada põhikapitali suurendamist, pangaosakondade ja -filiaalide sulgemist, krediteerimise lõpetamist ja muid valdkondi.
§ 24. Moratoorium, litsentsi tühistmine ja sundlikvideerimine
(1) Eesti Pangal on õigus kehtestada krediidiasutusele kas tähtajaline või määramata tähtajaga moratoorium. Kui tähtaega ei ole määratud, võib moratoorium kesta kuni kuus kuud. Moratoorium kehtestatakse krediidiasutusele, kes ei suuda täita oma kohustusi kreeditoride ees.
(2) Sõltumata sellest, kas moratoorium kestab määratud tähtaja lõpuni või lõpetatakse see enne tähtaega, võib Eesti Pank lubada krediidiasutusel tööd jätkata, kui tema maksevõime on moratooriumi aja jooksul täielikult taastatud.
(3) Kui moratooriumi aja jooksul krediidiasutuse maksevõimet pole taastada suudetud, võib Eesti Pank mis tahes ajal kas tühistada krediidiasutusele antud litsentsi ja lubada tal ise ennast vastavalt oma põhikirjale ja Eesti Panga poolt määratud tähtajaks likvideerida, algatada pankrotimenetluse või määrata ta sundlikvideerimisele.
V peatükk
EESTI PANGA KAPITALID, TULUD, KULUD JA ARUANDLUS
§ 25. Eesti Panga kapitalid ja fondid
(1) Eesti Panga omakapital koosneb:
1) põhikapitalist;
2) reservkapitalist;
3) sihtkapitalidest ja -fondidest.
(2) Eesti Panga põhikapitali suurus on 100 000 000 krooni.
(3) Põhikapitali suurendatakse määratud suuruseni Eesti Panga kasumi ning sihtotstarbeliste laekumiste arvel. Riigikogu otsusel võidakse põhikapitali suurendada ka muudest allikatest.
§ 26. Eesti Panga vara
(1) Eesti Panga vara on riigi vara.
(2) Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab temale eraldatud riigi vara iseseisvalt selleks mis tahes lisavolitusi vajamata.
(3) Eesti Pangale kuulub ka kinnis- ja vallasvara, mis oli 1919. aastal Eesti Vabariigi keskpangana asutatud Eesti Panga omanduses ning 1940. aastal õigusvastaselt võõrandati.
(4) Riigi väärismetalli- ja välisvaluutareservi hoidmine ja kasutamise korraldamine toimub kooskõlas seaduste ja Eesti Panga põhikirjaga.
§ 27. Eesti Panga reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid
(1) Reservkapital, sihtkapitalid ja -fondid moodustatakse Eesti Panga kasumist ja põhikirjas ette nähtud muude sihtotstarbeliste summade laekumistest.
(2) Reservkapitali võrdsustumisel põhikapitaliga otsutab Riigikogu, kas selle suurendamist jätkata või mitte.
(3) Reservkapitali, sihtkapitalide ja -fondide moodustamise ja kasutamise kord määratakse kindlaks Eesti Panga põhikirjas.
§ 28. Majandusaasta
Eesti Panga majandusaasta (finantsaasta) algab 1. jaanuarist ja lõpeb 31. detsembriga.
§ 29. Panga tulud ja kulud
(1) Eesti Panga tuludesse kuuluvad:
1) intressid välismaale paigutatud välisvaluutareservidelt;
2) intressid teistesse pankadesse paigutatud deposiitidelt
ja pankadele antud laenudelt;
3) emissioonitulud;
4) tulud tehingutest välisvaluuta, väärtpaberite ja
tagatistega;
5) tulud muudest tehingutest, mis ei ole vastuolus käesoleva
seaduse ja Eesti Panga põhikirjaga.
(2) Eesti Panga kuludesse kuuluvad:
1) Eesti Panka deponeeritud või muul viisil kaasatud summade
pealt makstavad intressid;
2) välistehingute kulud;
3) välislaenude intressid ja muud kulud;
4) kulud seoses välisvaluuta- ja väärtpaberitehingutega ning
tagatiste andmisega;
5) rahatähtede ja müntide valmistamise ja emiteerimise
kulud;
6) põhivara amortisatsioon;
7) haldus- ja majanduskulud;
8) muud Eesti Panga ülesannete täitmiseks vajalikud kulud.
§ 30. Panga kasum ja kahjum
(1) Eesti Panga kasum (kahjum) moodustub tema tulude ja kulude vahena.
(2) Aastakasumist suunatakse vähemalt 25% põhikapitali suurendamiseks kuni Riigikogu poolt määratud summani.
(3) Vähemalt 25% aastakasumist suunatakse Eesti Panga Nõukogu otsusel reservkapitali täiendamiseks.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud eraldiste tegemist võidakse osa kasumist suunata Eesti Panga Nõukogu otsusel Eesti Panga põhikirjas ette nähtud sihtkapitalide ja -fondide moodustamiseks ja täiendamiseks.
(5) Käesoleva paragrahvi 2. , 3. ja 4. lõikes märgitud eraldiste tegemisest ülejääv kasum kantakse riigieelarvesse.
(6) Eesti Panga kahjum kaetakse reservkapitalist. Kui sellest ei piisa, võib Riigikogu loal kasutada selleks ka põhikapitali.
(7) Eesti Pank riigi keskpangana ei maksa tulumaksu ega muid majandustegevusega seotud makse riigieelarvesse ega kohalikesse eelarvetesse, välja arvatud füüsiliste isikutega seotud maksud. Vabariigi Valitsusel on õigus erandkorras vabastada Eesti Panka muude riiklike maksude maksmisest.
§ 31. Eesti Panga tegevuse kontrollimine ja aastaaruanne
(1) Igaks majandusaastaks nimetab Riigikogu sõltumatud audiitorid, kelle ülesandeks on kontrollida Eesti Panga tegevust majandusaasta jooksul ning kinnitada Eesti Panga poolt koostatud aastaaruande õigsust. Riigikogu otsusel võidakse Eesti Panga tegevust kontrollida täiendavalt.
(2) Eesti Panga aastaaruanne koosneb bilansist, tulude- kulude aruandest, seletuskirjast ja lisadest.
(3) Aastaaruande ja audiitorkontrolli akti vaatab läbi Eesti Panga Nõukogu, kes teeb otsuse majandusaasta tulemuste kohta ning esitab need Riigikogule kinnitamiseks.
(4) Aastaaruanne avaldatakse Riigi Teatajas ja Eesti Panga Aastaraamatus.
VI peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 32. Suhted teiste riikide keskpankadega ja välistehingud
Eesti Pank suhtleb teiste riikide keskpankade ning muude rahaasutustega ning tal on õigus sooritada nendega käesolevas seaduses loetletud ülesannete täitmiseks vajalikke tehinguid.
§ 33. Pangandustehingud oma töötajatega
(1) Eesti Pangal on õigus vastu võtta Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel Eesti Panga Nõukogu liikmete ja oma töötajate rahalisi hoiuseid ja maksta nendelt intresse, mis ei ületa pankades makstavaid keskmisi intresse.
(2) Eesti Panga töötajatel ja nõukogu liikmetel on keelatud võtta laenu mis tahes teistest krediidiasutustest peale Eesti Panga.
(3) Eesti Pangal on õigus anda oma töötajatele ja nõukogu liikmetele Eesti Panga Nõukogu poolt kinnitatud tingimustel laenu. Teistelt pankadelt võetud laenud tuleb Eesti Panga töötajatel ja nõukogu liikmetel ühe kuu jooksul pärast Eesti Panka tööle asumist või nõukogu liikmeks nimetamist üle kanda Eesti Panka või tasuda.
§ 34. Maksebilansi koostamine
Eesti Pangal on õigus saada tasuta kõigilt riigi- ja omavalitsusorganitelt ning Eesti territooriumil asuvatelt välismajandustehinguid sooritavatelt juriidilistelt isikutelt Eesti maksebilansi koostamiseks vajalikke andmeid.
§ 35. Ametialase saladuse pidamise kohustus
(1) Eesti Panga Nõukogu liikmed ja Eesti Panga teenistuses olevad isikud on kohustatud hoidma saladuses Eesti Panka, kõiki krediidiasutusi ja teisi juriidilisi isikuid puudutavaid andmeid, mille avalikustamine võib kahjustada kas Eesti majanduse või krediidiasutuste ja nende klientide majanduslikke huve.
(2) Saladuse hoidmise kohustus kehtib andmete kohta, mis on Eesti Panga teenistuses olevatele isikutele saanud teatavaks üksnes nende pangas töötamise tõttu. Saladuse hoidmise kohustus jätkub ka pärast vastavate isikute lahkumist panga teenistusest.
(3) Ametialase saladuse avaldamisel karistatakse süüdlasi vastavalt seadusele kas distsiplinaar- või kriminaalkorras.
§ 36. Osalemine ettevõtluses
Eesti Pank võib asutada ettevõtteid, mis on vajalikud tema ülesannete täitmiseks, ja osaleda niisuguste ettevõtete tegevuses.
§ 37. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
Tunnistatakse kehtetuks:
1) Eesti Vabariigi pangaseaduse (ENSV Teataja 1989, nr. 41, art. 647; RT 1990, nr. 2 art. 36; 1991, nr. 16, art. 222; 1992, nr. 31, art. 411) § 1 4. lõige, §-d 7-11, 23, 36, § 49 2. lõige ja § 56;
2) Eesti NSV Ülemnõukogu 1990. aasta 15. märtsi otsus "Eesti Panga tegevuse küsimuste kohta" (ENSV Teataja 1990, nr. 9, art. 146; RT 1990, nr. 2, art. 37; 1992, nr. 9, art. 122).
Riigikogu aseesimees T. Kelam
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com