Teksti suurus:

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 30, 509

Õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadus

Vastu võetud 19.05.1993

(õ) 5. 12. 2008 17:25

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 3. juuni 1993. a.
otsusega nr. 109

I osa

VARA MAKSUMUSE MÄÄRAMISE KORD

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Käesolev seadus määrab kindlaks omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi - vara) maksumuse määramise alused ja korra ning kompenseerimise viisi ja ulatuse.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellega seotud loodusobjektide ning ühistatud vara maksumuse määramise alused ja kord ning kompenseerimise viis ja ulatus määratakse kindlaks eraldi seadustega.

§ 2. Vara võõrandamisaegse maksumuse määramise vajadus

Vara võõrandamisaegne maksumus määratakse kindlaks vara kompenseerimise korral, kui:

1) vara vastavalt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 267 ja 45, 565; 1992,19, 275 ja 33, 420; 1993, 15, 253 ja 254) (edaspidi - Alused) paragrahv 12 3. ja 4. lõikele ei kuulu tagastamisele;

2) vara on hävinud;

3) vara tagasi saanud isik peab Aluste paragrahv 12 2. lõike alusel maksma kompensatsiooni teistele õigustatud subjektidele ja kompensatsiooni suuruse, tasumise viisi, korra ja muude tingimuste suhtes ei ole saavutatud käesoleva seaduse paragrahvis 11 1. lõikes märgitud kokkulepet;

4) varaks on aktsia või osatäht.

§ 3. Vara võõrandamisaegse maksumuse tõendamine dokumentidega

Vara võõrandamisaegset maksumust võib tõendada dokumendiga, mis on välja antud mitte varem kui kolm aastat õigusvastase võõrandamise hetkest arvates. Mitme näidatud ajavahemikul väljaantud dokumendi korral eelistatakse muudel võrdsetel asjaoludel dokumenti, mis on nimetatud kolme aasta piires välja antud kõige hiljem.

§ 4. Ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse määramine ekspertkomisjoni poolt

(1) Kui ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse kohta puuduvad käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud dokumendid, kuid on olemas dokumendid, mis kirjeldavad vara suurust, koosseisu ja kasutusotstarvet, või dokumendid, mis on välja antud paragrahvis 3 märgitud ajast varem, määravad vara võõrandamisaegse maksumuse maa- või vabariikliku linna valitsuse poolt moodustatud kolmeliikmelised ekspertkomisjonid.

(2) Valla-, alevi- või linnavalitsus otsustab ekspertiisi määramise ja nimetab ekspertkomisjoni maa- või linnavalitsuse poolt moodustatud ekspertkomisjonide hulgast.

(3) Ekspertkomisjon määrab ehitiste, laevade ja tootmishoonete sisseseade võõrandamisaegse maksumuse analoogilise vara võõrandamisaegsest maksumusest lähtudes.

(4) Ekspertkomisjon koostab ekspertiisiakti, milles märgib vara võõrandamisaegse maksumuse, selle määramise aluseks olnud ja määramist põhjendavad andmed, vara iseloomustavad ja muud vajalikud andmed ning arvutused.

§ 5. Vara võõrandamisaegse maksumuse määramine kohtu korras

Kui vara võõrandamisaegset maksumust ei ole võimalik määrata käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatud korras, on õigustatud subjektil õigus pöörduda vara võõrandamisaegse maksumuse kindlaksmääramiseks kohtusse.

§ 6. Põllumajandusinventari võõrandamisaegse maksumuse määramine dokumentide puudumisel

(1) Põllumajandusinventari (sealhulgas loomad) võõrandamisaegset maksumust tõendavate dokumentide puudumisel määratakse maksumus põllumajandusinventari koosseisu, lehma arvestusliku hinna ja Vabariigi Valitsuse 1992. aasta 4. septembri määruse nr. 261 "Maa- ja põllumajandusreformi kiirendamise kohta" (RT 1992, 35, 472) alusel. Lehma arvestuslikuks hinnaks on viiskümmend 1940. aastal kehtinud Eesti krooni (Ekr. ).

(2) Kui põllumajandusinventari koosseisu ei ole võimalik tõendada, loetakse põllumajandusinventari võõrandamisaegne maksumus võrdseks ühe lehma arvestusliku hinnaga talumaa iga nelja hektari kohta.

§ 7. Vara võõrandamisaegse maksumuse ümberarvutamine käibivatesse Eesti kroonidesse

(1) Vara võõrandamisaegne maksumus 1940. aastal kehtinud kroonides arvutatakse ümber käibivatesse Eesti kroonidesse (edaspidi - EEK) vahekorras 1 Ekr. = 10 EEK.

(2) Vara võõrandamisaegne maksumus NSV Liidu rahas (rublades) arvutatakse Eesti kroonidesse koefitsientide alusel, mille määrab kindlaks Rahandusministeerium.

(3) Ümberarvutatud maksumus väljendatakse Eesti kroonides täpsusega 100 EEK.

§ 8. Vara maksumuse määramist korraldavad organid

Vara maksumuse määramist korraldab ja vara kindlaksmääratud maksumuse kinnitab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla-, alevi- või linnavalitsus.

§ 9. Vara maksumuse määramisega seotud kulude katmine

Vara maksumuse määramisega seotud kulud katab valla-, alevi- või linnavalitsus riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja tema käsutusse jäävast rahast. Kui nimetatud rahast ei jätku, kaetakse kulud riigi- või munitsipaalvara erastamisest laekunud ja Vabariigi Valitsuse käsutusse jäävast rahast.

II osa

VARA KOMPENSEERIMISE ULATUS, VIIS JA KORD

§ 10. Tagastamisele mittekuuluva vara kompenseerimine

(1) Vara, mis Aluste paragrahv 12 3. ja 4. lõike alusel ei kuulu tagastamisele, kompenseeritakse käesoleva seaduse paragrahv 7 alusel ümberarvutatud võõrandamisaegse maksumuse ulatuses.

(2) Tagastatava vara väärtuse vähenemist ega suurenemist ei kompenseerita.

§ 11. Õigustatud subjektide poolt teistele õigustatud subjektidele vara kompenseerimine

(1) Aluste paragrahv 12 2. lõikes sätestatud juhul sõlmitakse õigustatud subjektide vahel kirjalik kokkulepe, milles määratakse kindlaks igale kompensatsiooni taotlevale õigustatud subjektile makstava kompensatsiooni suurus, tasumise viis ja kord ning muud tingimused. Õigustatud subjektide allkirjad kokkuleppel peavad olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud viisil.

(2) Kui õigustatud subjektid käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud kokkulepet ei saavuta, määratakse vastavalt käesolevale seadusele kindlaks vara võõrandamisaegne maksumus. Vara tagasi saanud isikud peavad kompenseerima teistele õigustatud subjektidele nende osa viie aasta jooksul, arvates vara tagastamise otsuse tegemise päevast. Makstava kompensatsiooni suurus, tasumise viis ja tähtajad ning muud tingimused määratakse kindlaks vara tagastamise otsuses.

§ 12. Vara maksumuse kompenseerimine õigusvastaselt represseeritud isikutele

Õigusvastaselt represseeritud isikutele kompenseeritakse Aluste paragrahv 13 3. lõikes nimetatud vara 3 000 EEK ulatuses vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 14. Kompensatsiooni ei maksta isikutele, kellele õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud või kompenseeritud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 1989. aasta 20. veebruari määruse nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahjude hüvitamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, 10, 118) alusel.

§ 13. Aktsiate ja osatähtede kompenseerimine

(1) Aktsia või osatäht kompenseeritakse nominaalväärtuse ulatuses vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 14.

(2) Aktsia või osatähe nominaalväärtus tõendatakse käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud dokumentidega.

(3) Kui käesoleva seaduse paragrahvis 3 nimetatud dokumendid puuduvad, kompenseeritakse aktsia või osatäht 100 EEK ulatuses vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 14.

§ 14. Vara kompenseerimise viis

(1) Vastavalt Aluste paragrahvile 17 antakse igale õigustatud subjektile temal saada oleva kompensatsiooni ulatuses nimeline ja pärandatav väärtpaber (edaspidi - hüvitusväärtpaber), mille eest saab osta erastatavat riigi- ja munitsipaalvara, sealhulgas maad ja eluruume ning riikliku hüvitusfondi obligatsioone. Hüvitusfondi obligatsioonide omanikel on õigus saada fondi iga majandusaasta töötulemuste alusel dividende.

(2) Hüvitusväärtpabereid võib kinkida vanematele, abikaasale, alanevatele sugulastele, õdedele-vendadele ning nende alanevatele sugulastele. Hüvitusväärtpaberite kinkimisel ja pärandamisel ei võeta riigilõivu.

(3) Hüvitusväärtpaberi eest saab osta erastatavat riigi- ja munitsipaalvara, sealhulgas maad ja eluruume kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva saab hüvitusväärtpaberite eest osta ühe aasta jooksul ainult riikliku hüvitusfondi obligatsioone.

(4) Hüvitusväärtpaberite väljaandmise ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 15. Vara kompenseerimist korraldavad organid

Vara eest saadava kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramist korraldab vara tagastamist ja kompenseerimist otsustav valla-, alevi- või linnavalitsus, kes kinnitab kindlaksmääratud kompensatsiooni suuruse.

§ 16. Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamise päevast.

Riigikogu aseesimees T. Kelam

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json