Teksti suurus:

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 37, 558

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus

Vastu võetud 02.06.1993

(õ) 27.11.2008 12:45

 
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. juuni 1993. a otsusega nr 119

 


I peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Seaduse eesmärk

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse ülesanded, vastutuse ja korralduse ning omavalitsusüksuste suhted omavahel ja riigiorganitega.

Paragrahv 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste

(1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla või linna - demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

(2) Kohalik omavalitsus:

1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel;

2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse, -hääletuse või -algatuse teel.

Paragrahv 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted

Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel:

1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine;

2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas ja linnas;

3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel;

4) valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel;

5) vastutus oma ülesannete täitmise eest;

6) tegevuse avalikkus;

7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel.

Paragrahv 4. Omavalitsusorganid

Omavalitsusorganid on:

1) volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2) valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

Paragrahv 5. Valla ja linna eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi

(1) Vallal ja linnal on käesolevast seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve.

(2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi.

Paragrahv 6. Omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus

(1) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, alg-, põhi-, kesk-, õhtu- ja huvikoolide, gümnaasiumide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi:

1) mis on talle pandud teiste seadustega;

2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Omavalitsusüksus täidab riiklikke kohustusi:

1) mis on talle pandud seadusega;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva paragrahvi 4.lõike punkti 1 alusel kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

Paragrahv 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid

(1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.

(2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi.

(3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad antud omavalitsusüksuse haldusterritooriumil.

Paragrahv 8. Valla ja linna põhimäärus

Valla või linna põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse antud valla või linna omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla või linna ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord.

Paragrahv 9. Arengukava

Valla või linna arengukava on dokument, mis sätestab antud omavalitsusüksuse sotsiaalmajandusliku olukorra ning keskkonna seisundi analüüsi ja prognoosi, arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused.

Paragrahv 10. Vald ja linn avalik-õigusliku isikuna

(1) Nii vald kui ka linn on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea.

(2) Vallal ja linnal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

Paragrahv 11. Maakogu

Ülemaakonnaliste küsimuste kooskõlastamiseks moodustatakse maavanema juurde nõuandva organina maakogu, kuhu kuuluvad kõigi antud maakonna omavalitsusüksuste esindajad.

Paragrahv 12. Omavalitsusüksuste õigus moodustada liite ja ühisasutusi

Omavalitsusüksustel on õigus moodustada teiste omavalitsusüksustega liite ja ühisasutusi õigusaktides sätestatud alustel ja korras.

Paragrahv 13. Omavalitsusüksuse õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides

(1) Omavalitsusüksusel on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd.

(2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab omavalitsusüksust tema volikogu või viimase poolt määratud esindus.

Paragrahv 14. Omavalitsusüksuse vapp ja lipp

(1) Omavalitsusüksusel võivad olla oma vapp ja lipp, mis kuuluvad kooskõlastamisele, kinnitamisele ja registreerimisele vastavalt seadusele.

(2) Vapi ja lipu kasutamine sätestatakse seadusega ning valla või linna põhimäärusega.

(3) Omavalitsusüksuse lipp ei tohi normaalmõõtmetelt olla suurem riigilipust.

Paragrahv 15. Omavalitsusüksuse õiguste kaitse

(1) Omavalitsusüksust likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma antud valla või linna volikogu arvamust ära kuulamata.

(2) Volikogul on õigus antud omavalitsusüksuse territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi.

(3) Omavalitsusüksusel on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse.

II peatükk
VOLIKOGU

Paragrahv 16. Volikogu moodustamine

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis.

(3) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse valla- või linnaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1.jaanuari seisuga järgmiselt:

1) üle 2000 elaniku, vähemalt 13-liikmeline volikogu;

2) üle 5000 elaniku, vähemalt 17-liikmeline volikogu;

3) üle 10000 elaniku, vähemalt 21-liimeline volikogu;

4) üle 50000 elaniku, vähemalt 31 liikmeline volikogu.

(4) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 17. Volikogu liige

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadusest ning valla- või linnaelanike huvidest ja vajadustest.

(3) Volikogu esimehe või tema asendaja ametikoht on volikogu otsusel palgaline.

(4) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu poolt kehtestatud määrades ja korras.

Paragrahv 18. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine

Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses:

1) tagasiastumisega;

2) kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla või linna hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega;

3) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega kuriteo puhul, mille eest on karistusena ette nähtud vabadusekaotus;

4) teovõimetuks tunnistamisega;

5) tema surmaga.

Paragrahv 19. Volikogu liikme volituste peatumine

Volikogu liikme volitused peatuvad seoses:

1) valimisega vallavanemaks või linnapeaks või kinnitamisega antud valla- või linnavalitsuse liikmeks;

2) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses;

3) tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega.

Paragrahv 20. Volikogu asendusliige

(1) Asendusliige on ennetähtaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik.

(2) Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast.

Paragrahv 21. Asendusliikme volituste lõppemine

(1) Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad arvates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab.

(2) Asendusliikmete ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem.

Paragrahv 22. Volikogu ainupädevus

Valla- ja linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine:

1) valla või linna eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine;

2) kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine;

3) valla või linna eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise korra kehtestamine;

6) munitsipaalomandi valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine;

7) valla või linna arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine;

8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega;

9) valla või linna põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine;

10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla või linna halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

11) osavalla või linnaosa moodustamine ja likvideerimine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine;

12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla või linna valimiskomisjoni moodustamine;

14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) vallavanema või linnapea valimine ja ametist vabastamine;

16) valla- või linnavalitsuse ja tema liikmete ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine;

17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale või valla- või linnavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele;

18) valitsuse liikmetele töötasu määramine Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud piirmäärades;

19) volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

20) volikogu esimehele või tema asendajale töötasu määramine;

21) volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

22) omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine;

23) omavalitsusüksuse fondide ja sihtkapitalide asutamine;

24) volikogu esindaja valimine maakogusse, tema tagasikutsumine ja asendamine;

25) kohtu kaasistujate valimine;

26) põhiseaduse paragrahv 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine.

Paragrahv 23. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Volikogu määrused avalikustatakse enne nende jõustumist valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(2) Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avaldatakse Riigi Teataja Lisas.

(3) Üldist tähtsust omavad õigusaktid jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud teist tähtaega.

(4) Kui määruses on sätestatud eraldi jõustumise tähtaeg, jõustub ta sellest tähtajast.

(5) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajast ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(6) Volikogu määrusele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras kättesaadavad kõigile isikutele.

(8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(9) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

Paragrahv 24. Õigusaktide täitmise kontroll

Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valla- või linnavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

Paragrahv 25. Tööandja kohustus volikogu liikme ees

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

Paragrahv 26. Volikogu liikme õigus saada teavet

Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.


III peatükk
VALITSUS

Paragrahv 27. Vallavanema ja linnapea valimine

Vallavanema või linnapea valib volikogu käesolevas seaduses ja valla või linna põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni kolmeks aastaks.

Paragrahv 28. Vallavanema ja linnapea õigus moodustada valitsus

(1) Vallavanemal või linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(2) Valitsuse moodustamise üksikasjaline kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

(3) Seaduses ja valla või linna põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem või linnapea valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

Paragrahv 29. Valitsuse volituste tähtaeg

(1) Valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõige ei laiene valla- või linnasekretärile.

Paragrahv 30. Valla- ja linnavalitsuse pädevus

(1) Valla- või linnavalitsus:

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu ainupädevusse;

4) esindab avalik-õigusliku isikuna valda või linna kohtus.

(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

Paragrahv 31. Valla- ja linnavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine

(1) Määrused ja korraldused peavad olema valla või linna põhimääruses kehtestatud korras avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla või linna ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Valla- ja linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles.

(4) Kui määrust ei avaldata Riigi Teatajas, jõustuvad määrused 10. päeval pärast avalikustamist või neis ettenähtud tähtajal.

(5) Valitsuse korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär.

IV peatükk
VALLA- VÕI LINNAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES

Paragrahv 32. Õigusaktide algatamise õigus

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel valla- või linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul valla- või linnaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes valla- või linnavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt kolme kuu jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse valla- või linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

Paragrahv 33. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides

(1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.


V peatükk
MAJANDUS JA EELARVE

Paragrahv 34. Munitsipaalomand

(1) Munitsipaalomand on vallale või linnale kuuluv vara.

(2) Oma vara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra sätestab valla- või linnavolikogu vastavalt seadusele valla või linna põhimääruses.

Paragrahv 35. Ettevõtlus

(1) Vald või linn võib teenuste osutamiseks asutada munitsipaalettevõtteid või osaleda valla või linna arengu seisukohalt olulistes ettevõtetes.

(2) Munitsipaalettevõtte põhikirja kinnitab ja munitsipaalettevõtte juhi kinnitab ametisse antud valla- või linnavalitsus vallavanema või linnapea ettepanekul.

(3) Vallal või linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

Paragrahv 36. Maksud ja koormised

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla või linna eelarve kinnitamist või muutmist ja neid rakendatakse koos eelarve või selle muutmisega.

(2) Volikogu võib kehtestada koormisi.

Paragrahv 37. Arengukava vastuvõtmine ja muutmine

(1) Valla ja linna arengukava koostatakse vähemalt kahe eelseisva aasta kohta.

(2) Volikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile valla- või linnaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava avalikustatakse ja tehakse kõigile kättesaadavaks vastavalt valla või linna põhimääruses sätestatud korrale.

(3) Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on valla- või linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus.

Paragrahv 38. Valla ja linna eelarve

(1) Valla või linna iseseisev eelarve koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu.

(2) Vallal või linnal on keelatud laenu andmine või tagamine.

(3) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avaldatakse üldiseks teadmiseks valla- või linnaelanikele.

(4) Valla ja linna eelarveaasta algab 1. aprillil ja lõpeb 31. märtsil.

Paragrahv 39. Valla ja linna eelarve koostamine ja jõustumine

(1) Valla või linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades valla või linna arengukava.

(2) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad.

(3) Valla või linna eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajast.

VI peatükk
TÖÖKORRALDUS

Paragrahv 40. Töövormid

Volikogu ja valitsuse töö vorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töö vorm on koosolek.

Paragrahv 41. Asjaajamiskeel

(1) Omavalitsusorganite asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid.

(2) Omavalitsusüksustes, mille halduspiirkonna elanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib omavalitsusorganite sisemise asjaajamiskeelena, samuti omavalitsusorganite või nende ametiisikute poole pöördumisel ja neilt vastuse saamisel eesti keele kõrval kasutada halduspiirkonna elanike enamiku keelt.

Paragrahv 42. Volikogu esimees

Volikogu esimees:

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele;

4) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud üleandeid.


Paragrahv 43. Volikogu kokkukutsumine

(1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras.

(2) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku ametis olev vallavanem või linnapea seitsme päeva jooksul, arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest.

(3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valla- või linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

Paragrahv 44. Küsimuste arutelu volikogus

(1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi.

(3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(4) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

(5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi.

(6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta valla- või linnavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

Paragrahv 45. Hääletamine volikogus

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

(2) Hääletamine volikogus on avalik.

(3) Isikuvalimised ja umbusalduse avaldamine otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse paragrahv 24 punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 17 ja 23 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

Paragrahv 46. Umbusaldusmenetlus volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale või linnapeale, mõnele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.

(2) Umbusalduse avaldamine toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise.

(3) Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või linnapea või valitsuse liikme töölt vabastamisele volikogu usalduse kaotamise tõttu.

Paragrahv 47. Volikogu komisjonid

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel.

(2) Volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord sätestatakse valla või linna põhimääruses.

Paragrahv 48. Revisjonikomisjon

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks valla- või linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjon kontrollib valla või linna põhimääruses sätestatud korras:

1) valla- või linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla või linna eelarvele;

3) valla või linna ametiasutuste ja munitsipaalettevõtete ning -asutuste raamatupidamise õigsust ja munitsipaalettevõtetesse paigutatud valla või linna vara kasutamise sihipärasust;

4) valla või linna poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) volikogude ülesandel valla- või linnavalitsuse ja nende ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust.

 

(4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult valla- või linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha, ning esitab selle koos aktiga volikogule.

(5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(6) Revisjonikomisjon peab enne valla või linna eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

Paragrahv 49. Valitsuse töö korraldamine

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem ning linnavalitsuse juht linnapea, kes esindab valitsust.

(2) Vallavanem või linnapea annab valitsuse ja valla või linna ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju.

(3) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees.

(4) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea, valitsuse liikmed ja ametikoha järgi valla- või linnasekretär.

(5) Vallavanema või linnapea asendamine toimub valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(6) Valla- või linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või linnapea või nende asendaja osa vähemalt pool valitsuse kooseisust.

(7) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(8) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(9) Vallavanem või linnapea või nende asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(10) Valla- või linnavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ning valla- või linnasekretär.

(11) Valla- ja linnavalitsuse täpsem töökord, komisjonide moodustamise alused ja kord ning tegevuse alused sätestatakse valla või linna põhimääruses.

Paragrahv 50. Vallavanem ja linnapea

Vallavanem või linnapea:

1) korraldab valla- või linnavalitsuse tööd ja valla- või linnavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja valla- või linnavalitsust vastavalt seadusega, valla või linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab valla- või linnavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla valla- või linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks valla- või linnavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks;

7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks munitsipaalettevõtte juhi kandidaadi;

8) täidab muid talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

Paragrahv 51. Istungi ja koosoleku protokoll

(1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(2) Valla- või linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või linnapea või nende asendaja ja protokollija.

(3) Volikogu või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused ja nende kohta vastuvõetud otsustused ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused.

(6) Volikogu istungite protokollid peavad olema kättesaadavad igaühele.

(7) Valla- või linnavalitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad valla või linna põhimääruses sätestatud korras.

(8) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(9) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

Paragrahv 52. Volikogu tegutsemisvõimetus

Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta:

1) pole suutnud kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates vastu võtta valla või linna eelarvet;

2) pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või valla vanemat või linnapead või pole kahe kuu jooksul vallavanema või linnapea valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu.

Paragrahv 53. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed

Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, asendatakse tema liikmed asendusliikmetega.

VII peatükk
OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED

Paragrahv 54. Omavalitsusteenistus

(1) Omavalitsusteenistust valla ja linna ametiasutustes reguleerib avalikku teenistust käsitlev seadus ja käesolev seadus.

(2) Vallavanem ja linnapea ning nende abid, samuti valla- ja linnasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas.

Paragrahv 55. Valla- ja linnasekretär

(1) Valla- või linnasekretär juhib valla või linna kantselei tegevust.

(2) Valla- või linnasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehestatud kutsenõuetele.

(3) Valla- või linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem või linnapea.

(4) Valla- või linnasekretär:

1) esitab vallavanemale või linnapeale ettepanekuid kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta;

2) korraldab volikogu ning valla- või linnavalitsuse määruste avaldamist ja töö avalikustamist;

3) esindab valla- või linnavalitsust kohtus erivolitusteta;

4) hoiab valla või linna vapipitsatit;

5) täidab teisi talle seaduse alusel ja valla või linna põhimäärusega pandud ülesandeid.

VIII peatükk
OSAVALLA JA LINNAOSA MOODUSTAMINE NING TÖÖKORRALDUS

Paragrahv 56. Osavald ja linnaosa

Osavald või linnaosa on valla või linna maa-alal ja koosseisus volikogu poolt kinnitatud osavalla või linnaosa põhikirja alusel tegutsev üksus.

Paragrahv 57. Osavalla ja linnaosa moodustamine

(1) Osavalla või linnaosa moodustamise võivad algatada:

1) üks neljandik volikogu liikmetest;

2) taotluse korras vähemalt üks protsent hääleõiguslikest valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis hääleõiguslikku valla- või linnaelanikku;

3) valla- või linnavalitsus.

(2) Osavalla või linnaosa põhikirjas sätestatakse:

1) osavalla või linnaosa piiride kirjeldus;

2) osavalla või linnaosa valitsuse moodustamise kord;

3) osavalla või linnaosa vanema ametisse nimetamise kord, kusjuures vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada antud valla või linna volikogu volituste tähtaega;

4) osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitused ning nende teostamiseks vajalikud antud valla või linna eelarvelised vahendid;

5) osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema tegevuse järelevalve ning osavalla või linnaosa likvideerimise alused ja kord.

(3) Taotluse alusel otsustab volikogu osavalla või linnaosa moodustamise või lükkab taotluse tagasi. Vajaduse korral võib volikogu korraldada nimetatud küsimuses elanike küsitluse.

(4) Osavalla või linnaosa valitsusel ja vanemal pole õigusakti andmise õigust.

(5) Valla või linna eelarveaasta jooksul ei tohi piirata osavalla või linnaosa valitsuse ja vanema volitusi ega vähendada neile eraldatud eelarvelisi vahendeid.

Paragrahv 58. Aleviku- ja külavanem

(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.


(2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(3) Aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

IX peatükk
MAAKOGU

Paragrahv 59. Maakogu moodustamine

(1) Maakogusse kuulub igast antud maakonna omavalitsusüksusest üks volikogu poolt volitatud esindaja.

(2) Maakogu liikmete volitused kehtivad üldjuhul omavalitsusüksuste volikogude volituste lõpuni.

Paragrahv 60. Maakogu pädevus

(1) Vabariigi Valitsuse poolt esitatud maavanema kandidaat kooskõlastatakse maakoguga. Maakogu on kohustatud ühe kuu jooksul vastava ettepaneku saamise päevast arvates kooskõlastama maavanema kandidaadi või selle tagasi lükkama.

(2) Kui maakogu on tagasi lükanud Vabariigi Valitsuse poolt kaks järjestikku esitatud maavanema kandidaati, nimetab Vabariigi Valitsus maavanema ametisse ilma maakogu kooskõlastuseta.

(3) Maakogu võib algatada Vabariigi Valitsuse ees antud maakonna maavanema ametist vabastamise küsimuse. Vabariigi Valitsus esitab ühe kuu jooksul maakogu vastavasisulise otsuse saamise päevast arvates maakogule uue maavanema kandidaadi või lükkab taotluse tagasi.

Paragrahv 61. Maakogu töökord

(1) Maakogu esimese koosoleku kutsub kokku maavanem kahe kuu jooksul valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates.

(2) Maakogu valib oma liikmete hulgast maakogu juhataja, kes korraldab maakogu tegevust.

(3) Maakogu võib moodustada kantselei ja kinnitada ametisse kantselei sekretäri. Kantselei tegevust finantseeritakse maakonna valdade ja linnade eelarvetest.

(4) Käesoleva seaduse paragrahv 60 1. ja 3. lõikes antud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik maakogu koosseisu häälteenamus.

X peatükk
OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ

Paragrahv 62. Koostöövormid

(1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:

1) tegutseda ühiselt;

2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;

3) moodustada omavalitsusüksuste liite.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võivad vallad ja linnad näha lepinguga ette ühisasutuste moodustamise.

Paragrahv 63. Omavalitsusüksuste liidu asutamine

(1) Omavalitsusüksuste liidu asutamise aluseks on omavalitsusüksuste vahel sõlmitud asutamisleping ja ta tegutseb seaduse ja registreeritud põhikirja alusel.

(2) Omavalitsusüksuste liidu põhikirjas sätestatakse:

1) liidu nimi ja aadress;

2) liidu liikmed;

3) liidu ülesanded;

4) liidu organid;

5) liidu esinduskogu ja teiste organite esindusnormid ning hääletamise põhimõtted;

6) liidu organite volitused;

7) liikmemaksude kehtestamise põhimõtted ja liidu liikmete osalus liidu vara soetamisel ja kasutamisel ning liidu võlgade tasumisel;

8) uute liikmete vastuvõtmise ja liidust väljaastumise kord;

9) põhikirja muutmise kord;

10) liidu tegevuse revideerimise kord;

11) liidu likvideerimise alused ja kord.

Paragrahv 64. Lepingud riigiorganitega

(1) Omavalitsusüksuste liidu esinduskogul või tema volitusel mõnel teisel liidu organil on õigus sõlmida liidu nimel lepinguid riigi valitsusasutustega riikliku kohustuse täitmiseks.


(2) Riiklikke kohustusi võtab omavalitsusüksuste liit täitmiseks juhul, kui selle poolt on kõik liitu kuuluvad volikogud.

XI peatükk
SUHTED RIIGIORGANITEGA JA RIIKLIK JÄRELEVALVE

Paragrahv 65. Omavalitsusüksuse suhted riigiorganitega

(1) Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.

(2) Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele ega maakogule.

(3) Valla või linna volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.

Paragrahv 66. Kohaliku omavalitsuse tegevuse riiklik järelevalve


(1) Riik teostab seadusega sätestatud korras järelevalvet kohaliku omavalitsuse tegevuse seaduslikkuse üle.

(2) Valla või linna valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll.

(3) Järelevalvet valla või linna omavalitsusorganite õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler.


XII peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

Paragrahv 67. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad paragrahvid 1-5, 7, 10, 12-15, 23-26, 31, 33-37, 40-42, 50, 51, 56-58, 62-64 ja 66. Seaduse paragrahv 55 2. lõige jõustub alates 1997.aasta 1.jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 68. Alevite ja vabariiklike linnade staatus

Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.

Paragrahv 69. Volikogude volituste lõppemine

Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 70. Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg

Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

Paragrahv 71. Omavalitsusüksuste põhimäärused

Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.

Paragrahv 72. Omavalitsusüksuste liitude põhikirjad

Enne käesoleva seaduse vastuvõtmist moodustatud omavalitsuste liitude põhikirjad tuleb kolme kuu jooksul viia kooskõlla käesoleva seaduse paragrahv 63 2. lõikes sätestatud nõuetega.

Paragrahv 73. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seadus (ENSV Teataja 1989, 34, 517) ja Eesti Vabariigi 1991.aasta 21.augusti seadus "Eesti NSV kohaliku omavalitsuse aluste seaduse osalise muutmise kohta" (RT 1991, 27, 324) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast. Samast päevast tunnistatakse kehtetuks:

1) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1989.aasta 6.detsembri seadlus "Omavalitsusliku haldussüsteemi loomisest" (ENSV Teataja 1989, 40, 614);

2) ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 1990.aasta 22.jaanuari seadlus "Kohaliku omavalitsuse juhtivtöötajate staatuse kohta" (Eesti Vabariigi Teataja 1990, 14, 236);

3) ENSV Ülemnõukogu 1989.aasta 8.augusti otsus "Haldusreformi läbiviimisest Eesti NSV-s" (ENSV Teataja 1989, 26, 348);

4) EV Ülemnõukogu Presiidiumi 1991.aasta 11.juuli otsus "Omavalitsuslikku staatust taotlevate linna-, alevi- ja külanõukogude põhimääruste ning arengukavade vastuvõtmise, registreerimise ja läbivaatamise kohta" (RT 1991, 24, 289).

Paragrahv 74. Vastuolude lahendamine

Vastuolu korral käesoleva seaduse paragrahvis 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.

Paragrahv 75. Õigusaktide kooskõlla viimine

Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega.

 

  Riigikogu esimees Ü. Nugis

 

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, väljakuulutamise märge ja parandatud vorming.

 

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json