Erastamisest laekuva raha kasutamise seadus
Vastu võetud 03.04.1996
|
Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 16. aprilli 1996. a otsusega nr 704 |
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesolev seadus määrab kindlaks Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5; 60, 1017) ja sellest tulenevate seaduste alusel vara, sh maa (edaspidi vara) erastamisest laekuva raha kasutamise, kui nendest seadustest ei tulene teisiti.
(2) Käesolevat seadust ei kohaldata Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse § 40 alusel erastatava vara erastamisel.
§ 2. Vara erastamisest laekuv raha
(1) Vara erastamisest laekuv raha kantakse erastamise korraldaja poolt avatud erastamise eriarvele. Erastamise eriarve avatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja arvatud pangas. Erastamise eriarvete avamine ja kasutamine toimub rahandusministri kehtestatud korras.
(2) Erastamise eriarvele laekunud rahast katab erastamise korraldaja Vabariigi Valitsuse kehtestatud juhtudel ja korras erastatud varaga seotud võlad ning selle vara erastamise korraldamisega seotud oma kulud, mille arvestamise korra kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 3. Erastamisseaduse alusel riigi omandis oleva vara erastamisest laekunud raha kasutamine ja jaotamine
(1) Erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83,
1448; 1995, 22, 327; 54, 881; 57, 979) alusel riigi omandis oleva vara
erastamisest laekunud raha, millest on maha arvatud käesoleva seaduse §
2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, kannab erastamise korraldaja
12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist edasi järgmiselt:
1)
Vabariigi Valitsuse asutatud Eluasemefondi – 25%;
2)
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi – 25%;
3)
Keskkonnafondi seaduse (RT I 1994, 8, 105; 46, 773; 86/87, 1488; 1995,
74, 1286) alusel asutatud Keskkonnafondi – 5%;
4)
Hüvitusfondi seaduse (RT I 1993, 35, 544; 1995, 68, 1141) alusel
asutatud Hüvitusfondi – 45%.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud fondid moodustatakse seaduse alusel.
§ 4. Munitsipaalvara erastamisest laekunud raha kasutamine ja jaotamine
(1) Munitsipaalvara erastamisest laekunud raha, millest on maha arvatud
käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud võlad ja kulud, kannab
erastamise korraldaja 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele
laekumist edasi järgmiselt:
1) kohaliku omavalitsuse
omandireformi reservfondi – 25%;
2) kohaliku omavalitsuse
eluasemefondi – 50%;
3) Hüvitusfondi – 25%.
(2) Pärast 1991. aasta 1. jaanuari kohalike eelarvevahenditega soetatud või kohalikule omavalitsusele tagastatud vara erastamisest laekunud raha kasutamise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu.
§ 5. Riiklike eluruumide ja mitteeluruumide ning riigi korteriomandite erastamisest laekunud raha kasutamine ja jaotamine
Riiklike eluruumide ja mitteeluruumide ning riigi korteriomandite erastamisest laekunud raha, millest on mitteeluruumide puhul maha arvatud mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27) § 6 lõikes 2 nimetatud summa, kannab erastamise korraldaja 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist erastatava vara asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eluasemefondi.
§ 6. Eesti Vabariigi maareformi seaduse alusel riigimaa erastamisest laekunud raha kasutamine ja jaotamine
Eesti Vabariigi maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; I 1995, 10, 113)
alusel riigimaa erastamisest laekunud raha, millest on maha arvatud
käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud kulud, kannab erastamise
korraldaja 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist edasi
järgmiselt:
1) erastatava maa asukohajärgse kohaliku
omavalitsuse omandireformi reservfondi – 25%;
2)
Vabariigi Valitsuse eelarvevälisesse omandireformi reservfondi – 25%;
3)
Keskkonnafondi – 5%;
4) Hüvitusfondi – 45%.
§ 7. Vabariigi Valitsuse eelarveväline omandireformi reservfond
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 2 ja § 6 punkti 2 kohaselt eraldatud rahast moodustab Vabariigi Valitsus eelarvevälise omandireformi reservfondi (edaspidi käesolevas paragrahvis reservfond), kuhu laekunud raha kasutatakse vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks.
(2) Reservfondi vahendeid eraldatakse tagastamatu toetusena, tagastatava eraldisena või laenuna Vabariigi Valitsuse korralduse alusel. Eraldatud vahendeid kasutatakse sihtotstarbeliselt ja nende kulutamise kohta peavad saajad eraldi arvestust. Eraldatud raha kasutamata jäägid ning mittesihtotstarbeliselt kasutatud raha tagastatakse reservfondi.
(3) Reservfondist raha taotlused vaatab läbi ning raha eraldamise ja kasutamise üle peab arvestust Rahandusministeerium.
(4) Reservfondist raha taotlused vaadatakse läbi, raha eraldatakse, eraldamise tingimused määratakse ning eraldatud raha kasutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(5) Reservfond võtab üle õigused ja kohustused, mis tulenevad riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508; 1995, 57, 979) § 3 punkti 4, § 5 lõike 1 punkti 1 ja § 6 lõike 1 punkti 1 kohaselt Vabariigi Valitsuse reservfondi õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamisega seotud kulude katteks laekunud raha eraldamisest ning kasutamisest.
§ 8. Vara erastamisest riiklikesse fondidesse laekunud raha kasutamine
(1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt Eluasemefondi
laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt laenukapitalina:
1)
tagastatavate eluruumide üürnikele ümberasumiseks või eluruumi ostmiseks;
2)
kohalikele omavalitsustele tagastatavate majade üürnikele üüripindade
ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks;
3) õigusjärgsetele
omanikele neile tagastatud elamute renoveerimiseks.
Tagastatavate eluruumide üürnikud saavad eluruumide omandamiseks võetud laenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras tagasi maksta erastamisväärtpaberitega.
(2) Käesoleva seaduse § 3 lõike 1 punkti 3 ja § 6 punkti 3 kohaselt
Keskkonnafondi laekunud raha kasutatakse keskkonnaekspertiisiks ja
looduskahjustuste likvideerimiseks:
1) erastatavatel objektidel;
2)
erastatud objektidel ulatuses, mida ostu-müügilepingu kohaselt peab
teostama riik;
3) erastatud objektidel, kus ostu-müügilepingus ei
olnud ette nähtud riigipoolset kahjustuste ennetamist või
likvideerimist, kuid on tuvastatud, et kahjustused tekkisid enne
erastamist.
(3) Käesoleva seaduse kohaselt Eluasemefondi ja Keskkonnafondi laekunud raha kasutatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 9. Vara erastamisest kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja eluasemefondi laekunud raha kasutamine
(1) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 1 ja § 6 punkti 1 kohaselt kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise, riigivara munitsipaliseerimise ning munitsipaalvara erastamise korraldamisega seotud kulude katteks kohaliku omavalitsuse volikogu kehtestatud korras.
(2) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punkti 2 ja § 5 kohaselt kohaliku
omavalitsuse eluasemefondi laekunud raha kasutab kohalik omavalitsus
volikogu kehtestatud korras sihtkapitalina:
1) tagastatavate
eluruumide elanikele toetusteks või laenudeks nende ümberasumisel või
eluruumi ostmisel;
2) tagastatavate eluruumide elanike ümberasumiseks
või neile üüripindade ehitamiseks, renoveerimiseks või ostmiseks;
3)
sotsiaalkorterite ehitamiseks või ostmiseks.
§ 10. Järelevalve ja aruandlus
(1) Erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise järelevalvet
teostab:
1) munitsipaalvara osas asukohajärgne maavanem;
2)
riiklike eluruumide ja mitteeluruumide ning riigi korteriomandite osas
majandusminister;
3) käesoleva seaduse §-des 3 ja 6 nimetatud
riigivara osas rahandusminister.
(2) Vabariigi Valitsuse eelarvevälisest omandireformi reservfondist tehtud eraldiste kasutamise üle teostab järelevalvet rahandusminister.
(3) Kohaliku omavalitsuse omandireformi reservfondi ja kohaliku omavalitsuse eluasemefondi laekunud raha kasutamise üle teostab järelevalvet maavanem.
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelevalvet teostav isik leiab, et erastamise eriarve avamisel, erastamisest raha laekumisel, jaotamisel või kasutamisel on erastamise korraldaja rikkunud käesoleva seaduse ja sellest tulenevate õigusaktide sätteid, teeb ta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ettekirjutused erastamise korraldajale tema tegevuse õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Tähtajaks ettekirjutuste täitmata jätmisel või nende täitmisest keeldumisel kohaldab rahandusminister erastamise korraldaja suhtes haldusvastutust rahatrahvi määramisega kuni 5000 krooni. Rahatrahvi määramisel juhindutakse haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; I 1995, 76–78, 1345; 83, 1441; 1996, 3, 56 ja 57) sätestatud menetlemise korrast.
(5) Kui erastamise korraldaja ei kanna erastamisest laekuvat raha üle 12 tööpäeva jooksul pärast selle eriarvele laekumist, on rahandusministril õigus nõuda erastamise korraldajalt intressi maksmist ülekandmisele kuuluvalt summalt iga viivitatud päeva eest maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 24, 394; 54, 904; 68, 1169; 1995, 20, 297; 26–28, 355; 58, 1005; 95, 1630) § 28 lõike 4 alusel rahandusministri sätestatud määras.
(6) Aruanded erastamise eriarvete, erastamisest raha laekumise, jaotamise ja kasutamise kohta esitatakse rahandusministri kehtestatud korras.
(7) Järelevalvet teostatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
§ 11. Rakendussätted
(1) Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 3. mail.
(2) Tunnistatakse kehtivuse kaotanuks riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse (RT I 1993, 24, 430; 1994, 33, 508; 1995, 57, 979) §-d 1–9.
(3) Kuni 1996. aasta 2. maini erastamise eriarvetele laekunud raha kasutamisel ja jaotamisel kohaldatakse riigi- ja munitsipaalvara erastamisest laekuva raha kasutamise seadust.
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |
Facebook
Twitter