Erakooliseadus
Vastu võetud 02.06.1993
|
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 14. juuni 1993. a otsusega nr 122 |
I peatükk
ÜLDSÄTTED
Paragrahv 1. Erakooli mõiste
Erakool on füüsilise või juriidilise isiku omandil põhinev haridusasutus.
Paragrahv 2. Õiguslik seisund
(1) Erakool on juriidiline isik.
(2) Erakool juhindub käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
(3) Erakooliseadus ei laiene asutustele ja organisatsioonidele, mis viivad läbi kursusi, mille õppetsükli pikkus on vähem kui kuus kuud. Kursuste õigusliku staatuse ja registreerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
II peatükk
ASUTAMISE KORD
Paragrahv 3. Asutamistingimused
(1) Erakooli asutamise tingimuseks on pedagoogide, õppekava, õppeks sobiva sisustusega nõuetekohase hoone (nõuetekohaste hoonete) või ruumide olemasolu. Täpsed asutamistingimused kehtestab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
(2) Erakooli asutamisdokumendid on: põhikiri, mitme omaniku korral asutamisleping, asutamisluba, koolitusluba ja registreerimistunnistus.
Paragrahv 4. Põhikiri
Erakooli põhikirjas peavad olema kooli kohta järgmised andmed:
1) täielik nimetus, asukoht ja liik;
2) tegevuse eesmärgid ja ülesanded, sealhulgas koolitusala;
3) õppekeel;
4) õppe- ja kasvatuskorralduse alused;
5) õpilase (üliõpilase, kasvandiku jt.) (edaspidi õpilase) kooli vastuvõtmise, koolist väljaarvamise ja kooli lõpetamise kord;
6) õpilase õigused ja kohustused;
7) juhtimisorganid, nende pädevus ja moodustamise kord;
8) personali õigused ja kohustused;
9) finantseerimise, sealhulgas õppemaksu kehtestamise, sellest vabastamise ja vastavate soodustuste andmise kord, majandamise ja asjaajamise alused;
10) reorganiseerimise ja sulgemise alused ning kord.
Paragrahv 5. Asutamisleping
Kui erakooli asutajaid on mitu, sõlmivad nad asutamislepingu, milles määratakse kindlaks kooli asutamise, finantseerimise ja tegutsemise tingimused.
Paragrahv 6. Asutamisluba
(1) Erakooli asutamisloa annab kohaliku omavalitsuse täitevorgan, kelle haldusterritooriumil kool asutatakse. Asutamisluba võib olla tähtajaline.
(2) Erakooli asutamiseks antakse asutamisluba põhikirja kinnitamisel. Omanik esitab kohaliku omavalitsuse täitevorganile avalduse ja kooli põhikirja ning mitme omaniku puhul asutamislepingu.
(3) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan otsustab asutamisloa andmise 30 päeva jooksul, arvates nõuetekohaselt vormistatud avalduse ja asutamisdokumentide esitamise päevast.
(4) Asutamisluba antakse nõuetekohase hoone (nõuetekohaste hoonete) või ruumide või nende rajamiseks vajalike vahendite olemasolul.
(5) Pärast asutamisloa saamist on keelatud asutamisdokumentides teha muudatusi ilma asutamisloa andnud kohaliku omavalitsuse täitevorganiga kooskõlastamata.
(6) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib asutamisloa andmiseks nõuda täiendavaid dokumente vastavalt vajadusele ja õigusaktidega kehtestatud korrale.
Paragrahv 7. Asutamisloa andmisest keeldumine
(1) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib keelduda asutamisloa andmisest, kui:
1) erakooli põhikiri või asutamisleping ei vasta kehtivatele õigusaktidele;
2) asutamisel on rikutud seadusega kehtestatud korda;
3) erakooli asutamine osutub haldusterritooriumi huvidele kahjulikuks.
(2) Asutamisloa andmisest keeldumise otsuses näidatakse, milliste seadusesätetega või tingimustega on erakooli asutamine ning tema asutamisdokumendid vastuolus.
(3) Põhikirja kinnitamisest keeldumine on asutamisloa andmisest keeldumise aluseks.
(4) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib asutamisloa andmisel kehtestada eritingimusi, mida tuleb täita teatud tähtajaks. Kui neid ei täideta, võib asutamisloa tühistada.
Paragrahv 8. Koolitusluba
(1) Koolitusloa annab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
(2) Avalduse koolitusloa taotlemiseks esitab erakooli omanik Kultuuri- ja Haridusministeeriumile vähemalt neli kuud enne kooli tegutsemise algust. Avaldusele tuleb lisada asutamisluba kohaliku omavalitsuse täitevorganilt, kui omanikke on mitu, siis ka asutamisleping, kooli põhikiri, õppekava, andmed pedagoogide kvalifikatsiooni kohta, tõendid kasutatavate ruumide (hoonete) ja nende vastavuse kohta sanitaar- ja ohutusnõuetele, koolieelse lasteasutuse puhul dokument maa-ala kohta.
(3) Rakenduskõrgkoolile ja ülikoolile koolitusloa andmiseks võib Kultuuri- ja Haridusministeerium määrata omaniku kulul õppekavade ekspertiisi.
(4) Kultuuri- ja Haridusministeerium vaatab koolitusloa taotluse läbi ühe kuu, rakenduskõrgkooli ja ülikooli koolitusloa taotluse aga kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
(5) Kui Kultuuri- ja Haridusministeerium keeldub käesoleva seaduse paragrahvis 9 kehtestatud tingimuste puudumisel koolitusloa andmisest, tuleb keeldumise põhjused loa taotlejale esitada kirjalikult. Pärast puuduste kõrvaldamist ning sellekohaste dokumentide esitamist antakse koolitusluba seaduses kehtestatud korras.
Paragrahv 9. Õppekava
(1) Õppekava on õpingute alusdokument, mis määratleb:
1) õppe-eesmärgid ja õppeaja kestuse;
2) nõuded õpingute alustajale;
3) õppeainete loendi koos mahu ja sisu üldiseloomustusega;
4) õppeainete valiku võimalused ja tingimused;
5) nõuded õppeetappide ja kooli lõpetamiseks.
(2) Õppekava kehtestab (kehtestavad) õppeasutuse omanik (omanikud).
(3) Õppekava peab vastama haridusastmele kehtestatud haridusstandardile, kui kool soovib õigust kooli lõpetajale haridust tõendava dokumendi väljastamiseks vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 16 3.lõikele.
Paragrahv 10. Registreerimine
(1) Erakool kuulub kohustuslikule registreerimisele enne oma tegevuse alustamist. Registreerimata erakooli tegevus on keelatud. Erakool registreeritakse vastavalt registriseadusele kohaliku omavalitsuse täitevorgani juures, kelle haldusterritooriumil ta asutatakse. Erakool loetakse asutatuks ning ta omandab juriidilise isiku õigused registreerimise momendist.
(2) Erakooli registreerimiseks esitatakse järgmised dokumendid:
1) omaniku või omanike allakirjutatud registreerimisavaldus registrisse kandmiseks vajalike andmetega;
2) nõuetekohaselt vormistatud põhikiri, asutamisluba, koolitusluba ja mitme omaniku korral asutamisleping.
(3) Erakool registreeritakse 10 päeva jooksul pärast kõigi registreerimisdokumentide esitamist.
(4) Kui erakool otsustatakse registreerida, kannab registripidaja selle registrisse.
(5) Muudatused ja täiendused asutamisdokumentides ja erakooli kohta registrisse kantud andmetes vormistatakse käesoleva paragrahvi 2.-4. lõikes näidatud viisil.
(6) Kui ühe aasta jooksul pärast asutamisloa saamist erakooli ei registreerita, kaotab asutamisluba kehtivuse.
Paragrahv 11. Registreerimisest keeldumine
(1) Erakooli registreerimisest võib keelduda ainult juhul, kui puuduvad käesoleva seaduse paragrahv 10 2.lõikes ettenähtud dokumendid. Registreerimisest keeldumine muudel põhjustel, kaasa arvatud asutamise otstarbekuse motiivid, ei ole lubatud.
(2) Registreerimisest keeldumise otsuse ärakirja saadab registripidaja registreerimisavalduse esitajale kolme päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.
III peatükk
ÕPPE- JA KASVATUSKORRALDUS
Paragrahv 12. Erakooli sisseastumise nõuded
(1) Põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamist võimaldavasse erakooli sisseastumine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli astumiseks kehtestatud korras. Lisanõuded võib kehtestada kooli omanik.
(2) Erakool võib õpingute alustamiseks või jätkamiseks tunnustada teise riigi kooli antud haridusttõendavaid dokumente.
Paragrahv 13. Õppe- ja kasvatuskorralduse üldnõuded
(1) Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on õppekavad ning erakooli kehtestatud (õppe- ja kasvatuskorralduse) eeskirjad.
(2) Õppekorralduse ja -kavaga peab olema võimalik tutvuda enne õpingute algust.
(3) Õpilasel on õppeaasta jooksul vähemalt kaheksa nädalat koolivaheaega, sellest kaks nädalat õppeaja jooksul.
(4) Hindamise korra kehtestab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
Paragrahv 14. Õppekeel
(1) Õppekeele määrab kooli omanik.
(2) Põhikoolides, kus riigikeel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik alates 3.klassist.
(3) Gümnaasiumides, kus riigikeel ei ole õppekeeleks, on eesti keele õpe kohustuslik.
Paragrahv 15. Õpilased
(1) Õpilaste arvu erakooli klassis või rühmas määrab omanik, arvestades õigusaktides haridusasutustele kehtestatud piiranguid.
(2) Erakooli õpilased võivad kasutada riigi ja kohalike omavalitsuste antavaid soodustusi võrdselt sama liiki riigi- või munitsipaalkooli õpilastega.
Paragrahv 16. Lõpetamine
(1) Erakooli lõpetamiseks peab õpilane täitma kõik õppekavaga kehtestatud nõuded.
(2) Põhi-, kesk- ja kutsehariduse omandamist võimaldava erakooli lõpetamine toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli lõpetamiseks kehtestatud korras. Lisanõuded võib kehtestada kooli omanik.
(3) Erakoolide lõpetamisdokumendid loetakse vastavate avalike koolide lõpetamisdokumentidega võrdväärseiks, kui erakooli õppekava on haridusstandardi alusel heaks kiidetud.
Paragrahv 17. Juhtimine
(1) Erakooli juhitakse põhikirjas sätestatud korras.
(2) Õpilaste, vanemate või neid asendavate isikute (edaspidi vanemate) ja kutseühenduste kaasamise kooli juhtimisse otsustab omanik.
IV peatükk
FINANTSEERIMINE, ARUANDLUS JA JÄRELEVALVE
Paragrahv 18. Finantseerimine
(1) Erakooli vara kasutamise korra määrab kooli omanik kooli põhikirjas vastavalt kehtivatele õigusaktidele.
(2) Erakool saab rahalised vahendid õppemaksust, laekumistest sihtfondidest, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest, lepinguliste tööde täitmisest ning toetustest riigi- ja kohalikust eelarvest.
(3) Halduskulud katab omanik. Halduskulud on hoonete ja muude rajatiste kasutamiskulud ja teenindavate töötajate ülalpidamiskulud.
(4) Õppekulud kaetakse riigieelarvest ainult haridusstandardile vastavate õppekavade ulatuses sama liiki riigi- või munitsipaalkoolile kehtestatud korras. Õppekulud on pedagoogide palgad ning õppevahendite soetamise kulud.
(5) Riigieelarvest antakse õppekulude katteks toetust samadel alustel riigi- ja munitsipaalkoolidega, lähtudes õpilaste arvust ja õppekulust ühe õpilase kohta. Täpsema korra kehtestab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
(6) Erakooli eelarve kinnitab omanik.
Paragrahv 19. Arvestus ja aruandlus
(1) Erakool peab raamatupidamise arvestust õigusaktidega kehtestatud korras.
(2) Erakooli tulude ja kulude eelarve täitmise aruande kinnitab kooli omanik.
(3) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest toetust saav erakool esitab raha eraldajale oma majandustegevuse kohta ülevaate raha eraldaja määratud tähtaegadel ja korras.
(4) Erakool esitab oma tegevuse kohta statistilise aruande Rahandusministeeriumi kehtestatud korras ja tähtaegadel.
Paragrahv 20. Järelevalve tegevuse üle
(1) Erakooli õppe- ja kasvatustaseme üle teostatakse järelevalvet Kultuuri- ja Haridusministeeriumi kehtestatud korras.
(2) Kui erakooli tegevus ei vasta tema põhikirjale või hindamistulemused ei vasta koolitusloas märgitud haridustasemele, on omanik kohustatud järelevalvet teostava või kontrolliva organi avastatud puudused kõrvaldama ühe kuu jooksul. Kui omanik seda ei tee, võib kontrolliv organ teha Kultuuri- ja Haridusministeeriumile ettepaneku peatada koolitusloa kehtivus või see tühistada, mis on aluseks kooli tegevuse lõpetamisele.
(3) Erakooli hindamiseks on Kultuuri- ja Haridusministeeriumil õigus määrata omaniku kulul ekspertiis.
V peatükk
TEGEVUSE LÕPETAMINE
Paragrahv 21. Tegevuse lõpetamine
Erakooli tegevus lõpeb, kui omanik kooli reorganiseerib või suleb.
Paragrahv 22. Reorganiseerimine
Erakooli reorganiseerimisel taotletakse uus koolitusluba ning haridusasutus registreeritakse käesoleva seaduse II peatükis sätestatud korras.
Paragrahv 23. Sulgemine
(1) Erakool suletakse:
1) kooli omaniku algatusel,
2) pankroti tõttu,
3) koolitusloa tühistamisel,
4) muudel õigusaktides või erakooli põhikirjas ettenähtud juhtudel.
(2) Üldjuhul kehtestab kooli omanik sulgemise korra ja tähtaja, mis ei tohi olla varem kui kaks kuud pärast kooli sulgemisotsuse avalikustamist. Sulgemisest teatatakse õpilastele, vanematele, personalile, kooli registreerinud kohaliku omavalitsuse täitevorganile ning Kultuuri- ja Haridusministeeriumile vähemalt kaks kuud ette.
(3) Erakooli, milles toimub põhi- või keskhariduse omandamine, ei või sulgeda enne, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on korraldanud õpilaste edasiõppe teises samale haridusastmele vastavas koolis.
VI peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
Paragrahv 24. Erakoolide põhikirjad viiakse kooskõlla käesoleva seadusega 1993.aasta 1.oktoobriks.
Paragrahv 25. Käesoleva seaduse paragrahv 18 jõustub 1994.aasta 1.jaanuarist.
Paragrahv 26. Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 5 1.lõike punkt 3 tunnistatakse kehtetuks eraülikoole puudutavas osas;
2) paragrahv 6 2.lõike punktis 15 asendatakse sõna "eraõppeasutuste" sõnaga "erakoolide";
3) paragrahv 30 2.lõikes asendatakse sõna "eraõppeasutused" sõnaga "erakoolid".
|
|
Riigikogu esimees Ü. Nugis |
Õiend
Akti
metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, väljakuulutamise märge ja
parandatud vorming.
Facebook
Twitter