Teksti suurus:

"Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti põhimääruse" ning "Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töösuhete põhimõtete" kinnitamise kohta

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1991, 8, 137

"Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti põhimääruse" ning "Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töösuhete põhimõtete" kinnitamise kohta

Vastu võetud 04.03.1991 nr 50

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti põhimäärus" ja "Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töösuhete põhimõtted".



Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R .VARE

Tallinn, Toompea, 4. märtsil 1991. a. nr. 50



Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti põhimäärus

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi Riiklik Kohtueelse Uurimise Amet (Eesti Uurimisamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv ja Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas tegutsev riigivalitsemisorgan, kes tegeleb kohtueelse uurimisega.
Eesti Uurimisameti struktuuri kuuluvad: keskasutus, Keskuurimisbüroo ning maakondade, linnade ja transpordiliikide uurimisbürood, mis tegutsevad vastavates politseiprefektuurides.

2. Eesti Uurimisameti põhiülesanne on tema pädevusse kuuluvate kuritegude igakülgne, täielik ja objektiivne kohtueelne uurimine.

3. Eesti Uurimisamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja käesolevast põhimäärusest.

4. Eesti Uurimisamet informeerib oma tegevusest riigivalitsemis-ja omavalitsusorganeid ning elanikke, kui see informatsioon ei kahjusta kodanike au ja väärikust või ei kujuta endast uurimissaladust.

5. Eesti Uurimisamet on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.

6. Eesti Uurimisameti tegevust finantseeritakse Eesti Vabariigi riigieelarvest.

7. Eesti Uurimisameti töötajate töötasustamistingimused kehtestab Eesti Vabariigi Valitsus.

8. Eesti Uurimisameti materiaal-tehnilise varustamise, sealhulgas side-, info-, bürootehnika ja muude vahenditega varustamise kindlustab Eesti Vabariigi Siseministeerium.

9. Eesti Uurimisameti reorganiseerimise või tegevuse lõpetamise otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.

II. Eesti Uurimisameti funktsioonid ja juhtimine

10. Eesti Uurimisamet:
1) korraldab kohtueelset uurimist vabariigis;
2) analüüsib ja üldistab uurimistöö tulemusi vabariigis;
3) tagab uurijate ametikohtade komplekteerimise spetsialistidega, nende atesteerimise ja täienduskoolituse;
4) korraldab uurimisbüroode varustamist büroo-, tehnika- ja muude vahenditega.

11. Eesti Uurimisametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi siseministri ettepanekul.

12. Eesti Uurimisameti peadirektor:
1) juhib Eesti Uurimisameti ja uurimisbüroode tegevust;
2) vastutab Eesti Uurimisameti tegevuse korraldamise, tema finants- ja majandustegevuse ning käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmise eest;
3) kinnitab Eesti Uurimisameti struktuuri, koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes kehtestatud ametipalkade skeemist;
4) võtab tööle, edutab ja vabastab ametist Eesti Uurimisameti töötajaid ning määrab kindlaks alluvate spetsialistide ülesanded;
5) moodustab kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidest atestatsioonikomisjoni ja juhib selle tööd; määrab kindlaks töötajate atesteerimise korra ja tingimused;
6) annab käskkirju ja juhendeid kõigis Eesti Uurimisameti tegevusse puutuvates küsimustes.



KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
4. märtsi 1991. a. määrusega nr. 50


Eesti Vabariigi Riikliku Kohtueelse Uurimise Ameti töötajate töösuhete põhimõtted

1. Uurijana võib Eesti Vabariigi Riiklikku Kohtueelse Uurimise Ametisse (Eesti Uurimisametisse) tööle võtta vähemalt 20-aastaseid Eesti Vabariigis alaliselt elavaid isikuid, kellel on kõrgem õigus- või majandusalane haridus. Erandkorras on peadirektoril õigus tööle võtta keskeri- või lõpetamata kõrgema õigus- või majandusalase, samuti ka muu kõrgharidusega isikuid. Töölevõtmisel tuleb lähtuda keeleoskusnõuetest.

2. Eesti Uurimisameti töötajaid sõjaväe tegevteenistusse ja kordusõppustele ei kutsuta.

3. Professionaalse meisterlikkuse ja erialase staaži järgi võidakse uurijatele anda järgmised kategooriad:
III kategooria - staaži kuni 3 aastat,
II kategooria - staaži vähemalt 3 aastat,
I kategooria - staaži vähemalt 10 aastat.

4. Töölevõtmisel antakse uurijale III kategooria. Kui töölevõetu toodi üle politseiteenistusest või mõnest teisest õiguskaitseorganist, võidakse talle atestatsioonikomisjoni otsusega anda ka kõrgem kategooria, seda olenevalt tööstaažist ja erialasest kvalifikatsioonist.
Eesti Vabariigi Siseministeeriumis, kohtu- ja prokuratuuriorganeis ning teistes eeluurimisorganeis töötatud aeg arvatakse uurija erialase tööstaaži hulka.

5. Kõik kategooriad antakse atestatsioonikomisjoni otsuse alusel Eesti Uurimisameti peadirektori käskkirjaga. Kõrgema kategooria taotlejal tuleb eelnevalt läbi teha erialane täienduskursus.
Kõrgemat kategooriat ei saa taotleda madalamat kategooriat vahele jättes, välja arvatud käesolevate põhimõtete punktis 4 ettenähtud erandjuhtudel.

6. Uurijaid on võimalik edutada, kui neile on eelnevalt antud vähemalt:
1) II kategooria - edutamisel uurimisbüroo abidirektoriks;
2) II kategooria - edutamisel uurimisbüroo direktoriks või Keskuurimisbüroo uurijaks;
3) I kategooria - edutamisel Eesti Uurimisameti peadirektoriks või peaspetsialistiks.
Iga viie aasta möödumisel kontrollitakse atestatsioonikomisjonis Eesti Uurimisameti uurijate ja juhtivtöötajate vastavust neile antud kategooriale ja ametikohale.

7. Samas uurimisasutuses ei ole lubatud töötada vahetus alluvuses omavahel lähedases suguluses või hõimluses olevail isikuil.

8. Kui uurija ametikoha komplekteerimine ei ole võimalik, võidakse Eesti Uurimisameti peadirektori loal maksta tegelikult töötavatele uurijatele lisatasu töötasustamisfondi piires.

9. Eesti Uurimisameti uurijatele ja juhtivtöötajatele antakse iga-aastast korralist puhkust olenevalt erialasest tööstaažist (arvesse võetakse ka käesolevate põhimõtete punkti 4 teises lõigus ettenähtud tööaeg) järgmiselt:
1) kuni 10 aastase staaži puhul - 30 kalendripäeva,
2) 11 kuni 20 aastase staaži puhul - 40 kalendripäeva,
3) üle 20 aastase staaži puhul - 45 kalendripäeva.
Puhkuse andmise õigus on üksnes Eesti Uurimisameti peadirektoril.

10. Eesti Uurimisameti uurijatel ja juhtivtöötajatel on õigus:
1) kanda ja kasutada kehtestatud korras tulirelva;
2) saada 20-aastase tasumistähtajaga protsendita laenu eramu või kooperatiivkorteri ehitamiseks või ostmiseks. Vähemalt 20 aastat Eesti Uurimisametis töötanud isikute poolt võetud laenust võib riik kustutada 50 protsenti;
3) saada korteriüürisoodustust (1/3 tariifist), mis säilib ka pensionile minnes;
4) saada seoses komandeeringuga väljaspool järjekorda sõidupileteid ja hotelli- (võõrastemaja-) koht komandeerimistunnistuse ettenäitamisel;
5) sõita Eesti Vabariigi territooriumil tasuta ühissõidukeis, välja arvatud õhusõidukid ja takso;
6) saada sõiduks korralise puhkuse veetmise kohta ja tagasi puhkuse lisapäevi, kuid mitte üle 15 kalendripäeva;
7) seoses tööülesannete täitmisel saadud üliraske kehavigastusega, mis tõi kaasa töövõime alatise kaotuse, saada riigilt töötasu viimase ametikoha palgamäära järgi kuni pensioniealiseks saamiseni.
Eesti Uurimisameti uurija või juhtivtöötaja hukkumise või surma korral on tema perekonnal õigus saada kehtestatud korras toitjakaotuspensioni.

11. Eesti Uurimisameti töötajad kannavad distsiplinaar-, administratiiv-, tsiviil- ja kriminaalvastutust üldistel alustel.

12. Eesti Uurimisameti töötaja vabastatakse töölt:
1) omal soovil, kui sellest on ametisse määravale instantsile teatatud kaks kuud ette või vastastikusel kokkuleppel ka nimetatud tähtajast varem;
2) lepingu tähtaja lõppemisel;
3) ametikoha koondamise tõttu, kui puudub võimalus kasutada teda Eesti Uurimisametis muul ametikohal;
4) atesteerimise tulemusel ametialase mittevastavuse korral;
5) teenistushuvides ümberpaigutamisest keeldumise korral, kui edasine töötamine senisel ametikohal osutub võimatuks;
6) seoses usalduse kaotamisega;
7) Eesti Uurimisameti töötaja nime diskrediteerimise eest;
8) distsipliinirikkumise eest;
9) seoses jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega;
10) ebaseaduslikult vallandatud Eesti Uurimisameti töötaja teenistusse ennistamisel, kui puudub võimalus kasutada teda uurimisametis muul ametikohal.

13. Eesti Uurimisameti uurijat ja juhtivtöötajat võib erandkorras arvata kuni neljaks kuuks kaadrireservi, säilitades talle töötasu.

14. Eesti Uurimisameti, miilitsa- või prokuratuurisüsteemi pensionile siirdunud endised uurijad võidakse võtta lepingu alusel tööle Eesti Uurimisametisse, kui seda nõuavad teenistushuvid. Nendele isikutele makstakse töötasu ja pensioni vastavalt Eesti Vabariigi seadusandlusele.

15. Eesti Uurimisameti keskasutuse ja Keskuurimisbüroo töötajatele kindlustab elamispinna Eesti Vabariigi Siseministeerium, uurimisbüroode töötajatele aga ka kohaliku omavalitsuse organid.