Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1993, 45, 639 Erastamisseadus Vastu võetud 17.06.1993 (õ) 19.11.2008 11:40   Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 7. juuli 1993. a otsusega nr 155   I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne (1) Käesolev seadus määrab kindlaks riigi omandis või kohaliku omavalitsusüksuse omandis (edaspidi munitsipaalomandis) olevate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide (edaspidi ettevõtted) vara erastamise tingimused ja korra ning Eesti Erastamisagentuuri asutamise alused ning tegutsemise põhimõtted. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse ka kaasomandis olevate ettevõtete riigi- või munitsipaalomandis olevate aktsiate ja osatähtede erastamisel. (3) Käesolevat seadust ei kohaldata riigi- või munitsipaalomandis olevate eluruumide ning põllumajandusreformi seaduses (RT 1992, 10, 143) nimetatud ühismajandite vara erastamisel. § 2. Erastamise objekt (1) Erastamise objektiks on: 1) riigi- või munitsipaalomandis oleva ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara; 2) riigi- või munitsipaalomandis oleva ettevõtte aktsiad või osatähed (edaspidi aktsiad); 3) kaasomandis oleva ettevõtte riigi- või munitsipaalomandis olevad aktsiad või osatähed (edaspidi aktsiad). (2) Riigi- või munitsipaalomandis olevaid tootmishooneid ja -rajatisi võib erastada koos nende aluse ning nende teenindamiseks vajaliku maaga teistes õigusaktides sätestatud korras. (3) Vabariigi Valitsuse poolt riigi omandisse jääva vara nimekirja kinnitatud vara ei ole erastamise objektiks. (4) Kaasomandis oleva ettevõtte riigi- või munitsipaalomandis olevaid aktsiaid võib erastada teistele kaasomanikele erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga ettevõtte põhikirjas sätestatud korras. Kui kaasomanik ei soovi osta aktsiaid erastamise korraldaja poolt kinnitatud hinnaga, müüakse aktsiad käesoleva seadusega sätestatud korras teistele erastamise õigustatud subjektidele. (5) Munitsipaalomandis olevat vara võib erastada kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel, millega kinnitatakse samuti munitsipaalvara erastamisnimekiri. Volikogu võib esitada Vabariigi Valitsusele taotluse lubada erastada munitsipaalomandis olevate tootmishoonete ja rajatiste alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad. (6) Kuni riigi- või munitsipaalvara kinnitamiseni erastamisnimekirja võib võõrandada üksnes ettevõtte vara koosseisu kuuluvat üksikut asja, välja arvatud põhitegevusega otseselt seotud hooneid ja rajatisi, teistes õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras. § 3. Erastamise õigustatud subjekt (1) Erastamise õigustatud subjektiks (ostjaks) võib olla füüsiline isik või juriidiline isik, kui tema põhikapitalis Eesti riigi, tema omandis olevate ettevõtete ja kohalike omavalitsuste ning nende omandis olevate ettevõtete osa on kokku väiksem kui 1/3 või kui neil on kokku alla 1/3 aktsiate või osakutega määratud häältest. (2) Erastamise korraldaja, lähtudes käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erastamisprogrammist, võib mõne objekti erastamisel mitte lubada osaleda järgmisi isikuid: 1) Eesti kodakondsust mitteomav isik; 2) juriidiline isik, kui tema põhikapitalis kuulub Eesti kodakondsust mitteomavatele isikutele rohkem kui pool või kui neil on kokku üle poole aktsiate või osakutega määratud häältest; 3) juriidiline isik, kui tema põhikapitalis kuulub osa Eesti riigile, tema omandis olevatele ettevõtetele või kohalikele omavalitsustele ja nende omandis olevatele ettevõtetele. (3) Erastamise korraldajal on õigus esitada erastamise õigustatud subjektidele lisanõudeid, nagu kvalifikatsioon, tegevusala või -koht, lähtudes käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erastamisprogrammist. (4) Käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes nimetatud piirangud peavad olema tehtud teatavaks müügi väljakuulutamisel. § 4. Erastamise korraldaja (1) Riigi omandis oleva vara erastamise korraldaja on Eesti Erastamisagentuur (edaspidi Erastamisagentuur). (2) Munitsipaalomandis oleva vara erastamise korraldamise alused ja erastamise korraldaja määrab kindlaks kohaliku omavalitsuse volikogu. (3) Erastamise korraldaja võib sõlmida lepinguid füüsilise või juriidilise isikuga erastamistoimingute läbiviimiseks. § 5. Õigusvastaselt võõrandatud vara erastamine (1) Erastamise korraldaja on kohustatud enne erastatava vara müügi väljakuulutamist kindlaks tegema, kas erastatava vara koosseisus on õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ning kuidas see on lahendatud. (2) Õigusvastaselt võõrandatud vara, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus, võib erastada tingimusel, et omandireformi õigustatud subjekt loobub kirjalikult vara tagastamise nõudest. Õigustatud subjekti allkiri peab olema tõestatud notariaalselt või sellega võrdsustatud korras. (3) Erastamise korraldaja peab käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhtudel läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektiga ning esitab läbirääkimise käigus koostatud dokumendid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise kohalikule komisjonile.   II peatükk ERASTAMISAGENTUUR § 6. Erastamisagentuuri õiguslik staatus (1) Erastamisagentuur on käesoleva seaduse alusel moodustatud rahandusministri valitsemisalas tegutsev juriidilise isiku staatusega valitsusasutus, kelle põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus. (2) Erastamisagentuur moodustatakse Riigivaraameti ja Erastamisettevõtte ühendamise teel nende õigusjärglasena. § 7. Erastamisagentuuri põhiülesanded Erastamisagentuuri põhiülesandeks on korraldada riigivara erastamist ning teiste omandireformist tulenevate ülesannete täitmist. Oma põhiülesande täitmiseks Erastamisagentuur: 1) koostab riigivara erastamisprogrammid ja -nimekirjad; 2) korraldab riigi nimel erastamisnimekirja kinnitatud riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist kuni vara erastamiseni; 3) täidab erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete omaniku funktsioone õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras; otsustab ja korraldab nende ettevõtete reorganiseerimist, restruktureerimist, saneerimist ja likvideerimist; 4) peab läbirääkimisi omandireformi õigustatud subjektidega vastavalt käesoleva seaduse § 5 3. lõikele; 5) korraldab riigivara munitsipaliseerimist ja vara taasriigistamist; 6) korraldab erastamisnimekirja kinnitatud riigivara majandustegevusse paigutamist, sealhulgas Eesti Vabariigi välisinvesteeringuseaduse (RT 1991, 31, 376) tähenduses väliskapitali osalusega ettevõtete (edaspidi väliskapitaliga ettevõtted) asutamisel riigivara paigutamist ettevõtte algkapitali ning riigivara rendile või kasutusse andmist; 7) kontrollib sõlmitud ostu-müügilepingute täitmist. § 8. Erastamisagentuuri Nõukogu (1) Erastamisagentuuri tegevust juhib 11-liikmeline Erastamisagentuuri Nõukogu, mille seitse liiget nimetab ametisse Vabariigi Valitsus ja ühe liikme Eesti Panga president. Ametikoha järgi kuuluvad Erastamisagentuuri Nõukogusse omandireformi korraldav minister, rahandusminister ja majandusminister. (2) Erastamisagentuuri Nõukogu liikmed nimetatakse ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu liikme võib tagasi kutsuda teda ametisse nimetanu. (3) Erastamisagentuuri Nõukogu esimehe ja aseesimehe nimetab peaminister Erastamisagentuuri Nõukogu ettepanekul. Nõukogu esimees esindab nõukogu, korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid ja teostab järelevalvet nõukogu otsuste täitmise üle. Aseesimees asendab esimeest tema äraolekul. (4) Erastamisagentuuri Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt kaheksa liiget, nende hulgas nõukogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Erastamisagentuuri Nõukogu võtab otsuseid vastu lihthäälteenamusega, kusjuures otsus loetakse vastuvõetuks vähemalt viie poolthääle olemasolul. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustavaks nõukogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe hääl. § 9. Erastamisagentuuri Nõukogu pädevus (1) Erastamisagentuuri Nõukogu pädevus määratakse käesoleva seaduse ja Erastamisagentuuri põhikirjaga. (2) Erastamisagentuuri Nõukogu ainupädevusse kuulub: 1) Erastamisagentuuri peadirektori ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 2) Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamine käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud maa erastamiseks; 3) erastamisprogrammi esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks; 4) erastatavate objektide nimekirja kinnitamine; 5) käesoleva seaduse § 21 2. lõikes nimetatud erastamise lisatingimuste kinnitamine; 6) käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud isikute erastamisele mittelubamine või erastamise õigustatud subjektidele § 3 3. lõikes nimetatud lisanõuete esitamine; 7) erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse määramine; 8) erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtete reorganiseerimise, restruktureerimise ja saneerimise põhimõtete kinnitamine ning finantseerimistaotluste esitamine Vabariigi Valitsusele, samuti ettevõtete aktsiakapitali suurendamine; 9) riigi vara munitsipaliseerimise otsustamine; 10) erastamisnimekirja kinnitatud riigivara majandustegevusse paigutamise otsustamine, sealhulgas väliskapitaliga ettevõtete asutamisel riigivara paigutamine ettevõtte algkapitali ning riigivara rendile või kasutusse andmine; 11) eelläbirääkimisega pakkumisel parima pakkumise kindlaksmääramine; 12) Erastamisagentuuri tegevuse kontrollimine, tegevusaruande kinnitamine ja tegevusaruande esitamine Vabariigi Valitsusele üks kord poolaastas. § 10. Erastamisagentuuri vara ja tema tegevuse alused (1) Erastamisagentuuri vara moodustub talle asutamisel Vabariigi Valitsuse otsusega üleantud ning tema poolt soetatud varast, samuti tema bilanssi võetud erastamisele kuuluvast varast. (2) Erastamisagentuuri ülalpidamiskulud kaetakse riigieelarvest. (3) Erastamisagentuuri kulud, mis tulenevad käesoleva seaduse § 4 3. lõikes nimetatud lepingutest, kaetakse erastatava vara müügist saadava raha arvel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud normatiivide piires. (4) Erastamisagentuuri kulud, mis tulenevad erastamisele kuuluvate ettevõtete reorganiseerimisest, restruktureerimisest ja saneerimisest, võib katta riigivara müügist Vabariigi Valitsuse reservfondi laekuvast rahast. (5) Erastatava ettevõtte võlad katab erastamise korraldaja vastavalt ettevõtte ostu-müügilepingule talle erastamisest laekuvast rahast. (6) Erastatava ettevõtte võlad, mis ületavad ettevõtte vara müügist laekuva raha, võib erastamise korraldaja katta erastatava vara müügist Vabariigi Valitsuse reservfondi laekuvast rahast, kui Vabariigi Valitsus on andnud selleks nõusoleku enne ostu-müügilepingu sõlmimist. § 11. Erastamisagentuuri tegevuse lõpetamine Erastamisagentuuri tegevus lõpetatakse seadusega.   III peatükk ERASTAMISE ETTEVALMISTAMINE § 12. Erastamisprogramm (1) Riigi- ja munitsipaalvara erastamise korraldamise aluseks on riigi- või munitsipaalvara erastamisprogramm, mis koostatakse vähemalt üks kord aastas. (2) Riigivara erastamisprogrammi koostab Erastamisagentuur koos ministeeriumidega ning kinnitab Vabariigi Valitsus. (3) Munitsipaalvara erastamisprogrammi koostab kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja kinnitab volikogu. (4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud erastamisprogramm sisaldab: 1) erastamise prioriteetsed valdkonnad majandusharude kaupa; 2) erinevates majandusharudes kasutatavad põhilised erastamise viisid; 3) erastatavate ettevõtete reorganiseerimise, restruktureerimise ja saneerimise üldpõhimõtted; 4) erastamisväärtpaberite kasutamise ulatus erinevate objektide erastamisel; 5) majandustegevuse valdkonnad, kus erastamise õigustatud subjektide ring on kitsendatud; 6) erastamisel kehtestatavate lisatingimuste üldpõhimõtted; 7) põllumajandustootjate ühistutele vara erastamise põhimõtted. § 13. Erastatavate objektide kindlaksmääramine (1) Erastamisnimekirja koostab erastamise korraldaja. (2) Riigivara erastamisnimekirja kandmise kooskõlastab erastamise korraldaja ministriga, kelle valitsemisalas asub erastatavat vara valdav ettevõte. Lahkarvamuse korral otsustab vara kandmise erastamisnimekirja Vabariigi Valitsus. (3) Riigivara erastamise nimekirja kandmisest teatab erastamise korraldaja kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil asub erastatav objekt, ning küsib omavalitsuse ettepanekuid käesoleva seaduse §-s 21 märgitud erastamise lisatingimuste kohta. (4) Erastamisnimekirjad kinnitatakse vastavalt käesoleva seaduse § 2 5. lõikele ja § 9 2. lõike 4. punktile. § 14. Erastatava vara valdamine, kasutamine ja käsutamine (1) Pärast riigi- või munitsipaalomandis oleva ettevõtte vara kinnitamist erastamisnimekirja lähevad ettevõtte omaniku õigused ja kohustused üle erastamise korraldajale Vabariigi Valitsuse poolt ettenähtud tähtaegadel, ulatuses ja korras. Kaasomandis olevate ettevõtete riigi- või munitsipaalomandis olevate aktsiate kinnitamisest erastamisnimekirja hakkab riigi või kohaliku omavalitsuse kui omaniku õigusi nimetatud ettevõttes teostama erastamise korraldaja. (2) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte vara läheb selle ettevõtte likvideerimisel koos varal lasuvate õiguste ja kohustustega üle erastamise korraldaja bilanssi. (3) Erastamisnimekirja kantud ettevõtte kui võlgniku poolse pankrotiavalduse võib esitada ainult erastamise korraldaja. (4) Pärast vara kandmist erastamisnimekirja võib erastatavat vara, sealhulgas aktsiaid või osatähti võõrandada, teha muudatusi selle koosseisus, sealhulgas vähendada käibevarasid ettevõtte bilansis ning sõlmida erastatava varaga seotud lepinguid erastamise korraldaja nõusolekul või tema poolt kehtestatud korras. (5) Kui erastamise käigus riigi- või munitsipaalomandis olev ettevõte ei kuulu likvideerimisele, jääb erastatav vara nimetatud ettevõtte bilanssi. Ettevõte valdab, kasutab ja käsutab erastatavat vara, arvestades käesolevas seaduses sätestatud kitsendusi. (6) Erastamisagentuur võib erastatava ettevõtte debitoorsed ja kreditoorsed võlgnevused (võlad) üle kanda erifondi. Vastava fondi asutab ja võlgade ülekandmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus koos Eesti Pangaga. (7) Erastamise korraldaja on kohustatud nõudma kohtu korras erastatava vara rendilepingu muutmist või lõpetamist, kui talle on saanud teatavaks, et seaduste või rendilepingu tingimuste mittetäitmisega on kahjustatud riigi kui omaniku huve. § 15. Ettevõtte reorganiseerimine (1) Ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse, kelle vara on kinnitatud erastamisnimekirja, reorganiseerimise vajaduse otsustab ja reorganiseerimise korraldab erastamise korraldaja. (2) Riigi omandis olev ettevõte või ettevõtte struktuuriüksus, kelle vara on kinnitatud erastamisnimekirja, reorganiseeritakse riiklikuks aktsiaseltsiks või majandusühinguks. § 16. Ettevõtte saneerimine ja restruktureerimine (1) Ettevõtte, kelle vara on kinnitatud erastamisnimekirja, saneerimise ja restruktureerimise kulutuste katmiseks esitab ettepaneku erastamise korraldaja sõltuvalt vara kuuluvusest kas Vabariigi Valitsusele või kohaliku omavalitsuse volikogule. (2) Ettevõtte saneerimise ja restruktureerimise korraldab erastamise korraldaja. (3) Erastamisnimekirja kinnitatud ettevõtte saneerimise ja restruktureerimise eesmärgil on erastamise korraldajal õigus suurendada ettevõtte aktsiakapitali. Aktsiakapitali suurendamiseks täiendavalt emiteeritud aktsiate või osatähtede müügist laekuv raha jääb selle ettevõtte käsutusse, kelle aktsiakapitali suurendati, ning kasutatakse erastamise korraldaja poolt kehtestatud korras. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud aktsiaid või osatähti müüakse erastamise õigustatud subjektidele erastamise korraldaja poolt kehtestatud korras. § 17. Informatsioon ostjale erastatava objekti kohta (1) Enne erastatava vara müügi väljakuulutamist koostab erastamise korraldaja vara ostmisest huvitatud isikutele (pakkujatele) informatsiooni erastatava objekti kohta, näidates ära, kas koos objektiga müüakse ka käesoleva seaduse § 2 2. lõikes nimetatud maa, samuti näidates ära kehtivad objekti ja maaga seotud kaitserežiimid. (2) Ettevõte, kelle bilansis olev vara on kantud erastamisnimekirja, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud andma erastamise korraldajale ettevõtte kohta kogu erastamise läbiviimiseks vajaliku informatsiooni.   IV peatükk ERASTAMISE LÄBIVIIMINE § 18. Müügi väljakuulutamine (1) Erastamisnimekirja kinnitatud objektide müük koos müügi põhitingimustega kuulutatakse välja üleriigiliselt. (2) Erastamisagentuur kuulutab välja rahvusvahelise pakkumise, lähtudes käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erastamisprogrammist. (3) Pärast müügi avalikku väljakuulutamist peab erastamise korraldaja tagama pakkujatele müügi korra ja erastatava objekti kohta koostatud informatsiooni teatavakstegemise. § 19. Erastatava varaga tutvumine Pakkujal on õigus tutvuda erastamisele kuuluva varaga erastamise korraldaja poolt kindlaksmääratud korras. § 20. Erastamise viisid (1) Erastamise viisid on: 1) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel; 2) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel; 3) ettevõtte aktsiate avalik müük; 4) ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse vara või aktsiate müük erastamise korraldaja poolt määratud viisil, kui punktides 1 või 2 nimetatud viisil ei leitud ostjat. (2) Erastatavat vara müüakse raha ja erastamisväärtpaberite eest. § 21. Vara, sealhulgas aktsiate müük eelläbirääkimistega pakkumisel (1) Eelläbirääkimistega pakkumine toimub erastamise korraldaja poolt kehtestatud lisatingimuste olemasolul. (2) Lisatingimusteks võivad olla: 1) tööhõive tagamine; 2) uute töökohtade loomine; 3) investeeringute suurus; 4) keskkonnakaitse tagamine; 5) muud ettevõtte või tema struktuuriüksuse tegevust reguleerivad tingimused. (3) Erastamise korraldajal on õigus kehtestada lisatingimustele piirsuurusi. (4) Erastamise õigustatud subjekt peab tegema pakkumised nii ostuhinna kui ka kõigi nõutud lisatingimuste kohta ning esitama tehtud pakkumiste täitmiseks tagatise. (5) Erastamise korraldajal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle poolt tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea erastamise korraldaja piisavaks. Seda otsust võib vaidlustada riigivara erastamisel Erastamisagentuuri Nõukogus ja munitsipaalvara erastamisel kohaliku omavalitsuse volikogus. Otsuse edasine vaidlustamine on võimalik ainult kohtus. (6) Eelläbirääkimised on konfidentsiaalsed, nende sisu avalikkusele ega teistele pakkujatele ei avaldata. See nõue ei laiene erastatava vara eri osade kohta tehtud pakkumistele, mille korral võib erastamise korraldaja anda erastatava vara kohta teistele pakkujatele vajalikku informatsiooni. (7) Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. (8) Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumine on erastamise korraldaja otsusega tunnistatud parimaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka müügihinda. Sobivate pakkumiste puudumisel on erastamise korraldajal õigus jätta ostu-müügileping sõlmimata. (9) Võrdväärsete pakkumiste korral annab erastamise korraldaja ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi täiendada. § 22. Vara, sealhulgas aktsiate müük avalikul või piiratud enampakkumisel (1) Avalik või piiratud enampakkumine toimub juhul, kui erastamisel ei kehtestata käesoleva seaduse § 21 2. lõikes märgitud lisatingimusi või kui lisatingimused on kehtestatud lõplikutena ja nende üle ei peeta läbirääkimisi. (2) Enampakkumine käesoleva seaduse tähenduses on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. (3) Enampakkumine võib olla kirjalik või suuline. Erastamisel kasutatava enampakkumise korra kehtestab erastamise korraldaja. (4) Avalik enampakkumine on selline enampakkumine, kus võivad osaleda kõik erastamise õigustatud subjektid. (5) Piiratud enampakkumine on selline enampakkumine, kus erastamise korraldaja otsusel ei lubata erastamisele käesoleva seaduse § 3 2. lõikes nimetatud isikuid või esitatakse erastamise õigustatud subjektidele § 3 3. lõikes sätestatud lisanõudeid. § 23. Erastatavate aktsiate avalik müük Aktsiate avalik müük toimub teiste õigusaktidega sätestatud korras. § 24. Alghind (1) Avalikul või piiratud enampakkumisel kinnitab erastamise korraldaja alghinna, mis tehakse teatavaks vähemalt seitse päeva enne enampakkumise toimumist. (2) Sama objekti teistkordsel enampakkumisel ei kinnitata alghinda, kui alghinna kinnitamise korral võib mitte leida varale ostjat. § 25. Riigivara paigutamine väliskapitaliga ettevõttesse Riigivara, millele ei ole leitud käesoleva seaduse järgi ostjat, võib paigutada väliskapitaliga ettevõtte asutamisel selle ettevõtte algkapitali. § 26. Vara erastamine järelmaksuga Eesti kodanikud ja Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, välja arvatud väliskapitaliga ettevõtted, võivad osta erastatavat vara järelmaksuga. Järelmaksu tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus. § 27. Informatsioon ostu-müügilepingu kohta Erastamise korraldaja on kohustatud viie päeva jooksul pärast ostu-müügilepingu jõustumist avalikustama, kellele, millise hinna ja lisatingimustega vara erastati.   V peatükk ERASTAMISVÄÄRTPABERITE KASUTAMINE ETTEVÕTETE ERASTAMISEL § 28. Erastamisväärtpaberid (1) Erastamisväärtpaberid on õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimiseks välja antud hüvitusväärtpaberid ja vastavalt eluruumide erastamise seadusele (RT 1993, 23, 411) välja antud rahvakapitali obligatsioonid. Erastamisväärtpaber on eriotstarbeline dokument, mis annab omanikule õiguse osta sellel märgitud nimiväärtuse ulatuses erastatavat vara. (2) Erastamisväärtpaberiga on võimalik osta: 1) erastatavat vara, sealhulgas ettevõtete aktsiaid ja osatähti; 2) erastatavat maad vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seadusele (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145 ja I 1993, 20, 354); 3) eluruume vastavalt eluruumide erastamise seadusele (RT I 1993, 23, 411); 4) hüvitusfondi obligatsioone vastavalt hüvitusfondi seadusele; 5) käesoleva seaduse §-s 29 märgitud investeerimisfondide osakuid. (3) Erastamisväärtpabereid on võimalik paigutada käesoleva seaduse §-s 29 märgitud pensionifondi. (4) Riik tagab erastamisväärtpaberite omanikule õiguse osta käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud vara või väärtpabereid kuni 1998. aasta 31. detsembrini. (5) Erastamisväärtpaberid on sihtotstarbelise kasutusega, nimelised ja pärandatavad. Nende üleandmine ja võõrandamine teistele isikutele toimub seaduste ja teiste õigusaktidega sätestatud korras. (6) Erastamisväärtpaberid antakse välja Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja vormis. § 29. Erastamisväärtpaberite kasutamine (1) Erastatava vara ostmisel erastamisväärtpaberite eest toimub erastamisväärtpaberite kustutamine. (2) Erastamisväärtpabereid võib kasutada erastatava vara ostmiseks kas vahetult või vahendajate kaudu. Vahendajateks on järgmised organisatsioonid: 1) erastamise investeerimisfondid; 2) pensionifondid. (3) Ettevõtte ja ettevõtte struktuuriüksuse vara või ettevõtte aktsiate erastamisel määrab erastamise korraldaja erastamisväärtpaberite kasutamise ulatuse vastavalt käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud erastamisprogrammile. § 30. Investeerimisfondid ja pensionifondid Investeerimis- ja pensionifondide asutamise ja tegutsemise alused sätestatakse teiste õigusaktidega.   VI peatükk ERASTAMISE ERISUSED MÕNINGATE OBJEKTIDE SUHTES § 31. Mõnede riiklike aktsiaseltside erastamise erisused (1) Riiklike aktsiaseltside erastamisel on isikutel, kes on teinud sissemakseid erastatava ettevõtte aktsiakapitali, eelisõigus osta nominaalväärtusega sama ettevõtte aktsiaid Vabariigi Valitsuse poolt määratud ulatuses. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud eelisõigust rakendatakse tingimusel, et sissemaksed erastatava ettevõtte aktsiakapitali laiendamisel tehti riikliku aktsiaseltsi juhatuse otsuse ning valitsusasutuse poolt kinnitatud ettevõtte põhikirja alusel. (3) Erastatava ettevõtte aktsiakapitali, aktsiate arvu ja nominaalväärtuse määrab erastamise korraldaja. Kõik aktsiad on erastamisel ühesuguse hääleõiguse ja väärtusega. § 32. Põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustootjaid teenindavate ettevõtete erastamise erisused (1) Põllumajandussaadusi töötlevad ja põllumajandustootjaid teenindavad ettevõtted ja ettevõtete struktuuriüksused, mis erastatakse käesolevas paragrahvis sätestatud korras, määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektide erastamise õigustatud subjektideks on ühistu või keskühistu, kes varustab erastatavat põllumajandussaadusi töötlevat ettevõtet või ettevõtte struktuuriüksust ettevõttes töödeldavate põllumajandussaadustega või kes kasutab (või kelle liikmed kasutavad) erastatava põllumajandustootjaid teenindava ettevõtte või ettevõtte struktuuriüksuse teenuseid. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektid erastatakse eelläbirääkimistega pakkumisel käesoleva seaduse §-s 21 sätestatud korras. (4) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjekt ei esita käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektide ostmiseks pakkumist erastamise korraldaja poolt kinnitatud tähtajaks, erastatakse need käesoleva seadusega sätestatud üldises korras §-s 3 nimetatud õigustatud subjektidele. (5) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud erastamise õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga järgmistel tingimustel: 1) tasumine mitte üle 10% vara müügisummast ostu-müügilepingu sõlmimisel, kui pooled ei lepi kokku teisiti; 2) järelmaksu korras tasumise tähtaeg on rohkem kui 10 aastat, kui pooled ei lepi kokku teisiti; 3) tasumata jäänud summalt arvestatakse intressi 15% aastas. (6) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud objektide eest tasumiseks, sealhulgas järelmaksu korras tasumiseks võib ühistu või keskühistu kasutada erastamisväärtpabereid.   VII peatükk ERASTAMIST REGULEERIVATE ÕIGUSAKTIDE MUUTMINE JA KEHTETUKS TUNNISTAMINE § 33. Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse IV peatüki «Erastamine» muutmine Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257 ja 45, 565; 1992, 19, 275 ja 33, 420; 1993, 15, 253) IV peatükis «Erastamine» tehakse järgmised muudatused: 1. Paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Erastamine on omandireformi käigus riigi- ja munitsipaalomandis oleva vara tasu eest või tasuta andmine teiste isikute omandisse, mille tulemusena muutub vara omanik.» 2. Tunnistatakse kehtetuks § 33 2. lõige. 3. Paragrahvis 34: 1) muudetakse 1. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Erastamise õigustatud subjektid riigi- ja munitsipaalvara eri liikide puhul sätestab seadus.»; 2) tunnistatakse kehtetuks 2. lõige; 3) muudetakse 4. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Erastamise kohustatud subjektid on need ettevõtted, kelle vara erastatakse, ning riigi- ja omavalitsusorganid, kes on kohustatud seaduses ettenähtud tingimustel ja korras erastama riigi- ja munitsipaalomandis olevat vara.» 4. Paragrahvi 35 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Munitsipaalomandis oleva vara erastamist korraldab valla, alevi, linna, vabariikliku linna või maakonna valitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.» 5. Paragrahvi 35 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Vara erastatakse etapiviisiliselt seaduses sätestatud tingimustel ja korras, arvestades objektide erisusi.» 6. Paragrahvis 36: 1) muudetakse 1. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Erastamise peamine viis on vara müük raha ning õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel välja antud väärtpaberite ja rahvakapitali obligatsioonide eest.»; 2) tunnistatakse kehtetuks 2. lõige. 7. Paragrahvis 37: 1) muudetakse 1. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Eestis alaliselt elavatele isikutele antakse rahvakapitali obligatsioonid, mille väljaandmise tingimused ja väärtuse määramise alused sätestab seadus.» 2) muudetakse 2. lõige ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Rahvakapitali obligatsioonid on nimelised ja pärandatavad. Nende kasutamise riigi- ja munitsipaalvara erastamisel ja omandireformi muudes valdkondades sätestab seadus.» 8. Tunnistatakse kehtetuks §-d 38 ja 39. § 34. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta» muutmine Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuses «Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta» (RT 1991, 21, 258; 1992, 35, 461) tehakse järgmised muudatused: 1. Tunnistatakse kehtetuks punkti 2 viimane lause. 2. Tunnistatakse kehtetuks punkti 3 teine lõik. 3. Muudetakse punkt 9 ja sõnastatakse järgmiselt: «9. Lugeda kehtetuks kõik tehingud, mis on vastuolus käesoleva otsuse punktiga 8 ning on teostatud pärast otsuse jõustumist.» 4. Tunnistatakse kehtetuks punkt 10. 5. Tunnistatakse kehtetuks punkt 11. § 35. Erastamist reguleerivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine (1) Tunnistatakse kehtetuks: 1. Eesti Vabariigi seadus «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta» (RT 1990, 22, 277). 2. Eesti Vabariigi seadus «Muudatuste ja täienduste tegemise kohta Eesti Vabariigi seaduses «Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta»» (RT 1992, 23, 320). 3. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 13. augusti otsus «Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta» koos selle juurde kuuluva lisaga «Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimused ja kord» (RT 1992, 33, 426). 4. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 13. augusti otsus «Riiklike aktsiaseltside aktsiate müügi alustamise kohta» (RT 1992, 33, 425). 5. Eesti Vabariigi seadus «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 13. augusti otsuse «Riigi- ja munitsipaalvara erastamise tingimuste ja korra kehtestamise kohta» muutmise seadus» (RT 1993, 17, 274). (2) Käesoleva seaduse jõustumise hetkeks erastamiseks väljakuulutatud objektide erastamine viiakse lõpule väljakuulutamise ajal kehtinud seaduste ja muude õigusaktide alusel.   Riigikogu esimees Ü. NUGIS Õiend Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, lisatud väljakuulutamise märge, parandatud vorming.