Teksti suurus:

Käibemaksuseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 60, 847

Käibemaksuseadus

Vastu võetud 25.08.1993

(õ) 1.12.2008 14:45

 
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. septembri 1993. a otsusega nr 174

I peatükk
ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Maksu objekt

Käibemaksuga maksustatakse käesoleva seaduse paragrahvis 4 sätestatud maksustatav käive. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna.

Paragrahv 2. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) ettevõtlus - isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus toimub kauba või teenuse tasuline või tasuta võõrandamine (edaspidi müük). Töötamine töölepingu alusel ei ole ettevõtlus;
2) kaubad - vallasasjad, loomad, puisteained, vedelikud, gaasid, elektri- ja soojusenergia. Kinnisasjad, raha ja väärtpaberid ei ole kaubad;
3) teenused - kõik käesoleva paragrahvi punktis 2 hõlmamata, ettevõtluse korras müüdavad hüved;
4) müüja - isik, kes võõrandab kaupu või osutab teenuseid;
5) isik - füüsiline ja juriidiline isik;
6) import - import vabaks ringluseks tolliseaduse mõistes;
7) eksport - kauba eksport tolliseaduse mõistes ning teenuse eksport rahandusministri poolt määratud juhtudel.

Paragrahv 3. Käive

Käive käesoleva seaduse tähenduses on:

1) kaupade või teenuste müük ja vahetamine ning nende võõrandamine renditingimustel;
2) kaupade või teenuste tasuta võõrandamine;
3) kaupade ja teenuste tarbimine maksukohustuslase enda poolt;
4) asjade üürile või rendile andmine.

Paragrahv 4. Maksustatav käive

(1) Maksustatav käive käesoleva seaduse tähenduses on Eestis asuvate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 5 sätestatud maksuvaba käive.

(2) Maksustatavalt käibelt maksavad käibemaksu maksukohustuslased käesolevas seaduses sätestatud korras.

(3) Impordilt maksavad käibemaksu maksukohustuslased ja kõik teised Eestisse kaupu importivad isikud tollieeskirjadega impordimaksude tasumiseks sätestatud korras.

Paragrahv 5. Maksuvaba käive

(1) Käibemaksuga ei maksustata järgmiste teenuste ja kaupade käivet rahandusministri poolt määratud ulatuses:
1) alusharidus-, põhiharidus-, keskharidus- ja kõrgharidus- ning täiendus- ja vabahariduskoolitus;
2) riikliku postiside teenused;
3) ravikindlustuse meditsiinitarbed ja -teenused;
4) matusetarbed ja -teenused;
5) panga- ja kindlustusteenused;
6) hasartmängude korraldamine;
7) loteriipiletid;
8) eluruumide üürile andmine;
9) ravimid;
10) ohtlike jäätmete käitlemine.      

(2) Kauba import füüsilise isiku poolt on käibemaksuvaba rahandusministri kehtestatud väärtuseliste ja koguseliste piirnormide ulatuses.

(3) Diplomaadi staatust omavate isikute, välisriigi diplomaatiliste ja konsulaaresinduste, rahvusvaheliste organisatsioonide ning valitsustevaheliste koostööprogrammide esinduste poolt, nende ametlike funktsioonide täitmiseks vajalike kaupade importi ei maksustata tingimusel, et välisriigi valitsus tagab samad õigused Eesti vastavatele isikutele ja asutustele.

(4) Vabariigi Valitsusel on lisaks käesoleva paragrahvi 2. ja 3.lõikes sätestatule õigus kehtestada mittetulunduslikul eesmärgil imporditava vara käibemaksuvabastusi.

II peatükk
MAKSUKOHUSTUSLASTE REGISTREERIMINE JA NENDE KOHUSTUSED

Paragrahv 6. Maksukohustuslane

(1) Maksukohustuslane on isik, kellel ettevõtluse tulemusel tekib maksustatav käive.

(2) Maksukohustuslane on kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud nõudeid pärast registreerimist Maksuameti kohalikus talituses (edaspidi Maksuamet).

(3) Maksukohustuslasele, kelle maksustatav käive kalendriaastal on väiksem kui 130 000 krooni, ei laiene käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused, kui teda ei ole registreeritud käesoleva seaduse paragrahv 7 3. lõikes sätestatud korras.

Paragrahv 7. Maksukohustuslase registreerimine

(1) Maksukohustuslane, kelle maksustatav käive, välja arvatud import, ületab kalendriaasta algusest arvates 130 000 krooni, on kohustatud esitama Maksuametile avalduse enda registreerimiseks selle kalendrikuu 10. päevaks, mis järgneb kuule, mil tema käive ületas 130 000 krooni. Maksuamet, olles kontrollinud avalduses esitatud andmete õigsust, registreerib maksukohustuslase 30 päeva jooksul pärast avalduse saamist.

(2) Maksukohustuslase, kes ei ole esitanud avaldust enda registreerimiseks käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtajaks, registreerib Maksuamet iseseisvalt päevast, millal maksukohustuslasel oleks tulnud esitada avaldus enda registreerimiseks.

(3) Maksukohustuslase taotlusel või käesoleva seaduse paragrahv 8 alusel registreerib Maksuamet maksukohustuslase, kelle maksustatav käive kalendriaastal on väiksem kui 130 000 krooni.

Paragrahv 8. Mitme ettevõtte registreerimine ühe maksukohustuslasena

Maksuametil on õigus registreerida ühe maksukohustuslasena ettevõtted, kellest igaühe maksustatav käive kalendriaastal on väiksem kui 130 000 krooni, kui nende puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) nad kuuluvad osaliselt või täielikult ühele isikule;
2) neil on ühine juhtimine.

Paragrahv 9. Maksuameti kohustus maksukohustuslase registreerimisel

Maksuamet on kohustatud registreerimisel selgitama maksukohustuslasele tema kohustusi käibemaksu maksmisel.

Paragrahv 10. Registreeritud maksukohustuslase kohustused

Maksuametis registreerimise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast kuni registrist kustutamiseni on maksukohustuslane kohustatud:
1) võtma enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käesoleva seaduse paragrahvis 13 nimetatud määra järgi;
2) arvutama käesoleva seaduse paragrahvis 18 sätestatud korras tasumisele kuuluva käibemaksu summa;
3) esitama Maksuametile rahandusministri poolt kehtestatud vormis käibedeklaratsiooni;
4) tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks käibemaksu;
5) väljastama ning säilitama arveid käesoleva seaduse paragrahvides 24 ja 25 sätestatud tingimustel ja korras.

Paragrahv 11. Maksukohustuslase registrist kustutamine

(1) Isik, kes on olnud Maksuametis registreeritud vähemalt kaks aastat, kuid kelle maksustatav käive viimasel kalendriaastal, välja arvatud import, ei ületanud 130 000 krooni ning ei ületa tema enda arvestuste kohaselt 130 000 krooni ka jooksval kalendriaastal, võib esitada Maksuametile avalduse enda registrist kustutamiseks. Maksuamet võib maksukohustuslase registrist kustutada pärast tema majandustegevuse kontrollimist.

(2) Maksuametil on õigus rahandusministri poolt kehtestatud korras pärast majandustegevuse kontrollimist kustutada registrist isik, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaks on vähemalt kolme üksteisele järgneva maksustamisperioodi jooksul olnud väiksem tema poolt kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, kui see ei ole tingitud ekspordist.

III peatükk
MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

Paragrahv 12. Maksustatav väärtus

(1) Maksustatava käibe maksustatavaks väärtuseks loetakse kaupade või teenuste müügihind, millele on lisatud kõik muud kaupade või teenuste saaja poolt kaupade või teenuste müüjale maksmisele kuuluvad summad, välja arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks.

(2) Kaupade ja teenuste vahetamisel ja tasuta või osalise tasu eest võõrandamisel loetakse maksustatavaks väärtuseks nende keskmine turuhind, millest on maha arvatud käesoleva seadusega kehtestatud maks.

(3) Imporditud kauba maksustatav väärtus on kauba tolliväärtus vastavalt tolliväärtuse seadusele koos kõigi impordimaksudega, välja arvatud käesolev maks.

(4) Kui Maksuamet leiab, et kauba või teenuse deklareeritud maksustatav väärtus on keskmisest turuhinnast väiksem, võib Maksuamet määrata käibe maksustatava väärtuse rahandusministri poolt kehtestatud korras, näidates seejuures ära kasutatud metoodika.

Paragrahv 13. Maksumäär

(1) Käibemaksu määr on 18 % käesoleva seaduse paragrahvis 12 sätestatud maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu.  

(2) Ekspordi puhul on käibemaksu määr 0 %.

Paragrahv 14. Kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamine välisesindustele

(1) Diplomaadi staatust omavatele isikutele, välisriigi diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ning rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsustevaheliste koostööprogrammide esindustele tagastatakse nende poolt teatud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud kaupade ja teenuste loetelu ning käibemaksu tagastamise korra kehtestab rahandusminister.

Paragrahv 15. Käibe toimumise aeg

(1) Käibe toimumise ajaks loetakse käesolevas seaduses varaseim hetk alljärgnevaist:
1) kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine või teenuse osutamine;
2) kauba või teenuse eest arve väljastamine;
3) kauba või teenuse eest maksmine.

(2) Regulaarselt või pidevalt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul loetakse käive toimunuks arve väljastamisel selles näidatud teenuse või kauba osa ulatuses.

(3) Impordi puhul loetakse käive toimunuks kauba toimetamisel Eesti tolliterritooriumile või selle vabastamisel esialgsest tolliprotseduurist, kui kaup suunatakse tolliseadusega sätestatud korras vabasse ringlusse.

Paragrahv 16. Käibe toimumise koht

Käibe toimumise koht on Eesti, kui:
1) kaup imporditakse Eestisse, toimetatakse saajale või tehakse talle kättesaadavaks Eestis või eksporditakse Eestist;
2) teenust osutava isiku ettevõtlus toimub Eestis, välja arvatud rahandusministri poolt määratud juhud.

Paragrahv 17. Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon

(1) Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu.

(2) Rahandusminister võib maksukohustuslasele kehtestada kalendrikuust erineva maksustamisperioodi.

(3) Käibedeklaratsioon esitatakse maksustamisperioodile järgneva kuu 20.kuupäevaks. Kui vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele on maksukohustuslasele kehtestatud kalendrikuust erinev maksustamisperiood, määrab käibedeklaratsiooni esitamise tähtaja rahandusminister.

Paragrahv 18. Tasumisele kuuluva maksusumma arvutamine

(1) Registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaks on käesoleva seaduse paragrahvis 13 nimetatud maksumäära järgi maksustamisperioodil maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustamisperioodil:
1) teistelt registreeritud maksukohustuslastelt soetatud ning oma ettevõtluses kasutatavate kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluv käibemaks;
2) oma ettevõtluseks imporditud kaupadelt tasutud käibemaks.

(2) Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust ei arvata maha käibemaksu, mida registreeritud maksukohustuslane on maksnud:
l) külaliste vastuvõtuks ning oma töötajate toitlustamiseks ja majutamiseks kasutatud kaupade soetamisel ja teenuste eest tasumisel;
2) ettevõtlusega vahetult mitteseotud sõiduautode soetamisel;
3) mootorikütuse soetamisel.

(3) Käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud kaupade ja teenuste täpse loetelu kehtestab rahandusminister.

(4) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud mahaarvamised on lubatud käesoleva seaduse paragrahv 24 l.lõikes sätestatud nõuetele vastava arve või impordi kaubadeklaratsiooni ja kauba importimisel käibemaksu tasumist tõendava dokumendi alusel.

Paragrahv 19. Käibemaksu laekumine

Käibemaks laekub riigieelarvesse.

Paragrahv 20. Käibemaksu tagastamine maksukohustuslasele

Registreeritud maksukohustuslasele, kelle poolt maksustamisperioodi maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaks on väiksem tema poolt samal perioodil kaupade ja teenuste soetamisel makstud käibemaksu summast, jäetakse enammakstud käibemaks eelseisva maksustamisperioodi maksu katteks või tagastatakse tema taotlusel rahandusministri poolt kehtestatud korras.

Paragrahv 21. Ostmisel makstud käibemaksu osaline mahaarvamine

(1) Kui registreeritud maksukohustuslane kasutab teistelt registreeritud maksukohustuslastelt ostetud kaupu ja teenuseid või imporditud kaupu nii maksustamisele kuuluva kui maksuvaba käibe tarvis, on maksustamisperioodi jooksul ostetud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluva käibemaksusumma mahaarvamine piiratud maksustatava käibe suhtega kogu käibesse.

(2) Maksustatava käibe suhe kogu käibesse määratakse isiku eelmise kalendriaasta tegevuse alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2.lõikes sätestatud arvestuse korra kehtestab rahandusminister.

(4) Kui registreeritud maksukohustuslane lõpetab oma ettevõtluses põhivara kasutamise, mille soetamisel makstud käibemaksu on ta eelnevalt oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvanud, on ta kohustatud selle jääkväärtuselt maksma käibemaksu.

Paragrahv 22. Kasutatud kaupade müük ja oksjonimüük

(1) Kaupade müümisel komisjonimüügi vormis maksab komisjonär käibemaksu komisjonitasult.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatut rakendatakse vaid sel puhul, kui kasutatud kaupu ei müüda partiidena ja neid müüakse uutest kaupadest eraldi.

(3) Oksjonimüügi käibelt maksab oksjoni korraldaja käibemaksu kaupade vahendamise eest saadavalt tasult.

Paragrahv 23. Enne registreerimist soetatud kaupadelt makstud käibemaksu mahaarvamine

(1) Registreeritud maksukohustuslasel, kellel on laos enne tema Maksuametis registreerimist soetatud kaupu, millelt on makstud käibemaksu, on Maksuameti loal õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata nendelt kaupadelt tasutud käibemaksusummad käesoleva seaduse paragrahv 24 1.lõikes sätestatud nõuetele vastava arve või impordi kaubadeklaratsiooni alusel.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud summade mahaarvamine toimub Maksuameti poolt määratud perioodi jooksul ning korras.

Paragrahv 24. Arved

(1) Välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu, on registreeritud maksukohustuslane kohustatud seitsme kalendripäeva jooksul pärast kauba müümist või teenuse osutamist esitama ostjale arve, millele on märgitud:
1) müüja nimi või nimetus, aadress ja registreerimisnumber või isikukood;
2) arve seerianumber, number ja väljastamise kuupäev;
3) ostja nimi või nimetus ning aadress;
4) kauba või teenuse nimetus, kogus ja müügihind;
5) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta;
6) kauba või teenuse maksustatav väärtus, juhul kui see on erinev käesoleva lõike punktis 5 nimetatud hinnast;
7) käibemaksusumma;
8) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev, juhul kui see on erinev arve väljastamise kuupäevast.

(2) Rahandusministril on õigus kehtestada jaemüügi korral väljastatavatele arvetele lihtsustatud nõuded , kuid ostja soovil on registreeritud maksukohustuslane kohustatud väljastama talle käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastava arve.

(3) Arvet või muud dokumenti kauba või teenuse müümise kohta, millel on näidatud käibemaksu summa, ei tohi väljastada:
1) isik, kes ei ole registreeritud käesoleva seaduse paragrahv 7 kohaselt;
2) kaupade ja teenuste kohta, mille käivet käesoleva seaduse paragrahv 5 kohaselt käibemaksuga ei maksustata;
3) müügiobjektide kohta, mis käesoleva seaduse mõistes ei ole kaubad ega teenused.

(4) Kui arve või muu dokumendi, millel on näidatud käibemaksu summa mingite kaupade või teenuste müügi käibelt, on andnud välja isik, kellel käesoleva paragrahvi 3.lõike alusel ei ole selleks õigust, on ta kohustatud järgmise kuu 20.kuupäevaks kandma riigieelarvesse tema poolt väljastatud arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksu summa, olenemata sellest, kas see muul juhul oleks kuulunud maksmisele.

Paragrahv 25. Arvete säilitamine ning arvepidamise kord

(1) Registreeritud maksukohustuslane on kohustatud säilitama kronoloogilises järjekorras kõigi enda väljastatud arvete koopiad, kõik saadud kaupade või teenuste soetamisel käibemaksu tasumist tõendavad arved ning impordilt käibemaksu tasumist tõendavad kaubadeklaratsioonid seitsme aasta jooksul, arvates nende väljastamise või saamise päevast.

(2) Rahandusminister kehtestab registreeritud maksukohustuslastele igapäevase ning igakuise arvepidamise korra.

Paragrahv 26. Varade võõrandamine omandireformi käigus ja ettevõtluse lõpetamine

(1) Riigi- ja munitsipaalvara erastamise käigus kaupade võõrandamine ning riigivara munitsipaalomandisse andmine on käibemaksuvaba.

(2) Põllumajandusreformi käigus osakute eest antud kaubad ja osutatud teenused on käibemaksuvabad.

(3) Registreeritud maksukohustuslase ettevõtluse likvideerimise ja reorganiseerimise, samuti pankrotimenetluse käigus kaupade ja teenuste võõrandamine, kaasa arvatud omanike vahel jaotatud maksustatavad kaubad, maksustatakse käibemaksuga, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1.ja 2.lõikes sätestatud juhud.

(4) Kui registreeritud maksukohustuslane on ettevõtluse likvideerimise käigus kogu vara võõrandanud või omanike vahel ära jaotanud, peab ta esitama Maksuametile käibedeklaratsiooni ja tasuma ettenähtud käibemaksu. Pärast maksukohustuste täitmist kustutab Maksuamet maksukohustuslase registrist.

(5) Kui isiku ettevõtluse likvideerimise periood kestab üle kolme aasta, on Maksuametil õigus hinnata järelejäänud maksustatavate kaupade väärtus ning registreeritud maksukohustuslane on kohustatud Maksuameti nõudmisel tasuma sellelt käibemaksu.

IV peatükk
LÕPPSÄTTED

Paragrahv 27. Varem sõlmitud lepingute alusel toimuv käive

Käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu rakendatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel toimuva maksustatava käibe puhul, kui see toimub seaduse jõustumise päeval või pärast seda.

Paragrahv 28. Seaduse rakendamine

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse registreerituteks kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse ( RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; I 1993, 35, 548) alusel ning:
1) kelle maksustatav käive, välja arvatud import, oli ajavahemikul 1992.aasta 1.detsembrist kuni 1993.aasta 1.detsembrini suurem kui 130 000 krooni;
2) kelle ettevõtlus on kestnud vähem, kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud periood, kuid kelle kuu keskmine maksustatav käive, välja arvatud import, oli suurem kui 12 500 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud isikutele laienevad käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud kohustused käesoleva seaduse jõustumise päevast.

(3) Kõik isikud, kes on registreeritud käibemaksukohustuslastena Eesti Vabariigi käibemaksuseaduse (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; I 1993, 35, 548) alusel, on kohustatud esitama käibedeklaratsiooni 1993.aasta viimase maksustamisperioodi eest 1994.aasta 20.jaanuariks ja tasuma käibemaksu selles seaduses ettenähtud korras.

(4) Kuni 1994.aasta 30.juunini ei ole käibemaksu objektiks elanikkonnale, eelarvelistele asutustele ja organisatsioonidele ning kirikutele ja kogudustele müüdav soojusenergia.

(5) Kuni tolliväärtuse seaduse jõustumiseni arvestatakse kauba tolliväärtusena kauba ekspordi- ja imporditehingu väärtus koos pakkimis-, laadimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini.

(6) Käesoleva seaduse kohta annab selgitusi  rahandusminister.

Paragrahv 29. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks Eesti Vabariigi käibemaksuseadus (RT 1991, 36, 447; 1992, 34, 440; I 1993, 35, 548).

Paragrahv 30. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1994.aasta 1.jaanuarist.

  Riigikogu esimees Ü. Nugis

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.

/otsingu_soovitused.json