Teksti suurus:

Metsaseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1993, 69, 990

Metsaseadus

Vastu võetud 20.10.1993

(õ) 3.12.2008 15:30

 
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 8. novembri 1993. a otsusega nr 199

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Paragrahv 1. Seaduse ülesanne

(1) Seaduse ülesanne on tagada metsa kui elukeskkonna kujundaja ning Eesti ühe tähtsama loodusvara heaperemehelik majandamine.

(2) Seadus sätestab metsa omandivormid ja kasutamisviisid, metsaomanike põhiõigused ja -kohustused, reguleerib metsade korraldamist, majandamist ja metsajärelevalvet ning on aluseks teistele metsa ja metsamajanduse kohta käivatele õigusaktidele.

Paragrahv 2. Seaduse kohaldatavus

Seadust kohaldatakse maakorraldusega metsamaaks määratud maa suhtes ja kinnistusraamatusse metsamaana kantud maa suhtes.

Paragrahv 3. Seaduses kasutatavad mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) arvestuslank - metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht;
2) hooldusraie - metsakasvatuslik võte, mille eesmärk on metsa kvaliteedi tõstmine ja/või metsa sanitaarse seisundi parandamine;
3) juhtfunktsioon - metsamaale seadusega või seaduse alusel määratud põhiülesanne , mida mets peab täitma;
4) kitsas lank - kuni 30 meetri laiune lageraielank;
5) lõppraie - juhtfunktsiooni ammendanud raieküpse metsa ning oma seisundi tõttu juhtfunktsiooni mittetäitva metsa raie;
6) metsa majandamine - metsa kasvatamine, kaitse, valve ning kasutamine, välja arvatud metsasaaduste töötlemine ja tarbimine;
7) turberaie - lõppraie viis, mille puhul mets raiutakse järkjärguliselt vana metsa hõrendamisega häilude või ribadena vastavalt looduslikule uuenemisele;
8) valikraie - puude valikuline väljaraie metsa juhtfunktsiooni kahjustamata;
9) vähemraie - mingi ajavahemiku jooksul arvestuslangist vähem raiutud puidu kogus;
10) üleraie - mingi ajavahemiku jooksul arvestuslangist rohkem kui 5% võrra enam raiutud puidu kogus.

Paragrahv 4. Mets ja metsamaa

(1) Mets on metsamaa koos sellel kasvava taimestikuga. Metsamaal kasvavad puud, põõsad ja muud taimed on metsamaatüki oluline osa. Metsa ökosüsteemi koosseisu kuulub seal elunev loomastik.

(2) Metsamaa on maakorraldusega puittaimestiku kasvatamiseks määratud maa.

(3) Maakorraldus võib metsamaaks määrata ka muid metsade majandamiseks vajalikke maid, juhul kui neid pole otstarbekam tunnistada mingiks muuks maakategooriaks.

Paragrahv 5. Metsaomandi vormid

(1) Riigimets on Eesti Vabariigi omandis olev mets. Riigimetsa majandatakse käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud metsaõigusnormide järgi.

(2) Munitsipaalmets on kohaliku omavalitsuse omandis olev mets. Munitsipaalmetsa majandab omanik riigimetsaga võrdsel alusel.

(3) Eramets on füüsilise või juriidilise või mitme isiku ühises omandis olev mets. Erametsa majandamise kitsendused sätestab käesolev seadus.

(4) Avalikõigusliku juriidilise isiku, välja arvatud riik ja kohalik omavalitsus, omandis oleva metsa majandamine toimub erametsaga võrdsel alusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

(5) Metsaomanikul on õigus edasi anda, rentida ja müüa oma metsa kasutamisõigust. Metsavaldajaks, -hooldajaks või -kasutajaks volitatud isikule lähevad üle omaniku kohustused ja õigused, kui vastavasisuline otsus või leping ei sätesta teisiti.

II peatükk

METSADE KORRALDAMINE

Paragrahv 6. Metsakategooriad

(1) Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse:
1) hoiumetsad, kuhu kuuluvad reservaadid ning erilist kaitset ja pikemaajalist säilitamist vajavad metsad;
2) kaitsemetsad, kuhu kuuluvad peamiselt mulda, vett, asulaid, teid, maastikke ning teisi objekte kaitsvad metsad;
3) tulundusmetsad, kuhu kuuluvad mitmesuguste kasutus- ja kaitsefunktsioonide täitmise kõrval peamiselt puitu tootvad metsad.

(2) Riigi- ja munitsipaalmetsade kategooriaid määrab ja muudab juhtfunktsiooni alusel Metsaamet.

(3) Erametsade kategooriaid määratakse metsaomaniku ettepanekul, arvestades juhtfunktsiooni kinnistusraamatuseadusega sätestatud korras pärast Metsaameti seisukoha ärakuulamist.

(4) Mets, mille juhtfunktsioon ei ole määratud, arvatakse tulundusmetsade kategooriasse.

Paragrahv 7. Majandusrežiim erinevates metsakategooriates

(1) Majandusrežiim tuleneb metsa juhtfunktsioonist ja sellega kehtestatakse piirangud peamiselt puidu varumisel.

(2) Hoiumetsas on lubatud nende juhtfunktsiooni täitmiseks vajalik hooldus-, valik- ja lõppraie turberaiena või kitsaste lankidena, välja arvatud reservaadid, kus majandustegevus on keelatud.

(3) Kaitsemetsas on lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie. Puitu varutakse arvestuslangi piires, kusjuures lõppraie on lubatud turberaiena või kitsaste lankidena.

(4) Tulundusmetsas on lubatud hooldus-, valik- ja lõppraie. Raie toimub metsakorraldusega koostatud ja metsa kohalikke iseärasusi arvestava majandamiskava järgi iga-aastase arvestuslangi piires.

(5) Raiete eeskirjad kehtestab Metsaamet.

(6) Muu raie kaitse- ja tulundusmetsas on lubatud käesoleva seaduse paragrahvis 24 sätestatud korras.

Paragrahv 8. Metsakorraldus

(1) Kõik metsad kuuluvad korraldamisele. Metsakorraldustöid finantseeritakse riigieelarvest.

(2) Metsakorraldus on metsade inventeerimine, mille alusel koostatakse metsamajandamiskavad ja peetakse metsavarude riiklikku arvestust.

(3) Metsakorraldustööd toimuvad Metsaameti metsakorraldusjuhendi järgi.

(4) Metsamajandamiskava määrab metsa uuendamise ja kasutamise mahu ning soovitused uuendamise ja kasutamise viisideks. Metsaomanikul on õigus osa võtta oma metsa majandamiskava koostamisest ning viibida selle kinnitamise juures.

(5) Riigimetsa majandamiskava kinnitab Metsaamet, era- ja munitsipaalmetsa majandamiskava kinnitab kohalik omavalitsus.

(6) Metsakorraldustööd kuuluvad litsentseeritavate tegevusalade hulka.

III peatükk

METSA MAJANDAMINE

Paragrahv 9. Omaniku kohustused metsa majandamisel

(1) Metsaomanik on kohustatud:
1) taasmetsastama raiesmikud viie aasta jooksul ja kasutama metsakultuuride rajamisel üksnes geneetiliselt väärtuslikku paljundusmaterjali;
2) jälgima metsa seisundit, hooldama ja kaitsma metsa kasvutingimuste ebasoodsate muutuste, metsakahjurite ja -haiguste, risustamise ja saastamise ning tulekahjude eest;
3) pidama arvestust metsavarude ja nende kasutamise üle ning esitama Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras andmeid riikliku statistika jaoks;
4) metsa juhtfunktsiooni järgides majandama metsa võimalikult suure tootlikkusega;
5) rakendama ja lubama metsakasutajatel rakendada üksnes selliseid metsa kasutamise ja majandamise viise ning tehnoloogiaid, mis ei kahjusta ega ohusta metsa, sealhulgas metsamuldi ja genofondi, metsa elukeskkonda ja looduslikku uuenemist ning taasmetsastamise tingimusi;
6) järgima kaitseala põhimäärust või eeskirjadega kehtestatud kaitserežiimi ja majandamise tingimusi. Metsakasutaja kohustused looduse kaitstavate üksikobjektide ja liikide vastu sätestab kaitstavate loodusobjektide seadus.

(2) Metsaomanikul on õigus metsakasutus keelata tulekaitselisel kaalutlusel või metsa kui ökosüsteemi või sihtide, teede ja teiste rajatiste kaitseks.

(3) Metsade uuendamise, kaitse ja valve normid ning eeskirjad kehtestab Metsaamet.

Paragrahv 10. Erametsa majandamise erisused

(1) Üle 50 ha suurustes juriidilistele isikutele kuuluvates metsades on metsamajandamiskava kõigi nõuete täitmine kohustuslik.

(2) Teistes erametsades on omanik kohustatud:
1) metsamajandamiskava osas - kinni pidama lõppraieks määratud arvestuslangi suurusest;
2) hooldus- ja valikraie eeskirjade osas - raie tegemisel mitte ületama metsamajandamiskavaga määratud väljaraiutava puidu lubatud kogust;
3) täitma metsade uuendamise, valve ja kaitse eeskirjade nõudeid metsa kaitsmiseks haiguste, kahjurite ja tulekahjude eest ning geneetiliselt väärtusliku paljundusmaterjali kohta;

(3) Kui eramets on määratud hoiu- või kaitsemetsaks ja sellele kehtestatud majandamisrežiim on metsaomanikule majanduslikult kahjulik, hüvitab majandamisrežiimi kehtestaja omanikule saamata jäänud tulu Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Paragrahv 11. Metsa kasutamise viisid. Metsakasutaja mõiste

(1) Metsa kasutamise viisid on:
1) puidu varumine;
2) metsa kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente, pähklite, ravimtaimede, heina, okste, jõulukuuskede varumine;
3) jahipidamine, loomade karjatamine, mesindus;
4) keskkonna kaitse;
5) kultuuriliste, esteetiliste, tervistavate ja sportlike eesmärkide realiseerimine;
6) õppe- ja teadustöö;
7) riigikaitse ja muud eesmärgid.

(2) Metsa kasutamise korra kehtestab metsaomanik, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(3) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus metsas on loetletud käesoleva paragrahvi 1.lõikes, on metsakasutajad.

Paragrahv 12. Metsa kasutamine puidu varumiseks

Puitu saadakse
1) lõppraiega raieküpsetest (ühtlase ja pideva raiemahu või raie-eeskirjade täitmise tagamiseks ka valmivatest) või oma juhtfunktsiooni mittetäitvatest mis tahes vanusega metsadest;
2) valikraiega püsimetsana kasvatatavatest metsadest;
3) hooldusraiega, mida tehakse igasuguse vanusega metsades metsakasvatuslikel eesmärkidel. Siia kuuluvad metsa tiheduse ja liigilise koosseisu reguleerimiseks tehtavad valgustus- ja harvendusraie ning surnud ja surevate puude koristamiseks tehtav sanitaarraie;
4) muu raiega, mida tehakse metsamaa üleviimisel mittemetsamaaks või maa metsamajandusliku otstarbe muutmisel.

Paragrahv 13. Raiuda lubatav puidukogus

(1) Lõpp- ja valikraie tehakse metsakorraldusega määratud arvestuslangi piires. Hooldusraie vajadus metsas ning selle raie maht selgitatakse välja metsakorraldustööde käigus. Muu raie maht sõltub metsamaa muuks maaks üleviimise ja metsamaa kasutamise sihtotstarbe muutmise ulatusest.

(2) Ühe metsaomaniku valduses või ühes metskonnas tehtava vähemraie arvel ei tohi ületada arvestuslanki teiste metsaomanike valdustes või teistes metskondades.

(3) Üleraiet võidakse lubada metsaomaniku vajaduste rahuldamiseks või soodsa turukonjunktuuri kasutamiseks, juhul kui seda võimaldavad raie-eeskirjad ja tingimusel, et 10 aasta summaarset arvestuslanki ei ületata, välja arvatud ulatuslike metsakahjustuste korral kahjustatud ja hukkunud puude ülestöötamisel. Üleraieks riigimetsades annab loa Vabariigi Valitsus, muudes metsades Keskkonnaministeerium.

Paragrahv 14. Metsa kasutamine kõrvalsaaduste varumiseks

Metsa kõrvalsaaduste varumisel ei tohi kahjustada metsa ja tema kõrvalsaaduste, nagu marjade, seente, ravimtaimede saagikust.

Paragrahv 15. Võõra metsa kasutamine

(1) Metsas viibimiseks, ka marjade, seente ja muude metsasaaduste korjamiseks on riigi- ja munitsipaalmets ning piiramata ja tähistamata eramets määratud avalikuks kasutamiseks.

(2) Metsa piiramise ja riiklikule standardile vastava tähistamise korra ning nõuded kehtestab omavalitsus.

(3) Avalikuks kasutamiseks määratud võõra metsa kasutajale kehtivad alljärgnevad kitsendused:
1) piiramata ja tähistamata erametsas tohib päikeseloojangust päikesetõusuni viibida ainult omaniku loal;
2) metsas tohib viibida, ka marju, seeni ja muid metsasaadusi korjata metsaomaniku huve ja majandustegevust kahjustamata, ökosüsteemi elutegevust ja teisi metsas viibijaid häirimata ning metsa püsivaid jälgi jätmata;
3) telkida ja lõket teha tohib ainult selleks ette valmistatud kohtades või omaniku loal;
4) koertega tohib võõras metsas liikuda neid rihma otsas pidades, välja arvatud politseikoerad teenistusülesannete täitmisel ja jahikoerad jahiseadusega sätestatud korras;
5) metsakülvidel ja istandikel, mesilates ja teistes metsamajanduslikes rajatistes tohib viibida ainult omaniku loal.

(4) Maakorraldusega puhkealaks määratud riigimetsa puhkemajandusliku kasutamise korra kehtestab kohalik omavalitsus.

(5) Inimeste viibimist avalikuks kasutamiseks määratud metsas võib tuleohtlikul perioodil keelata kohalik omavalitsus.

(6) Piiratud ja tähistatud erametsas tohivad teised isikud viibida, ka marju, seeni ja teisi metsasaadusi korjata ainult omaniku loal.

Paragrahv 16. Metsa kasutamine jahinduslikel eesmärkidel

(1) Metsa kasutamise jahinduslikel eesmärkidel sätestab jahiseadus.

(2) Jahiõiguse valdaja vastutuse ulatuse metsale tekitatud kahju eest kehtestab Vabariigi Valitsus.

Paragrahv 17. Keskkonna kaitsmiseks määratud metsa kasutamine

(1) Keskkonna kaitsmiseks määratud metsas tuleb kindlustada puidu maksimaalne juurdekasv.

(2) Keskkonna kaitsmiseks määratud metsa majandamine ei tohi kahjustada selle keskkonnakaitselisi, tervistavaid ja esteetilisi omadusi.

Paragrahv 18. Kasvava metsa müük

(1) Kasvava metsa all mõistetakse ülestöötamata puitu.

(2) Riigimetsas kasvava metsa müügihind, -kord ja -tingimused, samuti kasvava metsa tasuta andmise kord ja tingimused määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(3) Munitsipaal- ja erametsas korraldab kasvava metsa müüki metsa omanik.

IV peatükk

METSAMAJANDUSE JUHTIMINE JA KONTROLL

Paragrahv 19. Metsamajanduse juhtimine

(1) Metsamajandust koordineerib riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus. Riigimetsa majandab Metsaamet.

(2) Metsade majandamise kontrolli, metsamaade ja -varude arvestust ja metsade majandamise riiklikku nõuandeteenistust korraldab Vabariigi Valitsus maakonniti.

(3) Riigimetsa majandatakse Metsaameti koosseisus olevate riigimetskondade kaudu.

(4) Metsade majandamise riikliku nõuandeteenistuse teenused on metsaomanikule tasuta.

(5) Metsamajandusliku tegevuse korraldamiseks on metsaomanikel õigus vabatahtlikkuse alusel moodustada metsaomanike ühendusi ja organisatsioone.

(6) Metsaomanike ühendustel ja organisatsioonidel on õigus osa võtta käesoleva seaduse alusel kehtestatavate metsaõigusnormide väljatöötamisest.

Paragrahv 20. Metsamajanduse finantseerimine

Vabariigi Valitsus võib metsamajanduse finantseerimiseks kehtestada eri korra, mis võimaldab akumuleerida vahendeid metsamajanduslike tööde finantseerimiseks riigimetsades ja riigi kohustuste täitmiseks teiste metsaomanike ees.

Paragrahv 21. Riigi metsavalvetöötajad

(1) Riigi metsavalvetöötajateks on Metsaameti ja tema struktuuriüksuste töötajad, kes tegelevad metsade valve ja kaitsega.

(2) Riigi metsavalvetöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks metsavalve määrustikus, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

(3) Vabariigi Valitsuse otsusega võidakse sätestada riigi metsavalvetöötajatele muid riikliku tegevusega seotud kohustusi ja õigusi.

(4) Keskkonnaministri otsusega võidakse riigi metsavalvetöötajate õigusi metsade valve ja kaitse alal laiendada metsaomanike ühenduste ja organisatsioonide töötajatele.

Paragrahv 22. Riigimetsamaa eriotstarbeline kasutamine

Riigimetsamaid võib Vabariigi Valitsus määrata eriotstarbeliseks kasutamiseks.

Paragrahv 23. Metsa väärtuse hindamine erilise huvi järgi

(1) Metsa väärtust hinnatakse erilise huvi järgi järgmiste tingimuste olemasolul:
1) metsal on ajaloolis-kultuuriline väärtus;
2) mets on arvatud hoiu- või kaitsemetsaks.

(2) Metsa väärtuse hindamist erilise huvi järgi korraldab Vabariigi Valitsus.

Paragrahv 24. Metsamaa üleviimine mittemetsamaaks

(1) Erametsamaa üleviimine mittemetsamaaks toimub metsaomaniku taotluse alusel kinnistusraamatuseadusega sätestatud korras pärast Metsaameti seisukoha ärakuulamist, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 28 2.lõikes sätestatud juhud.

(2) Munitsipaalmetsamaa üleviimine mittemetsamaaks toimub omaniku otsuse alusel keskkonnaministri nõusolekul.

(3) Riigimetsamaa üleviimine mittemetsamaaks toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(4) Riigimetsamaa üleviimisel mittemetsamaaks võib Vabariigi Valitsus nõuda looduskeskkonnale tekitatud kahju tasumist käesoleva seaduse paragrahv 25 alusel kehtestatud määrade järgi.

(5) Metsaamet on kinnistusraamatusse tehtavate metsa puudutavate kannete osas õigustatud isikuks ja tema avaldused on lõivuvabad.

V peatükk

VASTUTUS METSAÕIGUSNORMIDE RIKKUMISE EEST

Paragrahv 25. Vastutus metsaõigusnormide rikkumise eest

(1) Isikud, kes on süüdi metsaõigusnormide rikkumises, kannavad vastutust vastavalt seadusele.

(2) Metsaameti tsiviilhagi riigimetsale tekitatud kahju sissenõudmiseks on lõivuvaba.

(3) Kui metsaomanik või -valdaja rikub metsaõigusnorme, võidakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ajutiselt peatada tema metsakasutamine.

(4) Erametsa omaniku poolt hoiu- või kaitsemetsa olulisel kahjustamisel võib Vabariigi Valitsus või kohalik omavalitsus omaniku nõusolekuta kohtu korras metsa võõrandada üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest.

(5) Metsaõigusnormide rikkumisega looduskeskkonnale tekitatud kahju hüvitamise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus.

Paragrahv 26. Sundmetsastamine

Kui erametsa omanik ei metsasta raiesmikku viie aasta jooksul, on omavalitsusel õigus metsastada raiesmik metsaomaniku kulul.

VI peatükk

LÕPPSÄTTED

Paragrahv 27. Metsakoodeks

Tunnistada kehtetuks ENSV Metsakoodeks (ENSV Teataja 1978, 42, 525).

Paragrahv 28. Korraldatud metsamaa

(1) Metsakorralduse poolt seni korraldatud metsamaa piirid ja seal kehtiv majandamisrežiim on jõus kuni selle muutmiseni käesoleva seadusega sätestatud korras.

(2) Erandiks on:
1) tagastatava ja asendatava maavalduse kaitserežiimita metsamaa, mille piirid, majandamisrežiim või üleviimine mittemetsamaaks määratakse esimese kinnistamise käigus vastavalt omavalitsuse otsusele;
2) tagastatava ja asendatava maavalduse kaitserežiimiga metsamaa, mille kaitserežiimide muutmiseks vajab linna- või vallavalitsus Keskkonnaministeeriumi nõusolekut.

Paragrahv 29. Seaduse laienemine

Käesoleva seaduse paragrahvid 18 ja 25 laienevad väljaspool metsamaad kasvavatele puudele ja põõsastele ning nende rühmadele kuni vastava seaduse jõustumiseni.

Paragrahv 30. Metsaõigusnormid

Käesoleval ajal kehtivaid metsaõigusnorme rakendatakse kuni nende uutega asendamiseni niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.

Paragrahv 31. Riigimetsamaa

(1) Riigimetsamaa on see käesolevaks ajaks metsamaaks korraldatud maa, mis 1940.aasta 23.juulini kuulus riigile. Riigimetsamaa piire ja pindala võidakse muuta Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Õigusvastaselt võõrandatud ning käesolevaks ajaks korraldatud metsamaad, mille kohta ei ole laekunud tagastamisavaldusi, haldab lõppraie õiguseta Metsaamet kuni erastamisotsuse langetamiseni või samadel tingimustel omavalitsus, kui ta on saanud selleks Vabariigi Valitsuse nõusoleku.

(3) Rahvusparkides ja looduskaitsealadel asuva käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud metsamaa erastamine ei ole kohustuslik.

Paragrahv 32. Munitsipaalmetsamaa

Munitsipaalmetsamaa on maareformi käigus omavalitsusele Vabariigi Valitsuse antud metsamaa või omavalitsuse omandis olev tema poolt metsamaaks korraldatud maa.

Paragrahv 33. Sundmetsastamise erijuhtum

Õigusvastaselt võõrandatud, käesolevaks ajaks metsamaaks korraldatud maal asuvad metsastamata raiesmikud metsastab aastatel 1994 ja 1995 Metsaamet omaniku soovil, välja arvatud juhul, kui raiet tegi omandireformi õigustatud subjekt.

  Riigikogu esimees Ü. Nugis

Õiend
Akti metaandmetesse lisatud avaldamise andmed, parandatud vorming.