Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1997, 5, 32 Eesti Vabariigi pankrotiseaduse muutmise seadus Vastu võetud 18.12.1996   Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. jaanuari 1997. a. otsusega nr. 71 I. Eesti Vabariigi pankrotiseaduses (RT 1992, 31, 403; RT I 1996, 45, 848) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Seaduse pealkirjast jäetakse välja sõnad «Eesti Vabariigi». § 2. Paragrahvi 1 lõikes 1 viiakse sõna «on» sõna «käesoleva» eest sõna «võlgniku» ette. § 3. Paragrahvi 2: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Pankrotimenetluse algatab kohus määrusega pankrotiavalduse alusel. Pankrotimenetlus lõpeb §-s 92 sätestatud alustel.»; 2) lõikest 3 jäetakse välja sõnad «käesolevas seaduses ettenähtud korras»; 3) lõikes 4 asendatakse sõnad «rakendatakse tsiviilkohtupidamise seadust ja kohtuotsuste täitmise seadust» sõnadega «kohaldatakse tsiviilkohtupidamise seadustikku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996, 3, 57; 42, 811)»; 4) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: «(5) Pankrotimenetluses tehtud kohtumääruse peale võib esitada erikaebuse käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel. Erikaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. (6) Pankrotimenetluses kohaldatakse täitemenetluse seadustikku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487), kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel täidab pankrotimenetlusest tulenevaid ülesandeid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras haldur.». § 4. Paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 3. Pankrotivõlgnik (1) Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse. (2) Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus.». § 5. Paragrahvi 4: 1) lõikest 1 jäetakse välja sõna «edaspidi:»; 2) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Paragrahv 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 5. Kohtualluvus (1) Pankrotiavalduse läbivaatamine kuulub maa- või linnakohtu pädevusse. (2) Pankrotiavaldus esitatakse kohtule füüsilisest isikust võlgniku elukoha või juriidilisest isikust võlgniku asukoha järgi.». § 7. Paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 6. Seaduse kehtivus (1) Käesolevat seadust kohaldatakse füüsilisest isikust võlgniku suhtes, kelle elukoht on Eestis, ja juriidilisest isikust võlgniku suhtes, kelle asukoht on Eestis. (2) Pankrotimenetluses kohaldatakse füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes ühesuguseid sätteid, kui seadusest ei tulene teisiti. (3) Krediidiasutuse ja kindlustusseltsi suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, kui krediidiasutuste seadusest (RT I 1995, 4, 36) või kindlustusseadusest (RT 1992, 48, 601; RT I 1995, 26–28, 355; 1996, 23, 455; 40, 773) ei tulene teisiti. (4) Seaduses võib sätestada ka teiste võlgnike pankrotimenetluse suhtes erisätteid.». § 8. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 7. Pankrotiavalduse esitaja (1) Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. (2) Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja.». § 9. Paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 8. Võlgniku pankrotiavaldus ja võlanimekiri 1) Võlgniku pankrotiavalduse aluseks on tema maksejõuetus (§ 1 lg. 2). (2) Võlgnik lisab pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlad ja võlausaldajad, samuti andmed võlgniku vara kohta. Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. (3) Seaduses võib sätestada võlgniku kohustuse esitada pankrotiavaldus. (4) Juriidilisest isikust võlgniku nimel võivad pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava organi liikmed ühiselt, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, muu seaduses nimetatud isik või organ, samuti likvideerijad ühiselt. (5) Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik võib ühingust võlgniku nimel pankrotiavalduse esitada ka siis, kui tal ei ole õigust ühingut esindada või tal ei ole õigust ühingut esindada üksinda.». § 10. Paragrahvi 9: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «on» sõnadega «võlgniku maksejõuetus, mida kinnitavad»; 2) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «kriminaalkorras karistatava teoga tahtlikult» sõnadega «kuriteoga»; 3) lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna «vara» sõnadega «, teeb raskeid juhtimisvigu»; 4) lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad «toimub sundtäitmine ja seda ei ole saadud teha» sõnadega «toimuval sundtäitmisel ei ole» ja sõnad «või sundtäitmise käigus» sõnadega «saadud nõuet rahuldada või sundtäitmisel»; 5) lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «tähtaja saabumist ning» sõnadega «võla tasumise tähtaja möödumist ja» ning sõnad «talle teatanud» sõnadega «teda kirjalikult hoiatanud» ja punkti täiendatakse pärast sõna «pankrotiavaldus» sõnaga «(pankrotihoiatus)»; 6) lõike 1 punktis 5 asendatakse sõna «võlgnik» sõnadega «füüsilisest isikust võlgnik või juriidilisest isikust võlgniku seadusjärgne esindaja» ja punkti täiendatakse pärast sõna «tasuda» sõnaga «või»; 7) lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: «6) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda võlgade tasumisest või varjab end samal eesmärgil.»; 8) lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõike 1.-3. ja 5. alapunktis» sõnadega «lõike 1 punktides 1–3 ning 5 ja 6»; 9) lõikest 3 jäetakse välja sõna «iseloomu» ja asendatakse sõnad «kohta, samuti põhjenduse, et võlgnik ei ole suuteline võlga tasuma» sõnadega «ning pankrotiavalduse aluseks oleva asjaolu kohta»; 10) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Kui nõude rahuldamise kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võla kohta teisi tõendeid esitama.»; 11) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: «(5) Kohus võib määrusega kohustada võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. Määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (6) Võlausaldaja, kes on esitanud teadvalt vale pankrotiavalduse ja sellega võlgnikule kahju tekitanud, peab selle hüvitama.». § 11. Paragrahv 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 10. Pankrotiavalduse esitamise kohustus pärandvara suhtes (1) Pärija on kohustatud esitama pankrotiavalduse, kui ta pärandit vastu võttes nõudis inventuuri, mille tulemusena selgus, et pärandvarast ei jätku pärandaja kõigi võlgade tasumiseks. (2) Kui pärija on riik või kohalik omavalitsusüksus, tuleb esitada pankrotiavaldus, kui pärandvarast ei jätku pärandaja kõigi võlgade tasumiseks. Sel juhul on kohustatud pankrotiavalduse esitama testamenditäitja või pärandi hooldaja, kui aga neid ei ole määratud, siis pärija. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel esitatakse pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamiseks pärandvara suhtes.». § 12. Seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses: «§ 101 Pankrotiavalduse tagastamine (1) Kohus ei võta pankrotiavaldust vastu ja tagastab selle määrusega, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et see põhineks kas või ühelgi § 9 lõikes 1 nimetatud alusel, või 2) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal oleks nõue võlgniku vastu, või 3) võlgniku pankrotiavaldus ei vasta §-s 8 sätestatule või 4) esinevad tsiviilkohtupidamise seadustiku § 148 lõike 1 punktides 3, 6–8, 10 ja 11 sätestatud alused. (2) Pankrotiavalduse vastuvõtmisest keeldumise määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (3) Pankrotiavalduse tagastamine ei takista uue avalduse esitamist, kui puudused kõrvaldatakse.». § 13. Paragrahv 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 11. Pankrotimenetluse algatamine (1) Pankrotimenetluse algatamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pankrotiavalduse esitamisest, tehes selle kohta määruse. (2) Kohus ei algata pankrotimenetlust, kui: 1) pankrotiavaldus põhineb nõudel, mis ei ole selge, või 2) nõue on pandiga täielikult tagatud või 3) pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 100 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 10 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 5000 krooni või 4) võlausaldaja ei ole lisanud § 9 lõikes 3 märgitud tõendeid või 5) võlausaldaja on jätnud tasumata § 9 lõikes 5 märgitud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist, või 6) enne pankrotimenetluse algatamist on võlgnik tasunud võla, millel pankrotiavaldus põhineb, või 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. (3) Nõuet ei loeta selgeks, kui: 1) nõue on vaidlustatud tsiviilkohtu- või haldusmenetluses või kriminaalmenetluses või 2) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et nõuet tuleb tõendada hagimenetluses. (4) Vajaduse korral võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustamiseks pidada eelistungi, kuhu kutsutakse pankrotiavalduse esitaja ja võlgnik. (5) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu eelistungile, keeldub kohus pankrotimenetlust algatamast. (6) Kui võlgnik ei ilmu eelistungile, võib kohus pankrotimenetluse algatamise otsustada võlgniku osavõtuta. (7) Pankrotiavalduse võib kohus võlausaldaja taotlusel tagada enne pankrotimenetluse algatamise otsustamist, kohaldades hagi tagamise abinõusid. (8) Pankrotimenetluse algatamisel peatab kohus võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise. (9) Pankrotimenetluse algatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse. (10) Määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.». § 14. Paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 12. Pankrotiasja ettevalmistamine (1) Algatanud pankrotimenetluse, nimetab kohus ajutise halduri ja määrab kohtuistungi aja pankrotiavalduse läbivaatamiseks. (2) Kohus võib kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, võttes selle kohta allkirja, otsustada vara võõrandamise või koormamise keelu märke tegemise kinnistusraamatusse ja teistesse vararegistritesse, samuti kohaldada muid hagi tagamise abinõusid. Kui neid abinõusid oli kohaldatud enne pankrotimenetluse algatamise otsustamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need kehtima. Pankrotiavalduse tagamise määruse täidab ajutine haldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (3) Kohus võib keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara võõrandada. Tehing, mille võlgnik on teinud ajutise halduri nõusolekuta, kui kohus on selle tegemise ajutise halduri nõusolekuta keelanud, on tühine. (4) Juriidilisest isikust võlgniku korral võib elukohast lahkumise keeldu kohaldada nõukogu liikme, juhatuse või seda asendava organi liikme, likvideerija, täisühingu osaniku, usaldusühingu täisosaniku, suurema häältearvuga aktsionäri, osaühingu suurema häältearvuga osaniku, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes. Juhatuse või seda asendava organi liikme, likvideerija, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutava isiku suhtes võib kohaldada keeldu ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist. (5) Kohus kohaldab elukohast lahkumise keeldu selle lõikes 4 nimetatud isiku suhtes, kelle kohalolek on pankrotimenetluses vajalik. (6) Kohus võib avaldada ajalehes teate pankrotiavalduse läbivaatamise aja ja koha kohta. (7) Määruse peale, millega pankrotiavaldus tagati, võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.». § 15. Seadust täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses: «§ 121 Ajutine pankrotihaldur (1) Ajutise halduri nimetab kohus, arvestades § 29 lõigetes 1–4 sätestatut. (2) Ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlad, ja annab hinnangu võlgniku varalisele seisundile; 2) tagab võlgniku vara säilimise; 3) annab juhul, kui kohus on keelanud võlgnikul vara võõrandada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule nõusoleku vara võõrandamiseks või keeldub sellest; 4) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. (3) Ajutine haldur esitab lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses peab ajutine haldur märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. (4) Lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, samuti viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja ametiruumides; 2) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt kohtumääruse alusel teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; 3) saada teistelt isikutelt punktis 2 nimetatud teavet ja dokumente. (5) Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskust. Õigus saada tasu ajutise haldurina tehtud töö eest ja hüvitist kulutuste katteks on ka isikul, kelle nimetamise ajutiseks halduriks kõrgemalseisev kohus on tühistanud. (6) Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused makstakse pankrotivarast. Kui pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks või kui pankrotimenetlus lõpeb § 15 lõike 1 punkti 2 alusel, makstakse ajutise halduri tasu § 9 lõikes 5 nimetatud rahast. Võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud rahast järelejäänud raha tagastatakse võlausaldajale. (7) Ajutise halduri nimetamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada erikaebuse, kui halduri nimetamisel on rikutud § 29 lõikes 1, 3 või 4 sätestatut. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (8) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada erikaebuse. § 122 Ajutise halduri vastutus (1) Ajutine haldur, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud, peab selle hüvitama. (2) Aegumistähtaeg ajutise halduri vastu esitatud nõudes on kolm aastat, arvates päevast, mil ajutise halduri tegevus lõpeb.». § 16. Paragrahv 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 13. Pankroti kohtumenetluse osalised ja kohtusse kutsumine (1) Pankrotiavalduse läbivaatamisel kohtus on protsessiosalisteks pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja võlgnik. Protsessiosalistel on tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud õigused ja kohustused, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. (2) Kohtuistungile, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus, kutsub kohus protsessiosalised ja ajutise halduri. Pankrotiavalduse läbivaatamise ettevalmistamiseks võib kohus pidada eelistungi. (3) Kui pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ei ilmu lõikes 2 nimetatud eelistungile või kohtuistungile, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata. (4) Kui võlgnik ei ilmu lõikes 2 nimetatud eelistungile või kohtuistungile, võib kohus pankrotiavalduse lahendada võlgniku osavõtuta. (5) Pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse peale võib esitada erikaebuse.». § 17. Paragrahvi 14: 1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «kohe» sõnadega «10 päeva jooksul» ja lõiget täiendatakse pärast sõnu «20 päeva jooksul» sõnadega «pankrotimenetluse algatamisest». Lõike teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «20 päeva» sõnadega «30 päeva» ning lõiget täiendatakse pärast sõnu «kahe kuu jooksul» sõnadega «pankrotimenetluse algatamisest»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Pankrotimenetlust ei saa peatada.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Pankrotimenetluses ei saa teha tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud tagaseljaotsust.»; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Kui kohus pärast pankrotimenetluse algatamist on kohustanud võlausaldajat tasuma § 9 lõikes 5 nimetatud rahasumma, kuid võlausaldaja ei ole seda teinud, jätab kohus pankrotiavalduse läbi vaatamata.»; 6) täiendatakse lõigetega 6, 7, 8 ja 9 järgmises sõnastuses: «(6) Vaadanud pankrotiavalduse läbi, teeb kohus otsuse, millega kuulutab pankroti välja (pankrotiotsus), või jätab avalduse rahuldamata või teeb määruse, millega lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu. (7) Lõikes 6 nimetatud otsuse või määruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja edasi kaevata. Haldur ei või võlgniku nimel kaebust esitada. (8) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalasja algatamise otsustamiseks. (9) Kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib seda kohus otsuses või määruses.». § 18. Seadust täiendatakse §-ga 141 järgmises sõnastuses: «§ 141 Pankrotiavalduse rahuldamata jätmine Kohus jätab pankrotiavalduse rahuldamata, kui: 1) pärast pankrotimenetluse algatamist ilmnevad § 11 lõike 2 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud asjaolud või 2) pankrotiavalduse on esitanud võlausaldaja ja puudub pankroti väljakuulutamise aluseks olev § 9 lõikes 1 nimetatud asjaolu või 3) võlgnik ei ole maksejõuetu ja tema majanduslik olukord võimaldab nõudeid rahuldada või 4) võlgniku maksejõuetus on ajutine või 5) esinevad muud seadusest tulenevad asjaolud.». § 19. Paragrahvi 15: 1) pealkirja lisatakse sõnad «pankrotti välja kuulutamata»; 2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «lõpetab» sõnaga «määrusega»; 3) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «1) võlgnik või kolmas isik on tasunud võlgniku võla või kumbki neist annab pandi või kohus loeb käenduse nõude rahuldamiseks piisavaks või»; 4) lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad «võimalus (§ 42)» sõnadega «ja tagasinõudmise võimalus»; 5) lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõike 2. alapunkti» sõnadega «lõike 1 punkti 2» ja lõiget täiendatakse pärast sõna «teate» sõnadega «kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud»; 6) lõikes 3 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõike 2. alapunkti» sõnadega «lõike 1 punkti 2», lõikest jäetakse välja sõnad «kohtu määratud summa» ja lõiget täiendatakse pärast sõna «katteks» sõnadega «kohtu määratud summa kohtu deposiiti»; 7) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Lõikes 1 nimetatud määruse peale võib esitada erikaebuse.». § 20. Paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 16. Pankrotiotsus (1) Kohus kuulutab võlausaldaja avalduse alusel pankroti välja, kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja esineb vähemalt üks § 9 lõikes 1 nimetatud asjaolu ning pankrotiavalduse aluseks on selge nõue. (2) Kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, kuulutab kohus pankroti välja, kui selle välja kuulutamata jätmiseks ei ole kaalukaid põhjusi. (3) Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku (§ 27) toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, võlgniku vara arestimise, keelumärgete tegemise, samuti muude hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist ja kohus ei otsusta teisiti, jäävad need kehtima. (4) Pankrotiotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta seaduses sätestatud täitmise viisi ega korda.». § 21. Seadust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses: «§ 161 Pankrotiteade (1) Pankrotiotsuse teeb kohus kohe teatavaks kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes ja Riigi Teataja Lisas. Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. (2) Pankrotiteates märgitakse kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev, andmed võlgniku ja halduri kohta, nõuete esitamise tähtaeg (§ 23) ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. (3) Haldur teatab teadaolevatele võlausaldajatele pankrotiotsusest, samuti võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha. (4) Pankrotiotsuse tühistanud või pankrotiotsuse teinud kõrgemalseisev kohus teeb oma otsuse teatavaks lõikes 1 nimetatud viisil.». § 22. Paragrahv 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 17. Pankrotiotsuse mõju (1) Pankrotiotsuse alusel: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara (§ 41); 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus (§ 55) ning õigus olla võlgniku nimel kohtumenetluses protsessiosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab võlgnik õiguse pankrotivara käsutada; 4) on võlgniku õigused piiratud käesolevas seaduses ettenähtud korras; 5) järgnevad muud käesolevas seaduses ettenähtud tagajärjed. 2) Pärast pankroti väljakuulutamist võib võlgniku ärinime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis».». § 23. Paragrahv 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 18. Tehingud pankrotivaraga (1) Pärast pankroti väljakuulutamist ei või: 1) füüsilisest isikust võlgnik teha tehinguid pankrotivaraga; 2) juriidilisest isikust võlgnik teha mingeid tehinguid. (2) Lõikes 1 nimetatud tehinguid teeb käesolevas seaduses ettenähtud korras haldur. (3) Isik, kelle valduses on võlgniku vara, ei tohi selle varaga tehinguid teha alates pankrotiteate ilmumisest ajalehes. Kui isik, kelle valduses on võlgniku vara, sai pankroti väljakuulutamisest teada või pidi teada saama enne pankrotiteate ilmumist, ei tohi ta teha selle varaga tehinguid alates päevast, mil isik pankroti väljakuulutamisest teada sai või teada saama pidi. (4) Tehing, mis on sõlmitud lõike 1 või 3 sätteid rikkudes, on tühine.». § 24. Paragrahv 19 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 19. Märked registris (1) Kui kohus on otsustanud, et registris tuleb teha vara võõrandamise või koormamise keelu märge, saadab ta pankrotiotsuse või määruse ärakirja registripidajale keelumärke tegemiseks kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse. (2) Äri- või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamisest ja pankroti väljakuulutamisest teatab kohus registripidajale.». § 25. Paragrahvi 20: 1) lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «, milles ei ole veel otsust tehtud,» ja selles lauses asendatakse sõnad «asuda kohtus võlgniku asemele» sõnadega «astuda protsessi võlgniku seadusliku esindajana». Lõike teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui haldur on hagist teadlik, kuid protsessi ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana ja halduril ei ole õigust samal alusel hagi esitada.». Lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Protsessi astunud halduri loal võib võlgnik jätkata protsessis osalemist koos temaga.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, milles tehtud otsuse peale on võimalik edasi kaevata apellatsiooni või kassatsiooni korras, võib pärast pankroti väljakuulutamist selle otsuse peale edasikaebamiseks ettenähtud tähtaja jooksul võlgniku nimel edasi kaevata haldur. Halduri nõusolekul võib võlgnik ise kaebuse esitada ja seda toetada.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui pärast pankroti väljakuulutamist on kohtumenetluses varaline nõue võlgniku vastu, milles ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus selle hagimenetluses läbi vaatamata, teatades nõudest haldurile.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Kui pärast pankroti väljakuulutamist on kohtumenetluses võlgniku vastu nõue vaieldava tehingu kehtetuks tunnistamiseks, vaatab kohus selle nõude läbi. Sama kehtib koos nimetatud nõudega esitatud ja sellest tuleneva varalise nõude kohta. Sel juhul osaleb kohtumenetluses võlgniku nimel haldur.»; 5) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: «(5) Võlgnik on kohustatud teatama pankroti väljakuulutanud kohtule ja haldurile lõikes 1 nimetatud hagidest. Võlgnik on kohustatud teatama lõikes 3 nimetatud kohtule pankroti väljakuulutamisest. (6) Pärast pankroti väljakuulutamist võib varalisi nõudeid võlgniku vastu esitada üksnes §-s 69 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 ja § 85 lõikes 1 nimetatud nõuded.». § 26. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 21. Maksetähtaeg ja tingimus (1) Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. Intresside ja viiviste arvestamine lõpetatakse. (2) Kui nõue võlgniku vastu põhineb tingimuslikul tehingul, mille edasilükkav või äramuutev tingimus ei ole saabunud, loetakse nõue tekkinuks, kui on alust arvata, et tingimus saabub.». § 27. Paragrahvi 22: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «teise isiku (õigustatud isiku) ees» sõnadega «õigustatud isiku suhtes»; 2) lõike 2 esimeses lauses asendatakse sõna «taotlusel» sõnadega «avalduse alusel» ja sõna «millal» sõnadega «mille jooksul». Lõike teises lauses asendatakse sõnad «isiku avaldusega kohtu poole pöördumise päevast» sõnadega «kohtule avalduse esitamisest». Lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Kui haldur selle tähtaja jooksul kohustuse täitmisest või sellest loobumisest ei teata või kohustust ei täida, võib õigustatud isik loobuda oma kohustuse täitmisest võlgniku suhtes.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui haldur jätkab võlgniku kohustuse täitmist või teatab, et kavatseb võlgniku kohustusi täita, peab isik, kellel on kohustus võlgniku ees, jätkama oma kohustuse täitmist.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Isik, kellel on kohustus võlgniku ees, võib nõuda, et haldur tagaks võlgniku kohustuse täitmise tema ees. Kui haldur võlgniku kohustuse täitmist ei taga, võib õigustatud isik loobuda oma kohustuse täitmisest võlgniku ees.»; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Nõue, mis isikul on tekkinud võlgniku vastu oma kohustuse täitmisest pärast seda, kui haldur on jätkanud võlgniku kohustuse täitmist või teatanud kavatsusest seda täita, rahuldatakse § 85 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.»; 6) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Kui pärast pankroti väljakuulutamist haldur loobus võlgniku kohustuse täitmisest, võib isik, kelle ees kohustuse täitmisest loobuti, esitada nõude §-s 23 sätestatud korras.». § 28. Seadust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: «§ 221 Rendi- ja üürileping (1) Rendileandja pankrot ei ole rendilepingu lõpetamise aluseks, kui lepingus ei ole ette nähtud teisiti. Kui rendilepingu järgi on pankrot selle lõpetamise aluseks, võib haldur rendilepingu sel alusel lõpetada. (2) Kui võlgnik on rentnik, on rendileandjal õigus nõuda rendilepingu lõpetamist. Kui haldur lepingu täitmise tagab, ei või randileandja nõuda lepingu lõpetamist. (3) Üürileandja või üürniku pankrot ei ole eluruumi üürilepingu lõpetamise aluseks.». § 29. Paragrahvi 23: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «kohustatud» sõnadega «nõudeavaldusega hiljemalt». Lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui pankrotiteade avaldatakse ajalehes mitu korda, algab nimetatud tähtaja kulg esmase teate avaldamise päevast.»; 2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «kohustatud» sõnadega «teatama haldurile lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul» ja lõikes asendatakse sõnad «teatama haldurile käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aja jooksul» sõnadega «, sealhulgas varalisest kohustusest võlgniku vastu.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Lõikes 1 nimetatud teatamise kohustusest on vabastatud: 1) isik, kelle nõue võlgniku vastu on kohtumenetluses (§ 20 lg-d 3 ja 4); 2) riik § 58 alusel tehtud väljamaksete osas; 3) isik, kelle nõue kuulub rahuldamisele § 85 lõike 1 punktis 1 sätestatud alustel.». § 30. Paragrahv 24 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 24. Kohtu pädevus pankrotimenetluses Pankrotimenetluses on kohtu pädevuses: 1) pankrotimenetluse algatamine; 2) pankroti väljakuulutamine; 3) ajutise halduri ja halduri nimetamine ja tasu määramine ning järelevalve ajutise halduri ja halduri tegevuse üle seaduses sätestatud ulatuses; 4) kompromissi kinnitamine ja tühistamine; 5) nõuete kaitsmise vaidluste lahendamine; 6) vara tagasivõitmise hagide läbivaatamine; 7) võlausaldajate üldkoosoleku otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamine; 8) jaotusettepaneku kinnitamine; 9) pankrotimenetluse lõpetamine; 10) muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine.». § 31. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 25. Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus Võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses on: 1) halduri kinnitamine ja pankrotitoimkonna valimine; 2) juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või juriidilise isiku lõpetamise otsustamine; 3) kompromissi tegemine; 4) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 5) nõuete kaitsmine; 6) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 7) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine.». § 32. Paragrahvi 26: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Haldur kutsub võlausaldajate üldkoosoleku kokku seaduses ettenähtud juhtudel või enda äranägemisel. Haldur avaldab võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja ja koha kohta teate kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade ajalehes tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil edasi anda vähemalt 10 päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole selleks ette nähtud teistsugust tähtaega.»; 2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «kahe nädala jooksul», lõiget täiendatakse pärast sõna «kutsuma» sõnadega «pankrotitoimkonna nõudel, samuti siis» ja lõikes asendatakse sõnad «20 protsenti» arvuga «1/5». Lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: »Üldkoosolek tuleb kokku kutsuda kahe nädala jooksul nõude esitamisest. Kui haldur nimetatud tähtaja jooksul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad seda teha pankrotitoimkond või võlausaldajad, kes koosoleku kokkukutsumist nõuavad.»; 3) lõikes 3 asendatakse sõna «üldkoosolekul» sõnadega «üldkoosolekut juhatab haldur ja sellel», lõikest jäetakse välja sõna «halduril» ja lõikesse lisatakse pärast sõna «kutsunud» sõnad «või kellel on lubanud osaleda»; 4) lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõna «proportsionaalne« sõnaga «võrdeline». Lõiget täiendatakse uue teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Häälte arvu määrab haldur temal olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm päeva enne koosolekut.« Senine teine lause loetakse neljandaks lauseks; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Kui võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga, otsustab tema häälte arvu üldkoosolek. Häälte arvu üle otsustamisel on igal võlausaldajal halduri määratud arv hääli, kui üldkoosolek ei ole temale häälte arvu juba määranud.»; 6) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Kui võlausaldaja nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega.»; 7) täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: «(7) Võlausaldajate üldkoosolek on otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.». § 33. Paragrahvi 27: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «üks kuu« sõnadega «30 päeva». Lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Üldkoosolekust teatatakse pankrotiteatega.»; 2) lõikest 2 jäetakse välja sõnad «kinnitavad halduri ja«, lõiget täiendatakse pärast sõna «otsustavad« sõnadega «, halduri kinnitamise ja« ning lõikes asendatakse sõnad «lõpetamise või jätkamise« sõnadega «jätkamise või lõpetamise». Lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Võlausaldajad võivad otsustada muid üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid küsimusi.»; 3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Kui võlausaldajate esimesest üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, võib haldur määrata pankrotitoimkonna ja otsustada juriidilisest isikust võlgniku tegevuse jätkamise või juriidilise isiku lõpetamise.». § 34. Seadust täiendatakse §-ga 27.1 järgmises sõnastuses: «Paragrahv 27.1. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale kaebamine (1) Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Muudel juhtudel võib üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata, kui edasikaebamine on seaduses otseselt ette nähtud. (2) Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse peale võib edasi kaevata kohtusse 10 päeva jooksul otsuse tegemisest. (3) Kui võlausaldaja või haldur ei nõustu üldkoosoleku otsusega võlausaldajale häälte arvu määramise kohta, võib võlausaldaja või haldur üldkoosoleku otsuse peale edasi kaevata. Kui kohus leiab, et üldkoosoleku otsus häälte arvu määramise kohta ei ole põhjendatud, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse selles osas kehtetuks ja määrab võlausaldaja häälte arvu. Kui kohtu poolt määratud häälte arv erineb üldkoosolekul määratud häälte arvust määral, mis oleks tinginud üldkoosoleku teistsuguse otsuse, tunnistab kohus üldkoosoleku otsuse võlausaldaja või halduri nõudel kehtetuks. (4) Üldkoosoleku otsuse peale, mille kinnitamine on antud kohtu pädevusse, ei saa kaevata. Võlausaldaja võib selle otsuse kohta esitada vastuväited haldurile, kes peab need esitama kohtule koos üldkoosoleku otsusega, mille ta kinnitamiseks esitab. (5) Kohus vaatab kaebuse läbi 10 päeva jooksul selle esitamisest, tehes kaebuse kohta otsuse. Kohtuistungist teatab kohus haldurile, kaebuse esitanud isikule ning lõikes 6 nimetatud isikule. Nende isikute puudumine ei takista kaebuse läbivaatamist. (6) Üldkoosoleku otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel kohtus osaleb üldkoosoleku nimel pankrotitoimkonna esimees või, kui pankrotitoimkonda ei ole valitud, üldkoosolekul selleks valitud isik.». § 35. Paragrahvi 28: 1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Pankrotimenetluses kaitseb pankrotitoimkond võlausaldajate huve, valvab halduri tegevuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid.« Teises lauses asendatakse sõnad «seaduse kohaselt« sõnadega «kooskõlas seadusega». Lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Halduri taotlusel otsustab pankrotitoimkond halduri pädevuses olevaid küsimusi.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõna «nõuda« sõnaga «pärida«, sõnad «, saada temalt« sõnadega «ja nõuda« ning sõna «revideerida« sõnadega «, samuti kontrollida»; 3) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Pankrotitoimkonna liikmete arvu otsustab võlausaldajate üldkoosolek.« Lõiget täiendatakse uue teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Pankrotitoimkonnas peab olema vähemalt kolm liiget. Pankrotitoimkonna liikmeks võib olla üksnes füüsiline isik.« Senised teine ja kolmas lause loetakse vastavalt neljandaks ja viiendaks lauseks; 4) lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad «Pankrotitoimkonda ei moodustata« sõnadega «Pankrotitoimkonna võib jätta moodustamata»; 5) lõiget 5 täiendatakse uue teise lausega järgmises sõnastuses: «Igal pankrotitoimkonna liikmel on üks hääl.« Senine teine lause loetakse kolmandaks lauseks ja selles asendatakse sõna «poolnemisel« sõnadega «võrdsel jagunemisel»; 6) täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses: «(6) Võlausaldajate üldkoosolek võib pankrotitoimkonna liikme vabastada, kui see liige on jätnud oma kohustused täitmata või ise vabastamist soovib. (7) Pankrotitoimkonna liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud võlgnikule või võlausaldajale, vastutavad kahju eest solidaarselt.». § 36. Paragrahv 29 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Paragrahv 29. Haldur (1) Halduriks võib olla vandeadvokaat, samuti muu teovõimeline füüsiline isik, kellel on Vabariigi Valitsuse moodustatud pankrotihaldurite eksami- ja atesteerimiskomisjoni väljaantud pankrotihalduri tunnistus. Haldurit atesteeritakse iga kolme aasta järel. Atesteerimata isik ei või tegutseda haldurina. Eksami tegemise ja atesteerimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Haldurite nimekirja peetakse justiitsministri määratud korras. Atesteerimisnõue ei kehti vandeadvokaadi suhtes. (2) Halduril peab olema kohtu ja võlausaldajate usaldus. (3) Haldur ei tohi olla kohtu töötaja ning ta peab olema sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Andes kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. (4) Halduriks ei või nimetada asja menetleva kohtuniku lähikondset. (5) Halduriks võib nimetada ajutise halduri või muu isiku. Pankrotimenetluses võib olla mitu haldurit. Kohus määrab haldurite arvu pankrotivara iseloomu ja suurust arvestades.». § 37. Paragrahvi 30: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «kinnitab võlausaldajate üldkoosolek« sõnadega «kinnitamise otsustab võlausaldajate esimene üldkoosolek». Lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui võlausaldajate üldkoosolekust on teatatud ettenähtud korras, kuid ükski võlausaldaja esimesele üldkoosolekule ei ilmu, täidab haldur oma ülesandeid, ilma et teda hiljem oleks vaja kinnitada.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui pankrotiotsusega nimetatud haldurit ei kinnitata, valivad võlausaldajad uue halduri, kelle nimetamise otsustab kohus viie päeva jooksul üldkoosoleku otsuse saamisest, tehes selle kohta määruse.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui kohus üldkoosolekul valitud haldurit ei kinnita, nimetab ta määrusega uue halduri, keda võlausaldajate üldkoosolekul ei ole vaja kinnitada.»; 4) lõikes 4 asendatakse sõna «nimetamata« sõnaga «kinnitamata« ja sõnad «käesoleva paragrahvi 2. lõikele« sõnadega «lõikele 2». 5) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: «(5) Kui kohus lõikes 3 nimetatud juhul on halduri nimetamisel rikkunud lõikes 4 sätestatut, võib võlausaldaja või võlgnik esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.». § 38. Paragrahvi 31: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «pankrotimenetluse kiire läbiviimise« sõnadega «seadusliku ja asjatu viivituseta pankrotimenetluse»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Haldur: 1) täidab pankrotiotsuse võlgniku vara arestimise osas täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras; 2) selgitab võlausaldajate nõuded, valitseb pankrotivara, korraldab selle moodustamise ja müügi ning pankrotivara arvel võlausaldajate nõuete rahuldamise; 3) korraldab võlgniku majandustegevuse jätkamise ja juriidilisest isikust võlgniku likvideerimise; 4) annab seaduses ettenähtud juhtudel teavet võlausaldajale ja võlgnikule; 5) annab oma tegevusest aru ja esitab pankrotimenetluse kohta andmeid kohtule ja pankrotitoimkonnale; 6) täidab muid seadusest tulenevaid kohustusi.»; 3) lõiked 3 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Halduril on paragrahv 12.1 lõikes 4 nimetatud õigused, samuti õigus oma ülesannete täitmiseks viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis. (4) Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks.»; 4) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 39. Seadust täiendatakse §-ga 311 järgmises sõnastuses: «Paragrahv 311 Haldur võlgniku esindajana Haldur on pankrotimenetluses võlgniku seaduslik esindaja, kes teeb võlgniku nimel pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid õigustoiminguid ning esindab võlgnikku kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Võlgnikul ei ole õigust pankrotivaraga seonduvaid tehinguid teha ja pankrotivaraga seotud vaidlustes kohtus esineda, kui seadusest ei tulene teisiti.». § 40. § 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 32. Halduri esindaja või abiline (1) Haldur võib pankrotimenetluses teha toimingu esindaja kaudu. (2) Halduri ettepanekul võib pankrotitoimkond nimetada üksikute ülesannete täitmiseks halduri abilise. Halduri abiliseks võib olla füüsiline isik, kes oma teadmistelt ja kogemustelt vastab nõuetele, mis tulenevad abilise kohustustest, ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest ja kellel on võlausaldajate usaldus. (3) Haldur jääb võlausaldajate ja võlgniku ees vastutavaks ka juhul, kui toimingu tegi esindaja või ülesande täitis halduri abiline. (4) Esindajale ja abilisele maksab haldur tasu oma tasu arvel vastavalt nende kokkuleppele. Pankrotitoimkond võib otsustada, et esindajate tasu makstakse pankrotivarast § 98 lõike 1 punkti 4 alusel.». § 41. Paragrahvi 33: 1) lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kohus vabastab halduri tema soovil». Teises lauses asendatakse sõnad «üks kuu ette, esitades tegevuse aruande» sõnadega «30 päeva ette, esitades tegevusaruande». Lõiget täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Pankrotimenetluse huvides võib kohus halduri vabastada enne etteteatamistähtaja möödumist.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «ei tule ülesannete täitmisega toime« sõnadega «on jätnud oma ülesanded täitmata või ei täida neid nõuetekohaselt». Lõiget täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kohtu nõudel esitab haldur kohtu määratud tähtajaks tegevusaruande.»; 3) lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Kui kohus halduri vabastab, nimetab ta määrusega uue halduri, keda ei ole vaja üldkoosolekul kinnitada.»; 4) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Kui kohus lõikes 3 nimetatud juhul on uue halduri määramisel rikkunud § 29 lõikes 1 või 3 või 4 sätestatut, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.». § 42. Paragrahvi 34: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 34. Halduri tegevuse peale kaebamine ja halduri vastutus»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale ja võlausaldajate üldkoosolekule.»; 3) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Haldur, kes oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega on süüliselt võlgnikule või võlausaldajale kahju tekitanud, peab selle hüvitama.»; 4) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(4) Mitme halduri poolt ühiselt põhjustatud kahju eest vastutavad haldurid solidaarselt. (5) Aegumistähtaeg halduri vastu esitatud nõudes on kolm aastat halduri vabastamisest.». § 43. Seaduse V osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «V. Võlgniku õigused ja kohustused». § 44. Paragrahv 35 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 35. Ärikeeld (1) Füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ega pankrotihaldur. (2) Kohus võib juriidilisest isikust võlgniku pankroti korral määrata, kes § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest ei või pankrotimenetluse lõpuni olla ettevõtja, juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liige, juriidilise isiku likvideerija, prokurist ja pankrotihaldur. (3) Kui pankrotimenetluses ilmnevad § 9 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud asjaolud, võib kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri nõudel määrata, et lõikes 1 nimetatud ärikeeld kehtib füüsilisest isikust võlgniku või § 12 lõikes 4 nimetatud isiku suhtes ka kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu. Nimetatud nõude võib haldur esitada pankrotitoimkonna otsuse alusel. (4) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud ärikeeldu, võib isik, kelle suhtes keeldu on kohaldatud, esitada erikaebuse.». § 45. Paragrahvi 36: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «ning võlgade» sõnadega «, sealhulgas võlgade ning äritegevuse», lõiget täiendatakse pärast sõna «pankrotimenetlusega» sõnadega «, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Võlgnik peab isiklikult viibima kohtu eelistungil ja kohtuistungil, kui kohus teda selleks kohustab. Kui kohus või haldur teda selleks kohustab, peab võlgnik isiklikult viibima võlausaldajate üldkoosolekul, pankrotitoimkonna koosolekul, vara üleskirjutamise juures ja osa võtma muudest pankrotimenetluse toimingutest. Võlgniku puudumine ei takista kohtuistungi ja koosoleku pidamist ega muu toimingu tegemist, kui toimingut ei pea tegema võlgnik isiklikult.»; 3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 46. Paragrahv 37 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 37. Võlgniku vanne (1) Kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. (2) Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. (3) Võlgnik annab suuliselt vande: «Mina (nimi) kinnitan oma au ja südametunnistuse juures, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on mulle teadaolevalt õiged.» Vandetekstile kirjutab võlgnik alla.». § 47. Paragrahvi 38: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 38. Elukohast lahkumise keeld»; 2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu «ei tohi» sõnadega «kohtu loata» ja lõikest jäetakse välja sõnad «ilma kohtu loata»; 3) lõikes 2 asendatakse sõnad «enda algatusel võtta võlgnikult allkirja elukohast lahkumise keelu kohta» sõnadega «oma algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, võttes võlgnikult selle kohta allkirja»; 4) lõikes 3 asendatakse sõnad «Käesoleva paragrahvi 2. lõikes» sõnadega «Lõikes 2» ja sõnad «kuni pankrotimenetluse lõpuni» sõnadega «pankrotimenetluse lõppemiseni»; 5) lõikes 4 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 2. lõikes» sõnadega «lõikes 2». § 48. Paragrahv 39 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 39. Võlgniku sundtoomine ja vahistamine (1) Kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et: 1) ei täida teabe andmise kohustust (§ 36 lg. 1) või 2) ei täida kohalviibimise kohustust (§ 36 lg. 2) või 3) ei täida vande andmise kohustust (§ 37 lg. 1) või 4) rikub elukohast lahkumise keeldu (§ 38 lg-d 1 ja 2) või 5) rikub pankrotivara käsutamise keeldu ja muid keelde ega täida käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi ning kahjustab sellega pankrotivara. (2) Võlgnikku võib vahi all pidada kuni kolm kuud. (3) Kui võlgnik võeti vahi alla lõike 1 punktis 1 või 2 või 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, tuleb ta vahi alt vabastada pärast kohustuse täitmist. (4) Kui võlgnik võeti vahi alla lõike 1 punktis 4 nimetatud keelu rikkumise või lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse tõttu, vabastab kohus ta vahi alt, kui on alust arvata, et võlgniku vabastamine ei takista edasist pankrotimenetlust. (5) Määruse peale, millega kohus on kohaldanud võlgniku vahi all pidamist, võib võlgnik esitada erikaebuse.». § 49. Paragrahv 40 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 40. Vastutavate isikute kohustused (1) Kui võlgnik on juriidiline isik: 1) otsustab võlgnikku kohustanud kohus või haldur, kes § 12 lõikes 4 nimetatud isikutest peab täitma §-st 36 tulenevaid kohustusi; 2) otsustab kohus halduri ettepanekul või oma algatusel, kes paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikutest peab andma vande (§ 37) ja kelle suhtes kohaldatakse elukohast lahkumise keeldu (§ 38), samuti selle, kelle suhtes kohaldatakse sundtoomist või vahi all pidamist (§ 39). (2) Lõike 1 punktis 1 nimetatud kohustusi täitma võib kohustada ja punktis 2 nimetatud abinõusid võib kohaldada juriidilise isiku nende paragrahv 12 lõikes 4 nimetatud isikute suhtes, kelle kohalolek pankrotimenetluses on vajalik.». § 50. Paragrahvi 41: 1) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «rahuldamiseks» sõnadega «ja pankrotimenetluse läbiviimiseks»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «mis lisandub pankrotivarale muul viisil pankrotimenetluses» sõnadega «mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal muul viisil»; 3) lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu «ei ole» sõnadega «füüsilisest isikust». § 51. Paragrahv 42 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 42. Tagasivõitmise mõiste (1) Tagasivõitmisel tunnistab kohus §-des 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning §-ides 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. (2) Tagasivõitmise nõude esitab võlgniku nimel haldur. Kui tehingu teisel poolel ei ole tehingu järgi saadud vara alles, võib haldur tagasivõitmise korras tehingu kehtetuks tunnistamisel nõuda vara eest hüvitist. (3) Tagasivõitmisele ei kuulu vara, mis on võlgniku omandist välja läinud enampakkumisega.». § 52. Paragrahvi 43: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, või 2) ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve, või 3) kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik kuriteoga põhjustas enda maksejõuetuse ja tehingu teine pool teadis või pidi teadma, et võlgnik tehinguga kahjustas võlausaldajate huve, või 4) viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõna «algust» sõnadega «algatamist, samuti pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni». § 53. Paragrahvi 44: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik kinkega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas kingisaaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui leping oli sõlmitud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu, või 4) enne punktis 3 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui kingisaajaks oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel» sõnadega «lõikes 1 sätestatud alustel»; 3) lõikes 3 asendatakse sõna «vastavad» sõnaga «vastasid» ja sõnad «tagasivõitmise korras tagastamisele» sõnaga «tagasivõitmisele». § 54. Paragrahv 45 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 45. Tasutud võla tagasinõudmine Kohus nõuab sisse võlgniku tasutud võla, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik teadlikult kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui võlg tasuti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui seda tehti ebatavalise maksevahendiga või enne maksetähtaega või üht võlausaldajat teisele eelistades, või 3) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele ja kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks võla tasumise tõttu.». § 55. Paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 46. Palga või muu makse tagasinõudmine Kohus nõuab sisse põhjendamatult makstud palga või muu makse, sõltumata sellest, kas võlgnik maksmisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas palga või muu makse saaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui makse tehti: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui palga või muu makse saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks makse tegemise tõttu, või 4) viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui palga või muu makse saaja on võlgniku lähikondne ja kui makse saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli makse tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks makse tegemise tõttu.». § 56. Paragrahv 47 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 47. Ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamine Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe, millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, sõltumata sellest, kas võlgnik oma osast loobumisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas võlgniku abikaasa oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui ühisvara on jagatud või võlgnik on oma varast või oma osast ühisvaras loobunud: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu.». § 57. Paragrahv 48 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 48. Pandilepingu kehtetuks tunnistamine Kohus tunnistab kehtetuks pandilepingu, sõltumata sellest, kas võlgnik pandi seadmisega teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas pandipidaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik, kui pant seati pärast 10 päeva möödumist võla tekkimisest, kuid: 1) pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni või 2) viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist või 3) enne punktis 2 nimetatud tähtaja algust, kuid viimase kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui pandipidajaks on võlgniku lähikondne ja kui pandipidaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik pandi seadmise ajal oli maksejõuline ega muutunud pandi seadmisega maksejõuetuks.». § 58. Paragrahv 49 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 49. Võlgniku lähikondsed (1) Füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on tema abikaasa, ülenejad ja alanejad sugulased, õde, vend ja nende alanejad sugulased, võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend, samuti võlgniku faktiline abikaasa. (2) Juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on: 1) juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik; 2) aktsionär või osanik, kellele kuulub rohkem kui 1/10 aktsiate või osaga määratud häältest; 3) ema- või tütarettevõtja; 4) füüsiline või juriidiline isik, kellel on võlgnikuga ühine oluline majanduslik huvi; 5) punktides 1 ja 2 nimetatud isikute lõikes 1 loetletud lähikondsed. (3) Kohus võib tunnistada võlgniku lähikondseks võlgnikule lähedase isiku, keda lõigetes 1 ja 2 ei ole nimetatud. (4) Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.». § 59. Paragrahv 50 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 50. Tagasivõitmise kord (1) Tagasivõitmiseks esitab haldur võlgniku seadusliku esindajana kohtusse hagi. (2) Tagasivõitmise hagi aegumistähtaeg on kolm aastat pankroti väljakuulutamisest.». § 60. Paragrahv 51 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 51. Vara tagasivõitmise tagajärjed (1) Kui tagasivõitmise korras on tehing tunnistatud kehtetuks ja tehingu teiselt poolelt on välja mõistetud tehingu järgi saadu, on tehingu sellel poolel õigus nõuda pankrotivarast tagasi vara, mille ta tehingu järgi võlgnikule andis, kui ta ei teadnud ega pidanud teadma, et tehing kahjustas võlausaldajate huve. Kui vara tagastamine pankrotivarast on võimatu, on nimetatud poolel selle asemel õigus saada hüvitist rahas. (2) Halduri taotlusel võib kohus kaalukatel põhjustel otsustada, et vaatamata sellele, et tehingu teisele poolele pankrotivarast tagastamisele kuuluv vara on alles, asendatakse selle tagastamine hüvitisega. (3) Pankrotivarast vara või hüvitise saamise hagi aegumistähtaeg on kuus kuud tagasivõitmise korras tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse jõustumisest, kui aga tehingu teine pool tagasivõitmisele kuuluva vara kohtuotsuseta pankrotivarasse andis, siis vara üleandmise päevast.». § 61. Paragrahv 52 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 52. Ühisvara jagamine (1) Kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. (2) Haldurile on ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg üks aasta pankroti väljakuulutamisest. (3) Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul, võib võlgnik selle hagi ise esitada ja asja läbivaatamisel hagejana osaleda. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. (4) Kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. (5) Lõikes 4 nimetatud ühisvara jagamise hagi aegumistähtaeg on kolm kuud ühisvara pankrotivarasse arvamisest.». § 62. Seadust täiendatakse paragrahviga 521 järgmises sõnastuses: «§ 521 Vara tagasinõudmine (1) Haldur nõuab tagasi võlgniku vara, mis on teiste isikute valduses, kui seadusest ei tulene teisiti. (2) Kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes sätestatud alustel. (3) Haldur võib vara pankrotivarasse nõuda ka muul seaduses sätestatud alusel.». § 63. Paragrahvi 53: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Haldur tagastab võlgniku valduses oleva teistele isikutele kuuluva vara (vara välistamine). Haldur tagab vara säilimise kuni selle tagastamiseni.»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Vara välistamise taotlus tuleb esitada haldurile kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumisest. Kui haldur ei tagasta vara ühe kuu jooksul taotluse esitamisest, võib vara välistamist taotlev isik esitada hagi kohtusse. Hagi aegumistähtaeg on kuus kuud päevast, mil möödus vara tagastamise ühekuuline tähtaeg.»; 3) lõikes 3 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vara» sõnadega «lõikes 1 nimetatud vara või kui see vara ei ole halduri süül säilinud», sõnad «müüdud vara maksumus pankrotivarast» sõnadega «vara eest rahalist hüvitist pankrotivara arvel» ja sõnad «vara tagastamist selle omandajalt, kui viimane» sõnadega «müüdud vara tagastamist vara saanud isikult, kui see isik»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Kui võlgnik on müünud lõikes 1 nimetatud vara enne tema pankroti väljakuulutamist, on välistamisõigust omaval isikul õigus nõuda: 1) raha üleandmist, kui vara omandaja ei ole veel selle eest maksnud, või 2) vara üleandmist, kui vara saanud isik teadis või pidi teadma, et vara ei kuulunud võlgnikule, või 3) müügist saadud raha väljamaksmist pankrotivarast, kui raha on makstud pärast pankroti väljakuulutamist, või 4) osavõttu pankrotimenetlusest võlausaldajana, kui raha on makstud võlgnikule enne pankroti väljakuulutamist.»; 5) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 64. Seadust täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses: «§ 531 Elatise maksmine Kui võlgnik jääb pankrotimenetluse tõttu ilma elatusvahenditest, määrab kohus võlgniku avalduse alusel temale ja tema ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks. Kaalukatel põhjustel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada.». § 65. Paragrahv 54 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 54. Sissenõudjale üleandmata vara (1) Kui kohtuotsusega on võlgnikult välja mõistetud vara, ei või seda pärast pankroti väljakuulutamist sissenõudjale üle anda ja see vara arvatakse pankrotivara hulka. (2) Lõikes 1 nimetatu kehtib ka võlgniku vara suhtes, mis on arestitud, kuid pankroti väljakuulutamise ajaks sissenõudjale üle andmata.». § 66. Paragrahv 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 55. Pankrotivara valitsemise mõiste (1) Pankrotiotsusega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus. Pankrotivara valitsemine seisneb juriidilise isiku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust ettevõtja majandustegevuse korraldamises, samuti pankrotivara säilitamises. (2) Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses on halduril juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Haldur vastutab nagu juhatuse või seda asendava organi liige. (3) Haldur võib võlgniku seadusliku esindajana majandustegevuse korraldamiseks teha tehinguid. Majandustegevuse korraldamiseks võib haldur laenu võtta võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekul. Üldkoosolek võib otsustada, et laenu võib haldur võtta pankrotitoimkonna nõusolekul.». § 67. Paragrahvi 56: 1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja võlgade»; 2) lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «ja võlgade» ning selles asendatakse sõnad «maksumuse ja võlad liikide kaupa» sõnadega «koosseisu, sealhulgas võlgniku võlad ja nõuded liikide kaupa, samuti vara väärtuse». Lõike teist lauset täiendatakse pärast sõna «kõikide» sõnadega «teadaolevate»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Haldur esitab vara nimekirja võlausaldajate esimesele üldkoosolekule, kohtule ja pankrotitoimkonnale.»; 4) lõige 3 tunnistataks kehtetuks. § 68. Paragrahv 57 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 57. Juriidilisest isikust võlgniku tervendamise ja lõpetamise otsustamine (1) Pärast pankroti väljakuulutamist koostab haldur juriidilise isiku tegevuse jätkamise tervendamiskava või teeb ettepaneku juriidilise isiku lõpetamiseks. (2) Haldur esitab tervendamiskava kinnitamiseks või ettepaneku juriidilise isiku lõpetamise otsustamiseks võlausaldajate esimesele üldkoosolekule. Üldkoosolek kas kinnitab halduri esitatud tervendamiskava või otsustab, et juriidiline isik lõpetatakse. Üldkoosolek võib teha haldurile ettepaneku uue tervendamiskava või juriidilise isiku lõpetamise ettepaneku asemel tervendamiskava esitamiseks. (3) Tervendamist võib haldur alustada kohe pärast pankroti väljakuulutamist. (4) Kui võlausaldajate üldkoosolek leiab, et vaatamata tervendamiskavale ei ole tervendamine õnnestunud, võib üldkoosolek otsustada, et juriidilisest isikust võlgnik lõpetatakse. (5) Haldur peab juriidilise isiku lõpetamise otsuse viivitamata esitama kohtule kinnitamiseks. Juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul otsuse kohtule esitamisest, tehes selle kohta määruse. (6) Kui halduri esitatud tervendamiskavale vaatamata on võlausaldajate üldkoosolek otsustanud juriidilise isiku lõpetada või kui võlausaldajate üldkoosolek on leidnud, et tervendamiskava alusel ei ole tervendamine õnnestunud, võib kohus jätta juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamata, kui kohus leiab, et tervendamine on võimalik.». § 69. Seadust täiendatakse §-dega 571 ja 572 järgmises sõnastuses: «§ 571 Juriidilise isiku tervendamine Juriidilisest isikust võlgniku tervendamine seisneb abinõude rakendamises, mis võimaldavad võlausaldajate nõuete rahuldamise võlgniku majandustegevuse jätkamise kaudu. § 572 Juriidilise isiku likvideerimine (1) Pankrotimenetluses likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati juriidilise isiku lõpetamise otsus. (2) Kui kohus on kinnitanud juriidilise isiku lõpetamise otsuse, likvideeritakse juriidiline isik pankrotimenetluse lõpuks. (3) Kui pankrotimenetlus lõpetatakse § 15 lõike 1 punktis 2 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku nelja kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise kohtumääruse jõustumisest. (4) Juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui: 1) pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu; 2) pankrotimenetlus lõpetatakse § 93 lõikes 3 sätestatud alustel ja võlgnikul jääb piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks; 3) võlgnikule jääb pärast pankrotivarast kõigi nõuete rahuldamist piisavalt vara juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks. (5) Juriidilise isiku lõpetamata jätmise lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud alustel otsustab kohus halduri ettepanekul ja punktis 2 sätestatud alusel võlgniku ettepanekul, tehes selle kohta määruse.». § 70. Paragrahvi 58: 1) lõikes 1 asendatakse sõna «ettenähtud» sõnaga «sätestatud»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Riik on kohustatud hüvitama töötajatele nende eesõigusnõuete rahuldamiseks: 1) enne pankroti väljakuulutamist saamata jäänud palga, puhkusetasu ja kohustusliku ravikindlustuse hüvitise; 2) enne või pärast pankroti väljakuulutamist töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Lõikes 2 nimetatud alustel võib ühele töötajale kokku maksta kuni selle töötaja kahe kuu keskmise palga, kuid mitte rohkem kui vabariigi kaks keskmist kuupalka.»; 4) lisatakse lõige 4 järgmises sõnastuses: «(4) Kui riik on teinud lõikes 2 nimetatud väljamaksed, on riik väljamakse ulatuses pankrotimenetluses võlausaldaja.». § 71. Paragrahvi 59: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «koostab pankrotivara kohta» sõnadega «esitab kohtule ja pankrotitoimkonnale»; 2) lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad «võimaluste ja tingimuste»; 3) lõike 1 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) arvamus pankrotiga seotud kuriteo tunnuste olemasolu ja andmed kuriteost teatamise kohta»; 4) lõike 1 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 5) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui võlgnik on kohustatud pidama raamatupidamist, lisab haldur ettekandele võlgniku tehtud viimase aastabilansi.»; 6) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: «(3) Haldur esitab ettekande pärast lõikes 1 nimetatud asjaolude väljaselgitamist, kuid mitte hiljem kui kolm kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Mõjuvatel põhjustel võib kohus ettekande esitamise tähtaega pikendada. (4) Haldur esitab ettekande tutvumiseks igale võlausaldajale, kes seda nõuab.». § 72. Paragrahv 60 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 60. Pankrotikuriteost teatamine ja juhtimisveaga tekitatud kahju hüvitamine (1) Kui halduril on andmeid pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, on ta kohustatud sellest teatama prokurörile või politseile. (2) Kui kohus on otsuses või määruses märkinud või pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. (3) Raske juhtimisviga käesoleva seaduse tähenduses on: 1) juriidilise isiku vara enda huvides kasutamine või 2) juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine või 3) juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda või mõne teise isiku huvides või 4) juriidilise isiku vara varjamine või 5) juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu suurendamine või 6) vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis või 7) näiliku või nõuetele mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike maksete ja võlgade kirjendamine, või 8) kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 9) suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne, et laenu tagasi maksta või tagasi saada ei ole võimalik, või 10) juriidilist isikut kahjustanud muud enda huvides tehtud teod, mis põhjustasid juriidilise isiku maksejõuetuse.». § 73. Paragrahvi 61 esimeses lauses asendatakse sõnad «kantakse eraldi kontole pangas» sõnadega «hoitakse pangas võlgniku kontol». § 74. Paragrahv 62 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 62. Halduri arvepidamiskohustus (1) Haldur peab pankrotivara sissetulekute ja väljaminekute arvestust. (2) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, jätkab haldur tegevuse jätkumise korral raamatupidamise korraldamist vastavalt raamatupidamise seadusele (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26–28, 355; 92, 1604; 1996, 40, 773; 42, 811; 49, 953).». § 75. Paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks. § 76. Paragrahvi 64: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «, lähtudes §-s 21 sätestatust» sõnadega «ja mis põhineb võlal, mille tasumise tähtpäev on saabunud või mille tasumise tähtpäev loetakse saabunuks §-s 21 sätestatud alustel»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Pankrotimenetluses võib samuti esitada nõude, mis tuleneb: 1) halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel; 2) riigi poolt § 58 alusel tehtud väljamaksetest.». § 77. Paragrahvist 65 jäetakse välja sõnad «, arvates maha selle osa võlast, mille solidaarvõlgnik on tasunud». Paragrahvi täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui solidaarvõlgnik on osa võlast tasunud, arvatakse see osa võlast maha.». § 78. Paragrahvi 66: 1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõnad «pankroti korral» sõnaga «pankrotimenetluses»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Täisosaniku pankrotimenetluses võib sissenõude pöörata sellele osale täisühingu varast, mille oleks saanud täisosanik ühingust lahkumisel.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatu kehtib ka usaldusühingu ja selle täisosaniku suhtes.». § 79. Paragrahv 67 tunnistatakse kehtetuks. § 80. Paragrahvi 68: 1) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui nõue on sõltuv tingimusest, mida võlausaldaja ei ole veel täitnud, tuleb jaotusettepaneku koostamisel võlausaldajale arvestatud summa deponeerida, kui on alust eeldada, et tingimus hiljem täidetakse.»; 2) lõike 4 esimeses lauses asendatakse sõnad «algust, ei tohi» sõnadega «algatamist või pankrotimenetluse kestel, ei või» ja seda lauset täiendatakse pärast sõna «võlgnikul» sõnadega «võlausaldaja vastu». Teist lauset täiendatakse pärast sõna «nõue» sõnadega «võlgniku vastu» ja selles lauses asendatakse sõna «algust» sõnaga «algatamist»; 3) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: «(5) Lõikes 4 sätestatut kohaldatakse ka võlgniku nõude suhtes võlausaldaja vastu, mis on saadud nõudest loobumisega lõikes 4 sätestatud tähtaegade jooksul.». § 81. Paragrahvi 69: 1) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «tähtajaks» sõnadega «tähtaja jooksul». Teises lauses asendatakse sõnad «ning sellele lisatakse tõendavad dokumendid» sõnadega «, samuti see, kas nõue on eesõigusnõue». Kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid või nende tõestatud ärakirjad.»; 2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Esindaja lisab volikirja või tema volitusi tõendava muu dokumendi.»; 3) lõike 3 esimeses lauses asendatakse sõnad «on dokumente puudu või ei ole nende» sõnadega «ei ole avaldusele lisatud dokumentide» ja sõnad «mitte vähem kui» sõnadega «esitajale vähemalt». Teises lauses asendatakse sõnad «avalduse esitamise kuupäevaks esialgse esitamise päev» sõnadega «nõudeavaldus esitatuks avalduse esialgse esitamise päeval». Kolmandas lauses asendatakse sõnad «nõudeavalduse esitamata jäetuks» sõnadega «, et nõudeavaldust ei ole esitatud»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast §-s 23 sätestatud tähtaega, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, võib üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja ennistada.»; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.»; 6) lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: «Kui kohus leiab, et üldkoosolek on põhjendamatult jätnud nõude tähtaja ennistamata või on põhjendamatult leidnud, et nõudeavaldust ei ole esitatud, tunnistab kohus otsuse selles osas kehtetuks ja ennistab nõude esitamise tähtaja või loeb nõude esitatuks.». § 82. Paragrahvi 70: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Nõudeid kaitstakse võlausaldajate üldkoosolekul (nõuete kaitsmise koosolek).»; 2) lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Haldur määrab nõuete kaitsmise koosoleku aja ja koha.» Teises lauses asendatakse sõna «kaks» sõnaga «kolm». Kolmandasse lausesse lisatakse pärast sõna «kohus» sõnad «halduri taotlusel»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Nõuete kaitsmise koosolek viiakse läbi, olenemata osavõtvate võlausaldajate arvust, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt teatatud.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Vajaduse korral võib lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul pidada mitu nõuete kaitsmise koosolekut. Nõuet, mis on läbi vaadatud ühel nõuete kaitsmise koosolekul, ei või hilisemal nõuete kaitsmise koosolekul uuesti läbi vaadata.»; 5) täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: «(5) Võlausaldajal ja võlgnikul on enne nõuete kaitsmise koosolekut õigus tutvuda nõudeavalduse ja kirjalikult esitatud vastuväidetega. Haldur teatab nõuete kaitsmise koosolekust kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes vähemalt 15 päeva ette, märkides ära, kus ja millal saab tutvuda nõudeavalduste ja vastuväidetega. Nõudeavaldustega on õigus tutvuda viie päeva jooksul enne nõuete kaitsmise koosolekut. (6) Haldur ja võlgnik on kohustatud osa võtma nõuete kaitsmise koosolekust. Võlgniku puudumisel otsustab koosolek, kas nõuete kaitsmine on võimalik. Nõude esitanud võlausaldaja koosolekult puudumine nõude läbivaatamist ei takista.». § 83. Paragrahv 71 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 71. Vastuväidete esitamine enne nõuete kaitsmise koosolekut (1) Haldur kontrollib esitatud nõuete põhjendatust ja kui selleks on alust, vaidleb nõuete kaitsmise koosolekul nõudele vastu. (2) Võlausaldaja ja võlgnik võivad enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada haldurile nõuete kohta kirjalikke vastuväiteid.». § 84. Paragrahvi 72: 1) lõike 1 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Nõue ja selle rahuldamisjärk loetakse tunnustatuks, kui sellele nõuete kaitsmise koosolekul ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobub.»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui võlausaldaja on enne nõuete kaitsmise koosolekut esitanud kirjaliku vastuväite ja koosolekul ei osale, on kirjalikult esitatud vastuväitel sama tähendus kui koosolekul esitatud vastuväitel.»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud.»; 5) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Pärast nõude tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul vastuväiteid selle nõude kohta arvesse ei võeta.»; 6) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(6) Iga nõude läbivaatamise kohta märgitakse nõuete kaitsmise koosoleku protokolli, kas nõuet tunnustati või mitte ja kes vaidles nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu. Samuti märgitakse protokolli, kes loobus vastuväitest.»; 7) täiendatakse lõigetega 7, 8 ja 9 järgmises sõnastuses: «(7) Tunnustatud nõuete kohta koostatakse nimekiri. Nimekirjas märgitakse, millises ulatuses on nõue tunnustatud ning millisesse rahuldamisjärku see on arvatud. Nimekirjale kirjutavad alla pankrotitoimkonna esimees ja kõik kohalolevad võlausaldajad. (8) Kui nõue või selle rahuldamisjärk on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud, ei saa seda hiljem vaidlustada, välja arvatud § 74 lõikes 2 ja § 81 lõikes 8 sätestatud juhtudel. (9) Kaitsmisele ei kuulu halduri tegevusest pankrotivara valitsemisel tekkinud nõue, mis rahuldatakse § 85 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel.». § 85. Paragrahv 73 tunnistatakse kehtetuks. § 86. Paragrahv 74 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 74. Vaidlus nõuete tunnustamise üle (1) Kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet või selle rahuldamisjärku ei tunnustatud, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja hagiavalduse alusel kohus. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või selle rahuldamisjärgu vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaidles. Hagi aegumistähtaeg on üks kuu päevast, mil koosolek jättis nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamata. (2) Kui ilmneb, et nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. (3) Kui nõuete kaitsmise koosolek ei ole nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, otsustab nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri hagiavalduse alusel kohus. Hagi aegumistähtaeg on kaks kuud uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamise päevast. Selles asjas on kostjaks võlausaldaja, kelle nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamist on vaidlustatud.». § 87. Paragrahvi 75: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Haldur võib alustada pankrotivara müüki pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui võlausaldajad sellel koosolekul ei ole otsustanud teisiti.»; 2) lõikes 2 asendatakse sõna «kaebuse» sõnaga «apellatsioonkaebuse»; 3) lõikes 3 asendatakse sõnad «Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud» sõnadega «Lõigetes 1 ja 2 nimetatud», lõiget täiendatakse pärast sõnu «hoidmine on» sõnaga «ülemääraselt» ja lõikest jäetakse välja sõnad «või muu vara müügil ulatuses, mis on vajalik pankrotimenetluse kulutuste katmiseks»; 4) lõikest 4 jäetakse välja sõna «juriidilisest isikust», lõikes asendatakse sõnad «ei tohi» sõnadega «ei või» ja sõnad «juriidilise isiku» sõnaga «võlgniku». § 88. Paragrahv 76 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 76. Vara müük kompromissettepaneku korral (1) Kui võlgnik teeb kompromissettepaneku, ei või vara müüa enne kompromissi tegemist, kui võlausaldajate üldkoosolek ei ole otsustanud, et vara võib müüa kompromissettepanekule vaatamata. (2) Vara võib müüa, kui vara müük vastab võlgniku kompromissettepanekule või vara müüakse § 75 lõikes 3 märgitud alustel.». § 89. Paragrahv 77 tunnistatakse kehtetuks. § 90. Paragrahv 78 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 78. Vara müügi kord (1) Pankrotivara müüakse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. (2) Haldur müüb pankrotivara enampakkumisel. Võlausaldajate üldkoosolek võib teha haldurile ettekirjutusi vara müügiks suuremat kasu andval viisil. (3) Kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud ettekirjutusi vara müügiks, võib haldur pankrotivara müüa pankrotitoimkonna nõusolekul enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil. (4) Pärast pankroti väljakuulutamist ei pea kohus kinnispandi eseme müüki eraldi otsustama. (5) Halduri nõusolekul võib pandipidaja käsipandi eseme ise müüa. Vara müünud pandipidaja esitab haldurile aruande müügist saadu kohta. (6) Vara müügi järjekorra määrab haldur.». § 91. Paragrahv 79 tunnistatakse kehtetuks. § 92. Paragrahvi 80 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Võlgniku nõudeid võib haldur müüa §-s 78 sätestatud korras nagu vallasvara.». § 93. Paragrahv 81 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 81. Jaotusettepanek (1) Pärast nõuete kaitsmist koostab haldur jaotusettepaneku, milles märgitakse: 1) tunnustatud nõuded, nende rahuldamisjärgud ja jaotised; 2) andmed §-s 83 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 4) andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva vara kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. (2) Kui nõuet või selle eesõigust ei ole kohtus vaidlustatud, esitab haldur jaotusettepaneku kohtule ja pankrotitoimkonnale ühe kuu jooksul viimase nõuete kaitsmise koosoleku toimumisest. Halduri taotlusel võib kohus jaotusettepaneku esitamise tähtaega pikendada. (3) Kui nõue või selle eesõigus on kohtus vaidlustatud, koostab haldur jaotusettepaneku pärast nõude või selle eesõiguseüle toimunud vaidluse lahendamist. (4) Kui pankrotimenetluses on esitatud pandiga tagatud nõue, koostab haldur jaotusettepanku pärast seda, kui pandi ese on müüdud. Sel juhul lõikes 2 nimetatud tähtaega ei kohaldata. (5) Haldur avaldab kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes teate, milles on andmed, kus ja millal võib jaotusettepanekuga tutvuda, ning see, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest. (6) Jaotusettepaneku kinnitamise otsustab kohus 10 päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. (7) Kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata ja tagastab selle haldurile põhistatud määrusega, kui ettepanekust ilmneb, et pankrotimenetluses rikutakse võlgniku või võlausaldajate õigusi. (8) Kui kohus jätab jaotusettepaneku kinnitamata seetõttu, et nõuete kaitsmise koosolek on tunnustatud nõude arvanud ebaõigesse rahuldamisjärku, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude rahuldamisjärgu uuesti läbi. (9) Haldur esitab uue jaotusettepaneku 10 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest, lõikes 8 nimetatud juhul aga koosoleku toimumisest.». § 94. Paragrahv 82 tunnistatakse kehtetuks. § 95. Paragrahv 83 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 83. Väljamaksed pankrotivarast Enne jaotise alusel raha väljamaksmist rahuldatakse vara välistamise (§ 53) ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (§ 51) nõuded ning makstakse võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist (§ 531) ning seejärel tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (§ 85).». § 96. Paragrahv 84 tunnistatakse kehtetuks. § 97. Paragrahvi 85: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «sõlmitud» sõnaga «tehtud» ja sõnad «juriidilisest isikust võlgniku tegevuse» sõnadega «võlgniku majandustegevuse»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõikes» sõnadega «lõikes 1» ja sõnad «makstakse need välja samas lõikes esitatud järjekorras» sõnadega «tehakse kõigepealt punktis 1 nimetatud väljamaksed». Lõiget täiendatakse teise ja kolmanda lausega järgmises sõnastuses: «Punktis 2 nimetatud väljamaksed tehakse pärast punktis 1 nimetatud väljamakseid. Kui varast ei jätku punktis 1 nimetatud väljamakseteks, tehakse väljamaksed võrdeliselt selles punktis nimetatud võlgade suurusega.». § 98. Paragrahvi 86: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 86. Nõuete rahuldamisjärgud»; 2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Nõuded rahuldatakse järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud nõuded, välja arvatud kommertspandiga tagatud nõuded; 2) palk, töölepingu lõpetamise hüvitis, puhkusetasu, kohustusliku ravikindlustuse hüvitis, elatis, vigastuse või muu tervisekahjustusega, samuti toitja kaotusega tekkinud kahju hüvitis; 3) maksuvõlad; 4) kommertspandiga tagatud nõuded; 5) muud tähtaegselt tunnustatud nõuded; 6) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (§ 69 lg. 5).»; 3) lõikes 3 asendatakse sõna «proportsionaalselt» sõnaga «võrdeliselt» ja lõiget täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud nõuded rahuldatakse vastavalt pandiõiguste järjekohtadele.»; 4) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(4) Lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nõuded on eesõigusnõuded. Maksuvõla viivis ei ole eesõigusnõue. (5) Pandiga tagatud nõue on eesõigusnõue pandieseme müügist saadud raha suhtes pandiga tagatud nõude ulatuses.». § 99. Paragrahv 87 tunnistatakse kehtetuks. § 100. Paragrahv 88 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 88. Jaotis (1) Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahast on võlausaldajal vastavas rahuldamisjärgus õigus tunnustatud nõude alusel. (2) Haldur alustab jaotiste alusel raha väljamaksmist pärast jaotusettepaneku kinnitamist vastavalt raha laekumisele. Raha väljamaksmine toimub pankrotitoimkonna nõusolekul, arvestades §-s 83 nimetatud väljamakseid.». § 101. Paragrahv 89 tunnistatakse kehtetuks. § 102. Paragrahvi 90: 1) lõikes 1 asendatakse sõna «jaotisele» sõnadega «saada jaotise alusel raha»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Lõikes 1 märgitud alusel välja maksmata raha makstakse teistele võlausaldajatele §-des 83, 85 ja 86 sätestatud korras.». § 103. Paragrahv 91 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 91. Võlgnikule tagastatav vara (1) Pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist järelejäänud vara tagastatakse võlgnikule. (2) Kui juriidilisest isikust võlgnik lõpetatakse, kuid pärast pankrotivarast väljamaksete tegemist ja võlausaldajate nõuete täielikku rahuldamist on järele jäänud vara, makstakse see välja isikutele, kellele kuuluks õigus juriidilise isiku varale juriidilise isiku lõpetamise korral pankrotimenetluseta.». § 104. Paragrahv 92 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 92. Pankrotimenetluse lõppemise alused Pankrotimenetlus lõpeb: 1) pankrotiavalduse rahuldamata jätmisega (§ 141); 2) pankrotimenetluse raugemisega (§-d 15 ja 93); 3) halduri lõpparuande kinnitamisega (§ 94); 4) kompromissi kinnitamisega (§ 108); 5) pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmisega (§13 lg. 3); 6) muudel seadusest tulenevatel alustel.». § 105. Paragrahvi 93: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 93. Pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist»; 2) lõiget 1 täiendatakse pärast sõna «ettepanekul» sõnadega «pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu» ja lõikes asendatakse sõna «loetletud» sõnaga «nimetatud»; 3) lõikes 2 asendatakse sõnad «käesoleva paragrahvi 1. lõikes» sõnadega «lõikes 1», lõikest jäetakse välja sõna «võtmist» ja lõiget täiendatakse pärast sõna «vande» sõnadega«andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik»; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku taotlusel raugemise tõttu, kui kolmas isik rahuldab võlausaldajate kõik nõuded või annab pandi nende tagamiseks. Kui enne pankrotimenetluse lõpetamist oli kohus kinnitanud üldkoosoleku otsuse juriidilisest isikust võlgniku lõpetamise kohta (§ 57 lg. 5), kuid võlgnikul jääb piisavalt vara tegevuse jätkamiseks, märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, et juriidilist isikut ei lõpetata.». 5) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. § 106. Paragrahv 94 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 94. Pankrotimenetluse lõppemine lõpparuande kinnitamisega (1) Haldur esitab pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui: 1) võlausaldajate nõuded on täielikult rahuldatud või 2) pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud või 3) ei osutunud võimalikuks pankrotivara täielikult müüa ja pankrotitoimkond on andnud nõusoleku lõpparuande esitamiseks. (2) Lõpparuandes märgitakse: 1) andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta; 2) andmed §-s 83 nimetatud väljamaksete kohta; 3) andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa; 4) andmed iga pandieseme müügist saadu kohta; 5) andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta; 6) andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel; 7) iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud; 8) andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada; 9) kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. (3) Haldur peab lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. (4) Kui juriidilisest isikust võlgnik likvideeritakse, lisatakse lõpparuandele lõppbilanss. (5) Haldur avaldab kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, ja see, et vastuväite võib esitada kohtule 10 päeva jooksul teate avaldamisest. (6) Halduri lõpparuande kinnitamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Kui kohus on määruses märkinud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalasja algatamise otsustamiseks. Kui kohus määruses märgib, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdioleva isiku vastu. (7) Kui kohus lõpparuande kinnitamisel leiab, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud põhjendamatuid kulutusi, võib kohus halduri tasu vähendada kulutuste võrra, mis ei olnud vajalikud. Kui halduril oli põhjendamatute kulutuste tegemiseks pankrotitoimkonna nõusolek, on halduril regressiõigus pankrotitoimkonna liikmete vastu, kes hääletasid nõusoleku andmise poolt. (8) Kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Kui kohus kohaldab võlgniku suhtes § 35 lõikes 3 märgitudärikeeldu, märgib kohus määruses ärikeelu kohaldamise. (9) Määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, lõpparuande kinnitab või ärikeeldu kohaldab, võib võlgnik või võlausaldaja esitada erikaebuse. (10) Kohus jätab lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle põhistatud määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandest ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi.». § 107. Paragrahv 95 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 95. Nõuete esitamine pärast pankrotimenetluse lõppemist (1) Nõude, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, võib võlausaldaja esitada füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku, keda ei ole lõpetatud, vastu pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses. Kui võlgniku võla maksetähtpäev loeti § 21 alusel saabunuks, arvestatakse aegumistähtaega pankroti väljakuulutamisest. Pankrotimenetluse aja eest intresse ja viiviseid ei arvestata. (2) Pankrotimenetluse ajal tekkinud nõude võlgniku vastu võib esitada pärast pankrotimenetluse lõppu hagimenetluses. Aegumistähtaega arvestatakse pankrotimenetluse lõppemisest. (3) Pankrotimenetluses tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole pankrotimenetluses raha saanud, täidab haldur pärast pankrotimenetluse lõppu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras § 94 lõikes 5 nimetatud kohtumääruse alusel. (4) Lõikes 3 nimetatud nõuet täidetakse kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid mitte kauem kui 10 aasta jooksul pankrotimenetluse lõppemisest.». § 108. Paragrahv 96 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 96. Halduri vabastamine ja tema kohustused pärast pankrotimenetluse lõppemist (1) Pankrotimenetluse lõpetamisel otsustab kohus, kas vabastada haldur tema kohustustest, märkides selle pankrotimenetluse lõpetamise määruses. (2) Kohus võib jätta halduri vabastamata, kui pankrotivara ei ole täielikult müüdud või kui pankrotivarasse on veel raha laekumas, samuti siis, kui halduri poolt esitatud hagid on läbi vaatamata või kui haldur kavatseb hagi esitada või kui haldur on § 94 lõikes 6 nimetatud alusel kohustatud esitama hagi. Nendel juhtudel jätkab haldur pankrotivara müümist ja jaotiste alusel raha väljamaksmist. (3) Kui haldur jätkab pärast pankrotimenetluse lõpetamist lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmist, esitab ta iga kuue kuu järel kohtule aruande laekunud raha ja väljamakstud raha kohta. Kui kogu vara on müüdud ja raha ei ole laekumas, vabastab kohus halduri tema kohustustest halduri ettepaneku alusel, tehes selle kohta määruse.». § 109. Paragrahv 97 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 97. Halduri ettekanne pankrotimenetluse kohta (1) Kui pankrotimenetlus ei ole lõpetatud kahe aasta jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule ettekande, milles märgib: 1) põhjused, miks pankrotimenetlust ei ole lõpule viidud; 2) andmed müüdud ja müümata pankrotivara kohta; 3) andmed pankrotivara valitsemise kohta. (2) Lõikes 1 nimetatud ettekande esitab haldur iga järgneva kuue kuu järel pankrotimenetluse lõpetamiseni.». § 110. Seaduse XII osa pealkirjast jäetakse välja sõnad «, kahju hüvitamine». § 111. Paragrahv 98 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 98. Pankrotimenetluse kulud (1) Pankrotimenetluse kulud on: 1) kohtukulud; 2) ajutise halduri tasu; 3) halduri tasu; 4) ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas kulutused ekspertiisile ja audiitorkontrollile. (2) Lõike 1 punktis 4 nimetatud kulutusi võib haldur teha pankrotitoimkonna nõusolekul. Kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha oma ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. (3) Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse pärast pankroti väljakuulutamist kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kui kompromiss tehakse enne pankroti väljakuulutamist, tasub pankrotimenetluse kohtukulud võlgnik. (4) Kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab võlausaldaja pankrotimenetluse kulud. (5) Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. (6) Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võib esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata.». § 112. Paragrahv 99 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 99. Halduri tasu (1) Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab kohus pärast halduri, pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuseärakuulamist haldurile tasu. (2) Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. (3) Halduri taotlusel võib kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist määrata haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Kui pärast pankrotimenetluse lõppemist laekub pankrotivarasse või arvatakse pankrotivara hulka täiendavat raha, määrab kohus halduri taotlusel talle täiendava tasu. (4) Haldurile lõikes 2 nimetatud rahast väljamakstava tasu piirmäärad protsentides kehtestab justiitsminister. Tasu suurus ei või olla väiksem kui üks protsent sellest rahast. (5) Kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu § 121 lõikes 5 sätestatust lähtudes.». § 113. Paragrahv 100 tunnistatakse kehtetuks. § 114. Paragrahv 101 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 101. Trahvid Kohus võib lisaks tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud alustele määrata trahvi: 1) võlgnikule §-s 12, § 20 lõikes 5, §-s 36, §-s 37 või §-s 38 sätestatud kohustuste täitmata jätmise ning §-s 35 sätestatud keelu rikkumise eest; 2) võlausaldajale, kui ta pankrotimenetluses on teinud teo, millega teadvalt kahjustas teiste võlausaldajate või võlgniku huve; 3) ajutisele haldurile § 121 lõike 2 punktis 1, § 121 lõikes 3 või § 572 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest; 4) haldurile § 56 lõikes 2, § 57 lõikes 5, § 572 lõikes 1, § 59 lõikes 1, § 81 lõikes 2, § 94 lõikes 1 või § 96 lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmata jätmise eest.». § 115. Paragrahvi 102: 1) lõikes 1 asendatakse sõna «eesõigusnõudeta» sõnadega «pandiga tagamata nõudega» ja lõikesse lisatakse pärast sõnu «nende tasumise» sõna «tähtaja»; 2) lõikes 2 asendatakse sõnad «pankrotimenetluse käigus kas» sõnaga «pankrotimenetluses»; 3) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kompromissotsuse teeb pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkoosolek. Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.». § 116. Paragrahvi 103: 1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 103. Kompromissettepanek»; 2) lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna «kompromissiettepanekus» sõnaga «kompromissettepanekus» ja sõna «tähtajaks» sõnadega «mis tähtpäevaks». Teist lauset täiendatakse pärast sõna «võlad» sõnadega «selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks». Kolmandas lauses asendatakse sõna «seejuures» sõnadega «ettepaneku lisana» ja sõnad «või juriidilise isiku reorganiseerimise kava» sõnadega «ja juriidilise isiku tervendamiskava»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Enne pankroti väljakuulutamist esitatud kompromissettepanekule lisab võlgnik ajutise halduri kinnitatud võlgniku vara ja võlgade nimekirja ning juriidilisest isikust võlgnik lisab bilansi.»; 4) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: «(3) Kompromissettepaneku esitab võlgnik ajutisele haldurile või haldurile, kes teeb selle teatavaks võlausaldajatele.». § 117. Paragrahvi 104: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Kompromiss tehakse pandiga tagamata nõudega võlausaldajate üldkoosolekul kõigi pandiga tagamata nõuete kohta (kompromissotsus), mis olid olemas kompromissi tegemise ajaks, sõltumata sellest, kas nõude tasumise tähtaeg oli möödunud või mitte.»; 2) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõnad «pool eesõiguseta» sõnadega «poole pandiga tagamata» ja sõnad «kõigi eesõiguseta» sõnadega «kõigi pandiga tagamata»; 3) lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad «poole eesõiguseta» sõnadega «poole pandiga tagamata» ja sõnad «kõigi eesõiguseta» sõnadega «kõigi pandiga tagamata»; 4) lõikes 3 asendatakse sõna «eesõigusnõudeta» sõnadega «pandiga tagamata nõudega»; 5) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Kompromissotsuses märgitakse ka kompromissi kehtivuse tähtaeg.». § 118. Paragrahvi 105: 1) pealkirjas asendatakse sõna «kompromissiettepaneku» sõnaga «kompromissettepaneku»; 2) lõikes 1 asendatakse sõnad «Pärast kompromissiettepaneku esitamist» sõnadega «Kompromissettepaneku esitamisest kuni kompromissi otsustamiseni»; 3) lõikes 2 asendatakse sõna «kompromissi» sõnadega «kompromissettepanekule vaatamata kompromissi» ja lõikest jäetakse välja sõnad «üldises korras». § 119. Paragrahvi 106: 1) pealkirjas asendatakse sõna «kompromissiettepaneku» sõnaga «kompromissettepaneku»; 2) lõikes 1 asendatakse sõna «kompromissiettepanek» sõnaga «kompromissettepanek»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Ajutine haldur teatab võlausaldajate üldkoosoleku aja ja koha kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.»; 4) lõikes 3 asendatakse sõna «eesõigusnõudeta» sõnadega«pandiga tagamata nõudega». § 120. Paragrahvi 107: 1) pealkirjas asendatakse sõna «kompromissiettepaneku» sõnaga «kompromissettepaneku»; 2) lõikes 1 asendatakse sõna «kompromissiettepanek» sõnaga «kompromissettepanek» ja lõikest jäetakse välja sõnad «, kui nõuete kaitsmine toimub». 3) lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 121. Paragrahvi 108: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Ajutine haldur või haldur esitab kompromissotsuse kohtule viivitamata. Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast, tehes selle kohta määruse.»; 2) lõike 2 punktis 1 asendatakse sõna «sõlmimisel» sõnaga «tegemisel»; 3) lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «2) kompromiss on tehtud pettuse mõjul.»; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(3) Kui kohus ei kinnita kompromissotsust lõike 2 punkti 1 alusel, kutsub ajutine haldur või haldur kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul kompromissi kinnitamata jätmise määruse tegemise päevast.»; 5) täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: «(4) Määruse peale, millega kohus kompromissi kinnitas või kinnitamata jättis, võib pandiga tagamata nõudega võlausaldaja või võlgnik, ajutine haldur või haldur esitada erikaebuse. Erikaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa edasi kaevata. (5) Ajutine haldur või haldur avaldab teate kompromissi kinnitamisest kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes.». § 122. Paragrahv 109 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 109. Kompromissi tagajärjed (1) Kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse. (2) Määruse alusel saab võlgnik tagasi vara valitsemiseõiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole võlausaldajale üle antud, antakse üle võlgnikule. (3) Võlgnikule läheb üle kohustus teha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (§ 85). (4) Nõudeid, mille suhtes kompromiss kehtib, ei saa kompromissi kehtivuse ajal esitada. (5) Kompromissi kehtivuse ajal ei saa võlgniku pankrotti välja kuulutada. (6) Pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ei vabastata haldurit ja ta täidab §-des 112, 114 ja 115 ettenähtud kohustusi.». § 123. Paragrahv 110 tunnistatakse kehtetuks. § 124. Paragrahv 111 tunnistatakse kehtetuks. § 125. Paragrahv 112 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 112. Tagasivõitmine kompromissi korral Kui kompromiss on tehtud pärast pankroti väljakuulutamist, on halduril õigus kompromissi kehtivuse ajal vara pankrotivarasse tagasi nõuda või tagasi võita. Pankrotivarasse saadud varast täidab võlgnik kompromissotsusest tulenevaid kohustusi.». § 126. Paragrahvis 113 asendatakse sõna «kompromissiettepanek» sõnaga «kompromissettepanek». § 127. Paragrahvi 114: 1) lõikes 1 asendatakse sõnad «üle teostab järelevalvet haldur» sõnadega «järele vaatab haldur»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui kompromiss on tehtud enne pankroti väljakuulutamist, nimetab kohus üheaegselt kompromissotsuse kinnitamisega halduriks võlausaldajate üldkoosoleku esitatud isiku. Kui esitatud isik ei vasta §-s 29 sätestatud nõuetele, nimetab kohus halduriks teise isiku.». § 128. Paragrahvi 115: 1) lõikes 1 asendatakse sõna «ettepanekul» sõnaga «nõudel»; 2) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «paneb» sõnaga «pani»; 3) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kompromissi tühistamise nõude võib esitada kompromissi kehtivuse tähtajal.»; 4) täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: «(3) Kompromissi tühistamisel pankrotimenetlus taastatakse. Kompromissi tühistab ja pankrotimenetluse taastab kohus määrusega. (4) Kompromissi tühistamisel on võlausaldajal, kelle nõue kompromissiga vähenes, nõudeõigus esialgses suuruses, arvestades tema poolt saadut.». § 129. Paragrahv 116 tunnistatakse kehtetuks. § 130. Paragrahv 117 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 117. Kompromissi tähtaja möödumine (1) Pärast kompromissi kehtivuse tähtaja möödumist võivad võlausaldajad juhul, kui kompromiss ei ole tühistatud, nõuda, et kompromissi ajal nende rahuldamata jäänud nõuded rahuldataks kompromissiga kokkulepitud ulatuses. (2) Kui kompromissi ei ole tühistatud, vabastab kohus halduri tema kohustustest pärast kompromissi kehtivuse tähtaja möödumist, määrates talle tasu.». II. Seaduse rakendamine § 131. Seaduse kohaldamine pankrotimenetluse toimingule Enne 1997. aasta 1. veebruari alanud pankrotimenetluses kohaldatakse nende pankrotimenetluse toimingute suhtes, mida tehakse pärast 1997. aasta 1. veebruari, käesolevas seaduses sätestatut, kui rakendussätetest ei tulene teisiti. § 132. Töötajate huvide kaitse Kui pankrot on välja kuulutatud enne 1997. aasta 1. veebruari, makstakse töötajatele hüvitist pankroti väljakuulutamise ajal kehtinud Eesti Vabariigi pankrotiseaduse §-s 58 sätestatud alustel ja korras. § 133. Seaduse kohaldamine pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõude suurusele (1) Kuni 1999. aasta 1. septembrini ei kohaldata käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 3 sätestatut aktsiaseltsi, osa-, täis- ja usaldusühingu suhtes. (2) Kuni 1999. aasta 1. septembrini ei algatata pankrotimenetlust, kui pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 25 000 krooni ning osa-, täis- ja usaldusühingu puhul 5000 krooni. § 134. Pandiga tagatud nõuded (1) Kui pankrot on välja kuulutatud enne 1997. aasta 1. veebruari, ei pea võlausaldaja, kelle nõue on pandiga tagatud, esitama pankrotiseaduse §-s 23 nimetatud nõudeavaldust. (2) Kui pankrot on välja kuulutatud enne 2000. aasta 1. jaanuari, ei kohaldata kommertspandiga tagatud nõude rahuldamise järjekorra määramisel pankrotiseaduse § 86 lõike 1 punkti 4. Kuni 2000. aasta 1. jaanuarini kohaldatakse kommertspandiga tagatud nõude rahuldamise järjekorra määramisel pankrotiseaduse § 86 lõike 1 punkti 1. § 135. Tagasivõitmine Pankrotiseaduse §-des 42-53 ja §-s 54 sätestatut kohaldatakse tagasiulatavalt. § 136. Pankrotihaldur 1998. aasta 1. jaanuariks peavad olema atesteeritud haldurid, kellel pankrotihalduri kvalifikatsioonitõendi saamisest on selleks ajaks möödunud vähemalt kolm aastat. § 137. Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996, 3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: (1) Paragrahvi 86 punktis 2 asendatakse sõna «pankrotistumisel» sõnadega «pankroti väljakuulutamisel». (2) Paragrahvi 87: 1) lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: «(4) Tööandja pankroti väljakuulutamisel on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata.». (3) Paragrahvi 88 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «, tööandja pankrotistumisel vähemalt kaks nädalat enne töölepingu lõpetamist, kui töö jätkub pärast pankroti väljakuulutamist» ning teises lauses asendatakse sõnad «vahetult pärast» sõnaga «tööandja» ja sõna «väljakuulutamist» sõnaga «väljakuulutamisel». (4) Paragrahvi 90: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna «pankrotistumise» sõnadega «pankroti väljakuulutamise»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Kui tööandjal puuduvad vahendid hüvituse maksmiseks töölepingu lõpetamisel pankroti väljakuulutamise tõttu (§ 86 punkt 2), maksab töötajale hüvituse riik 1. lõikes nimetatud ulatuses, kuid mitte üle pankrotiseaduses sätestatud ulatuse. Hüvituse maksmise korra ja tingimused kehtestab Vabariigi Valitsus.». (5) Paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse sõna «pankrotistumise» sõnadega «pankroti väljakuulutamise». (6) Paragrahvi 97: 1) pealkirjas asendatakse sõna «pankrotistumisel» sõnadega «pankroti väljakuulutamisel»; 2) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Tööandja pankroti väljakuulutamisel on pankrotihalduril õigus lõpetada tööleping töötajatega § 86 punktis 2 ettenähtud alusel pärast pankrotiotsuse tegemist.». § 138. Riigikontrolli seaduse (RT I 1995, 11, 115; 1996, 81, 1448) § 6 lõikes 2 asendatakse sõna «pankrotiotsuse» sõnaga «pankroti». § 139. Kultuuri- või sotsiaalobjektide pankrotivarast välistamise seaduse (RT I 1994, 63, 1066; 1995, 49, 748; 1996, 49, 953) §-s 2 asendatakse sõna «alustamist» sõnaga «algatamist». § 140. Riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028; 87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773; 42, 811; 45, 848 ja 851; 49, 953; 51, 969; 80, 1435) § 4 lõike 1 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «17) hagejad (pankrotihaldurid) – pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise hagides;». § 141. Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327; 30, 380; 1996, 3, 57; 6, 101; 83, 1487) § 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 46. Täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel Pankrotimenetluses toimub täitemenetlus pankrotiseadusest tulenevate erisustega. Pankrotiseaduses sätestatud juhtudel täidab pankrotimenetlusest tulenevaid ülesandeid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras haldur.». § 142. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 6. juuli otsuse «Eesti Vabariigi pankrotiseaduse rakendamise kohta» (RT 1992, 31, 404) punktid 2–7 tunnistatakse kehtetuks. § 143. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1997. aasta 1. veebruaril. § 144. Vabariigi Valitsus korraldab hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, pankrotiseaduse kehtiva redaktsiooni avaldamise Riigi Teatajas.   Riigikogu aseesimees Tunne KELAM