Teksti suurus:

Tarbijakaitseseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 2, 13

Välja kuulutanud
Vabariigi President
29.12.1993 otsus nr 247

Tarbijakaitseseadus

Vastu võetud 15.12.1993

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis.

(2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte.

§ 2. Seaduse objekt

(1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse.

(2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul-müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega.

§ 3. Mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) tarbija – füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks;
2) müüja – füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale;
3) garantii – müüja kohustus kauba või teenuse puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup vahetada või hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud;
4) kohustuslik nõue – kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms. kohta õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik.

§ 4. Tarbija põhiõigused

Tarbija põhiõigused on:
1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust;
2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest;
3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks;
4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes;
5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral;
6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest.

§ 5. Lepingud

(1) Tarbija ja müüja vaheline leping, mida ei täideta vahetult tarbija juuresolekul, sealhulgas leping kauba posti teel või järelmaksuga müügi, pikaajalise või perioodiliste maksetega teenuse vms. kohta, sõlmitakse kirjalikus vormis.

(2) Tarbija ja müüja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu.

(3) Tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.

(4) Tarbija või müüja võib loobuda lepingust seaduses ettenähtud juhtudel ja korras.

II peatükk
TARBIJA ÕIGUSTE TAGAMINE

§ 6. Nõuded kaubale ja teenusele

(1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded.

(2) Tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele.

(3) Tehniliselt keerukas, erilist kasutusoskust nõudev või potentsiaalset ohtu kätkev kaup või teenus peab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule olema varustatud ka vastavate eestikeelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja koostise kohta, samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega.

(4) Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on lubatud müüa kehtestatud korras ja tingimusel, et kauba või teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud ning kaup või teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale juriidilisele isikule.

§ 7. Müüja kohustused

Kauba ja teenuse pakkumisel ja müümisel tarbijale peab müüja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on selleks kohustatud:
1) tagama kauba ja teenuse vastavuse käesoleva seaduse § 6 nõuetele;
2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms. kohta;
3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid;
4) kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu;
5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule;
6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest;
7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse;
8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras;
9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil;
10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused;
11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve;
12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna;
13) hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (mittetoidukauba puhul ka kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel;
14) teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendile kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale;
15) hüvitama tarbijale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju.

§ 8. Keelud ja piirangud

(1) Müüjal on keelatud:
1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi;
2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega;
3) müüa markeerimata pakendatud kaupa;
4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa.

(2) Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega.

(3) Kaupa, mille kasutamine või omamine on piiratud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingu või Eestis kehtiva õigusaktiga, tohib reklaamida, müüa, vahendada või toota ainult Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

III peatükk
TARBIJAKAITSE KORRALDUS

§ 9. Tarbijaühingud ja -liidud

(1) Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse, mille asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingud võivad asutada tarbijaliite ja -keskliite.

(2) Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus:
1) kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt;
2) koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele;
3) esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes.

§ 10. Valla- ja linnavolikogu tarbijakaitsealane tegevus

(1) Valla- ja linnavolikogu võivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi.

(2) Valla- või linnavolikogu volitab tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel on õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist;
2) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi;
3) kohaldada haldusvastutust kooskõlas haldusõiguserikkumiste seadustikuga või teha ettepanekuid õiguserikkuja vastutuselevõtmiseks.

§ 11. Riiklik tarbijakaitse

(1) Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti ja teiste pädevate riikliku järelevalve asutuste kaudu. Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ametiga õiguste ja kohustuste poolest võrdsustatud järelevalveasutused määrab Vabariigi Valitsus.

(2) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja muud tarbija huve puudutavad eeskirjad. Teised kohustuslikud nõuded kehtestatakse Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras.

§ 12. Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti õigused ja kohustused

(1) Riikliku tarbijakaitsega tegeleval ametil on õigus:
1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks;
2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist;
3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus;
4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi;
5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest;
6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist;
7) taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist;
8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest;
9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet;
10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest;
11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi.

(2) Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 2, 3, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti kohustused.

Riikliku tarbijakaitsega tegelev amet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid.

§ 13. Ärisaladuse hoidmine

Tarbijakaitse pädevad ametiisikud ning tarbijaühingute ja -liitude esindajad on kohustatud hoidma seoses tarbijakaitsealaste ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud ärisaladusi.

§ 14. Tarbija õigus nõuda kaitset

(1) Tarbija võib oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöörduda linna- või vallavalitsusse, riikliku tarbijakaitsega tegelevasse ametisse või kohtusse kas otse või tarbijaühingu vahendusel ning osaleda oma avalduse või kaebuse arutamises.

(2) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse tarbija esitatud avaldus või kaebus hiljemalt ühe kuu jooksul.

IV peatükk
VASTUTUS TARBIJAKAITSESEADUSE RIKKUMISE EEST

§ 15. Ettekirjutused tarbijakaitseseaduse rikkumise korral

(1) Riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti ametiisikul on õigus teha müüjale, tootjale või vahendajale järgmisi kirjalikke kohustuslikke ettekirjutusi:
1) lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord;
2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük;
3) vabandada avalikult tarbija ees.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1 ja 2 tähendatud õigused laienevad politsei, tervisekaitse ja keskkonnakaitse ametiisikutele, kui korrale tuleb kutsuda inimeste tervisele või keskkonnale ohtlike või kasutamiseks keelatud kaupade müüjaid, tootjaid või vahendajaid.

§ 16. Füüsilise isiku vastutus

Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras.

§ 17. Juriidilise isiku vastutus

(1) Juriidilise isiku poolt:
1) tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenuse tootmise, vahendamise või müümise eest vastavate õigusaktidega kehtestatud korda rikkudes – määratakse rahatrahv rikkumise vahetuks objektiks olnud kauba väärtuse kuni kahekordses ulatuses, kuid mitte vähem kui 3000 krooni;
2) kauba või teenuse saate- ja müügidokumentide mittehoidmise eest müügikohas või nende mitteesitamise eest kontrolli teostavale pädevale isikule – määratakse rahatrahv 1000 krooni;
3) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 tähendamata käesoleva seaduse rikkumiste eest – määratakse rahatrahv 100 kuni 3000 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 toodud õiguserikkumise puhul kohaldatakse õiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kauba erikonfiskeerimist (välja arvatud kaubad, mis kuuluvad töötlemisele, ümbermarkeerimisele, allahindamisele või vms.).

§ 18. Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjas

(1) Juriidilisele isikule karistuse määramise õigus on riikliku tarbijakaitsega tegeleva ameti ja muu pädeva järelevalveasutuse peadirektoril, tema asetäitjal ja nende poolt volitatud isikutel. Erikonfiskeerimisega seotud õiguserikkumise asja arutab halduskohtunik.

(2) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus ettenähtud korras.

(3) Kui õiguserikkuja on üheaegselt ametiisik ja juriidiline isik, kohaldatakse talle vastutust kas haldusõiguserikkumiste seadustiku või käesoleva seaduse järgi.

(4) Karistuse kohaldamisel arvestatakse õiguserikkumise raskust ja laadi, õiguserikkuja isikut, tema süü astet ning vastutust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid, samuti varanduslikku seisu.

§ 19. Trahvide laekumine

Tarbijakaitseseaduse rikkumise eest juriidilistele isikutele määratud trahvisummad laekuvad 60 protsendi ulatuses rikkumise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 40 protsendi ulatuses riigieelarvesse.

§ 20. Kahjude hüvitamine

(1) Müüja hüvitab tarbijale käesolevas seaduses sätestatud müüja kohustuste rikkumisest tekkinud kahju.

(2) Tootja või vahendaja hüvitab tema süül müüjale tekkinud kahju, mida viimane kandis, täites oma kohustusi tarbija ees.

(3) Riikliku tarbijakaitse ameti ebaõigeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik.

V peatükk
RAKENDUSLIKUD SÄTTED

§ 21. Käesoleva seaduse rikkumise asju arutama volitatud ametiisikud

Kuni riikliku tarbijakaitse ameti moodustamiseni ning Vabariigi Valitsuse poolt ametiga õiguste ja kohustuste poolest võrdsustatud järelevalveasutuste määramiseni võivad käesoleva seaduse rikkumise eest haldusvastutust kohaldada haldusõiguserikkumiste seadustiku §-des 189, 203, 205–207 ja 209 loetletud ametiisikud.

§ 22. Tarbijaühingute asutamine

Kuni füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seaduse kehtestamiseni toimub tarbijaühingute asutamine ja tegevus Eesti NSV seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel.

§ 23. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 6  2. ja 3. lõike sätted, mis jõustuvad 1994. aasta 1. juulil.

  Riigikogu esimees Ü. NUGIS