Teksti suurus:

Palgaseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 11, 154

Palgaseadus

Vastu võetud 26.01.1994

(õ) 24.04.2008 11:45

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 10. veebruari 1994. a.
otsusega nr. 268

I peatükk
Üldsätted

§ 1. Palgaseaduse eesmärk ja rakendusala

(1) Palgaseadus määrab kindlaks töölepingu alusel töötavate isikute töötasustamise ning neile töötasuga seotud tagatiste andmise ja hüvituste maksmise õigusliku korralduse.

(2) Palgaseaduse rakendamise erisused majandusharudes (tegevusaladel) määratakse kindlaks seadustega või Vabariigi Valitsuse määrustega.

§ 2. Palga mõiste

(1) Palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule, samuti muudel seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel.

(2) Põhipalk on töölepingus kindlaksmääratud  tunni-, päeva-, nädala- või kuupalgamäära alusel arvutatud palk.

(3) Seaduses, haldusaktis, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud juhtudel maksab tööandja töötajale peale põhipalga lisatasu või juurdemakseid.

(4) Lisatasu on summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest.

(5) Juurdemakse on summa, mida tööandja maksab töötajale selleks, et tagada talle ettenähtud palgatase ja hüvitada võimalik palga vähenemine.

(6) Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

(7) Palga alammäär on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kindlale ajaühikule (tunnile, päevale, nädalale, kuule vms.) vastav palga suurus, millest madalamas ei ole lubatud kokku leppida töötamisel täistööajaga.

§ 3. Palgatingimuste mõiste ja kindlaksmääramine

(1) Palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäärasid, töötajale makstavaid lisatasusid ja juurdemakseid, palga arvutamise viise ja maksmise korda.

(2) Töötaja palgatingimused ja nende muudatused määratakse kindlaks töölepingus.

§ 4. Palgatingimuste muutmisest teatamine

(1) Töölepingus kokkulepitud palgatingimuste muutmisest on tööandja kohustatud töötajale teatama vähemalt üks kuu ette, kui kollektiivlepinguga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.

(2) Palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

(3) Töötajale palgatingimuste muutmisest etteteatamise tähtajast mittekinnipidamise korral on töötajal õigus nõuda palga maksmist endiste tingimuste kohaselt käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tähtaja lõpuni.

§ 5. Palga seadusevastane vähendamine või suurendamine

Keelatud on palka suurendada või vähendada olenevalt töötaja soost, rahvusest, nahavärvist, rassist, emakeelest, sotsiaalsest päritolust, ühiskondlikust seisundist, varasemast tegevusest, usulistest, poliitilistest või muudest veendumustest ja suhtumisest kaitseväeteenistuskohustusse. Keelatud on palka vähendada olenevalt perekonnaseisust, perekondlikest kohustustest, kuuluvusest kodanike ühendustesse ning töötajate või tööandjate huvide esindamisest.

§ 6. Raha ja loonuspalk

(1) Palk arvutatakse ja üldjuhul makstakse rahas. Töötaja ja tööandja kokkuleppel võib osa palka maksta loonuspalgana. Palga loonusosa ülemmäära ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Loonuspalk on palk, mida ei maksta rahas, vaid tootena, hüvisena, teenusena või väärtpaberina.

§ 7. Soodsamate palgatingimuste kehtestamine

Kollektiivlepingus või töölepingus võib töötajale ette näha seaduses kehtestatuga võrreldes soodsamad palgatingimused.

§ 8. Andmete avaldamine töötaja palga kohta

(1) Tööandja on kohustatud andma töötaja soovil andmeid temale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta.

(2) Palga maksmisel on tööandja kohustatud andma töötajale kirjaliku teatise talle arvutatud palga koostisosade (põhipalga, lisatasude ja juurdemaksete), samuti tema palgast kinnipeetud summade, sellest makstud maksude ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(3) Tööandjal ei ole õigust ilma töötaja nõusolekuta avaldada andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva palga kohta, välja arvatud juhul, kui neid andmeid nõuab Maksuamet, juurdlus- või eeluurimisorgan või kohus, riikliku ettevõtte puhul ka Riigikontroll, samuti muudel seadusega ettenähtud juhtudel.

(4) Tööandjal on õigus avaldada töötajate rühmade (mitte vähem kui viis töötajat) palgaandmeid.

II peatükk
Palgamäärade ja palgasüsteemide kehtestamine

§ 9. Palgamäärade kehtestamine ettevõttes, asutuses  või muus organisatsioonis

Tööandja kehtestab ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis palgamäärad vastavalt tööde erinevusele ja töötingimustele, lähtudes tööandja ja töötajate vahel sõlmitud kollektiivlepingust.

§ 10. Töötaja palgamäära kindlaksmääramine

(1) Töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel.

(2) Palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutmise korral, kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või kollektiivlepinguga kehtestatust.

§ 11. Palgasüsteemide kehtestamine

(1) Tööandja kehtestab ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis palgasüsteemid (tehtud töö eest tasu arvutamise viisid), arvestades sõlmitud kollektiivlepinguid.

(2) Töötaja töötasustamisel kohaldatav palgasüsteem määratakse kindlaks töölepingus poolte kokkuleppel.

III peatükk
Töötasustamine eritingimustes

§ 12. Lisatöö tasustamine

Kui töötaja teeb talle kindlaksmääratud töö ajal tööandja taotlusel töölepingus ettenähtuga võrreldes lisatööd, suurendatakse tema palka või makstakse talle lisatasu poolte kokkuleppega kindlaksmääratud suuruses.

§ 13. Tasustamine töö eest, milles töölepingus ei ole kokku lepitud

Kui töötaja teeb kokkuleppel tööandjaga tööd, mida tööleping ette ei näe, ja töötaja on vabastatud selleks ajaks oma töölepingujärgsete tööülesannete täitmisest, makstakse talle selle töö eest tasu poolte kokkuleppel.

§ 14. Ületunnitöö tasustamine

(1) Ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel.

(2) Ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast.

§ 15. Puhkepäevadel töötamise hüvitamine

(1) Töötaja graafikuväline töötamine temale ettenähtud puhkepäevadel hüvitatakse poolte kokkuleppel kas rahas või vaba aja andmisega.

(2) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel rahas makstakse töötajale puhkepäeval tööl oldud aja eest lisatasu vähemalt 50% tema palga määrast.

(3) Puhkepäeval töötamise hüvitamisel vaba aja andmisega tasutakse puhkepäeval tehtud töö eest nagu tavalisel tööpäeval tehtud töö eest.

§ 16. Riigipühal tehtud töö tasustamine

(1) Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt.

(2) Kui vahetus algab riigipühaeelsel päeval ja lõpeb riigipühal või algab riigipühal ja lõpeb riigipühajärgsel päeval, tasustatakse tööd sellises vahetuses nagu riigipühal.

(3) Töötaja soovil võib tööandja hüvitada riigipühal graafikuvälist töötamist vaba aja andmisega tööl oldud aja ulatuses. Sel juhul tasustatakse riigipühal tehtud tööd nagu tööd tavalisel tööpäeval.

§ 17. Lisatasu õhtuse ja öötöö eest

Töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast.

§ 18. Tasustamine tööülesannete täitmata jätmise korral

(1) Kui töötaja ei täida tööülesannet oma süül, makstakse talle tasu vastavalt tehtud tööle. Ajapalgalisel töötajal, kes ei tööta normeeritud tööülesannete alusel, ei vähendata ajapalgamäära tööülesande täitmata jätmise eest tingimusel, et ta on täitnud tööaja normi.

(2) Kui töötaja ei saa täita tööülesannet temast olenemata asjaoludel, maksab tööandja väljateenitud palgale juurde ulatuses, millega palgaarvestusaja jooksul tööl oldud aja eest oleks tagatud töölepingus kokkulepitud palgamäär.

(3) Tööülesande täitmata jätmise korral töötaja osalisel süül määratakse töötajale makstav tasu kindlaks poolte kokkuleppel.

§ 19. Tasustamine praagi korral

(1) Praagiks loetakse töö või toodang, mis ei vasta tööandja poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. Täielik praak on töö või toodang, mis ei kõlba üldse kasutamiseks ettenähtud otstarbel ja mida pole võimalik või majanduslikult otstarbekas kasutamiskõlblikuks muuta. Osaline praak on töö või toodang, mida mõningate mööndustega on võimalik ettenähtud otstarbel kasutada või mida on võimalik ja otstarbekas täiendava töötlusega kasutamiskõlblikuks muuta.

(2) Praaki põhjustada võivate asjaolude ilmnemisel, samuti praagi tekkimisel on töötaja kohustatud sellest viivitamatult teatama tööandjale või tema esindajale. Selle kohustuse täitmata jätmise korral loetakse praak tekkinuks töötaja süül.

(3) Kui töötaja teatas käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud asjaoludest tööandjale või tema esindajale, too aga andis korralduse tööd jätkata, tasutakse töötajale edasise praagi eest nagu kvaliteetse toodangu (töö) eest.

(4) Töötaja süül tehtud täieliku praagi eest tasu ei maksta. Töötaja süül tehtud osalise praagi eest makstakse tasu alandatud määral, sõltuvalt töö tulemuse kõlblikkuse astmest.

(5) Kui töötamisel praagi tekkimises vastavalt käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes kirjeldatud juhtudel pole süüdi töötaja, makstakse talle tasu selle töö tegemiseks ettenähtud aja eest vähemalt töölepingus kokkulepitud palgamäära ulatuses.

§ 20. Tasustamine tööseisaku aja eest

(1) Töötaja süül tekkinud tööseisaku aja eest talle tasu ei maksta.

(2) Kui töötaja ei ole süüdi tööseisaku tekkimises ja on teatanud tööseisakut esile kutsuda võivatest asjaoludest ning tööseisaku algusest tööandjale või tema esindajale, maksab tööandja talle tööseisaku aja eest tasu kollektiiv- või töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast.

§ 21. Palga säilitamine alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale

Töötaja alatiseks üleviimisel teisele, vähemtasustatavale tööle või ümberpaigutamisel teisele töötamiskohale tööandja algatusel, kui selle tõttu väheneb töötaja palk temast mitteolenevatel põhjustel, säilitatakse töötajale keskmine palk ühe kuu jooksul, arvates üleviimise või ümberpaigutamise päevast.

§ 22. Tasustamine ajutisel üleviimisel teisele tööle või paigutamisel teisele töötamiskohale tootmishädavajaduse korral

Töötaja ajutisel üleviimisel teisele tööle või paigutamisel teisele töötamiskohale tootmishädavajaduse korral makstakse talle tasu vastavalt Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; I 1993, 26, 441) §-le 65.

§ 23. Tasustamine üleviimisel teisele tööle või paigutamisel teisele töötamiskohale tööseisaku korral

Töötaja üleviimisel teisele tööle või paigutamisel teisele töötamiskohale tööseisaku korral makstakse talle tasu vastavalt töölepingu seaduse §-le 66.

IV peatükk
Tagatised ja hüvitused

§ 24. Tagatis lapse toitmise vaheaegade kasutamiseks

Lapse toitmiseks töötajale seaduses ettenähtud vaheaegadeks säilitatakse talle keskmine palk, mis hüvitatakse tööandjale sotsiaalkindlustuse eelarve summadest.

§ 25. Tagatised tervisekontrolliks tervishoiuasutusse suunatud töötajale

Töötajale, kellel arstlik läbivaatus seoses tema tööga on kohustuslik, säilitab tööandja tervishoiuasutuses uuringutel ja läbivaatusel viibimise aja eest keskmise palga.

§ 26. Tagatised taseme- ja tööalase koolituse puhul

(1) Tasemekoolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) § 8 5. lõikele keskmise palga 10 päevaks ja maksab ülejäänud õppepuhkuse päevade eest palka vähemalt kehtiva miinimumpalga ulatuses.

(2) Tööalase koolitusega seotud õppepuhkusel viibivale töötajale säilitab tööandja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse § 8 6. lõikele keskmise palga vähemalt 10 päevaks aastas.

§ 27. Töölähetuse tagatised ja hüvitused

(1) Töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk.

(2) Töölähetusse saadetule hüvitatakse:
1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi;
2) majutuskulud lähetuspaigas;
3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning
4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest.

(3) Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

(4) Lähetataval on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Avansi mittesaamisel võib lähetatav keelduda lähetusest.

§ 28. Hüvitused töötaja töölevõtmisel väljapoole tema alalist elukohta või üleviimisel tööle teise paikkonda

Töötaja töölevõtmisel väljapoole tema alalist elukohta või üleviimisel tööle teise paikkonda võib talle maksta hüvitusi seoses tema enda ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega. Hüvitused, nende maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepinguga või poolte kokkuleppel ja fikseeritakse töölepingus.

§ 29. Keskmise palga maksmine tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise aja eest

Tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise aja eest on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka töölepingu seaduse paragrahvis 119 ettenähtud ulatuses.

§ 30. Tagatised töötajate riiklike või omavalitsuslike kohustuste täitmise ajaks

(1) Kui riiklike või omavalitsuslike ülesannete täitmine seaduse või haldusakti kohaselt toimub tööajal, on tööandja kohustatud vabastama töötaja tööst nende kohustuste täitmise ajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud tööst vabastamise tõttu kaotatud töötasu hüvitab töötajale vastav riigi- või kohaliku omavalitsuse organ töötaja keskmise palga ulatuses, kui seaduse või kollektiivlepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

V peatükk
Palga arvutamine ja maksmine

§ 31. Palga maksmise kord ja tähtajad

(1) Palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus.

(2) Palka makstakse töötajale töökohas ja tööajal, kui kollektiiv- või töölepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

(3) Tööandja on töötaja kirjaliku avalduse alusel kohustatud töötajale arvutatud palga kolme päeva jooksul täielikult või osaliselt üle kandma töötaja poolt osutatud pangaarvele. Panga teenustasu arvatakse maha ülekantavast palgasummast, kui kollektiiv- või töölepingus ei ole sätestatud teisiti.

(4) Väljaspool alalist töötamiskohta tööülesandeid täitva töötaja kirjaliku avalduse alusel on tööandja kohustatud töötajale arvutatud palga oma kulul täielikult või osaliselt üle kandma tööülesannete täitmise koha pangaasutusse.

(5) Palk arvutatakse kogu palgaarvestusaja kestel tehtud ja tööandja poolt vastuvõetud töö eest. Töö eest, mille tegemine ületab palgaarvestusaja, makstakse palka võrdeliselt töö valmiduse astmega, kuid mitte vähem, kui on töölepingus kokkulepitud palgamäära alusel tööl oldud aja eest arvutatud palk.

(6) Palk puhkuseaja eest (puhkusetasu) makstakse töötajale hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust vastavalt Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150) paragrahvidele 24–26.

§ 32. Lõpparve maksmise tähtaeg

(1) Tööandja on kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Kui töötaja ei saanud töölepingu lõppemise päeval lõpparvet vastu võtta, on tööandja kohustatud maksma lõpparve viie päeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast.

(2) Vaidluse korral lõpparve koosseisus töötajale maksmisele kuuluva summa aluse või suuruse üle on tööandja kohustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud tähtajal välja maksma tööandja poolt vaidlustamata summa.

§ 33. Palga maksmine palgapäeva langemise korral puhkepäevale

Kui palgapäev langeb päevale, mil ettevõte, asutus või muu organisatsioon ei tööta, on tööandja kohustatud töötajale maksma palga puhkepäevale eelneval tööpäeval või selle kolme päeva jooksul üle kandma töötaja pangaarvele.

§ 34. Arvutamata või ettenähtust vähem arvutatud palga ja hüvituse nõudmine

Kui töötajale ei ole palka või hüvitust arvutatud või neid on arvutatud vähem, on töötajal õigus esitada nõue individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras.

§ 35. Tööandja vastutus palga maksmise või ülekandmisega viivitamise eest

Palga maksmisega või töötaja pangaarvele ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast.

VI peatükk
Kinnipidamised palgast

§ 36. Kinnipidamised palgast

(1) Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta seaduses ettenähtud alusel, korras ja ulatuses kinni pidada:
1) seadusega kehtestatud makse;
2) kohtu-, haldus- või distsiplinaarkorras määratud trahve;
3) alimente;
4) summasid teisele isikule terviserikke või toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamiseks;
5) tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud, välja arvatud töölepingu lõpetamisel töölepingu seaduse §-des 82 ja 85 ning § 86 punktides 1, 2, 3, 4, 9 ja 10 ettenähtud alustel;
6) muid seaduses ettenähtud summasid.

(2) Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.

(3) Kõigi palgale pööratud nõuete alusel kinnipidamise korral peab töötajale maksmiseks või tema pangaarvele ülekandmiseks jääma vähemalt summa, mis vastab 80%-le riigi poolt kehtestatud palga alammäärast.

(4) Palga piisamatuse korral rahuldatakse nõuded seaduses ettenähtud järjekorras.

(5) Töölepingu lõpetamisel töötajale töölepingu seaduse §-de 82 lg. 2, 84 lg. 1, 87 lg. 2, 90, 110 lg. 3 ja 113 lg. 3 või täiendavalt kollektiivlepingu alusel tööandja poolt makstavatest hüvitustest on lubatud kinni pidada seadusega kehtestatud maksud, alimendid, käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 ja 2. lõikes nimetatud tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ja tagastamata avansid.

(6) Tööandja korraldusel palgast kinnipidamise korra ja piirmäära määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.

§ 37. Töötajale ekslikult väljamakstud summade tagasinõudmine

(1) Kui tööandja on töötajale arvutusvea tõttu maksnud palka või hüvitust ettenähtust rohkem, on tal õigus rohkem makstud summad töötajalt kinni pidada kolme kuu jooksul, arvates nende maksmise või töötaja pangaarvele ülekandmise päevast, kui töötaja ei vaidle nende kinnipidamise aluse või suuruse vastu.

(2) Muudel põhjustel töötajale ekslikult makstud või tema pangaarvele ülekantud summad tagasinõudmisele ei kuulu, välja arvatud juhul, kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid.

(3) Teadvalt esitatud valeandmete või võltsitud dokumentide alusel liigselt makstud summasid on tööandjal õigus tagasi nõuda seaduses ettenähtud aja jooksul.

VII peatükk
Lõppsätted

§ 38. Vaidluste lahendamise kord

Käesoleva seaduse kohaldamisel tööandja ja töötaja vahel tekkinud vaidlused lahendatakse individuaalse töövaidluse lahendamiseks ettenähtud korras.

§ 39. Seaduse kehtetuks tunnistamine

Käesoleva seaduse jõustumisel tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV töökoodeksi §-d 80, 81, 83–106, 108–118, 120–124, 164, 185 ja 186 (ENSV Teataja 1972, 28, 1; 1980, 31, 491; 1981, 25, 360; 1984, 16, 178; 1986, 11, 143; 1987, 4, 38; 1988, 30, 376).

§ 40. Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva seaduse alusel ja täitmiseks.

§ 41. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. märtsil.

 

 

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json