Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT I 1994, 13, 231 Välja kuulutanud Vabariigi President 28.02.1994 otsus nr 275 Maa hindamise seadus Vastu võetud 09.02.1994 I peatükk ÜLDOSA § 1. Seaduse ülesanne Käesolev seadus määrab kindlaks maa hindamise alused ja korra selle maksustamiseks ja erastamiseks ning õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks, asendamiseks ja kompenseerimiseks. § 2. Hindamise objekt (1) Hindamise objektiks on maatükk (krunt) ilma sellel asuvate ehitiste, rajatiste, kasvava metsa, muude taimede, koristamata vilja ja päraldisteta. (2) Käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud juhul on hindamise objektiks maatükk koos sellel kasvanud metsaga. § 3. Hindamise liigid Maa hindamine jaguneb korraliseks, erakorraliseks ja õigusvastaselt võõrandatud maa hindamiseks. § 4. Maa hindaja (1) Hindajaks (edaspidi hindaja) on isik, kellele on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras välja antud vastav tegutsemisluba. (2) Hindajal on õigus nõuda omanikult või valdajalt ning kõigilt riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustelt maa hindamiseks vajalikke andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (3) Hindaja on kohustatud hoidma temale seoses hindamisega teatavaks saanud ameti- ja ärisaladusi. II peatükk KORRALINE HINDAMINE § 5. Korralise hindamise mõiste ja alused (1) Korraline hindamine on maksustamise eesmärgil perioodiliselt läbiviidav hindamine, mille tulemusena määratakse kindlaks maa maksustamishind. (2) Korraline hindamine toimub riikliku maakatastri andmete alusel hindamise aasta 1. jaanuari seisuga. (3) Maksustamishind on maa maksustamise alus, mida korraliste hindamiste vahelisel ajal maakasutuse sihtotstarbe muutusel korrigeeritakse erakorralise hindamisega. (4) Korralise hindamise läbiviimise korra ja hindamisel kasutatava metoodika kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Korraline hindamine finantseeritakse riigieelarvest. § 6. Maa maksustamishinna määramine (1) Maa maksustamishind määratakse hariliku väärtuse (turuväärtuse) või puhastulu meetodil. (2) Hindamisel jaotatakse maa hinnatsoonidesse sõltuvalt asukohast, kasutamise sihtotstarbest, kõlvikulisest koosseisust, keskkonna seisundist, kaitserežiimist või muul alusel. (3) Maa hariliku väärtuse kindlaksmääramiseks esitab valla- või linnavalitsus asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021) § 21 1. lõike alusel saadud andmed kinnisvaratehingute kohta Riigi Maa-ametile. Andmete esitamise korra ja tähtaja määrab Vabariigi Valitsus. (4) Maa maksustamishind väljendatakse kroonides ja ümardatakse maatüki (krundi) kohta 100 krooni täpsuseni, kusjuures summa alates 50 kroonist ümardatakse järgmise sajani. (5) Maa hindamise toimingud ja tulemused on avalikud. (6) Hindaja on kohustatud maa omaniku või valdaja nõudmisel esitama kõik tema maa hindamist puudutavad dokumendid. § 7. Maa korralise hindamisega seotud vaidluste lahendamine halduskorras (1) Maa korralise hindamise tulemuste vaidlustamisel halduskorras tuleb avalduse esitajal tasuda kautsjon. Põhjendatud taotluse korral kautsjon tagastatakse. (2) Maa korralise hindamisega seotud vaidluste halduskorras lahendamise korra ja kautsjoni suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus. Kautsjoni suurus ei tohi ületada 500 krooni. III peatükk ERAKORRALINE HINDAMINE § 8. Erakorraline hindamine (1) Erakorraline hindamine on maa maksumuse kindlaksmääramine tehingute teostamiseks või muudel eesmärkidel maaomaniku või teiste asjasthuvitatud isikute tellimusel. (2) Riigi omandis oleva maa erakorraline hindamine toimub maakasutuse sihtotstarbe muutmise korral või muudel Vabariigi Valitsuse poolt määratud juhtudel. (3) Erakorralise hindamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (4) Erakorraline hindamine toimub tellija kulul. IV peatükk ÕIGUSVASTASELT VÕÕRANDATUD MAA HINDAMINE § 9. Õigusvastaselt võõrandatud maa hindamine (1) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse kompenseerimiseks (ka osaliseks), asendamiseks või osaliseks tagastamiseks. (2) Tagastatava maa maksumust ei määrata. (3) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse, lähtudes maa võõrandamisaegsest üldpindalast. Õigusvastaselt võõrandatud kinnistu 1940. aasta üldpind määratakse kinnistusraamatu sissekannete, maksualuste maade nimekirjade või ostu-müügilepingute, kohtuotsuste, kinkelepingute, pärandite vastuvõtudokumentide või muude maa suurust tõendavate dokumentide alusel. Erinevate andmete korral võetakse aluseks kinnistusraamatu sissekanne, selle puudumisel hilisem dokument. (4) Valla territooriumil asuva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramise aluseks on valla üldpinna hektari kaalutud keskmine maksustamishind, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi. Kaalutud keskmise maksustamishinna määramisel võetakse kaaluks antud sihtotstarbelise kasutusega maa suhteline pindala valla üldpindalast. (5) Linna territooriumil asuva õigusvastaselt võõrandatud maa maksumus määratakse hinnatsoonide kaupa elamukruntide ruutmeetri maa maksustamishinna alusel, arvestamata maa maksustamishinda vähendavaid soodustusi. (6) Pärast 1940. aasta 16. juunit linna territooriumi koosseisu läinud endise talumaa maksumus määratakse käesoleva paragrahvi 4. lõike sätete kohaselt lähima valla keskmise maksustamishinna alusel. (7) Omandireformi aluste seaduse (RT 1991, 21, 257 ja 45, 565; 1992, 19, 275 ja 33, 420; 1993, 15, 253 ja 254 ning RT I 1993, 35, 545) § 12 3. lõike alapunkt 6 nimetatud maa hindamisel võetakse Petserimaa osas aluseks Põlva ja Võru maakondade maa hektari kaalutud keskmine maksustamishind, Narva jõe tagustel aladel Ida-Viru maakonna maa kaalutud keskmine maksustamishind. Petseri linnas asuv maa hinnatakse Räpina linnas asuva maa kaalutud keskmise maksustamishinna ja Jaanilinnas asuv maa Narva linnas asuva maa kaalutud keskmise maksustamishinna alusel. (8) Käesoleva paragrahvi 4., 5. ja 7. lõikes märgitud maa maksustamishinnad kinnitab Vabariigi Valitsus. § 10. Õigusvastaselt võõrandatud maaga lahutamatult seotud loodusobjektide hindamine (1) Õigusvastaselt võõrandatud maal kasvanud metsa maksumuse kompenseerimiseks liidetakse käesoleva seaduse § 9 4., 6. ja 7. lõikes nimetatud maade maksumusele maa asendamise või kompenseerimise korral kuni 30% asendamisele või kompenseerimisele kuuluva maa maksumusest. (2) Muud õigusvastaselt võõrandamise ajal maaga seotud loodusobjektid hindamisele ei kuulu. (3) Õigusvastaselt võõrandatud maa ja sellel kasvanud metsa eest kompensatsiooni määramisega seotud vaidlused lahendatakse omandireformi aluste seaduses sätestatud korras. (4) Vaidlused maa hindamise ja tulemuste üle lahendatakse kohtu korras. § 11. Õigusvastaselt võõrandatud maa kompenseerimine ja asendamine (1) Õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine toimub käesoleva seaduse §-de 9 ja 10 alusel õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seaduses (RT I 1993, 30, 509; 1994, 8, 106) sätestatud korras. (2) Omandireformi aluste seaduse § 12 3. lõike alapunktis 6 nimetatud maa eest määrab kompensatsiooni Petserimaa osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Võru maakonnakomisjon ning Narva jõe taguste maade osas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Ida-Viru maakonnakomisjon. (3) Maa asendamine toimub õigustatud subjektile väljaantud hüvitusväärtpaberi alusel maareformi seaduses (RT 1991, 34, 426; 1992, 10, 145; RT I 1993, 20, 354 ja 79, 1182) sätestatud korras. (4) Asendusmaa maksumus määratakse kindlaks maa korralise hindamise tulemusena saadud maa maksustamishinna alusel maa maksustamisega seotud soodustusi arvestamata, välja arvatud maareformi seaduse § 11 4. lõikes sätestatud juhud. (5) Asendusmaal kasvava korraldatud metsa maksumus määratakse eraldi Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja liidetakse asendusmaa maksumusele. V peatükk LÕPPSÄTTED § 12. Seaduse rakendamine (1) Esimeseks korraliseks hindamiseks loetakse maa maksustamishinna kindlaksmääramine 1993. aastal. Selle alusel toimub õigusvastaselt võõrandatud maa maksumuse määramine kompenseerimisel ja asendamisel. (2) Enne käesoleva seaduse jõustumist maa hinna seaduse (RT 1992, 30, 398) alusel määratud kompensatsiooni suurus õigusvastaselt võõrandatud maa eest jääb kehtima, kui õigustatud subjekt ei nõua selle uuesti määramist käesoleva seaduse alusel. § 13. Kehtivuse kaotanud ja muutmisele kuuluvad õigusaktid (1) Tunnistatakse kehtetuks maa hinna seadus (RT 1992, 30, 398) ja Eesti NSV maakoodeksi §-d 213, 215–224, 229, 230 ja 232. (2) Omandireformi aluste seaduse § 17 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Vara, kaasa arvatud maa tagastamisel vara maksumust kindlaks ei määrata.» (3) Maareformi seaduse § 11 5. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(5) Maa asendamine toimub maa hindamise seaduses sätestatud maa maksumusest lähtudes. Asendusmaa piirid määratakse kindlaks vastavuses maakorralduse nõuetega.» (4) Maareformi seaduse § 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 13. Maa kompenseerimine Kui maad ei tagastata ega asendata kas osaliselt või tervikuna, kompenseeritakse see maa hindamise seadusega sätestatud korras.» (5) Maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428) § 1 2. lõikes asendatakse sõna «hinna» sõnaga «hindamise». § 14. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.     Riigikogu esimees Ülo NUGIS