Teksti suurus:

Jälitustegevuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 16, 290

Jälitustegevuse seadus

Vastu võetud 22.02.1994

(õ) 4.05.2008 17:05

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 11. märtsi 1994. a.
otsusega nr. 281

§ 1. Seaduse ülesanne

Käesoleva seaduse ülesanne on:
1) jälitustegevuse tingimuste ja korra sätestamine Eesti Vabariigi, Eesti kodanike ning teiste riikide ja isikute julgeoleku tagamiseks, nende vastaste kuritegude avastamiseks ja tõkestamiseks, Eesti kodanike ja teiste isikute põhiseaduslike õiguste tagamiseks;
2) Eesti kodanike ja teiste isikute põhiseaduslike õiguste selliste põhiseadusega kooskõlas olevate piirangute sätestamine, mis on hädavajalikud käesoleva paragrahvi punktis 1 loetletud ülesannete täitmiseks;
3) Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmine, mis nõuab jälitustegevust ja mis ei ole vastuolus käesoleva paragrahvi punktides 1 ja 2 loetletud ülesannetega.

§ 2. Jälitustegevuse mõiste

(1) Jälitustegevus on käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud jälitusametkondade avalik ja salajane tegevus käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.

(2) Jälitustegevus, mida ei teosta käesoleva seaduse §-s 6 sätestatud jälitusametkonnad, samuti jälitustegevus, mida teostavad jälitusametkonnad, kuid mida ei teostata käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel ja korras või mis ei järgi käesolevas seaduses sätestatud jälitustegevuse eesmärki, on ebaseaduslik.

§ 3. Jälitustegevuse eesmärk

(1) Jälitustegevuse eesmärk on koguda andmeid ja teha muid käesolevas seaduses lubatud toiminguid, mis on vajalikud:
1) ettevalmistatavate või toimepandavate kuritegude tõkestamiseks;
2) toimepandud kuritegude avastamiseks, kuriteo toime pannud isikute tagaotsimiseks, kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks ning muude kriminaalmenetluses olulise tähtsusega asjaolude selgitamiseks;
3) tagaotsitava kinnipidamiseks ning teadmata kadunuks jäänud isiku asukoha kindlakstegemiseks;
4) käesoleva seaduse § 9 punktis 5 ja § 10 2. lõikes ettenähtud juhtudel.

(2) Jälitustegevust käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud eesmärgil võib teostada päringute täitmiseks, mis tulenevad Eesti Vabariigi välislepingutest ning osalemisest Interpoli või muude rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses.

§ 4. Jälitustegevuse õiguslik alus

(1) Jälitustegevuse õiguslikuks aluseks on põhiseadus, kriminaalmenetlust sätestavad seadused, politseiseadus, käesolev seadus ja muud seadused ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud õigusaktid.

(2) Jälitustegevuse täpsema korra, sealhulgas Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi õigused ja kohustused jälitustegevuse korraldamisel ja kontrollimisel kehtestab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.

§ 5. Jälitustegevuse põhimõtted

(1) Jälitustegevuses lähtutakse seaduslikkuse, avalikkuse ja salajasuse ühendamise põhimõttest.

(2) Jälitustegevuse organiseerimine ja taktika ning andmed salajast koostööd tegevate või teinud isikute kohta on riigisaladus.

(3) Jälitustegevust ei tohi kasutada erakondade, ühiskondlik- poliitiliste ühenduste ja liikumiste huvides või diskrediteerimiseks.

(4) Jälitusametkonnad ei tohi Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.

§ 6. Jälitusametkonnad

(1) Jälitusametkondadeks oma pädevuse piirides on:
1) Kaitsepolitseiamet; 
2) Politseiamet;
3) Piirivalveamet;
4) Kaitsejõudude Peastaap;
5) Täitevamet.

(2) Jälitusametkonnad tegelevad jälitustegevusega nii vahetult kui ka nende halduses olevate ja selleks volitatud asutuste, allüksuste ja töötajate, samuti salajasele koostööle kaasatud isikute kaudu.

(3) Jälitusametkonna juht vastutab jälitustegevuse korraldamise ning selle tegevuse seaduslikkuse eest temale alluvas süsteemis.

(4) Jälitusametkonnad teevad omavahelist koostööd, lähtudes käesolevast seadusest.

§ 7. Jälitusametkondade õigused

Jälitusametkondadel on jälitustegevuse teostamiseks õigus:
1) teostada jälituse eri- ja erandtoiminguid käesoleva seaduse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras;
2) kaasata isikuid salajasele koostööle jälitustegevuses käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustel ja korras;
3) koguda ja talletada teavet, moodustada kuritegude ennetamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmepanku;
4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust;
5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara;
6) asutada variettevõtteid, -asutusi ja -organisatsioone;
7) suunata kontrollitavatesse grupeeringutesse ja ühendustesse ning üksikisikute juurde variisikuid kuritegeliku kavatsuse või tegevuse selgitamiseks ning sellest loobumisele mõjutamiseks;
8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides;
9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul.

§ 8. Jälitusametkondade kohustused

(1) Jälitusametkonnad on jälitustegevuse teostamisel kohustatud:
1) koguma, talletama, analüüsima ja kasutama teavet, mis on seotud kuritegevuse ja selle infrastruktuuriga;
2) kaitsma jälitustegevuse sfääri sattunud Eesti kodanike ning teiste isikute seaduslikke õigusi ja vabadusi, samuti jälitustegevusse kaasatud isikuid ning muid füüsilisi ja juriidilisi isikuid, kes on osutanud abi jälitustoimingutes; 
3) kaitsma jälitustegevuses osalevaid või osalenuid ja selleks kaasatud või kaasatud olnud isikuid, vältimaks ohtu neile ning nende lähikondsete elule, tervisele, varale, aule ja väärikusele;
4) tagama koostöö salajasuse;
5) kõrvalekaldumatult järgima jälitustegevust sätestavate õigusaktide nõudeid.

(2) Kui jälitustegevuse tulemusena saadud andmetest ilmnevad kuriteo tunnused, esitab jälitusametkond need andmed kriminaalasja algatamiseks.

§ 9. Jälitusmenetluse alustamise ajendid

Jälitusmenetluse alustamise ajendid on:
1) tõe selgitamise vajadus kriminaalasjas;
2) süüdimõistetu kõrvalehoidumine kriminaalkaristuse kandmisest;
3) andmed ettevalmistatava, toimepandava või toimepandud esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo kohta, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt nelja-aastane vabadusekaotus, kui need andmed ei ole piisavad kohtueelse uurimise alustamiseks;
4) isiku teadmata kadunuks jäämine;
5) vajadus otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele, muule salastatud teabele või riigisaladustele või isiku lubamine tööle jälitusametkonda.

§ 10. Jälitusmenetluse alustamine

(1) Jälitusametkond otsustab alustada jälitusmenetlust käesolevas seaduses sätestatud juhtudel kas omal algatusel või teise jälitusametkonna või ametiisiku taotlusel, kui on olemas käesoleva seaduse §-s 9 loetletud jälitusmenetluse alustamise ajend.

(2) Jälitusametkond otsustab jälitusmenetluse alustamise ka juhul, kui selleks on esitatud uurija ülesanne või juurdleja taotlus või kui selleks pädev ametiisik taotleb andmete kogumist, mis on vajalikud, et otsustada füüsilisele või juriidilisele isikule eradetektiivitöö, turvateenistuse, relvakaubandusega tegelemise või tulirelva omamise või kandmise loa või litsentsi andmist.

(3) Jälitusmenetluse alustamise aluseks on jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjalik põhjendatud otsus.

(4) Jälitusmenetluse alustamisel avab jälitusametkond jälitustoimiku, kuhu kantakse sisse kõik jälitusmenetluse käigus ettevõetud jälitustoimingud.

(5) Jälitustegevuse alustamise ning jälitustoimiku avamise ja pidamise täpsema korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 11. Jälitusmenetluse lõpetamine

(1) Jälitusmenetlus lõpeb jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku põhjendatud otsusega.

(2) Jälitusametkonna juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse:
1) kui jälitusmenetluse alustamist taotlenud teine jälitusametkond või ametiisik loobub oma taotlusest;
2) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud kuritegu on avastatud, kuriteos süüdistatav isik on süüdi või õigeks mõistetud, kriminaalasi lõpetatud, kui on saabunud kriminaalvastutusele võtmise või süüdimõistva kohtuotsuse täitmise aegumise tähtaeg, samuti kui tagaotsitav süüdimõistetu on tabatud ning teadmata kadunuks jäänud isiku asukoht kindlaks tehtud;
3) kui jälitusmenetluse alustamise ajendiks olnud esialgne teave ei ole leidnud kinnitust;
4) kui käesoleva seaduse § 9 5. lõike ajendil või § 10 2. lõike alusel alustatud jälitusmenetluse andmed on taotlejale üle antud;
5) kui jõustub jälitusmenetlust keelav või tühistav kohtuotsus.

(3) Jälitusametkonna juht või tema poolt volitatud ametnik lõpetab jälitusmenetluse, kui selle alustamise otsuse vastu protestib jälitustegevuse üle järelevalvet teostav prokurör.

§ 12. Jälituse eri- ja erandtoimingud

(1) Jälitusametkonnal on õigus teostada järgmisi jälituse eritoiminguid:
1) andmete varjatud kogumine jälitustegevuses osalevate ja sellesse kaasatud isikute poolt;
2) võrdlusmaterjali varjatud kogumine ning dokumentide ja esemete varjatud vaatlus ning esmauuringud;
3) varjatud jälgimine;
4) isiku samasuse varjatud tuvastamine.

(2) Kaitsepolitseiametil ja Politseiametil on käesoleva seaduse paragrahvis 13 sätestatud tingimustel ja korras õigus teostada järgmisi jälituse erandtoiminguid:
1) sisenemine varjatult eluruumidesse, muudesse hoonetesse ja rajatistesse ning muudesse valdustesse, andmepankadesse, töökohtadesse, samuti transpordivahenditesse teabe kogumise ja salvestamise eesmärgil ning selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks;
2) postisaadetiste varjatud läbivaatus;
3) telegraafi, telefoni või muude üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ja muu teabe salajane pealtkuulamine ning salvestamine.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud jälituse eri- ja erandtoimingute loetelu on ammendav ning seda võib muuta või täiendada ainult seadusega.

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetamata jälitusametkonnad esitavad oma põhjendatud taotluse käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingute teostamiseks Kaitsepolitseiametile.

(5) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes loetletud jälituse eri- ja erandtoimingute alustamise aluseks on jälitusmenetlust läbiviiva jälitusametkonna juhi või tema poolt volitatud ametniku korraldus.

(6) Jälituse eri- ja erandtoimingud on lubatud üksnes siis, kui jälitusmenetluses vajalikke andmeid ei ole võimalik koguda muude jälitustoimingutega või kriminaalmenetlust sätestavates seadustes kehtestatud protsessitoimingutega.

(7) Jälituse eri- ja erandtoimingud ei tohi kahjustada isiku elu, tervist, vara või ümbritsevat keskkonda.

§ 13. Kohtu luba jälituse erandtoiminguks

(1) Põhjendatud ja kirjaliku taotluse anda luba teostada alustatud jälitusmenetluse käigus käesoleva seaduse § 12 2. lõikes loetletud konkreetset jälituse erandtoimingut, mis on vajalik esimese astme kuriteo või tahtlikult toimepandud teise astme kuriteo, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt nelja-aastane vabadusekaotus, tõkestamiseks või avastamiseks, esitab Tallinna Halduskohtu esimehele või tema poolt määratud sama kohtu halduskohtunikule kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik. Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi viivitamata ja annab kirjaliku loa või keeldub kirjalikult ja põhjendatult loa andmisest.

(2) Edasilükkamatutel juhtudel võib kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik anda kirjaliku korralduse käesoleva seaduse § 12 2. lõikes loetletud konkreetse jälituse erandtoimingu teostamiseks ilma käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohtuniku loata. Kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik saadab kohe kirjaliku teate vastava korralduse väljaandmisest järelevalvet teostavale prokurörile ja teatab sellest kohtunikule hiljemalt järgmisel tööpäeval ning taotleb kohtunikult jälituse erandtoimingu tunnistamist õigustatuks ning vajadusel luba selle jätkamiseks.

(3) Kui kohtunik ei tunnista jälituse erandtoimingut õigustatuks või ei anna luba selle jätkamiseks, on kaitsepolitsei peadirektor või politseipeadirektor või nende kohuseid täitev ametiisik kohustatud viivitamata andma korralduse jälituse erandtoimingu lõpetamiseks.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud loa jälituse erandtoimingu teostamiseks võib anda kuni kaheks kuuks või pikendada igakordselt sama tähtaja võrra. Loa kehtivus lõpeb ennetähtaegselt, kui lõpetatakse jälitusmenetlus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud tingimustel ja korras või kui kohtunik põhjendatult tühistab loa või kui loa saanu otsustab jälituse erandtoimingu teostamise lõpetada.

§ 14. Kaasamine salajasele koostööle jälitustegevuses

(1) Jälitusametkondadel on õigus kaasata vabatahtlikule ajutisele või alalisele salajasele koostööle jälitustegevuses täisealisi isikuid nende nõusolekul.

(2) Salajane koostöö ja sellesse kaasatud isikud on salastatud. Jälitusametkond, muu riigiasutus või riigiametnik, kohaliku omavalitsuse asutus või kohaliku omavalitsuse ametnik võib teavet koostöös osalenu kohta avaldada ainult koostöös osalenu kirjalikul loal pärast seda, kui salastatuse tähtaeg on möödunud või seda on muudetud.

(3) Salajasele koostööle kaasatud isikud on kohustatud hoiduma teadvalt väära või laimava teabe edasiandmisest ning hoidma saladuses neile koostöö käigus teatavaks saanud andmed, samuti jälitustegevuses kasutatavad vahendid, meetodid ja taktika.

(4) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus keelduda jälitustegevuse ülesannete täitmisest oma lähedaste isikute suhtes.

(5) Salajasele koostööle kaasatud isikul on õigus lõpetada salajane koostöö, täites käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes esitatud nõudeid saladuste hoidmise suhtes.

(6) Salajasele koostööle on keelatud kaasata Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikmeid, kohtunikke, prokuröre, advokaate ja vaimulikke ning Riigikogu poolt valitavaid ja nimetatavaid ametiisikuid.

§ 15. Jälitustegevusse kaasatud isikute sotsiaalne ja õiguslik kaitse

(1) Salajane koostöö jälitusametkonnaga töölepingu alusel arvatakse isiku tööstaaži üldalustel.

(2) Kui jälitustegevusse töölepingu alusel salajasele koostööle kaasatud isik invaliidistub või hukkub, makstakse talle või tema omastele ühekordset toetust samas määras, mis on politseiseadusega ette nähtud politseiametnikule teenistusülesannete täitmisel invaliidistumise või hukkumise korral, kui ei ole kehtestatud suuremat toetusmäära. Toetuse maksab välja jälitusametkond.

(3) Invaliidsus- ja toitjakaotuspension määratakse salajasele koostööle töölepingu alusel kaasatud isiku invaliidistumise või hukkumise korral üldalustel ning pensionile arvutatakse juurde 25 protsenti miinimumpalgast, kui ei ole kehtestatud suuremat pensioni.

(4) Jälitusametkonnad on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, vältimaks ohtu, mis ähvardab salajasele koostööle kaasatud isikute ja nende perekonnaliikmete elu, tervist, au ja väärikust ning vara.

§ 16. Jälitustegevuses kogutud andmete kasutamine

(1) Jälitustegevuse tulemusena saadud andmeid (edaspidi jälitusteave) kasutatakse uurimistoimingute ettevalmistamisel ja tegemisel, kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks, samuti tagaotsitavate isikute tabamiseks ning teadmata kadunud isikute asukoha väljaselgitamiseks. 

(2) Käesoleva seaduse § 9 punktis 5 ja § 10 2. lõikes nimetatud juhtudel kogutud jälitusteavet kasutatakse selle otsuse vastuvõtmisel, milleks teavet koguti. 

(3) Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas sätestatakse kriminaalmenetluse seadustega.

(4) Jälitusteabe kasutamine tõendina kriminaalasjas ei tohi üldjuhul tuua kaasa jälitustegevuse salajaste andmete ning jälitustegevuses osalenud ja sellesse kaasatud isikute avalikustamist.

(5) Jälitusametkondadel ning jälitustegevuses osalenud isikutel on keelatud jälitusteavet kasutada erakondade ning ühiskondlik-poliitiliste ühenduste ja liikumiste huvides või diskrediteerimiseks.

(6) Jälitusteavet võidakse säilitada õppe- ja uurimisotstarbeks.  Teabes sisalduvad isikuandmed ja vajaduse korral ka olustik peavad olema täielikult muudetud, vältimaks jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isikute avalikuks tulemist.

(7) Jälitusametkonnal ei ole õigust esitada kaebust läbivaatavale kohtule materjali või andmeid, mis rikuvad jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isiku õigust hoida koostöö saladuses.

(8) Jälitusteabe säilitamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 17. Õigus tutvuda jälitustegevuses kogutud andmetega

(1) Eesti kodanikul on õigus isiklikult tutvuda jälitusametkondades ja nende arhiivides tema kohta hoitavate andmetega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud õiguste teostamiseks peab Eesti kodanik esitama isiklikult jälitusametkonnale sellekohase kirjaliku avalduse. Jälitusametkond on kohustatud hiljemalt kolme kuu jooksul avalduse saamisest avalduse esitajale vastama, kas ta hoiab avaldaja kohta käivaid andmeid ja teatama vähemalt kaks nädalat ette, millal ja kus saab avaldaja nende andmetega isiklikult tutvuda hiljemalt kolme kuu jooksul, või teatama avaldajale käesoleva seaduse sätete alusel põhjendatud keeldumisest.

(3) Eesti kodanikul ei ole õigust esitada jälitusametkonnale uut avaldust enne ühe aasta möödumist eelmise avalduse esitamisest.

(4) Kui avaldaja ei saanud ilmuda andmetega tutvuma mõjuval põhjusel, võib ta esitada selleks uue avalduse ilma käesoleva paragrahvi 3. lõikes kehtestatud üheaastase tähtajata.

(5) Avaldusele ja vastusele esitatavad nõuded, andmete esitamise korra, samuti nõuded ja korra, kuidas saab oma õigust teostada Eesti kodanik, kes ei ole isiklikult võimeline kirjalikku avaldust esitama või isiklikult ilmuma või kõrvalise abita andmetega tutvuma, kehtestab Vabariigi Valitsus.

(6) Tutvumiseks ei tohi esitada andmeid:
1) teiste isikute eraelu kohta;
2) mis kahjustavad teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;
3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku saladusi või jälitusametkonna ametisaladusi;
4) mis rikuvad jälitustegevuses osalenud või sellesse kaasatud isiku õigust hoida koostöö saladuses ja võivad endast kujutada ohtu nii tema enda kui ka jälitustegevuses osaleva või osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elule, tervisele, aule ja väärikusele ning varale;
5) mis ei käi avaldaja kohta.

(7) Jälitusametkond on kohustatud keelduma esitamast tutvumiseks andmeid:
1) mis on loetletud käesoleva paragrahvi 6. lõikes; 
2) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva paragrahvi 6. lõikes;
3) mis koguti seoses avaldaja poolt toimepandud kuriteoga, mis leidis tõendamist kriminaalmenetluses.

(8) Jälitusametkonnal on õigus keelduda andmete esitamisest, mis on kogutud veel lõpetamata jälitusmenetluse käigus.

§ 18. Kaebused jälitusametkonna tegevuse peale

(1) Igaühel on õigus esitada jälitusametkonna juhile või jälitusametkonna kõrgemalseisvale riigiasutusele kaebusi ja avaldusi jälitusametkonna või jälitusametkonna töötaja ametialase tegevuse kohta. Kui selle tulemusena otsustatakse ümber §-s 17 käsitletud avalduse rahuldamisest keeldumine, siis ei kehti sama paragrahvi 3. lõikes sätestatud üheaastase tähtaja nõue.

(2) Igaühel on õigus pöörduda kohtusse, kui jälitusametkonna või jälitusametkonna ametniku tegevus rikub tema õigusi ja vabadusi.

(3) Eesti kodanikul on õigus pöörduda kohtusse, kui tema suhtes on rikutud käesoleva seaduse § 17 1. lõikes sätestatud õigust ja selle teostamise korda.

§ 19. Kontroll ja järelevalve jälitustegevuse seaduslikkuse üle

(1) Jälitusametkondade kõrgemalseisvad organid kontrollivad nende haldusse kuuluvate ametkondade jälitustegevuse seaduslikkust ja põhjendatust.

(2) Järelevalvet jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse üle teostab prokuratuur.

(3) Järelevalvet käesoleva seaduse § 12 2. lõikes nimetatud jälituse erandtoimingute seaduslikkuse üle teostab riigiprokurör või tema määratud riigiprokuröri asetäitja.

(4) Politseiseaduse §-s 7 nimetatud Riigikogu komisjon kuulab ära kaitsepolitsei peadirektori ja politseipeadirektori aruande § 12 2. lõikes nimetatud jälituse erandtoimingute teostamisest vähemalt üks kord kolme kuu jooksul.

(5) Jälitustegevuseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust kontrollivad riigikontrolör või tema määratud Riigikontrolli ametnik ning rahandusministri määratud ametnik.

(6) Kontrolli või järelevalvet teostavale asutusele või ametiisikule ei esitata andmeid isikute kohta, kes on või olid kaasatud salajasuse alusel jälitustegevusse.

§ 20. Jälitustegevuse finantseerimine

(1) Jälitustegevust finantseeritakse riigieelarvest.

(2) Jälitusametkonna poolt salajasele koostööle kaasatud isikule salajase koostöö ja edastatud teabe eest väljamakstud tasu kuulub maksustamisele tulumaksuga, mille tasub jälitusametkond.

§ 21. Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest

(1) Jälitusametkonna töötaja või jälitustegevusse kaasatud  isik, kes on rikkunud kehtestatud korda või ületanud oma võimupiire, kannab vastutust seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras.

(2) Jälitusametkonna töötaja või jälitustegevusse kaasatud isik kannab seaduses või muudes õigusaktides kehtestatud korras vastutust salajaste või avaldamiseks keelatud andmete avaldamise või levitamise eest.

(3) Muu riigiametnik või kohaliku omavalitsuse ametnik, kes avaldab salastatud teavet jälitustegevuses osalenu või jälitustegevusse kaasatu kohta, kui selleks ei ole jälitusametkonna ning jälitustegevuses osalenu või sellesse kaasatud isiku kirjalikku luba ja ei ole möödunud salastatuse tähtaeg, kannab vastutust seaduses ettenähtud korras.

§ 22. Kriminaalkoodeksi täiendamine

Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539 ja 43, 620) täiendatakse §-ga 1331 järgmises sõnastuses:

"§ 1331. Ebaseaduslik jälitustegevus

(1) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse § 12 1. lõikes loetletud jälituse eritoimingu tunnused, kui selle tegevusega rikuti õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele või õigust kodu puutumatusele –
karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

(2) Tahtliku tegevuse eest isiku või isikute grupi poolt, kellel ei olnud õigust jälitustegevuseks ja kelle tegevuses esinevad jälitustegevuse seaduse § 12 2. lõikes loetletud jälituse erandtoimingu tunnused –
karistatakse rahatrahvi, aresti või vabadusekaotusega kuni viie aastani."

§ 23. Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksi muutmine ja täiendamine

Eesti NSV kriminaalprotsessi koodeksis (ENSV Teataja 1961, 1, 4 ja lisa; 1963, 28, 107; 1966, 20, 121; 1967, 12, 72; 1982, 24, 351; 1984, 16, 179 ja 31, 377; 1985, 9, 126 ja 31, 483; 1986, 6, 65 ja 19, 251; 1988, 6, 68 ja 36, 517; 1989, 28, 373; RT 1990, 22, 274; 1992, 20, 290; RT I 1993, 19, 339; 33, 539; 50, 695 ja 62, 891) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:

1) paragrahvi 48 2. lõike teksti täiendatakse pärast sõnu "ning muude dokumentidega" sõnadega "samuti jälitustegevusega saadud foto, filmi, heli-, video- või muu teabesalvestuse, dokumendi või asjaga";

2) paragrahvi 99 punktis 2 asendatakse sõnad "parandusliku töö asutused ja uurimisisolaatorid" sõnadega "arestimaja, vangistusasutus, eelvangistusmaja ning interneerimislaager";

3) paragrahvi 99 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

"6) Täitevamet – käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kuritegudes";

4) paragrahvi 105 teksti pärast arvu "133" täiendatakse arvuga "1331".

§ 24. Halduskohtumenetluse seadustiku täiendamine

Halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1993, 50, 694) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 17 täiendatakse uue §-ga 171 järgmises sõnastuses:

"§ 171. Jälitusliku erimeetme loa andmise ja tühistamise kord

(1) Jälituse erandtoimingu teostamiseks jälitustegevuse seaduses ettenähtud juhtudel annab või pikendab loa või tunnistab jälituse erandtoimingu teostamise õigustatuks Tallinna Halduskohtu esimees või tema määratud sama kohtu halduskohtunik.

(2) Jälituse erandtoimingu teostamiseks loa andmisel või pikendamisel või jälituse erandtoimingu teostamise õigustatuks tunnistamisel tutvub halduskohtunik jälituse erandtoimingu teostamise taotlemiseks õigustatud ametiisiku sellekohase kirjaliku taotlusega ja vajadusel nõuab taotluse esitajalt täiendavaid seletusi.

(3) Kohtunik vaatab esitatud taotluse läbi ja otsustab ilma viivitusteta kohtuistungit korraldamata.

(4) Jälituse erandtoimingu teostamiseks või selle pikendamiseks loa andmine või sellest keeldumine või jälituse erandtoimingu teostamise õigustatuks tunnistamine või sellest keeldumine peab olema põhjendatud ja see vormistatakse kohtuniku kirjaliku otsusena, mille ärakiri antakse taotluse esitanud ametiisikule.

(5) Jälituse erandtoimingu teostamiseks antud loa tühistab loa andnud Tallinna Halduskohtu esimees või tema määratud sama kohtu halduskohtunik talle laekunud protesti alusel, olles kuulanud ära jälituse erandtoimingu teostamiseks loa saanud jälitusametkonna juhi või tema kohuseid täitva ametiisiku seletused. Loa tühistamine peab olema põhjendatud ja see vormistatakse kohtuniku kirjaliku otsusena, mille ärakiri antakse jälituse erandtoimingu teostamiseks loa saanud jälitusametkonna juhile või tema kohuseid täitvale ametiisikule.";

2) paragrahvi 23 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:

"(3) Käesolevas paragrahvis sätestatud korras võib apellatsioonikaebuse esitada ka halduskohtuniku otsusele jälitusseaduses ettenähtud jälituse erandtoimingu teostamiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta. Apellatsioonikaebuse esitamise õigus on isikul, kelle õigusi jälituse erandtoimingu teostamine rikkus, või jälituse erandtoimingu teostamise taotluse esitanul."

§ 25. Täitemenetluse seadustiku täiendamine

Täitemenetluse seadustikku (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5) täiendatakse §-dega 121 ja 122 järgmises sõnastuses:

"§ 121. Juurdlus kinnipidamiskohtades toimepandud kuritegudes

Täitevamet, arestimaja, vangistusasutus, eelvangistusmaja ja interneerimislaager on juurdlusorganiks nimetatud kinnipidamiskohtades toimepandud kuritegudes.

§ 122. Jälitustegevus kinnipidamiskohtades

Täitevamet, arestimaja, vangistusasutus, eelvangistusmaja ja interneerimislaager korraldavad nimetatud kinnipidamiskohtades jälitustegevust vastavalt jälitustegevuse seadusele."

§ 26. Prokuratuuri seaduse täiendamine

Prokuratuuri seaduse (RT 1993, 11, 184; RT I 1994, 10, 134) § 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

"5) järelevalve jälitusametkondade jälitustegevuse seaduslikkuse üle kooskõlas jälitustegevuse seadusega."

§ 27. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast.

 

 

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.