Teksti suurus:

Muinsuskaitseseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 24, 391

Välja kuulutanud
Vabariigi President
28.03.1994 otsus nr 289

Muinsuskaitseseadus

Vastu võetud 09.03.1994

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Muinsuskaitseseaduse ülesanne on tagada kultuurimälestiste (edaspidi mälestised) säilimine ning reguleerida mälestiste kaitse korraldamisel tekkivaid suhteid.

§ 2. Mälestise mõiste

Mälestis käesoleva seaduse mõistes on riigi kaitse all olev kinnis- või vallasasi, nende osa või asjade kogum, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega või millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, linnaehituslik, arhitektuuriline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus, mille tõttu see on käesolevas seaduses sätestatud korras mälestiseks tunnistatud.

§ 3. Mälestise liigid

(1) Mälestis on kinnis- või vallasmälestis vastavalt asjade liigitusele kinnis- ja vallasasjadeks.

(2) Kinnismälestiseks võivad olla järgmised asjad:
1) muinas- ja keskaegsed asulakohad, linnused, pelgupaigad, kultusekohad, matusepaigad, muistsed põllud, teed, sillad, sadamakohad, veealused rajatised, tööndusega seotud kohad;
2) arhitektuuriajaloolise väärtusega tsiviil-, tööstus-, kaitse- ja kultuseehitised ning nende ansamblid ja kompleksid;
3) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad ehitised;
4) monumentaalkunsti teosed;
5) ajaloolise väärtusega ehitised, mälestusmärgid, kalmistud, paigad (maa-alad), loodusobjektid.

(3) Vallasmälestiseks võivad olla järgmised asjad:
1) kinnismälestisest eemaldatud osad;
2) arheoloogilised leiud, etnograafilised ja ajaloolised asjad ning nende kollektsioonid;
3) kunsti- ja kultuuriloolise väärtusega kujutava ja tarbekunsti teosed ning nende kollektsioonid;
4) teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastavad masinad ja seadmed.

(4) Mälestised liigitatakse arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tehnika- ja ajaloomälestisteks.

§ 4. Muinsuskaitseala

Ajaloolised asulad, nende osad ning looduse ja inimese koostegevuse tulemusel kujunenud alad, mis tervikuna omavad kultuuriväärtust, võidakse tunnistada muinsuskaitsealaks. Muinsuskaitseala on mälestis kui asjade kogum.

§ 5. Mälestise või selle tähise hävitamise või rikkumise keeld

Mälestist või selle tähist on keelatud hävitada või rikkuda. Rikutud mälestise või selle tähise endine seisukord tuleb taastada Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Kui taastamine ei ole võimalik, tuleb kahju hüvitada vastavalt seadusele.

II peatükk
MUINSUSKAITSE KORRALDUS

§ 6. Muinsuskaitset korraldavad organid

Muinsuskaitset korraldavad Kultuuri- ja Haridusministeerium ja kohalikud omavalitsused. Kultuuri- ja Haridusministeerium korraldab muinsuskaitset Riigi Muinsuskaitseameti (edaspidi Muinsuskaitseamet) kaudu.

§ 7. Muinsuskaitseamet

Muinsuskaitseameti ülesanne on muinsuskaitsealase tegevuse juhtimine, mälestiste üle riikliku järelevalve teostamine ja kultuurimälestiste riikliku registri pidamine.

§ 8. Muinsuskaitse nõukogu

(1) Muinsuskaitseameti juures tegutseb muinsuskaitse nõukogu, kuhu kuuluvad eksperdid arheoloogia, etnograafia, arhitektuuri, kunsti-, teadus- ja tehnikaajaloo alalt. Vajaduse korral kaasatakse nõukogu töösse teiste erialade spetsialiste.

(2) Muinsuskaitse nõukogu põhiülesanded on:
1) arvamuse andmine kultuuriväärtusega asja mälestise tunnustele vastavuse kohta;
2) ettepanekute tegemine mälestiste kasutamise korra ja tingimuste kindlaksmääramiseks;
3) mälestiste väärtuse hindamine.

(3) Muinsuskaitse nõukogu põhimääruse kinnitab ning nõukogu koosseisu määrab kultuuri- ja haridusminister.

§ 9. Kohaliku omavalitsuse täitevorgan

(1) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan:
1) peab arvestust oma maa-alal asuvate mälestiste üle;
2) võtab territoriaalplaneerimise, maakasutuse ja muude projektide koostamisel ja kooskõlastamisel arvesse kinnismälestistest ja nende kaitsevöönditest (§ 25) tulenevad muinsuskaitselised nõuded;
3) teeb muinsuskaitseametile ettepanekuid kultuuriväärtusega asjade ajutise kaitse alla võtmiseks;
4) kontrollib mälestistega seotud tööde teostajatel kehtestatud korras välja antud uurimislubade ja litsentside olemasolu;
5) kontrollib mälestistega seotud tööde ja vastavate projektide kooskõlastatust muinsuskaitseametiga;
6) informeerib muinsuskaitseametit käesoleva seaduse rikkumise juhtudest, mälestisi kahjustavatest muutustest ja kultuuriväärtusega leidudest;
7) peatab mälestisi või kultuuriväärtusega leide ohustavad tööd ja muu tegevuse;
8) järgib oma ülesannete ja kohustuste täitmisel muid käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid.

(2) Kohaliku omavalitsuse täitevorgan võib täita muinsuskaitsealaseid riiklikke kohustusi, kui need tulenevad muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsuse volikogu vahelisest lepingust.

§ 10. Muinsuskaitse usaldusmehed

Ühiskondlikel alustel osalevad muinsuskaitses usaldusmehed, kelle õigused ja kohustused määrab kindlaks muinsuskaitseamet.

III peatükk
MÄLESTISEKS TUNNISTAMINE

§ 11. Ajutine kaitse

(1) Muinsuskaitseamet võtab kultuuriväärtusega asja ajutise kaitse alla, et kindlaks teha selle vastavus mälestise tunnustele.

(2) Ajutise kaitse alla võtmisel määratakse kindlaks ajutise kaitse kord.

(3) Ajutise kaitse alla võetud asjade suhtes rakendatakse mälestise kohta käivaid käesolevas seaduses sätestatud nõudeid ja omandikitsendusi. Ajutise kaitse alla võetud asja omanikul (valdajal) on mälestise omaniku (valdaja) õigused.

(4) Ajutise kaitse alla võib asja võtta kuni kuueks kuuks, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 38 nimetatud juhul.

(5) Ajutise kaitse alla võtmine ja kaitse lõpetamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 12. Mälestiseks tunnistamine ja mälestiseks olemise lõpetamine

(1) Asi tunnistatakse mälestiseks, kui see vastab mälestise tunnustele.

(2) Mälestiseks tunnistatud asi on riigi kaitse all vastavalt käesolevale seadusele.

(3) Asi lakkab olemast mälestis, kui see on hävinud või täielikult kaotanud mälestise tunnused ning selle taastamine ei ole võimalik.

(4) Mälestiseks tunnistamise ja mälestiseks olemise lõpetamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 13. Mälestiste arvestus

(1) Andmed mälestise kohta kantakse kultuurimälestiste riiklikku registrisse.

(2) Kinnismälestise asukoht, kitsenduste ulatus ja iseloom kantakse riiklikku maakatastrisse.

§ 14. Mälestise tähistamine

(1) Mälestisi tähistatakse kaitsetahvli, mälestustahvli, mälestuskivi või muu tähisega.

(2) Mälestiste tähistamist kaitsetahvliga korraldab Muinsuskaitseamet.

§ 15. Muinsuskaitsealaks tunnistamine

(1) Muinsuskaitsealaks tunnistamine toimub Kultuuri- ja Haridusministeeriumi ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega, milles näidatakse ära muinsuskaitseala piirid.

(2) Muinsuskaitseala põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid kitsendusi.

IV peatükk
MÄLESTISE SÄILIMISE TAGAMINE. OMANDIKITSENDUSED

§ 16. Omaniku (valdaja) kohustused

Mälestise säilimise tagab omanik (valdaja), kes on kohustatud:
1) mälestist hooldama kaitsekohustuse teatises kindlaks määratud korras;
2) kinni pidama kaitsekohustuse teatises kindlaks määratud kitsendustest;
3) informeerima viivitamatult Muinsuskaitseametit ja kohaliku omavalitsuse täitevorganit mälestist kahjustavatest muutustest, samuti mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt;
4) võimaldama muinsuskaitse järelevalvetöötajal või Muinsuskaitseameti volitatud isikul kokkulepitud ajal mälestist üle vaadata ja uurida;
5) tagama mälestise tähise säilimise ja korrashoiu;
6) teatama muinsuskaitseametile eelnevalt mälestise pärandamisest, piiratud asjaõigustega koormamisest, rendile-, üürile- või hoiuleandmisest.

§ 17. Kaitsekohustuse teatis

(1) Muinsuskaitseamet koostab mälestiseks tunnistamise akti alusel omanikule (valdajale) kaitsekohustuse teatise, milles määratakse kindlaks omaniku (valdaja) kohustused mälestise säilimise tagamiseks, samuti toetused ja soodustused vastavalt käesoleva seaduse §-le 29.

(2) Kaitsekohustuse teatises tuleb ära näidata:
1) mälestise nimetus, asukoht, number, mälestiseks tunnistamise akti nimetus, number ja kuupäev;
2) mälestise seisukord;
3) mälestise hooldamiseks vajalike tööde loetelu;
4) mälestise kasutamise kitsendused (§ 24);
5) kaitsevööndi ulatus ning seal kehtivad kitsendused (§ 25);
6) toetused ja soodustused mälestise säilimise tagamiseks.

(3) Kaitsekohustuse teatis koostatakse vähemalt kolmes eksemplaris, millest ühe saab omanik (valdaja), teise kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja kolmanda Muinsuskaitseamet. Kaitsekohustuse teatises ettenähtud õigused ja kohustused kehtivad teatise allakirjutamise päevast.

(4) Kui kaitsevöönd ulatub naaberkinnisasjale, koostatakse kaitsekohustuse teatis ka naaberkinnisasja omanikule (valdajale).

§ 18. Mälestise valduse üleminek

(1) Vallasmälestise võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud. Notar teatab võõrandaja kulul mälestise võõrandamisest Muinsuskaitseametile.

(2) Mälestise valduse üleminekul läheb mälestise säilimise tagamise kohustus üle uuele omanikule või valdajale, keda omanik peab mälestise olemasolust eelnevalt informeerima.

(3) Senine omanik peab omandajale või uuele valdajale üle andma kaitsekohustuse teatise.

§ 19. Vallasmälestise hoiulepaigutamine

Kui vallasmälestise säilimiseks puuduvad vajalikud tingimused ja kui omanik (valdaja) ei ole määratud tähtaja jooksul kaitsekohustuse teatises nõutavaid abinõusid rakendanud, võib Muinsuskaitseamet korraldada mälestise omanikule (valdajale) tasuta hoiulepaigutamise seniks, kuni omanik (valdaja) tagab mälestise nõuetekohase säilimise.

§ 20. Asjade kogumi säilitamise nõue

Vallasmälestisi, mis koos moodustavad asjade kogumi, on lubatud üksikult võõrandada või pärandada või pärandi jagamisel jaotada ainult Muinsuskaitseameti loal.

§ 21. Vallasmälestise riigist väljaviimise keeld

Vallasmälestist võib riigist välja viia ainult tähtajaliselt Muinsuskaitseameti loal.

§ 22. Vallasmälestise kasutamise kitsendused

Muinsuskaitseameti loata on keelatud:
1) vallasmälestise eemaldamine kinnismälestisest, mille juurde see olemuse järgi kuulub;
2) mälestise restaureerimine, konserveerimine, remontimine või muul viisil mälestise ilme muutmine;
3) kasutamine algsel või muul otstarbel.

§ 23. Kinnismälestise kasutamise kitsendused

(1) Muinsuskaitseameti loata on kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses keelatud:
1) maaharimine, ehitiste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine ning muud mulla- ja ehitustööd;
2) puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine.

(2) Muinsuskaitseameti loata on keelatud kinnismälestise ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, konserveerimine, restaureerimine ja remontimine, mälestisele seda kahjustavate või selle ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

(3) Kinnismälestise ümberpaigutamiseks või selle ilme muutmiseks võib Muinsuskaitseamet loa anda erandjuhul pärast mälestise uurimist, mis teostatakse loa saaja kulul ning Muinsuskaitseameti järelevalve all. Mälestise ümberpaigutamine või selle ilme muutmine toimub kohaliku omavalitsuse täitevorgani teadmisel.

§ 24. Kitsenduste kindlaksmääramine

(1) Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseamet kaitsekohustuse teatises.

(2) Muinsuskaitseamet võib käesoleva seaduse §-des 22 ja 23 sätestatud kitsendusi leevendada. Kinnismälestise puhul kantakse kitsenduste leevendused Muinsuskaitseameti volitatud isiku ühepoolse avalduse ja kaitsekohustuse teatise alusel kinnistusraamatusse. Kinnistamine on lõivuvaba.

(3) Kui mälestis on ümber paigutatud või sellest on eemaldatud osi mälestise säilimist ohustanud hädaseisundi tõttu, tuleb sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile.

§ 25. Kinnismälestise kaitsevöönd

Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

§ 26. Juurdepääs kinnismälestisele

(1) Avalik-õigusliku isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde on igaühel vaba juurdepääs.

(2) Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni.

(3) Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku (valdaja) poolt lubatud ajal ja korras.

(4) Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui sellega ohustatakse mälestist.

§ 27. Ostueesõigus

(1) Vallasmälestise võõrandamisel on riigil ostueesõigus. Vallasmälestise ostueesõigusele kohaldatakse kinnisasja ostueesõiguse sätteid vastavalt asjaõigusseadusele(RT I 1993, 39, 590).

(2) Kinnisasja võõrandamisel, millel kinnismälestis asub, on riigil, seejärel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus. Ostueesõiguse teostamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras.

(3) Riigil ja kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui võõrandamine toimub abikaasale, alanevatele sugulastele ja vanematele.

§ 28. Kinnismälestise sundvõõrandamine

Kui omanik (valdaja) ei taga kinnismälestise säilimist ega pea kinni kasutamise kitsendustest, keelab mälestise teaduslikku uurimist või põhjendamatult ei võimalda juurdepääsu mälestisele, võib Vabariigi Valitsus kinnisasja, millel kinnismälestis asub, üldistes huvides selle omaniku nõusolekuta õiglase ja kohese hüvituse eest võõrandada seaduses sätestatud korras.

§ 29. Omaniku (valdaja) õigused

(1) Mälestise omanikul (valdajal) on õigus saada tasuta Muinsuskaitseametilt või tema kaudu:
1) mälestisega seonduvat teaduslikku ja muud informatsiooni;
2) konsultatsioone mälestise hooldamiseks ja kasutamiseks.

(2) Muinsuskaitseamet on kohustatud omaniku (valdaja) soovil vallasmälestise tasuta hoiule paigutama.

(3) Mälestise omanik (valdaja) võib saada riigieelarvest Muinsuskaitseameti kaudu või valla- või linnaeelarvest toetust mälestise hooldamiseks, konserveerimiseks või restaureerimiseks, samuti valve- ja signalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks. Riigieelarvest toetuse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(4) Kinnismälestise ja selle kaitsevööndis oleva kinnisasja kasutamise kitsendused kompenseeritakse vastavalt seadustele maa maksustamishinna vähendamise või maamaksust vabastamisega.

(5) Vabariigi Valitsus võib mälestise omanikule (valdajale) kehtestada muid soodustusi.

V peatükk
KULTUURIVÄÄRTUSEGA LEID

§ 30. Kultuuriväärtusega leiu mõiste

(1) Kultuuriväärtusega leid on maa seest, selle pinnalt, rajatistest, veest või veekogude põhjaladestustest leitud looduslik või ajaloolise, arheoloogilise, teadusliku, kunstilise või muu kultuuriväärtusega vallasasi, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

(2) Kultuuriväärtusega leid kuulub riigile.

(3) Kultuuriväärtusega leiu suhtes rakendatakse asjaõigusseaduse paragrahv 105 sätteid.

§ 31. Kultuuriväärtusega leiu ajutine kaitse

Kultuuriväärtusega leid loetakse ajutise kaitse all olevaks selle leidmise hetkest.

§ 32. Leidja kohustused

(1) Käesoleva seaduse § 30 1. lõikes nimetatud asja leidja on kohustatud säilitama leiukoha muutumatul kujul ning leiust viivitamatult teatama Muinsuskaitseametile ja kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Leidjal on õigus jääda anonüümseks.

(2) Leitud asi tuleb kuni Muinsuskaitseametile üleandmiseni jätta leiukohta. Leitud asja võib leiukohast eemaldada ainult juhul, kui tekib oht asja säilimisele. Seda ei tohi puhastamise, haljastamise, murdmise või muul teel rikkuda ega selle üksikuid osi üksteisest eemaldada.

§ 33. Õigus tasule

(1) Käesoleva seaduse § 30 1. lõikes nimetatud asja leidjal on õigus saada tasu asja pooles väärtuses. Asja väärtuse määrab kindlaks Muinsuskaitseamet muinsuskaitse nõukogu ettepanekul. Tasu maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Tasu ei maksta isikule, kelle kohustuste hulka kuulub käesoleva seaduse § 30 1. lõikes nimetatud asjade otsimine või väljakaevamine, samuti mälestiste uurimine või järelevalve nende üle.

VI peatükk
MÄLESTISE KAITSE TAGAMINE MÄLESTISEGA SEOTUD TÖÖDE TEGEMISEL JA PROJEKTEERIMISEL

§ 34. Mälestise uurimine

(1) Mälestise uurimist, mis toob kaasa selle muutuse, võib teostada ainult Muinsuskaitseameti loal ja kohaliku omavalitsuse täitevorgani teadmisel. Selliste uurimistööde programmid tuleb esitada Muinsuskaitseametile.

(2) Mälestise omanik on kohustatud uurimistööde tegemist lubama, kui temale hüvitatakse nende töödega tekitatav kahju.

§ 35. Mälestise konserveerimine, restaureerimine, remont

(1) Mälestise konserveerimine, restaureerimine ja remont võib toimuda ainult projekti alusel ja vajadusel erialaspetsialisti järelevalve all.

(2) Mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi lähteülesanded ja projektid, samuti mälestisega seotud mulla- ja ehitustööde lähteülesanded ja projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

(3) Muinsuskaitseametil on õigus nõuda enne käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud tööde alustamist mälestises arheoloogiliste kaevamiste või muude uuringute läbiviimist tööde tellija kulul.

(4) Mälestise konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte võib koostada ja nimetatud töid teostada ainult kehtestatud korras välja antud litsentsi alusel.

§ 36. Ehitus- ja muude tööde teostamise tingimused

(1) Ehitus-, maaparandus-, tee- ja muid mälestist ohustada võivaid töid tehakse Muinsuskaitseameti loal tingimustel, mis tagavad mälestise säilimise.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tööde teostamise loa taotleja on kohustatud:
1) tellima ja finantseerima mälestise võimalikku kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused;
2) informeerima tööde teostajat mälestise olemasolust ja sellega seonduvatest kitsendustest.

(3) Mälestise säilimise eest seda ohustavate tööde tegemise ajal vastutab tööde teostaja, käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmisel aga loa taotleja.

(4) Kinnisasjas, kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ilmsiks tulla seni teadmata kultuuriväärtusega leid, tuleb enne tööde alustamist läbi viia uuringud. Uuringud viiakse läbi loa taotleja kulul.

§ 37. Ehitus- ja muude tööde seiskamine

Kui tööde käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde teostaja kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja kohaliku omavalitsuse täitevorganit.

§ 38. Ehitus- ja muude tööde peatamine

(1) Käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud asjade avastamise korral on Muinsuskaitseametil õigus peatada tööd kuni kaheks nädalaks, et teha kindlaks asja vastavus mälestise tunnustele.

(2) Tööde peatamisega tekitatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja korras.

§ 39. Loa taotlemine mälestise nähtavust kahjustava ehitise rajamiseks

(1) Isik, kes soovib rajada ehitist, mis takistaks mälestise vaatlemist, moonutaks selle proportsioone või kahjustaks mälestise kujunemise või rajamise tagajärjel moodustunud keskkonda, peab taotlema luba Muinsuskaitseametilt.

(2) Kui luba ei taotletud, on Muinsuskaitseametil õigus peatada ehitustööd kaheks nädalaks. Kui selle aja jooksul ilmnevad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud takistused, tuleb ehitajal taastada endine olukord.

§ 40. Muinsuskaitsenõuetega vastuolus oleva tegevuse peatamine

Muinsuskaitseamet ja kohaliku omavalitsuse täitevorgan on kohustatud viivitamatult peatama kõik tööd ja igasuguse tegevuse, mis ohustaks mälestist või kultuuriväärtusega leidu või on muul viisil vastuolus käesoleva seadusega.

VII peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 41. Vastutus

Isikud, kes on süüdi käesoleva seaduse rikkumises, kannavad tsiviil-, kriminaal- või haldusvastutust vastavalt seadusele.

§ 42. Muudatused haldusõiguserikkumiste seadustikus

Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 165 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad «ajaloo- ja»;

2) paragrahv 210 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

Ǥ 210. Muinsuskaitseasutuste ametnikud

(1) Muinsuskaitseasutuste ametiisikud arutavad käesoleva seadustiku §-s 165 loetletud haldusõiguserikkumiste asju.

(2) Halduskaristuse määramise õigus on:
1) Riigi Muinsuskaitseameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt selleks volitatud osakonnajuhatajal ja järelevalvetöötajal;
2) juriidilise isiku õigustes tegutseva muinsuskaitseala juhatajal, tema asetäitjal ja kaitseala juhataja selleks volitatud järelevalvetöötajal.»

§ 43. Muudatused kriminaalkoodeksis

Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202) § 198 pealkirjast ja tekstist jäetakse välja sõnad «ajaloo- või».

§ 44. Muudatused Eesti NSV maakoodeksis

Eesti NSV maakoodeksis (ENSV Teataja 1970, 33, lisa; 1980, 39, 568; 1981, 25, 359; 1983, 12, 146; 1984, 16, 180; 49, 577; 1985, 27, 452; 1988, 25, 295; RT I 1993, 72/73, 1021) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 165 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«§ 165. Looduse üksikelemendid, üksikobjektid, loodus- ja kultuurimälestised»;

2) paragrahvi 165 3. lõikest jäetakse välja sõnad «ajaloo- ja».

§ 45. Eesti NSV seaduse «Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» osaliselt kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV seadus «Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» (ENSV Teataja 1977, 51, 647; 1984, 20, 232) tunnistatakse kehtetuks ajaloo-, arheoloogia-, linnaehitus- ja arhitektuuri- ning kunstimälestiste osas.

§ 46. Seaduse rakendamine

(1) Seaduse «Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» alusel kohalike omavalitsuste täitevorganite otsustega kinnitatud kohaliku tähtsusega ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjad tuleb Muinsuskaitseametile üle anda kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.

(2) Seaduse «Ajaloo- ja kultuurimälestiste kaitse ja kasutamise kohta» alusel vabariikliku ja kohaliku tähtsusega ajaloo- ja kultuurimälestiste nimekirjadesse kantud objektid peab Muinsuskaitseamet üle vaatama ja kindlaks tegema nende vastavuse mälestise tunnustele ühe aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates. Nimekirjades olevad objektid kas tunnistatakse mälestisteks või lõpetatakse nende kaitse.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud Tallinna vanalinna riiklik kaitsetsoon, linnade ja alevite ajalooliste keskuste kaitsetsoonid ning Rebala ajaloolis-kultuuriline kaitsealune territoorium on muinsuskaitsealad vastavalt käesoleva seaduse §-le 4. Nende põhimäärused tuleb vastavusse viia käesoleva seadusega ühe aasta jooksul seaduse jõustumisest arvates.

  Riigikogu esimees Ülo NUGIS

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json