Teksti suurus:

Patendiseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 25, 406

Välja kuulutanud
Vabariigi President
30.03.1994 otsus nr 294

Patendiseadus

Vastu võetud 16.03.1994

I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse eesmärk

Käesolev seadus reguleerib suhteid, mis tekivad seoses patentse leiutise õiguskaitsega (edaspidi patendikaitse) Eesti Vabariigis.

§ 2. Patendikaitset sätestavad õigusaktid

Patendikaitset sätestatakse käesoleva seadusega, teiste seadustega ning nende alusel ja täitmiseks väljaantud Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja Riigi Patendiameti (edaspidi Patendiamet) õigusaktidega.

§ 3. Eesti Vabariigi ja välisriikide füüsiliste ja juriidiliste isikute õiguste ja kohustuste võrdsus

Eesti Vabariigi ja välisriigi füüsilistele ja juriidilistele isikutele (edaspidi isikud) kehtivad käesolevas seaduses ettenähtud õigused ja kohustused võrdsetel alustel, kui Eesti Vabariigi seadustest või Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutest ei tulene teisiti.

§ 4. Välislepingute rakendamine

Kui käesolev seadus on vastuolus välislepinguga, kohaldatakse välislepingu sätteid.

II peatükk
PATENDIKAITSE JA PATENTSUS

§ 5. Patendikaitse

(1) Leiutist kaitstakse Eesti Vabariigi patendiga (edaspidi patent), kui leiutis vastab käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud patentsuse kriteeriumidele.

(2) Patent tõendab autorsust, prioriteeti ja patendiomaniku ainuõigust leiutisele.

§ 6. Leiutise objekt

(1) Leiutise objektiks võib olla seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel.

(2) Leiutise objekt ei ole:
1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;
2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;
3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;
4) tingmärk;
5) arvutialgoritm ja -programm;
6) disainilahendus;
7) info lihtne esitamine;
8) taimesort ja loomatõug.

§ 7. Mittepatenditavad leiutised

Patendiga ei kaitsta:
1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;
2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;
3) mikrolülituste topoloogiat;
4) aineid, mis on saadud aatomituuma lõhustamise teel, nende saamise ja kasutamise meetodeid.

§ 8. Patentsuse kriteeriumid

(1) Leiutis on patentne, kui see on uus, omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.

(2) Leiutis on uus, kui see erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikkusele teatavaks saanud kirjaliku või suulise kirjeldamise kaudu, kasutamise läbi või mis tahes muul viisil. Uudsuse kindlaksmääramisel võetakse arvesse ka Patendiametile varem esitatud patenditaotluste ja kasuliku mudeli seaduse kohaselt esitatud kasuliku mudeli registreerimise taotluste sisu vastavalt nende esitamise kuupäevale või prioriteedinõude puhul prioriteedikuupäevale tingimusel, et patenditaotlused on käesoleva seaduse § 24 järgi ja kasuliku mudeli registreerimise taotlused kasuliku mudeli seaduse § 33 järgi avaldatud.

(3) Tehnika taseme kindlaksmääramisel ei võeta arvesse teavet, mille on 12 kuu jooksul enne patenditaotluse esitamise kuupäeva või prioriteedinõude puhul enne prioriteedikuupäeva avalikustanud isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus patendile, või muu isik, kes on saanud teabe mainitud isikult kas tema tahte kohaselt või vastaselt.

(4) Leiutisel on leiutustase, kui see vastava ala asjatundja jaoks endastmõistetavalt ei tulene tehnika tasemest.

(5) Leiutis on tööstuslikult kasutatav, kui seda saab toota või kasutada majanduses.

§ 9. Leiutise ühtsus

(1) Patenditaotlus võib sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni.

(2) Kui patenditaotlus sisaldab mitut üksteisest sõltumatut leiutist, võib patenditaotleja Patendiameti ettepanekul või omal algatusel need üksteisest eraldada ja esitada Patendiameti poolt määratud tähtaja jooksul iseseisvad patenditaotlused käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 järgi.

§ 10. Patendikaitse ulatus ja patendinõudlus

(1) Patendikaitse ulatus määratakse kindlaks patendinõudluse sisuga. Patendinõudluse tõlgendamisel kasutatakse leiutiskirjeldust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.

(2) Patendinõudlus on leiutise, millele taotletakse patendikaitset, olemuse selge, täpne ja lühike sõnaline väljendus. Leiutise olemus esitatakse patendinõudluses leiutise oluliste tunnuste kogumina. Patendinõudlus on ühe- või mitmepunktiline.

§ 11. Prioriteet

(1) Prioriteet on esimesena patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitanud isiku eelisõigus taotleda leiutisele patendikaitsest. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäevast alates on mainitud isikul eelis teise isiku ees, kes esitab patenditaotluse sama leiutise kohta hiljem. Esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse Patendiametile esitamise kuupäev loetakse prioriteedikuupäevaks.

(2) Kui patenditaotlus on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul pärast esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi:
1) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni ükskõik millises liikmesriigis;
2) esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga mitteühinenud riigis, kui see riik tagab samad tingimused Eesti Vabariigis esitatud esmasele patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele.

(3) Patenditaotlusele, mis on esitatud leiutise olemust muutvate varasema patenditaotluse paranduste ja täienduste põhjal, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi nende paranduste ja täienduste Patendiametile esitamise kuupäeva järgi.

(4) Patenditaotlusele, mis on eraldatud varasemast patenditaotlusest, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema patenditaotluse prioriteedikuupäeva järgi.

(5) Patenditaotlusele, mis on esitatud Patendiametile 12 kuu jooksul sama patenditaotleja poolt sama leiutise kohta, võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi tingimusel, et varasemat patenditaotlust või kasuliku mudeli registreerimise taotlust ei ole avaldatud ja selle alusel ei ole esitatud prioriteedinõuet mõnele muule patenditaotlusele või kasuliku mudeli registreerimise taotlusele. Kui varasem patenditaotlus on menetluses, siis loetakse varasem patenditaotlus tagasivõetuks.

(6) Patenditaotlusele võib prioriteedinõude esitamisel määrata prioriteedi mitme varem esitatud patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva järgi.

(7) Patenditaotleja peab esitama prioriteedinõude patenditaotluses. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid esitatakse kas patenditaotluses või nelja kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

III peatükk
PATENDI TAOTLEMISE ÕIGUS

§ 12. Õigus patendile

(1) Õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks on leiutise autoril ja tema õigusjärglasel.

(2) Kui leiutis on loodud lepingukohustuste või tööülesannete täitmisel, on õigus taotleda patenti ja saada patendiomanikuks autoril või muul isikul vastavalt lepingule või töölepingule.

§ 13. Leiutise autor

(1) Leiutise autor (edaspidi autor) on füüsiline isik, kes oma leiutustegevusega on loonud leiutise.

(2) Kui leiutis on loodud mitme füüsilise isiku ühise leiutustegevuse tulemusena, tekib nende ühisautorsus.

(3) Ühisautorsuse korral kasutavad autorid kõiki autorsusest tulenevaid õigusi ühiselt, kui nende vahel ei ole sõlmitud kirjalikku kokkulepet, mis näeb ette teisiti.

(4) Kui kaks või enam isikut taotlevad patenti samale leiutisele üksteisest sõltumata ja autoritena on ära näidatud erinevad füüsilised isikud, siis loetakse autoriks see füüsiline isik, kes on näidatud autorina varem esitatud või varasema prioriteedikuupäevaga patenditaotluses, kui seda patenditaotlust ei ole tagasi võetud või Patendiamet ei ole seda tagasi lükanud.

(5) Ühel ja samal kuupäeval sama leiutise kohta esitatud või sama prioriteedikuupäevaga patenditaotluste puhul loetakse patendi väljaandmisel autoreiks nendes patenditaotlustes autorina näidatud füüsilised isikud.

(6) Autorsus on võõrandamatu ja tähtajatu.

(7) Autoril on õigus autorinimele ja ta võib:
1) nõuda oma nime autorina avalikustamist;
2) keelata oma nime autorina avalikustamise;
3) tühistada igal ajahetkel oma nime avalikustamise keelu.

(8) Autoril on õigus saada õiglast tulu leiutisest saadava tulu arvel.

(9) Autori varalised õigused on võõrandatavad ja pärandatavad.

IV peatükk
PATENDIOMANIKU AINUÕIGUS

§ 14. Patendiomanik

(1) Patendiomanik on isik, kellel on täielik õiguslik võim (ainuõigus) patendi üle. Patendiomanikul on õigus patenti vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

(2) Patendiomanikuks loetakse isik, kelle kohta riiklikku patendiregistrisse on patendiomanikuna tehtud viimane kanne.

(3) Patendiomaniku ainuõigust võib piirata vaid käesoleva seadusega või teiste isikute õigustega.

§ 15. Patendiomaniku ainuõigus

Patendiomaniku ainuõigus seisneb selles, et mitte keegi ei tohi patendi kehtivuse ajal patendiomaniku loata:
1) vallata, kasutada või käsutada patenti;
2) valmistada, kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud tooteid või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel;
3) valmistada, müüa või pakkuda müügiks patendiga kaitstud toote olulisi komponente või omandada ja eksportida neid toote valmistamiseks või koostamiseks, välja arvatud juhud, kui komponentideks on muud iseseisvad tooted;
4) kasutada või pakkuda kolmandatele isikutele kasutamiseks patenditud meetodit;
5) kasutada, levitada, müüa või pakkuda müügiks patenditud meetodil valmistatud toodet või omandada (sh. importides) neid tooteid eelnimetatud eesmärkidel.

§ 16. Patendiomaniku ainuõigust mitterikkuvad toimingud

Patendiomaniku ainuõiguse rikkumiseks ei loeta:
1) patenditud leiutise kasutamist teiste maade laevade pardal (keres, masinates, taglases, aparaatides jm. varustuses), kui need laevad ajutiselt või juhuslikult asuvad Eesti Vabariigi vetes ja kui leiutist kasutatakse ainult laeva tarbeks;
2) patenditud leiutise kasutamist teiste maade õhu- ja maismaasõidukite või nende abiseadmete konstruktsioonis või sõidukite ja seadmete käitamisel, kui need sõidukid asuvad ajutiselt või juhuslikult Eesti Vabariigis;
3) patenditud leiutise kasutamist leiutist ennast puudutavates katsetustes;
4) patenditud leiutist sisaldava ravimi ühekordset valmistamist arstitähe alusel apteegis ja selle kasutamist;
5) patenditud leiutise eraviisilist kommertseesmärgita kasutamist, kui see ei kahjusta patendiomaniku huve;
6) patendiomaniku poolt või tema loal patenditud leiutise kasutamist, levitamist, müüki või müügiks pakkumist Eesti Vabariigis.

§ 17. Varemkasutamisõigus

(1) Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele patenditaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja patenditaotlejast sõltumatult, võib jätkata leiutise kasutamist, säilitades kasutamise üldiseloomu endisena. Kasutamine on heauskne, kui kasutaja ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutisele kavatsetakse esitada patenditaotlus.

(2) Varemkasutamisõigus kuulub ka isikule, kes heauskselt on teinud olulisi ettevalmistusi leiutise tööstuslikuks kasutamiseks Eesti Vabariigis.

(3) Varemkasutamisõigus võib üle minna teisele isikule ainult koos ettevõttega, kus varemkasutamisõigus on tekkinud või kus seda kavatseti kasutada.

§ 18. Ajutine kaitse

(1) Leiutis saab ajutise kaitse patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates kuni patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevani.

(2) Teist isikut, kes alustab või jätkab leiutise kasutamist pärast käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud patenditaotluse avaldamist, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.

(3) Teist isikut, kes on alustanud leiutise kasutamist patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse avaldamise kuupäeva vahelisel ajal, ei loeta patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks, kui ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et leiutise kohta on esitatud patenditaotlus, ning kui patenditaotleja ei ole talle kirjalikult teatanud patenditaotluse esitamisest enne selle patenditaotluse avaldamist Patendiameti poolt. Teine isik, kellele patenditaotleja on teatanud patenditaotluse esitamisest, loetakse pärast patendi väljaandmise teate avaldamist patendiomaniku ainuõiguse rikkujaks patenditaotluse esitamise teate saamise kuupäevast arvates, kui tal ei ole käesoleva seaduse § 17 kohaselt varemkasutamisõigust.

(4) Ajutise kaitse ulatus määratakse kindlaks avaldatud patenditaotluses oleva patendinõudluse sisuga. Pärast patendi väljaandmist täpsustatakse ajutise kaitse ulatust väljaantud patendi patendinõudluse järgi.

V peatükk
PATENDITAOTLUS JA SELLE MENETLUS

§ 19. Patenditaotlus

(1) Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
1) patendi saamise avaldus, milles on andmed patenditaotleja ja autori kohta ning leiutise nimetus;
2) leiutiskirjeldus, milles leiutise olemus on avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;
4) joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses;
5) mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on mikroorganismi tüvi või leiutis eeldab uue mikroorganismi tüve kasutamist;
6) leiutise olemuse lühikokkuvõte;
7) riigilõivu tasumist tõendav dokument;
8) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse Eesti patendivoliniku kaudu.

(2) Nõuded patenditaotluses sisalduvate dokumentide vormi ja sisu kohta kehtestab Patendiamet.

(3) Patenditaotlus esitatakse eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles.

§ 20. Patenditaotluse esitamine

(1) Patenditaotlus esitatakse Patendiametile.

(2) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse ning ajada patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ise või Eesti Vabariigis elukohta ja Eesti kodakondsust omava Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik) kaudu. Patendivoliniku volitused määratakse kindlaks patenditaotleja poolt antud volikirjas.

(3) Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad Eesti Vabariigis patendi taotlemise ja patendi jõushoidmisega seotud asju ainult patendivoliniku kaudu. Patenditaotleja volitab patendivoliniku patenditaotluse esitamisel või kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

(4) Riigilõiv tasutakse patenditaotluse esitamisel või ühe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

(5) Üle 10-punktilise patendinõudluse puhul tasutakse alates 11. punktist iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv.

§ 21. Patenditaotluse võtmine menetlusse

(1) Patendiamet kontrollib patenditaotluse saabumisel käesoleva seaduse §-s 19 ettenähtud dokumentide olemasolu.

(2) Patendiamet keeldub patenditaotlust menetlusse võtmast ja tagastab selle, kui:
1) puudub patendi saamise avaldus või selles ei ole nimetatud patenditaotlejat või patendi saamise avaldus ei ole esitatud eesti keeles;
2) puudub leiutiskirjeldus;
3) leiutiskirjeldus ei ole eesti keeles ja puudub tõlge ning seda ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist;
4) puudub joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses, ja seda ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist;
5) puudub riigilõivu tasumist tõendav dokument ja seda ei ole esitatud ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist;
6) ei ole täidetud käesoleva seaduse § 20 3. lõikes sätestatud nõudeid.

(3) Patenditaotluse tagastamisel makstakse riigilõiv tagasi.

(4) Patendiamet annab menetlusse võetud patenditaotlusele numbri ning teatab patenditaotlejale kirjalikult patenditaotluse esitamise kuupäeva ja patenditaotluse numbri.

§ 22. Patenditaotluse eelmenetlus

(1) Patendiamet kontrollib:
1) patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu;
2) leiutise objekti;
3) leiutise ühtsust.

(2) Patendiamet kontrollib prioriteedinõude olemasolul seda tõendavaid dokumente.

(3) Patendiamet teatab patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu puuduste või patenditaotluse ekspertiisi takistavate muude asjaolude ilmnemisel nendest kirjalikult patenditaotlejale ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või selgituste andmiseks.

(4) Patendiamet määrab kindlaks patenditaotluse prioriteedikuupäeva.

(5) Patendiamet alustab ekspertiisi, kui patenditaotlus vastab käesoleva seaduse §-de 6, 7, 9 ja 19 sätetele.

(6) Patendiamet teeb patenditaotluse tagasilükkamise otsuse, kui leiutise objekt ei vasta käesoleva seaduse §-de 6 või 7 sätetele või patenditaotleja jätab patenditaotluse dokumentide vormi ja sisu puudused kõrvaldamata või selgitused andmata. Patendiamet teatab patenditaotlejale patenditaotluse tagasilükkamise otsusest kirjalikult.

§ 23. Patenditaotluse ekspertiis

(1) Patendiamet kontrollib ekspertiisi käigus leiutise vastavust patentsuse kriteeriumidele käesoleva seaduse § 8 järgi.

(2) Patenditaotleja võib esitada Patendiametile 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu artikli 15 5. lõike kohaselt nõude rahvusvahelist tüüpi otsingu tegemiseks. Patenditaotleja tasub nõude esitamisel riigilõivu ja rahvusvahelist tüüpi otsingu tasu.

(3) Patendiamet võib nõuda patenditaotlejalt suulist või kirjalikku selgitust ja patendinõudluse, leiutiskirjelduse, joonise või muu illustreeriva materjali ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte parandamist või täiendamist. Patendiamet määrab selgituste andmiseks või paranduste ja täienduste esitamiseks tähtaja kahest kuust kuni kuue kuuni.

(4) Patendiametil on õigus nõuda patenditaotlejalt tema analoogsete patenditaotluste kohta teiste riikide patendiametite otsuste koopiaid ja vahetada teiste riikide patendiametitega teavet patenditaotluse kohta.

(5) Patendiamet teeb pärast patenditaotluse ekspertiisi lõpetamist patendi väljaandmise otsuse või keeldub patenti välja andmast, tehes patenditaotluse tagasilükkamise otsuse ning teatab sellest patenditaotlejale kirjalikult.

§ 24. Patenditaotluse avaldamine

(1) Pärast 18 kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast ja prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast paneb Patendiamet patenditaotluse avalikuks tutvumiseks välja, teatades sellest patenditaotlejale kirjalikult. Patendiamet avaldab patenditaotluse avalikuks tutvumiseks väljapaneku teate oma ametlikus väljaandes.

(2) Patenditaotleja nõudmisel pannakse patenditaotlus avalikuks tutvumiseks välja enne käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tähtaja möödumist.

(3) Patenditaotlust ei panda välja avalikuks tutvumiseks, kui:
1) patenditaotlus on tagasi võetud või see on loetud tagasivõetuks;
2) patenditaotlus on tagasi lükatud;
3) patenditaotluse menetlus on peatatud.

(4) Patenditaotluse avalikuks tutvumiseks väljapaneku teate avaldamise kuupäev loetakse patenditaotluse avaldamise kuupäevaks.

§ 25. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine

(1) Patenditaotleja võib menetluse käigus teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.

(2) Parandused ja täiendused muudavad leiutise olemust, kui need sisaldavad leiutise olulisi tunnuseid, mida ei olnud leiutiskirjelduses, joonisel või muus illustreerivas materjalis patenditaotluse esitamise kuupäeval.

(3) Patendiamet teeb leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste puhul otsuse nende tagasilükkamise kohta, teatades sellest patenditaotlejale kirjalikult.

(4) Pärast patenditaotluse avaldamist käesoleva seaduse § 24 järgi ei saa patenditaotleja teha patendikaitse ulatust laiendavaid parandusi ja täiendusi.

(5) Pärast käesoleva seaduse § 23 5. lõike kohast Patendiameti otsust võib patenditaotleja teha patenditaotluses parandusi ja täiendusi kahe kuu jooksul nimetatud otsuse kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu. Riigilõivu ei tasuta, kui parandus puudutab ilmseid kirja- ja arvutusvigu. Patendiametil on õigus esitatud paranduste ja täienduste alusel teha uus otsus.

(6) Patendiamet võib menetluse käigus patenditaotlejaga kooskõlastamata teha patenditaotluse dokumentides üksnes redaktsioonilisi parandusi. Leiutise olemuse lühikokkuvõtet võib muuta patenditaotlejaga kooskõlastamata.

§ 26. Patenditaotluse tagasivõtmine

(1) Patenditaotleja võib esitada patenditaotluse tagasivõtmise nõude ja võtta tagasi menetluses oleva patenditaotluse. Patenditaotluse dokumente ei tagastata.

(2) Kui patenti taotleb mitu isikut, saab patenditaotluse tagasivõtmise nõude esitada nende kõigi nõusolekul.

(3) Patendiamet loeb patenditaotluse tagasivõetuks:
1) kui patenditaotleja ei ole vastanud eelmenetluse käigus Patendiameti nõudmisele anda selgitusi või parandada või täiendada patenditaotluse dokumente kolme kuu jooksul käesoleva seaduse § 22 3. lõike kohaselt määratud tähtajast arvates;
2) kui patenditaotleja ei ole vastanud ekspertiisi käigus Patendiameti nõudmisele anda selgitusi või parandada või täiendada patenditaotluse dokumente käesoleva seaduse § 23 3. lõike kohaselt määratud tähtajaks;
3) kui patenditaotleja ei ole tasunud riigilõivu tähtajaks;
4) käesoleva seaduse § 11 5. lõikes sätestatud juhul.

§ 27. Patenditaotluse menetluse peatamine

(1) Kui patenditaotleja jätab eelmenetluse käigus käesoleva seaduse § 22 3. lõike kohaselt määratud tähtajaks vastamata, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse. Patenditaotluse menetlust jätkatakse, kui patenditaotleja vastab kolme kuu jooksul nimetatud tähtajast arvates ja tasub riigilõivu.

(2) Kui patenditaotluses on rikutud leiutise ühtsust, peatab Patendiamet patenditaotluse menetluse tähtajani, mis on määratud käesoleva seaduse § 9 2. lõike kohaselt patenditaotlejale iseseisvate patenditaotluste esitamiseks.

(3) Kui patenditaotleja on esitanud käesoleva seaduse § 23 2. lõike kohaselt nõude rahvusvahelist tüüpi otsingu tegemiseks, võib Patendiamet peatada patenditaotluse menetluse kuni nimetatud otsingu tulemuste saabumiseni Patendiametisse.

(4) Patenditaotluse menetluse peatamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult.

§ 28. Patenditaotluse menetluse lõpetamine

(1) Patendiamet lõpetab tagasivõetud või tagasivõetuks loetud patenditaotluse menetluse.

(2) Patenditaotluse menetluse lõpetamisest teatatakse patenditaotlejale kirjalikult.

§ 29. Patenditaotluse menetluse taastamine

(1) Patenditaotleja võib nõuda patenditaotluse menetluse taastamist, kui Patendiamet on lõpetanud patenditaotluse menetluse, lugedes patenditaotluse käesoleva seaduse § 26 3. lõike punktide 1 või 2 kohaselt tagasivõetuks tingimusel, et nimetatud sätetes loetletud toimingud jäid sooritamata vääramatu jõu või patenditaotlejast ja teda esindavast patendivolinikust sõltumatu muu takistuse tõttu.

(2) Patendiamet taastab patenditaotluse menetluse, kui patenditaotleja tõendab takistuse olemasolu ja sooritab ettenähtud toimingud kahe kuu jooksul pärast takistuse kadumist ja tasub riigilõivu.

(3) Patenditaotluse menetluse taastamise nõuet saab esitada ühe aasta jooksul sooritamata jäänud toimingu tähtajast arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõike sätted ei laiene käesoleva seaduse §-le 42.

§ 30. Patendiameti otsuste vaidlustamine patenditaotluse menetluse käigus

(1) Patenditaotleja võib vaidlustada Patendiameti otsuse Eesti Vabariigi kaubamärgiseaduse (RT 1992, 35, 459) kohaselt moodustatud tööstusomandi apellatsioonikomisjonis (edaspidi apellatsioonikomisjon) või kohtus.

(2) Patenditaotleja võib esitada kaebuse apellatsioonikomisjonile kahe kuu jooksul otsuse tegemise kuupäevast arvates, tasudes riigilõivu.

(3) Apellatsioonikomisjonil on õigus:
1) jätta kaebus rahuldamata ja Patendiameti otsus muutmata;
2) muuta või tühistada Patendiameti otsus ja teha uus otsus;
3) tühistada Patendiameti otsus ja kohustada Patendiametit menetlust jätkama.

(4) Kaebuse rahuldamisel makstakse riigilõiv tagasi.

(5) Kaebuse osalisel rahuldamisel määrab apellatsioonikomisjon tagastatava riigilõivu suuruse.

§ 31. Patenditaotluse menetluse lõppemine

Patenditaotluse menetlus lõpeb leiutise kandmisega riiklikku patendiregistrisse ja patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamisega.

VI peatükk
RAHVUSVAHELINE PATENDITAOTLUS

§ 32. Rahvusvahelise patenditaotluse mõiste

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse all mõistetakse 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (edaspidi patendikoostööleping) alusel esitatud patenditaotlust.

(2) Patendiamet on vastavalt patendikoostöölepingu 2. artikli määratlusele vastuvõttev amet, märgitud amet ja väljavalitud amet.

(3) Patendiamet on vastuvõtvaks ametiks Eesti kodanike või Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omavate isikute rahvusvahelistele patenditaotlustele.

(4) Rahvusvaheline patenditaotlus koostatakse patendikoostöölepingu ja selle rakendamise määruste ja administratiivjuhendite kohaselt ning esitatakse Patendiametile kui vastuvõtvale ametile inglise või saksa keeles, tasudes riigilõivu ja patendikoostöölepinguga ettenähtud tasud.

(5) Patendiamet on märgitud või väljavalitud ametiks nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud või väljavalitud riigiks on Eesti Vabariik.

(6) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse võrdseks käesoleva seaduse §-de 19 ja 20 kohaselt esitatud patenditaotlustega.

(7) Rahvusvaheline patenditaotlus, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik, loetakse Patendiametile esitatuks rahvusvahelise esitamise kuupäeval, mille on määranud patendikoostöölepingu järgne vastuvõttev amet.

(8) Patendiamet teeb ekspertiisi nendele rahvusvahelistele patenditaotlustele, milles märgitud riigiks on Eesti Vabariik.

§ 33. Rahvusvahelise patenditaotluse menetluse erisused

(1) Rahvusvahelise patenditaotluse menetlusse võtmiseks peab patenditaotleja 20 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse eestikeelse tõlke ja tasuma riigilõivu.

(2) Kui patenditaotleja on valinud 19 kuu jooksul, arvates prioriteedikuupäevast, Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks, peab ta käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tõlke esitama ja riigilõivu tasuma 30 kuu jooksul prioriteedikuupäevast arvates.

(3) Patenditaotlejale võidakse põhjendatud juhtudel anda käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamiseks kaks kuud lisaaega, kui ta tasub tõlke esitamisel täiendava riigilõivu.

(4) Patenditaotleja võib kuue kuu jooksul, arvates rahvusvahelise patenditaotluse tõlke esitamise kuupäevast, täiendada ja parandada patendinõudlust, leiutiskirjeldust, joonist ja muud illustreerivat materjali tingimusel, et täiendused ja parandused ei muuda rahvusvahelises patenditaotluses selle esitamise kuupäeval avatud leiutise olemust.

(5) Kui patenditaotlejat peab esindama käesoleva seaduse § 20 3. lõike kohaselt patendivolinik, peab patenditaotleja volitama patendivoliniku enne kuue kuu möödumist käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes sätestatud tähtajast.

(6) Rahvusvaheline patenditaotlus kaotab käesoleva seaduse § 32 6. ja 7. lõike kohase toime, kui:
1) rakenduvad patendikoostöölepingu 24. artikli 1. lõike punktide i ja ii sätted;
2) patenditaotleja ei ole täitnud käesoleva paragrahvi 1., 2. või 3. lõikes sätestatud nõudeid;
3) patenditaotleja loobub rahvusvahelise eelekspertiisi nõudest või Eesti Vabariigi väljavalimise nõudest pärast käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumist;
4) patenditaotleja ei ole kinni pidanud käesoleva paragrahvi 5. lõikes kehtestatud nõuetest.

(7) Patendiametil ei ole õigust nõuda patenditaotlejalt rahvusvahelises patenditaotluses märgitud riikide patendiametite ekspertiisiotsuste esitamist, kui patenditaotleja on valinud Eesti Vabariigi rahvusvahelise eelekspertiisi tulemusi kasutavaks riigiks.

(8) Kui osale rahvusvahelisest patenditaotlusest ei ole tehtud rahvusvahelist eelekspertiisi või rahvusvahelist otsingut põhjusel, et selles on rikutud leiutise ühtsust ja patenditaotleja ei ole tasunud täiendava rahvusvahelise otsingu või eelekspertiisi tegemiseks patendikoostöölepinguga ettenähtud tasu, kontrollib Patendiamet, kas rahvusvahelise otsingu ametkonna või rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna otsus jätta osale patenditaotlusest rahvusvaheline otsing või eelekspertiis tegemata on õige. Kui otsus osutub õigeks, loetakse leiutise ühtsust rikkuvad osad rahvusvahelisest patenditaotlusest tagasi võetuks. Vastasel korral jätkab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse ekspertiisi täies mahus. Patendiamet teatab oma otsusest patenditaotlejale kirjalikult.

(9) Patendiamet kohaldab leiutise ühtsust rikkuvate rahvusvahelise patenditaotluse osade suhtes käesoleva seaduse § 9 2. lõike sätteid, kui patenditaotleja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud Patendiameti otsuse kuupäevast, esitab sellekohase nõude.

(10) Kui vastuvõttev amet on keeldunud tunnistamast rahvusvahelise esitamise kuupäeva või on teatanud, et rahvusvaheline patenditaotlus loetakse tagasivõetuks, või kui Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni Rahvusvaheline Büroo (edaspidi Rahvusvaheline Büroo) on teinud otsuse vastavalt patendikoostöölepingu 12. artikli 3. lõikele või kui vastuvõttev amet on teatanud, et Eesti Vabariigi märkimine loetakse tagasivõetuks, võib patenditaotleja kahe kuu jooksul pärast vastava teate või otsuse saamist nõuda rahvusvahelise patenditaotluse läbivaatamist Eesti Vabariigis ja Rahvusvaheliselt Büroolt rahvusvahelise patenditaotluse koopia saatmist Patendiametile. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise patenditaotluse tõlke ja ettenähtud juhtudel andmed patendivoliniku kohta ning tasuma riigilõivu Patendiameti määratud tähtaja jooksul. Patendiamet kontrollib vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsuse õigsust ja teatab tulemustest patenditaotlejale. Kui vastuvõtva ameti või Rahvusvahelise Büroo otsus ei ole õige, vaadatakse patenditaotlus läbi nagu rahvusvaheline patenditaotlus.

(11) Kui rahvusvahelise patenditaotluse menetlus on lõpetatud põhjusel, et patenditaotleja ei saanud sooritada temast sõltumatu vääramatu jõu või muu takistuse tõttu tähtaegselt mõnd vastuvõtva ameti, rahvusvahelise otsingu ametkonna, rahvusvahelise eelekspertiisi ametkonna või Rahvusvahelise Büroo poolt määratud toimingut, taastab Patendiamet rahvusvahelise patenditaotluse menetluse Eesti Vabariigis, kui patenditaotleja järgib käesoleva seaduse § 29 2. ja 3. lõike sätteid.

VII peatükk
RIIKLIK PATENDIREGISTER JA PATENDI VÄLJAANDMINE

§ 34. Riiklik patendiregister

(1) Riiklikku patendiregistrit (edaspidi register) peetakse leiutiste kohta, mis on tunnistatud patentsuse kriteeriumidele vastavaks.

(2) Registrit peab Patendiamet.

(3) Registrisse kantakse patendi saamise avalduse andmed, patendi number, patendiomaniku ja patendi kehtivuse andmed, muudatused patendis, patendiõiguste ülemineku, litsentsilepingute ja patendi pantimise andmed.

§ 35. Registrisse kandmine

(1) Leiutis kantakse registrisse Patendiameti, apellatsioonikomisjoni või kohtu tehtud patendi väljaandmise otsuse alusel.

(2) Leiutise registrisse kandmiseks peab patenditaotleja kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud otsuse tegemise kuupäevast, tasuma riigilõivu. Kui riigilõivu ei tasuta ettenähtud aja jooksul, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

§ 36. Patendi väljaandmine

(1) Pärast leiutise registrisse kandmist annab Patendiamet patenditaotlejale välja patendi, mille juurde kuulub patendikirjeldus. Patendikirjeldus sisaldab leiutiskirjeldust, patendinõudlust, jooniseid ja muud illustreerivat materjali.

(2) Patendiamet teatab patendi väljaandmisest oma ametlikus väljaandes.

(3) Patendikirjeldus avaldatakse patendi väljaandmise teate avaldamise päeval.

(4) Patenditaotluses näidatud patenditaotlejate arvust sõltumata antakse välja ainult üks patent.

VIII peatükk
PATENDI KEHTIVUS

§ 37. Patendi kehtivusaeg

(1) Patent kehtib 20 aastat patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates.

(2) Patenditaotluse ja patendi jõushoidmiseks tuleb tasuda riigilõiv iga kehtivusaasta eest. Kehtivusaasta alguseks loetakse patenditaotluse esitamise kuupäev.

§ 38. Patendi kehtivuse ennetähtaegne lõppemine

(1) Patent kaotab kehtivuse ennetähtaegselt, kui:
1) kehtivusaasta riigilõiv on jäetud tasumata;
2) patendiomanik esitab patendi kehtivuse lõpetamise nõude;
3) patendiomanikuks olev juriidiline isik likvideeritakse või selle tegevus lõpetatakse ja patendiõigused ei ole üle läinud.

(2) Patendiamet teeb patendi kehtivuse ennetähtaegse lõppemise kohta kande registrisse ja teatab sellest oma ametlikus väljaandes.

§ 39. Muudatused patendis

(1) Patendiomanik võib patendi kogu kehtivuse ajal nõuda muudatuste tegemist patendis. Muudatuste tegemise nõue esitatakse Patendiametile, tasudes riigilõivu.

(2) Patendiomanik võib nõuda selliste muudatuste tegemist patendis, mis ei muuda patenditaotluse esitamise kuupäeval patenditaotluses avatud leiutise olemust.

(3) Muudatustel on tagasiulatuv jõud.

(4) Patendiamet avaldab oma ametlikus väljaandes patendis muudatuste tegemise teate.

(5) Patendiomanik ei saa nõuda patendinõudluses patendikaitse ulatuse laienemist põhjustavate muudatuste tegemist, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud juhud.

(6) Patendikaitse ulatuse laienemist põhjustavate ilmsete kirja- ja arvutusvigade parandamiseks võib patendiomanik esitada muudatuste tegemise nõude Patendiametile kahe aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist.

(7) Käesoleva paragrahvi 6. lõikes sätestatud patendikaitse ulatuse laiendamine ei piira isikute õigusi, kes enne muudatuste tegemise teate avaldamist Patendiameti poolt olid oma majandus- ja äritegevuses võtnud arvesse esialgset patendikaitse ulatust.

IX peatükk
RIIGILÕIV

§ 40. Riigilõiv

Käesoleva seadusega ettenähtud juhtudel võetakse toimingute sooritamise, dokumentide väljastamise ja patenditaotluse ning patendi jõushoidmise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247) sätetele.

§ 41. Riigilõivu tasumine

(1) Riigilõivu tasub patenditaotleja, patendiomanik või mõni muu isik, kes on huvitatud käesolevas seaduses ettenähtud toimingute sooritamisest, dokumentide väljastamisest või patenditaotluse või patendi jõushoidmisest. Kui patendi taotlemise, väljaandmise või jõushoidmisega seotud riigilõivu tasub teine isik, on vajalik kas patenditaotleja või patendiomaniku nõusolek.

(2) Riigilõiv loetakse tasutuks, kui riigilõivu tasumist tõendav dokument on saabunud Patendiametisse, kaebuse puhul aga apellatsioonikomisjoni.

(3) Tasutud riigilõivu ei tagastata, välja arvatud käesoleva seaduse § 21 3. lõikes ja § 30 4. ja 5. lõikes sätestatud juhud.

§ 42. Kehtivusaasta riigilõivu tasumine

(1) Kehtivusaasta riigilõiv tasutakse kuue kuu jooksul enne tasumistähtpäeva saabumist. Tasumistähtpäevaks loetakse selle kalendrikuu viimane päev, millal kehtivusaasta algab.

(2) Kehtivusaasta riigilõivu võib tasuda kuni kuus kuud pärast tasumistähtpäeva möödumist, tasudes täiendava riigilõivu.

(3) Esimese, teise ja kolmanda kehtivusaasta riigilõiv tasutakse üheaegselt kuue kuu jooksul enne kolmanda kehtivusaasta riigilõivu tasumistähtpäeva saabumist.

(4) Patendiamet võib anda patenditaotlejale või patendiomanikule, kui ta on ühtlasi autor, esimese kuni viienda kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikendust. Pikendustaotlus tuleb esitada Patendiametile enne vastava tasumistähtpäeva saabumist. Patendiameti otsus kehtivusaasta riigilõivu tasumiseks pikenduse andmise kohta on lõplik.

(5) Kui Patendiamet jätab pikendustaotluse rahuldamata ja tasumistähtaeg on möödunud, võib tasuda kehtivusaasta riigilõivu ilma täiendava riigilõivuta kahe kuu jooksul Patendiameti otsuse kuupäevast arvates.

X peatükk
PATENDIÕIGUSTE ÜLEMINEK

§ 43. Patendiõiguste üleminek õigusjärglasele

Patendiõigused, mis on patendiomanikul või isikul, kellel käesoleva seaduse § 12 kohaselt on õigus taotleda patenti, lähevad üle õigusjärglasele:
1) füüsilise isiku surma korral pärimise teel;
2) juriidilise isiku reorganiseerimisel või likvideerimisel reorganiseerimis- või likvideerimisotsuse või vastava lepingu kohaselt.

§ 44. Patenditaotluse üleandmine

(1) Isik, kellel on käesoleva seaduse § 12 kohaselt õigus taotleda patenti, võib selle õiguse üle anda teisele isikule kirjaliku lepinguga.

(2) Patendiametis menetluses oleva patenditaotluse üleandmisel esitab patenditaotleja Patendiametile patenditaotluse üleandmise notariaalselt tõestatud avalduse, tasudes riigilõivu.

§ 45. Patendi üleandmine

(1) Patendi üleandmine võib toimuda patendiomaniku loobumisel patendiõigustest ja patendi loovutamisel teisele isikule (patendi võõrandamine):
1) seoses majandus- või äritegevuse üleandmisega teisele isikule;
2) seoses patendi paigutamisega kapitalina ettevõtlusse;
3) muul põhjusel, mis ei ole seadusega vastuolus.

(2) Patendi üleandmisel käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud juhtudel esitab patendiomanik Patendiametile patendi üleandmise notariaalselt tõestatud avalduse, tasudes riigilõivu.

(3) Patendi võib patendiomanikult sundkorras ära võtta ja teisele isikule üle anda:
1) käesoleva seaduse § 12 sätete rikkumise korral kohtuotsusega käesoleva seaduse § 49 1. lõike kohaselt;
2) ettevõtte pankroti korral, kui patent arvatakse pankrotiseaduse (RT 1992, 31, 403) kohaselt pankrotivara hulka;
3) kui patent oli koormatud pandiõigusega ja võlausaldaja nõuab panditud patendi pantijalt müügiks välja.

(4) Patendi üleandmisel käesoleva paragrahvi 3. lõikes toodud juhtudel esitab uus patendiomanik Patendiametile kohtuotsuse ärakirja või patendi üleandmist tõendava muu dokumendi, tasudes riigilõivu.

(5) Patent loetakse üleantuks registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval.

§ 46. Litsents

(1) Patendiomanik (litsentsiaar) võib patenditud leiutise kasutamise või käsutamise õiguse litsentsiga osaliselt või täielikult üle anda teisele isikule (litsentsiaadile).

(2) Litsentsi andmisel sõlmitakse kirjalik litsentsileping, mille kohta teeb Patendiamet kande registrisse. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval. Registreerimata litsentsileping on kehtetu.

§ 47. Sundlitsents

(1) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest ja on suuteline seda tegema Eesti Vabariigis, võib patendiomaniku keeldumisel litsentsi andmisest esitada kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks, kui:
1) patendiomanik ei ole leiutist Eesti Vabariigis kasutanud kolme aasta jooksul pärast patendi väljaandmise teate avaldamist või nelja aasta jooksul pärast patenditaotluse esitamist, kusjuures aluseks võetakse nendest kahest hilisem tähtaeg;
2) patendiomanik ei kasuta leiutist mahus, mis vastaks Eesti Vabariigi siseturu vajadustele;
3) patent takistab teise tehniliselt progressiivse ja Eesti Vabariigi majandusele olulise leiutise kasutamist;
4) leiutise kasutamist nõuavad riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoiu ja teised Eesti Vabariigi olulised riiklikud huvid, sealhulgas leiutise kasutamise hädavajadus seoses loodusõnnetusega või muu erakorralise juhtumiga.

(2) Patendiomanikul on käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 3 sätestatud juhul õigus saada sundlitsents teisele leiutisele, kui ei lepita kokku litsentside vahetamises (ristlitsents).

(3) Sundlitsentsi andmisel määrab kohus sundlitsentsi tingimused, sealhulgas leiutise kasutamise mahu ja kestuse ning litsentsitasu suuruse ja maksmise korra. Leiutise kasutamise mahu ja kestuse määramisel võetakse aluseks Eesti Vabariigi siseturu vajadus.

(4) Õigus kasutada leiutist sundlitsentsi alusel võib üle minna teisele isikule vaid koos selle ettevõttega, kus sundlitsentsi kasutatakse või vastavalt sundlitsentsi tingimustele kavatseti kasutada.

(5) Sundlitsentsi andmine ei takista patendiomanikku ennast leiutist kasutamast ega andmast litsentse teistele isikutele.

(6) Sundlitsents hakkab kehtima registrisse kande tegemise kuupäevast. Registrikanne tehakse riigilõivu tasumist tõendava dokumendi Patendiametisse saabumise päeval.

(7) Asjaolude muutumisel võib nii litsentsiaar kui litsentsiaat esitada kohtusse hagi sundlitsentsi tingimuste muutmiseks.

XI peatükk
PATENDIÕIGUSTE VAIDLUSTAMINE JA KAITSE

§ 48. Autorsuse vaidlustamine

(1) Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast patendi väljaandmist.

(2) Füüsiline isik, kes leiab, et tema käesoleva seaduse § 12 1. või 2. lõikes sätestatud õigusi on rikutud, või tema õigusjärglane võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi oma autorsuse tunnistamiseks.

(3) Autorsust võib vaidlustada patendi kehtivuse ajal.

§ 49. Patendiomaniku vaidlustamine

(1) Isik, kes tõendab, et õigus patendile kuulub temale, võib ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast või patendiõiguste ülemineku puhul selle asjaolu ilmnemise kuupäevast arvates esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi äravõtmiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt esitatud hagi rahuldamise korral võib kostja, kes on leiutist kasutanud või teinud selleks olulisi ettevalmistusi, taotleda leiutise kasutamist tasu eest või tasuta ka pärast patendi äravõtmist tingimusel, et leiutise kasutamise iseloom ei muutu.

§ 50. Patendi vaidlustamine

(1) Iga isik võib üheksa kuu jooksul, arvates patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast, esitada kirjaliku kaebuse patendi väljaandmise õiguspärasuse kohta apellatsioonikomisjonile, tasudes riigilõivu, või hagi kohtusse.

(2) Kaebuse aluseks võivad olla järgmised väited:
1) patendi väljaandmisel on rikutud käesoleva seaduse §-de 6, 7 või 8 sätteid;
2) leiutiskirjelduses ei ole leiutise olemus avatud nii täpselt ja selgelt, et vastava ala asjatundja võib leiutise teostada;
3) patendiga kaitstud leiutis, sealhulgas käesoleva seaduse § 9 2. lõike kohaselt esialgsest patenditaotlusest eraldatud leiutis, ei vasta esialgses patenditaotluses avatud leiutise olemusele.

(3) Apellatsioonikomisjon vaatab kaebuse läbi ja teeb otsuse patendi täieliku või osalise tühistamise või patendis muudatuste tegemise kohta või jätab kaebuse rahuldamata.

(4) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib kaebuse esitanud isik või patendiomanik selle vaidlustada, esitades kohtule hagi kolme kuu jooksul apellatsioonikomisjoni otsuse kuupäevast arvates.

(5) Patendiamet teeb apellatsioonikomisjoni või kohtu otsuse põhjal kande registrisse ja avaldab oma ametlikus väljaandes patendi tühistamise või patendis muudatuste tegemise teate.

§ 51. Autori õiguste kaitse

(1) Leiutise autor võib aegumiseta esitada kohtusse hagi käesoleva seaduse § 13 7. lõikes sätestatud õiguste rikkumise korral ja muude autorsusest tulenevate mittevaraliste vaidluste lahendamiseks.

(2) Leiutise kasutamisega seotud varaliste vaidluste lahendamiseks võib autor esitada hagi kohtusse kolme aasta jooksul, arvates päevast, mil ta sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

§ 52. Patenditaotleja õiguste kaitse

(1) Patenditaotleja võib käesoleva seaduse § 30 kohaselt esitada Patendiameti otsuse peale kaebuse apellatsioonikomisjonile või kohtusse hagi kahe kuu jooksul otsuse kuupäevast arvates.

(2) Apellatsioonikomisjoni otsusega mittenõustumisel võib patenditaotleja selle vaidlustada, esitades kohtusse hagi kolme kuu jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

(3) Patenditaotleja võib ajutise kaitse kehtivuse ajal esitada kohtusse hagi ka ajutise kaitse ajal asetleidnud ainuõiguse rikkumise korral ja nõuda rikkumise tõkestamist.

§ 53. Patendiomaniku õiguste kaitse

(1) Patendiomanik võib esitada kohtusse hagi:
1) ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, selle kordumise tõkestamiseks ja ainuõiguse rikkumise eelse olukorra ennistamiseks;
2) ainuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks;
3) sundlitsentsi tühistamiseks või selle tingimuste muutmiseks;
4) litsentsilepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks;
5) Patendiameti ja apellatsioonikomisjoni otsuste vaidlustamiseks.

(2) Isik, kes süülise käitumisega on rikkunud patendiomaniku ainuõigust, kannab seaduses ettenähtud juhtudel haldus- või kriminaalvastutust.

(3) Isik, kes süülise teoga on rikkunud patendiomaniku ainuõigust ja tekitanud talle varalist kahju, on kohustatud kahju hüvitama. Leiutise heauskse kasutamise puhul võib kohus määrata hüvitise mitte rohkem kui hagi esitamisele eelnenud viie aasta jooksul tekitatud kahju ulatuses.

(4) Patendiomanikul on õigus esitada hagi kolme aasta jooksul, arvates ajast, millal ta sai teada ainuõiguse rikkumise toime pannud isikust.

(5) Ajutise kaitse ajal toime pandud ainuõiguse rikkumise puhul tuleb hagi esitada käesoleva paragrahvi 4. lõikes toodud tähtajaks või ühe aasta jooksul patendi väljaandmise teate avaldamise kuupäevast arvates, kusjuures aluseks võetakse hilisem tähtaeg.

§ 54. Teiste isikute õiguste kaitse

(1) Isik, kes heauskselt kasutas leiutist enne patenditaotluse esitamist, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi varemkasutamisõiguse tunnistamiseks.

(2) Isik, kes on huvitatud patenditud leiutise kasutamisest, võib käesoleva seaduse § 47 1. lõikes toodud juhtudel esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi sundlitsentsi saamiseks.

(3) Isik, kes kasutab leiutist litsentsilepingu alusel (litsentsiaat), võib esitada kohtusse hagi litsentsilepinguga seotud vaidluse lahendamiseks.

(4) Kui litsentsilepingus ei ole ette nähtud teisiti, võib litsentsiaat esitada hagi ka patendiomaniku ainuõiguse rikkumise korral teiste isikute poolt. Hagi esitamise soovist on litsentsiaat kohustatud eelnevalt teatama patendiomanikule. Teatamiskohustus loetakse täidetuks, kui teade on saadetud patendiomanikule tähtkirjaga litsentsilepingus märgitud aadressil või patendiregistrisse kantud aadressil.

(5) Iga isik võib kahtluse korral, et tema tegevus võib rikkuda patendiomaniku ainuõigust, esitada kohtusse hagi patendiomaniku vastu tunnistamaks, et patendi olemasolu ei takista tema majandus- või äritegevust.

§ 55. Patendivaidluste arutamise kord

(1) Patendivaidlusi arutatakse sätestatud juhtudel apellatsioonikomisjonis ja kohtus.

(2) Käesolevas seaduses tähendatud hagid alluvad Patendiameti asukoha järgsele kohtule.

(3) Kohus arutab patendivaidlusi tsiviilkohtupidamise seadustikus (RT I 1993, 31/32, 538) sätestatud korras, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi.

(4) Kohus võib keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui see sisaldab ainult kaebust, mida käesoleva seaduse kohaselt lahendab apellatsioonikomisjon, ja kaebus on apellatsioonikomisjoni poolt eelnevalt läbi vaatamata.

(5) Apellatsioonikomisjon arutab temale esitatud kaebusi käesoleva seaduse alusel apellatsioonikomisjoni põhimääruses sätestatud korras.

§ 56. Kohtu toimingud hagiavalduse esitamisel

(1) Käesoleva seaduse § 54 4. lõikes nimetatud hagi korral peab hagiavaldusele olema lisatud patendiomanikule saadetud teate ärakiri. Selle puudumisel jätab kohus hagiavalduse käiguta ja määrab hagejale tähtaja teatamiskohustuse täitmiseks.

(2) Ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks esitatud hagi arutamise ajaks võib kohus hageja palvel jätkuva rikkumise tõkestamiseks määrata, et patendiomaniku loata valmistatud patendiga kaitstud toode või ese, mille kasutamisega rikutakse patendiomaniku ainuõigust, kõrvaldatakse käibest. Vajadusel võib kohus nõuda hagejalt tagatist kostjale kahju hüvitamiseks hagi rahuldamata jätmise korral.

(3) Kohus võib käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud juhul kostja taotlusel määrata, et toote või eseme valdaja tohib jätkata selle kasutamist õiglase tasu eest patendiomanikule patendi kehtivuse kogu järelejäänud aja või selle osa jooksul.

§ 57. Patendiameti osavõtt

(1) Patendivaidluste arutamisel kohtus võib kolmanda isikuna protsessis osaleda Patendiamet.

(2) Kohus saadab Patendiametile patendivaidluses tehtud kohtuotsuse ärakirja teadmiseks ka siis, kui Patendiamet ei ole osalenud protsessis.

§ 58. Esindaja patendivaidluste lahendamisel kohtus

(1) Patendivaidluste lahendamisel võib peale tsiviilkohtupidamise seadustiku §-s 81 nimetatud isikute olla kohtus esindajaks ka patendivolinik.

(2) Patendivoliniku volitusi tõendavad patendivoliniku tunnistus ja kliendi volikiri.

(3) Kui hageja on isik, kelle elukoht või asukoht on välisriigis, peab ta kohtu teadete, kutsete ja dokumentide vastuvõtmiseks volitama oma esindajaks füüsilise isiku, kelle elukoht on Eesti Vabariigis.

XII peatükk
LEIUTISE PATENTIMINE VÄLISRIIKIDES

§ 59. Leiutise patentimise kord

(1) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik võib välisriikides patentida oma leiutise, sõltumata selle patentimisest Eesti Vabariigis.

(2) Eesti Vabariigis elukohta või asukohta omav isik patendib oma leiutise välisriikides iseseisvalt vastavalt välisriikide seadustele ja rahvusvahelistele konventsioonidele.

§ 60. Rahvusvahelise patenditaotluse esitamine

Rahvusvaheline patenditaotlus esitatakse käesoleva seaduse § 32 3. ja 4. lõike kohaselt.

XIII peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 61. Seaduse jõustumine

(1) Patendiseadus jõustub 1994. aasta 23. mail.

(2) Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punkti 1 sätteid rakendatakse pärast Eesti Vabariigi liikmelisuse taastamist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioonis.

(3) Käesoleva seaduse § 23 2. lõiget ja VI peatüki sätteid rakendatakse pärast kolme kuu möödumist Eesti Vabariigi ühinemisest 1970. aasta 19. juunil Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepinguga.

(4) Mikroorganismide tüvesid kaitstakse patendiga pärast Eesti Vabariigi ühinemist 1977. aasta Budapesti kokkuleppega mikroorganismide deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise kohta patendiekspertiisi eesmärgil.

(5) Patenditaotluse esitamisel kuue kuu jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist tunnustatakse igat prioriteeti tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse põhjal, mis ei ole varasem kui 1990. aasta 20. august.

§ 62. Seaduste kehtetuks tunnistamine

Eesti NSV tsiviilkoodeksi V osa §-d 521–523 ja VI osa §-d 524–530 tunnistatakse kehtivuse kaotanuks.

  Riigikogu esimees Ülo NUGIS

/otsingu_soovitused.json