Mittetulundusühingute ja nende liitude seadus
Vastu võetud 23.03.1994
|
|
|
Välja kuulutatud |
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse kehtivusala
(1) Käesolev seadus sätestab füüsiliste isikute poolt mittetulundusühingute ja nende liitude asutamise ja lõpetamise korra ning tegevuse alused.
(2) Erakondade, töötajate (töövõtjate) ja tööandjate ühingute, relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavate ühingute, vajadusel ka füüsiliste isikute muud liiki mittetulundusühingute (liitude) asutamise ja lõpetamise kord ning tegevuse alused sätestatakse eraldi seadustega.
§ 2. Mittetulundusühingu mõiste
(1) Mittetulundusühing (edaspidi ühing) käesoleva seaduse mõttes on vähemalt kolme füüsilise isiku vabatahtlik ühendus, mis on seadusega sätestatud korras registreeritud ja tegutseb oma liikmete omavalitsuse alusel teaduse, hariduse, tervishoiu ja hoolekande arendamiseks, kultuuri, spordi ja meelelahutuse harrastamiseks, usukultuse teenimiseks, kutseõiguste kaitsmiseks või muude mittetulunduslike eesmärkide saavutamiseks.
(2) Ühingu põhikirjaline eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine. Ühing kasutab oma tulusid üksnes ühingu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
§ 3. Mittetulundusühingute liit ja keskliit
(1) Mittetulundusühingute liit (edaspidi liit) on vähemalt kolme samasuguse eesmärgiga ühingu poolt asutatud ja seadusega sätestatud korras registreeritud, oma liikmete omavalitsuse alusel tegutsev ühendus, mille eesmärk ei ole oma liikmetele ainelise tulu saamine ja jaotamine.
(2) Vähemalt kolm samasuguse eesmärgiga liitu võivad asutada keskliidu.
(3) Käesoleva seaduse sätted liidu kohta laienevad ka nende keskliidule.
(4) Erinevate eesmärkidega ühingud või liidud võivad asutada liite (keskliite) ainult Vabariigi Valitsuse loal.
§ 4. Ühingu (liidu) tegevuse õiguslik alus
(1) Ühing (liit) juhindub oma tegevuses põhiseadusest, käesolevast seadusest, muudest õigusaktidest ja oma põhikirjast.
(2) Oma õiguste teostamiseks on ühingul (liidul) õigus pöörduda riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse organi või kohtu poole.
§ 5. Ühingu (liidu) tegevuse piirangud
(1) Ühingu (liidu) tegevus ei või kahjustada teiste isikute põhiseaduse ja seadustega tagatud huve ega olla suunatud ühiskonnaelu demokraatlike põhimõtete vastu.
(2) Keelatud on ühingud (liidud), mille eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega.
§ 6. Seaduslikkuse tagamine
Ühingu (liidu) tegevuse seaduslikkuse tagamiseks on põhikirja registreerinud
asutusel või muul valitsusasutusel või kohaliku omavalitsuse organil oma
pädevuse piires õigus:
1) teha ettekirjutusi ühingule (liidule) õiguserikkumise lõpetamiseks;
2) pöörduda kohtusse ühingu (liidu) õiguserikkumise tõkestamiseks
käesoleva seaduse V peatükis sätestatud korras.
II peatükk
ÜHINGU (LIIDU) ASUTAMINE
§ 7. Ühingu (liidu) liikmed
(1) Ühingu liige võib olla iga füüsiline isik, kes vastab ühingu põhikirja nõuetele.
(2) Ühingu liikmete vanus ja nende otsustusõiguslikkus sätestatakse ühingu põhikirjas.
(3) Ühingu alaliselt tegutseva juhtorgani (edaspidi juhatus) ning revisjonikomisjoni liikmed peavad olema kas Eesti kodanikud või Eestis alalist elamisluba omavad välismaalased.
(4) Liidu liikmeteks on käesoleva seaduse § 8 2. lõikes sätestatud korras liidu asutanud ühingud liidu kollektiivliikmetena. Nende õigused ja kohustused ning tegevuse alused sätestatakse liidu põhikirjas.
(5) Ühing (liit) peab oma liikmete arvestust.
(6) Ühing peab põhikirja registreerinud asutusele teatama:
1) enda astumisest välisriigis asuva organisatsiooni, ühingu või liidu
liikmeks;
2) välisriigis asuvas organisatsioonis, ühingus või liidus oma
liikmelisuse taastamisest.
(7) Liit peab põhikirja registreerinud asutusele teatama:
1) enda astumisest välisriigis asuva organisatsiooni, ühingu või liidu
liikmeks;
2) välisriigis asuvas organisatsioonis, ühingus või liidus oma
liikmelisuse taastamisest;
3) välisriigis asuva samasuguse eesmärgiga organisatsiooni, ühingu või
liidu vastuvõtmisest oma liikmeks.
§ 8. Ühingu (liidu) asutamise kord
(1) Ühingu (liidu) asutamise otsus vormistatakse asutamiskoosoleku protokolliga.
(2) Liit asutatakse vähemalt kolme ühingu üldkoosoleku, üldkogu, täiskogu, konverentsi või muu nimetusega perioodiliselt tegutseva juhtorgani (edaspidi üldkogu) või ühingu selleks volitusi omava juhatuse otsuse alusel. Otsusega antakse liidu liikmeks astuva ühingu volitatud esindajatele ka õigus liidu asutamiskoosolekul osalemiseks, liidu põhikirja vastuvõtmiseks ning liidu juhtorganite moodustamiseks.
(3) Asutamiskoosolekul võetakse vastu otsus ühingu (liidu) asutamise kohta, ühingu (liidu) põhikiri, kinnitatakse asutajate nimekiri ning valitakse ühingu (liidu) juhatus ja revisjonikomisjon.
(4) Olenevalt ühingu liikmete arvust võidakse juhtorganite ja revisjonikomisjoni moodustamise asemel valida ühingu juht ja tema asetäitja ning revident.
§ 9. Ühingu (liidu) põhikiri
(1) Ühingu (liidu) tegevuse aluseks on asutamiskoosolekul vastuvõetud ja käesolevas seaduses sätestatud korras registreeritud põhikiri.
(2) Põhikirjas sätestatakse ühingu (liidu):
1) nimetus (soovi korral ka ametlik lühinimetus), juhatuse asukoht;
2) asutamise aeg;
3) tegevuse eesmärgid ja nende saavutamise vahendid;
4) ühingusse (liitu) astumise, sellest lahkumise ning väljaarvamise
tingimused ja kord;
5) liikmete õigused ja kohustused;
6) struktuur, struktuuriüksuste olemasolul nende asukoht, õigused ja
kohustused;
7) juhtorganite täpsed nimetused, moodustamise kord, pädevus (sealhulgas
otsuste vastuvõtmise kord) ja volituste tähtaeg;
8) revisjonikomisjoni moodustamise kord, pädevus ja volituste tähtaeg;
9) vara tekkimise, kasutamise ja käsutamise kord;
10) põhikirja muutmise ja täiendamise kord;
11) reorganiseerimise ja tegevuse lõpetamise alused ning kord.
(3) Ühing (liit) ei või endale võtta nimetust ega lühinimetust, mis on eksitavalt sarnane juba registreeritud ühingu (liidu) omaga. Nimetusele võib erinõudeid või piiranguid kehtestada seadusega.
(4) Ühingu põhikirja võib muuta ainult ühingu üldkogu, liidu põhikirja aga liidu liikmete selleks volitatud esindajate koosoleku otsuse alusel.
III peatükk
ÜHINGU (LIIDU) PÕHIKIRJA REGISTREERIMINE
§ 10. Ühingu (liidu) põhikirja registreerimiseks esitamise üldnõuded
(1) Kui ühingu (liidu) struktuuriüksused või liikmed asuvad ühes maakonnas, esitab ühing (liit) oma põhikirja registreerimisavalduse 30 tööpäeva jooksul, arvates põhikirja vastuvõtmise päevast, vastavale maavalitsusele. Kui ühingu (liidu) struktuuriüksused või liikmed asuvad ainult Tallinnas, otsustab põhikirja registreerimise Tallinna Linnavalitsus.
(2) Kui ühingu (liidu) struktuuriüksused või liikmed asuvad mitmes maakonnas, esitab ühing (liit) oma põhikirja registreerimisavalduse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud aja jooksul Vabariigi Valitsusele, kes määrab põhikirja registreerijaks ühingu (liidu) tegevusalale vastava ministeeriumi.
(3) Usuühingud esitavad oma põhikirja registreerimisavalduse Siseministeeriumile 30 tööpäeva jooksul põhikirja vastuvõtmise päevast arvates.
§ 11. Ühingu (liidu) põhikirja registreerimisavaldus
(1) Ühingu (liidu) juhtorgani poolt volitatud isik esitab ühingu (liidu) põhikirja registreerimiseks avalduse, milles märgitakse juhatuse asukoht (aadress) ja telefon.
(2) Registreerimisavaldusele lisatakse:
1) ühingu (liidu) juhtorgani poolt volitatud liikmete poolt allakirjutatud
põhikiri;
2) asutamiskoosoleku protokolli ärakiri;
3) asutajaliikmete nimekiri;
4) ühingu (liidu) sümboolika näidised või kavand (kui need on põhikirjas
ette nähtud).
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud dokumendid esitatakse kahes eksemplaris, millest teise eksemplari saadab ühingu (liidu) põhikirja registreerinud asutus koos otsusega põhikirja registreerimise kohta käesoleva seaduse § 14 järgi määratud ühingute ja liitude riikliku registri pidajale.
§ 12. Ühingu (liidu) põhikirja registreerimise otsustamine
(1) Põhikirja registreerimist otsustav asutus vaatab ühingu (liidu) põhikirja registreerimisavalduse läbi 15 tööpäeva jooksul, arvates nõuetekohase registreerimisavalduse ja selle vajalike lisade saamise päevast. Selle aja jooksul kontrollib põhikirja registreerimist otsustav asutus põhikirja vastavust põhiseadusele, käesolevale seadusele ning muudele õigusaktidele.
(2) Kui osutub vajalikuks põhikirjale õigusekspertiisi tegemine, võib registreerimisavalduse läbivaatamise aega pikendada kuni kolme kuuni avalduse saamise päevast arvates. Pikendatud tähtajast teatab põhikirja registreerimist otsustav asutus avalduse esitajale.
(3) Põhikirja registreerimist otsustav asutus teeb korralduse või käskkirja ühingu (liidu) põhikirja registreerimise või sellest keeldumise kohta. Korralduses või käskkirjas tuleb viidata seadusele, mille alusel põhikiri registreeritakse või millega vastuolu tõttu registreerimisest keeldutakse.
(4) Ühing (liit) on juriidiline isik tema põhikirja registreerimise päevast.
§ 13. Ühingu (liidu) põhikirja registreerimisest või sellest keeldumisest teatamine
Põhikirja registreerimist otsustav asutus teatab kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates korralduse või käskkirja tegemise päevast, registreerimist taotlevale ühingule (liidule) tema põhikirja registreerimisest või sellest keeldumisest, väljastades avaldajale ühtlasi korralduse või käskkirja ärakirja.
§ 14. Ühingute ja liitude riiklik register
(1) Mittetulundusühingute ja nende liitude riikliku registri pidaja määrab Vabariigi Valitsus.
(2) Registrisse ühingute (liitude) kohta andmete esitamise ja kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 15. Kaebus põhikirja registreerimisega viivitamise või registreerimisest keeldumise kohta
Ühing (liit) võib pöörduda halduskohtusse kaebusega ühingu (liidu) põhikirja registreerimisega viivitamise või registreerimisest keeldumise vaidlustamiseks. Kaebus vaadatakse läbi halduskohtumenetluse korras.
§ 16. Põhikirja muutmise ja täiendamise registreerimise otsustamine
Ühingu (liidu) põhikirja muutmise ja täiendamise registreerimine otsustatakse samas korras ja tähtaegadel nagu põhikirja puhul.
IV peatükk
ÜHINGU (LIIDU) VARA
§ 17. Ühingu (liidu) vara
(1) Ühingu (liidu) vara tekib:
1) sisseastumis- ja liikmemaksudest;
2) varalistest annetustest ja eraldistest;
3) tulust, mida võidakse saada ühingu (liidu) väljaannete kirjastamisest
ja levitamisest või kultuurhariduslike või muude ühingu (liidu)
põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest;
4) muust tulust, mis on vajalik ühingu (liidu) põhikirjalise tegevuse
arendamiseks.
(2) Ühingu (liidu) omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik ühingu (liidu) põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja mille omandamine ei ole vastuolus seadusega.
§ 18. Sisseastumis- ja liikmemaksud
Sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord ning nende suurus sätestatakse ühingu (liidu) põhikirjas.
§ 19. Varalised annetused ja eraldised
Varalised annetused ja eraldised võivad olla kas sihtotstarbelised või sihtotstarvet määramata.
§ 20. Varaliste suhete piiritlemine
(1) Ühingu (liidu) liikmel ei ole õigust ühingu (liidu) varale, ühingul (liidul) ei ole õigust ühingu (liidu) liikme varale.
(2) Ühing (liit) ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu (liidu) varaliste kohustuste eest.
(3) Riik ei kanna varalist vastutust ühingu (liidu) varaliste kohustuste eest ega ühing (liit) riigi kohustuste eest.
(4) Ühingute ja nende liidu vastastikused varalised suhted sätestatakse liidu põhikirjas.
(5) Ühing (liit) vastutab oma varaliste kohustuste eest talle kuuluva varaga.
§ 21. Kontroll ühingu (liidu) finantsmajandusliku tegevuse üle
(1) Kontrolli ühingu (liidu) finantsmajandusliku tegevuse üle teostab revisjonikomisjon (revident).
(2) Ühing (liit) on kohustatud seadusega sätestatud korras pidama raamatupidamise arvestust, tasuma riiklikke ja kohalikke makse ning esitama oma asukohajärgsele maksuhalduri kohalikule talitusele maksudeklaratsiooni.
V peatükk
ÜHINGU (LIIDU) VASTUTUS
§ 22. Kaebus ühingu (liidu) tegevuse peale
(1) Igaüks, kes leiab, et ühingu (liidu) tegevusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, samuti põhikirja registreerinud asutus, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse organ, võib pöörduda kaebusega halduskohtusse.
(2) Halduskohus võib õiguserikkumise eest:
1) peatada ühingu (liidu) tegevuse kuni kuueks kuuks või selle lõpetada;
2) määrata ühingule (liidule) rahatrahvi 100 kuni 30 000 krooni ühes
ühingu (liidu) tegevuse peatamise või lõpetamisega või ilma selleta.
(3) Kaebused ühingu (liidu) tegevuse peale käesoleva seaduse §-s 23 loetletud alustel vaatab halduskohus läbi käesolevas seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilõiguslikud vaidlused lahendatakse maa- või linnakohtus tsiviilkohtupidamise seadustikus sätestatud korras.
§ 23. Ühingu (liidu) tegevuse peatamise, lõpetamise või ühingule (liidule) rahatrahvi määramise alused
Halduskohus võib oma otsusega olenevalt õiguserikkumise raskusest ja laadist
kohaldada ühingu (liidu) suhtes käesoleva seaduse § 22 2. lõikes
nimetatud karistusi, kui ühingu (liidu) tegevus:
1) on suunatud Eesti Vabariigi põhiseadusliku korra või territoriaalse
terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus
kriminaalseadusega;
2) nõrgestab riigikaitset või halvendab riigi välispoliitilisi suhteid;
3) õhutab rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist,
samuti vägivalda või diskrimineerimist;
4) õhutab vihkamist, vägivalda ja diskrimineerimist ühiskonnakihtide
vahel;
5) rikub avalikku korda, kõlblust, teiste isikute õigusi ja vabadusi,
tervist, teotab nende au või head nime;
6) on vastuolus seadustega või põhikirjas ettenähtud eesmärkide või nende
saavutamise vahenditega;
7) rikub käesoleva seadusega kehtestatud korda teatada põhikirja
registreerinud asutusele muudatustest ühingu (liidu) põhikirjas.
§ 24. Menetlus ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise asjas
(1) Kui halduskohus otsustab ühingu (liidu) tegevuse lõpetada, määratakse kohtuotsusega ühingu (liidu) likvideerimiskomisjon ja selle tegevuse lõpetamise tähtaeg, mis ei või ületada kolme kuud, arvates kohtuotsuse jõustumise päevast.
(2) Halduskohus saadab kohtuotsuse ärakirja ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise kohta teadmiseks riikliku registri pidajale ja põhikirja registreerinud asutusele.
§ 25. Menetlus ühingu (liidu) tegevuse peatamise asjas
Halduskohus määrab kohtuotsuses ühingu (liidu) tegevuse peatamise alg- ja lõpptähtaja ning saadab kohtuotsuse ärakirja teadmiseks põhikirja registreerinud asutusele.
§ 26. Ühingu (liidu) tegevuse peatamise sisu
Ühingu (liidu) tegevuse peatamisel ei ole ühingul (liidul) õigust kohtuotsuses märgitud tähtaja jooksul pidada koosolekuid ega teha muid toiminguid, välja arvatud need, mida ta teeb õiguserikkumise kõrvaldamiseks.
§ 27. Ühingu (liidu) nimel ebaseaduslikult tegutsenud isiku vastutus
Ühingu (liidu) nimel volituseta tegutsenud või volituse piire ületanud ühingu liige (liidu esindaja) või muu isik kannab olenevalt oma tegevuse laadist kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutust.
VI peatükk
ÜHINGU (LIIDU) REORGANISEERIMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
§ 28. Reorganiseerimine
(1) Ühingu (liidu) reorganiseerimine toimub üldkogu või selleks volitusi omava juhatuse otsusel.
(2) Ühingu (liidu) reorganiseerimise otsuses nimetatakse ühingu (liidu) õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle ühingu (liidu) õigused ja kohustused, ning tehakse vastavad muudatused ühingu (liidu) põhikirjas.
(3) Reorganiseerimise käigus uue ühingu (liidu) tekkimist ei loeta ühingu (liidu) asutamiseks.
§ 29. Ühingu (liidu) reorganiseerimisest teatamine
(1) Reorganiseerimise otsuse vastu võtnud ühing (liit) saadab reorganiseerimise otsuse ja põhikirjamuudatused 10 tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmise päevast, põhikirja registreerinud asutusele, kes teatab sellest registripidajale pärast registreerimise otsuse vastuvõtmist.
(2) Ühingu (liidu) reorganiseerimise otsusega kaasnenud põhikirjamuudatuste registreerimisel juhindutakse lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule ühingu (liidu) põhikirja registreerimise sätetest.
(3) Ühing (liit) loetakse reorganiseerituks ning vara õigusjärglasele üle läinuks tema põhikirja muudatuste registreerimise päevast.
§ 30. Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise alused
Ühingu (liidu) tegevus lõpetatakse käesolevas seaduses või ühingu (liidu)
põhikirjas sätestatud korras:
1) üldkogu või selleks volitusi omava juhatuse otsuse alusel;
2) halduskohtu otsuse alusel;
3) juhul kui ühingu (liidu) liikmete arv on väiksem käesoleva seaduse
§-des 2 ja 3 sätestatust, allesjäänud liikmete otsuse alusel.
§ 31. Ühingu (liidu) likvideerimiskomisjon
(1) Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise otsuse vastuvõtmisel valitakse üldkogu või selleks volitusi omava juhatuse koosolekul likvideerimiskomisjon ja määratakse ühingu (liidu) üldkogu või selleks volitusi omava juhatuse viimase koosoleku toimumise aeg. Likvideerimiskomisjoni valimisel määratakse komisjoni volituste tähtaeg, mis ei või olla lühem kui kaks kuud, ja võimalusel komisjoni liikmete töötasustamise kord.
(2) Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamisel kohtuotsusega määrab ühingu (liidu) likvideerimiskomisjoni käesoleva seaduse § 24 1. lõike järgi halduskohus.
(3) Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamisel käesoleva seaduse § 30 punktis 3 sätestatud alusel moodustavad likvideerimiskomisjoni ühingu (liidu) allesjäänud liikmed.
§ 32. Likvideerimiskomisjoni ülesanded
(1) Likvideerimiskomisjon:
1) lõpetab ühingu (liidu) toimingud;
2) avaldab ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise teate ajalehes;
3) kutsub välja võlausaldajad ja rahuldab nende varalised nõuded;
4) jagab nõuete rahuldamisest üle jäänud vara ühingu (liidu) põhikirjas
ettenähtud otstarbel, selle puudumisel likvideerimiskomisjoni poolt määratud
üldkasulikuks otstarbeks.
(2) Likvideerimiskulud kaetakse likvideeritava ühingu (liidu) arvel.
(3) Likvideerimiskomisjoni tegevuse tulemused vormistatakse lõppaktiga.
§ 33. Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamine
(1) Ühingu (liidu) tegevus lõpetatakse ühingu (liidu) üldkogu või selleks volitusi omava juhatuse viimase koosoleku otsuse alusel. Otsusega kinnitatakse ka likvideerimiskomisjoni tegevuse lõppakt.
(2) Ühingu (liidu) juhatus saadab ühingu (liidu) tegevuse lõpetamise kohta teate kolme tööpäeva jooksul lõppakti kinnitamisest riikliku registri pidajale ja põhikirja registreerinud asutusele ühingu (liidu) registrist kustutamiseks.
(3) Ühingu (liidu) tegevuse lõpetamisel käesoleva seaduse § 30 punktis 3 sätestatud alusel täidavad käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi ühingu (liidu) allesjäänud liikmed.
VII peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 34. Muudatused varasemates seadustes
(1) Halduskohtumenetluse seadustikku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290) täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 4 1. lõiget täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
«7) mittetulundusühingu või nende ühingute liidu juhtorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu peale.»;
2) paragrahvi 20 1. lõiget täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
«3) õiguserikkumise eest mittetulundusühingu või nende ühingute liidu tegevuse lõpetada või peatada, samuti teda trahvida.»;
3) seadustikku täiendatakse §-ga 201 järgmises sõnastuses:
«§ 201. Mittetulundusühingu või nende ühingute liidu tegevuse lõpetamine, peatamine ja temale rahatrahvi määramine
Mittetulundusühingu või nende ühingute liidu tegevuse lõpetamise, peatamise ja temale rahatrahvi määramise alused ja kord ning menetluse erisused sätestatakse mittetulundusühingute ja nende liitude seaduses.»
(2) Kirikute ja koguduste seaduse (RT I 1993, 30, 510; 44, 637) § 3 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Usuühingud asutatakse füüsiliste isikute poolt ning nende asutamise ja lõpetamise kord ning tegevuse alused sätestatakse mittetulundusühingute ja nende liitude seaduses.»
(3) Eesti NSV seadus «Kodanike ühenduste kohta» (ENSV Teataja 1989, 18, 225; 1990, 17, 269; RT I 1993, 6, 96) tunnistatakse kehtetuks.
§ 35. Enne käesoleva seaduse jõustumist registreeritud ühingute (liitude) põhikirjade ümberregistreerimine
(1) Ühingud (liidud), mille põhikirjad on registreeritud enne käesoleva seaduse jõustumist seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel, viivad ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, oma senised põhikirjad vastavusse käesoleva seadusega ja esitavad need ümberregistreerimiseks samadele asutustele (nende õigusjärglastele), kes registreerisid neid seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 36–39 loetletud asutused.
(2) Seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel ühingute (liitude)
põhikirju registreerinud Kohtla-Järve, Narva, Pärnu, Sillamäe ja Tartu
linnavalitsused annavad üle vastavalt kuuluvusele Ida-Viru, Pärnu ja Tartu
maavalitsusele 30 tööpäeva jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise
päevast:
1) ühingute (liitude) põhikirjade registreerimise otsuste ärakirjad ja
põhikirjad nende ümberregistreerimiseks;
2) muud registreerimiseks nõutud dokumendid;
3) andmed ühingute (liitude) juhatuste kohta ja nende aadressid.
(3) Usuühingute põhikirju enne käesoleva seaduse jõustumist registreerinud maa- ja linnavalitsused annavad käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud dokumendid üle Siseministeeriumile nimetatud lõikes märgitud tähtaja jooksul. Põhikirjad registreerib ümber Siseministeerium.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.–3. lõikes nimetatud asutus
registreerib temale esitatud ühingu (liidu) põhikirja ümber oma käskkirja või
korraldusega ja esitab seejärel registripidajale riiklikusse registrisse
kandmiseks või kande täpsustamiseks dokumendid nende ühingute (liitude) kohta:
1) mille põhikirjad ei vaja vastavusse viimist käesoleva seadusega;
2) mille põhikirjad on viidud vastavusse käesoleva seadusega.
(5) Dokumendid ümberregistreeritud põhikirjadega ühingute (liitude) riiklikusse registrisse kandmiseks esitatakse registripidajale ühe kuu jooksul põhikirja ümberregistreerimisest.
(6) Ühingule (liidule), mille põhikirja ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud tähtaja jooksul viidud vastavusse käesoleva seadusega, teeb ühingu (liidu) põhikirja ümberregistreerimiseks pädev asutus vastava ettekirjutuse. Kui ettekirjutuse saanud ühing (liit) ei täida ettekirjutust kahe nädala jooksul, arvates selle saamisest, pöördub ühingu (liidu) põhikirja ümberregistreerimiseks pädev asutus halduskohtusse taotlusega ühingu (liidu) tegevuse lõpetamiseks käesoleva seaduse V peatükis sätestatud korras.
§ 36. Erakondade ning relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavate ühingute tegevuse korraldamine
(1) Erakonnad ning relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavad ühingud viivad oma põhikirjad kooskõlla nende ühingute asutamist ja tegevust sätestavate seadustega pärast vastavate seaduste vastuvõtmist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud erakondade ja ühingute tegevuse sätestamiseni eraldi seadustega võib neid asutada, juhindudes põhiseadusest ja käesolevast seadusest, kusjuures nende põhikirjad registreerib Vabariigi Valitsus.
§ 37. Töötajate ja tööandjate ühingute ja nende liitude tegevuse korraldamine
(1) Töötajate (töövõtjate) ja tööandjate ühingute ja nende liitude tegevust sätestava eraldi seaduse vastuvõtmiseni registreerib nende põhikirju Sotsiaalministeerium, juhindudes põhiseadusest, senistest töötajate ja tööandjate ühingute ja nende liitude tegevust reguleerivatest seadustest, käesolevast seadusest ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidest.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisest kuni töövõtjate ja tööandjate ühingute ja nende liitude tegevust sätestava eraldi seaduse vastuvõtmiseni toimivad Eesti NSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989, 40, 623; RT 1992, 35, 462) sätted, mis ei ole vastuolus põhiseadusega, töötajate ja tööandjate ühingute ja nende liitude tegevust seni reguleerivate seadustega, käesoleva seadusega (välja arvatud sätted vara kohta) ning Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonidega.
§ 38. Enne 1940. aasta 16. juunit asutatud kultuuri- ja haridusühingute õigusjärglaste põhikirjade ümberregistreerimine
Kultuuri- ja Haridusministeerium võib ümber registreerida Eestis enne 1940. aasta 16. juunit kultuurhariduslikel eesmärkidel füüsiliste ja juriidiliste isikute poolt asutatud ühingute (liitude) õigusjärglaste põhikirju, mis on registreeritud enne käesoleva seaduse jõustumist seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel.
§ 39. Muude mittetulunduslike ühenduste tegevuse korraldamine
(1) Käesoleva seaduse mõttes ühinguks või liiduks mitteolevate juriidiliste isikute, samuti nimetatud juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute ühenduste, mis on registreeritud seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel, ning vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjad viiakse vastavusse nende asutamist ja tegevust sätestavate seadustega pärast vastavate seaduste vastuvõtmist.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ühenduste asutamise ja tegevuse sätestamiseni eraldi seadustega võib nende ühenduste põhikirju registreerida Vabariigi Valitsus, juhindudes põhiseadusest, juriidiliste isikute tegevust reguleerivatest seadustest ja käesolevast seadusest.
(3) Mittetulundusühistute põhikirjad registreeritakse Eesti Vabariigi ühistuseaduse alusel (RT 1992, 36, 477).
|
|
|
Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Õiend
Lisatud aaldamisandmed.
Facebook
Twitter