Teksti suurus:

Jahikorralduse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 30, 465

Jahikorralduse seadus

Vastu võetud 05.04.1994

(õ) 21.05.2008 19:20

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 20. aprilli 1994. a.
otsusega nr. 313

I peatükk
Üldsätted

§ 1. Seaduse ülesanne

Seaduse ülesanne on maareformi perioodil reguleerida jahimaade ja jahiulukivarude kasutamist. Seadus kinnitab olemasoleva jahimaade kasutamise korralduse ja annab õigusliku aluse erajahipiirkondade moodustamiseks.

§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

jahimaa – jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala;

jahirentnik – jahipiirkonna lepingujärgne kasutaja;

jahirendileping – jahipiirkonna kasutamiseks sõlmitud kirjalik leping;

jahimaakorralduskava – dokument, mis määrab jahimaade inventeerimise, ulukihooldetööd ja jahiulukite optimaalse arvu.

§ 3. Jahiõigus

(1) Jahiõigus on maaomaniku õigus korraldada omal maal jahindust seadusega sätestatud korras või jahipidamine keelata.

(2) Jahiõigus ei laiene maadele, kus kehtestatud kaitserežiim ei luba jahipidamist.

(3) Jahimaaks arvatud riigimaal väljaspool riigijahipiirkonda ei tohi jahipidamist keelata.

(4) Jahiõigust tohib edasi anda ainult Eesti Vabariigi kodanikule või Eesti Vabariigis registreeritud juriidilisele isikule.

(5) Maaomanikuga on võrdsustatud õiguslikul alusel maa saanud talupidaja, kelle maavaldus ei ole veel kinnistusraamatusse kantud.

(6) Jahil haavatud uluki jälitamist ajavahemikul päikesetõusust päikeseloojanguni ei ole maaomanikul või jahipiirkonna kasutajal õigust keelata.

II peatükk
Jahimaa kasutamine

§ 4. Jahipiirkond

(1) Jahimaa antakse kasutamiseks jahipiirkondadena.

(2) Jahipiirkonnad jagunevad:
1) riigijahipiirkondadeks;
2) rendijahipiirkondadeks;
3) erajahipiirkondadeks.

(3) Jahipiirkonnas ei arvata jahimaaks rahvusparke ja looduskaitsealasid, kus jahipidamist ulukite arvukuse reguleerimiseks või teadustöö vajaduseks korraldatakse kaitserežiime sätestavate õigusaktidega.

§ 5. Riigijahipiirkond

(1) Riigijahipiirkond on riigiasutuse haldamisele jäetud jahipiirkond jahimaa pindalaga ühes ringpiiris vähemalt 5000 hektarit. Riigijahipiirkondade arvu, suuruse ja piiride kirjelduse, lähtudes olemasolevast jahimaakorraldusest ja -kasutusest, kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Riigijahipiirkonda jääva eramaa jahinduslikku kasutamist reguleerib maaomaniku ja riigijahipiirkonna haldaja vahel sõlmitud leping.

(3) Jahindust riigijahipiirkonnas korraldab Metsaamet.

§ 6. Rendijahipiirkond

(1) Rendijahipiirkond on jahirendilepinguga kasutamiseks antud jahipiirkond jahimaa pindalaga ühes ringpiiris vähemalt 5000 hektarit. Rendijahipiirkondade arvu, suuruse ja piiride kirjelduse kinnitab keskkonnaminister, lähtudes olemasolevast jahimaakorraldusest ja -kasutusest, maakonna jahindusnõukogu ettepanekul.

(2) Rendijahipiirkonda jääva maa jahinduslikku kasutamist reguleerib maaomaniku või -haldaja ja jahirentniku vahel sõlmitud leping. Nimetatud leping on jahirendilepingu lisa.

(3) Jahindust rendijahipiirkonnas korraldab jahirentnik.

§ 7. Erajahipiirkond

(1) Erajahipiirkond on füüsilisest isikust maaomaniku maal moodustatud jahipiirkond jahimaa pindalaga ühes ringpiiris vähemalt 150 hektarit.

(2) Erajahipiirkonna moodustamiseks võivad füüsilistest isikutest maaomanikud ühendada oma maid või liita nendega lepingu alusel ühes ringpiiris teisi maid. Riigimaad tohib erajahipiirkonnaga liita ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.

(3) Erajahipiirkond arvatakse riigijahipiirkonna ja rendijahipiirkonna jahimaadest välja.

(4) Erajahipiirkond registreeritakse asukohajärgses omavalitsuses. Jahindust erajahipiirkonnas korraldab jahipiirkonna valdaja jahiulukivarude kasutamise lepingu alusel. Kahe või enama valdajaga erajahipiirkonnas korraldatakse jahindust selleks moodustatud ühingu põhikirja või ühistegevust reguleeriva lepingu alusel.

§ 8. Jahipiirkonna kasutamiseks andmine

(1) Riigijahipiirkond antakse kasutada Metsaameti poolt kehtestatud korras.

(2) Rendijahipiirkond antakse kasutada jahipiirkonna asukoha järgse maakonna maavanema ja jahirentniku vahel sõlmitud jahirendilepinguga järgmiste tingimuste olemasolul:
1) jahirentnik on saanud jahipiirkonna kasutamiseks maakonna jahindusnõukogu soovituse;
2) jahirentnik on saanud jahipiirkonna kasutamiseks selle asukoha järgse omavalitsuse nõusoleku. Omavalitsus võib enne nõusoleku andmist nõuda maaomanike või -haldajatega sõlmitud lepingute esitamist.

Jahirendilepingu sõlmib selle maakonna maavanem, mille territooriumil asub jahipiirkond. Kui jahipiirkonna jahimaad jäävad kahe või enama maakonna piiridesse, sõlmitakse jahirendileping iga maakonnaga eraldi.

(3) Ühele jahirentnikule kasutamiseks antavate rendijahipiirkondade arv ei ole piiratud.

(4) Erajahipiirkond antakse kasutamiseks jahimaade asukoha järgse maakonna maavanema ja erajahipiirkonna valdaja vahel sõlmitud jahiulukivarude kasutamise lepinguga.

(5) Saartel, mille pindala ei võimalda moodustada käesoleva seadusega sätestatud suuruses jahipiirkondi ja mis ei ole liitunud mõne teise jahipiirkonnaga, võib moodustada väiksemaid riigi-, rendi- ja erajahipiirkondi.

§ 9. Jahirendileping

(1) Jahirendileping sõlmitakse viieks aastaks.

(2) Jahirendileping sisaldab:
1) jahiulukivarude kasutamise mahtu ja tingimusi;
2) kaitserežiimidest lähtuvaid piiranguid;
3) jahirentniku kohustuste loetelu jahiulukite kaitsmisel, hooldamisel ja jahiulukikahjustuste vältimisel;
4) poolte vastutust lepingu rikkumise korral;
5) lepingu pikendamise või uuendamise tingimusi.

(3) Jahirendilepingu lisadeks on maaomanike või -haldajate ja jahirentniku vahel sõlmitud lepingud maade kasutamise võimaluste ja jahipidamise tingimuste kohta. Riigimaade osas ei tohi leping ette näha tasu võtmist.

(4) Maaomanike või -haldajate poolt seatud tingimused ei tohi jahipidamist välistada ega takistada jahiulukite kaitset ja hoolet.

(5) Jahirendilepingule lisatakse jahipiirkonna piiride kirjeldus ja kaart.

§ 10. Jahiulukivarude kasutamise leping

Jahiulukivarude kasutamise leping sisaldab jahirendilepinguga analoogilisi nõudeid, välja arvatud maade kasutamise tingimused.

§ 11. Jahipiirkonna kasutamise peatamine

(1) Riigijahipiirkonna kasutamine võidakse jahijärelevalve või Metsaameti otsuse alusel peatada, kui riigijahipiirkonna haldaja ei täida jahipiirkonna kasutamise tingimusi.

(2) Rendi- ja erajahipiirkonna kasutamine võidakse jahijärelevalve või maavanema otsuse alusel peatada, kui jahirentnik või jahipiirkonna valdaja ei täida jahipiirkonna kasutamise tingimusi.

§ 12. Jahipiirkonna kasutamise lõpetamine

(1) Riigijahipiirkonna kasutamine lõpetatakse Metsaameti poolt määratud korras.

(2) Rendijahipiirkonna ja erajahipiirkonna kasutamine lõpetatakse:
1) kui jahirentnik või jahipiirkonna valdaja loobub jahipiirkonna kasutamisest;
2) kohtuotsusega jahipiirkonna kasutamiseks andja hagi alusel, kui jahirentnik või jahipiirkonna valdaja ei täida ulukihoolde ja -kaitse nõudeid või ei pea kinni lubatud kasutusnormidest.

(3) Riigi- või rendijahipiirkonna jahimaa pindala kahanemine alla kehtestatud piiri, kui see on põhjustatud erajahipiirkondade moodustamisest, ei too iseenesest kaasa riigi- või rendijahipiirkonna kasutamise lõpetamist.

(4) Kui jahimaa riigi-, rendi- või erajahipiirkonnas on kahanenud alla kehtestatud piiri jahipidamist välistavate kaitserežiimidega alade moodustamisest põhjustatuna, võib keskkonnaminister nende jahipiirkondade kasutamise lõpetada.

III peatükk
Jahiulukivarude kasutamine

§ 13. Jahiulukivarud

(1) Jahiulukite loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus.

(2) Jahiulukivarude kasutamise õigus on füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Seda õigust ei ole nendel juriidilistel isikutel, kellel jahindus ei ole põhikirjaline tegevus.

(3) Jahiulukivarude kasutamise aluseks on jahimaakorralduskava. Jahiulukivarude kasutamise mahtude määramist korraldab Keskkonnaministeerium.

§ 14. Jahiulukivarude kasutamise tasu

(1) Jahiulukivarude kasutamise tasu on jahirent, ulukiküttimisõiguse hind ja jahiloa hind.

(2) Jahirendi ja ulukiküttimisõiguse hinna arvutamise aluseks on jahimaakorralduskava või jahimaa hindamise andmed.

(3) Jahirent ja ulukiküttimisõiguse hind määratakse üheks aastaks. Jahirent ja ulukiküttimisõiguse hind kuuluvad ümbervaatamisele koos jahimaa pindala muutumisega.

§ 15. Jahirent

(1) Jahirendi arvestamise ja tasumise korra kehtestab keskkonnaminister. Arvestatud jahirendist kantakse 20 protsenti jahimaade asukoha järgse omavalitsuse eelarvesse.

(2) Riigijahipiirkonna eest arvestatud jahirendist tasub haldaja omavalitsuse eelarvesse kantava summa.

(3) Erajahipiirkonna eramaa eest jahirenti ei tasuta.

(4) Rendijahipiirkonna eest tasutakse jahirenti täies ulatuses.

§ 16. Küttimisõiguse hind

Ulukiküttimisõiguse hinna ja tasumise korra kehtestab keskkonnaminister. Hinnad peavad sõltuma küttimisõiguse taotleja osalemisest ulukihooldetöödes.

§ 17. Jahiloa hind

Jahiloa hinna kehtestab riigijahipiirkonnas Metsaamet, rendijahipiirkonnas jahirentnik ja erajahipiirkonnas selle valdaja.

§ 18. Jahiulukivarude kasutamise eest laekunud vahendite kasutamine

(1) Jahirendist ja ulukiküttimisõiguse müügist laekunud vahenditest moodustatakse Keskkonnafondi juures jahinduse korraldamiseks jahinduse sihtkapital.

(2) Kohalikku eelarvesse laekuvaid vahendeid kasutab omavalitsus oma äranägemisel.

(3) Jahilubadest laekunud vahendeid kasutatakse riigijahipiirkonnas Metsaameti poolt kehtestatud korras, rendi- ja erajahipiirkonnas rentniku ja valdaja äranägemisel.

§ 19. Jahipidamine

(1) Jahipidamine (küttimine) on ulukite jälitamine, püüdmine, tabamine või surmamine.

(2) Jahipidamisega on võrdsustatud jahimaal jahisaagi või jahipidamis- vahenditega viibimine, välja arvatud seal viibimine:
1) laadimata ja püssikotis oleva jahirelvaga;
2) lõastatud jahikoeraga;
3) ametikohustuste täitmiseks.

(3) Jahipiirkonnas on jahipidamise õigust tõendavateks dokumentideks jahitunnistus, jahiluba, jahirelvaluba ja koeraga jahipidamisel jahikoera pass.

(4) Maaomanik, kellel on maavalitsuse poolt väljaantud jahitunnistus, jahirelvaluba ning koeraga jahipidamisel jahikoera pass, tohib temale kuuluval ühes ringpiiris enam kui kahe hektari suurusel maaomandil käesolevas seaduses sätestatud korras jahti pidada tasuta, välja arvatud jahipidamine suurulukitele.

(5) Jahipidamine suurulukitele on lubatud jahipiirkonnas suurusega vähemalt 5000 hektarit.

(6) Jahipidamist rahvusparkides ja looduskaitsealadel ning ulukikahjustuste ilmnemisel kasutamiseks väljaandmata rendijahipiirkondades ulukite arvukuse reguleerimise või teadustöö vajadusest tuleneval eesmärgil korraldadakse keskkonnaministri poolt kehtestatud korras.

(7) Üldistes huvides toimuvat jahipidamist ulukite arvukuse reguleerimiseks nagu jaht haiguste leviku tõkestamiseks ja hundijaht korraldab maavalitsus ning maaomanikul ja jahipiirkonna kasutajal ei ole õigust seda keelata.

(8) Väiksema kui 5000-hektarilise erajahipiirkonna valdaja võib kokkuleppel sellega külgneva riigi-, rendi- või erajahipiirkonna kasutajaga lubada oma jahipiirkonnas suurulukijahti. Vastasel juhul ei ole tal õigust nõuda hüvitust nende ulukite tehtud kahjustuste eest, kellele jahipidamist ta keelas.

§ 20. Jahitunnistus

(1) Jahitunnistus on riiklik dokument, mille ettenäitajal on õigus saada jahiluba ja iseseisvalt jahti pidada.

(2) Jahitunnistuse saamise õigus on igal 18 aasta vanusel jahindusalased katsed sooritanud ja riigilõivu tasunud füüsilisel isikul.

(3) Jahitunnistuse vormi ja väljastamise korra ning jahindusalaste katsete sooritamise korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 21. Jahiload

(1) Jahiload on suurulukiküttimise luba ja ulukiküttimise luba.

(2) Suurulukiküttimise loa vormi ja väljaandmise korra kehtestab keskkonnaminister.

(3) Ulukiküttimise loa vormi kehtestab keskkonnaminister. Ulukiküttimise loa väljastab riigijahipiirkonna haldaja, rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja.

(4) Keskkonnaministril on õigus määrata jahipiirkonnas väljaantavate jahilubade arvu ja anda jahilubasid jahiulukiteks mittearvatud ulukite küttimiseks või jahiulukite küttimiseks väljaspool jahiaega.

IV peatükk
Lõppsätted

§ 22. Jahindusnõukogu

(1) Jahindusnõukogu ülesanded on:
1) soovituste andmine rendijahipiirkondade kasutamiseks;
2) ettepanekute tegemine rendijahipiirkondade suuruse ja piiride kinnitamiseks;
3) jahiulukivarude arvestuse korraldamine;
4) jahiulukivarude kasutamise mahtude väljatöötamine.

(2) Jahindusnõukogu moodustatakse igas maakonnas. Jahindusnõukogu koosseisu ja tema põhimääruse kinnitab maavanem. Jahindusnõukogu koosseisu arvatakse kaks liiget keskkonnaministri ettepanekul.

§ 23. Jahijärelevalve

(1) Ametiisik, kellel on haldusõiguserikkumiste seadustiku §-de 209 ja 228 järgi õigus jahijärelevalveks, tohib kontrollida kõiki jahimaadel tulirelvade, muude jahipidamisvahendite ja jahisaagiga viibivaid isikuid.

(2) Kontrollitav isik on kohustatud nimetatud ametiisikule tema nõudmisel esitama:
1) jahipidamise õigust tõendavad dokumendid;
2) tulirelvad ja muud jahipidamisvahendid;
3) jahisaagi.

(3) Jahijärelevalve õigust omava ametiisiku volitused laienevad maaomanikule ja jahirentnikule.

§ 24. Jahieeskirjad, jahiulukivarude arvestus ja jahiulukivarudele tekitatud kahju arvestamine

(1) Jahiulukivarudele tekitatud kahju arvestamise määrad kehtestab Vabariigi Valitsus.

(2) Jahieeskirjad, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse korra kehtestab keskkonnaminister.

§ 25. Seaduse kehtivus

(1) Käesolev seadus kehtib jahiseaduse vastuvõtmiseni.

(2) Olemasolevad jahimaade kasutamise lepingud kaotavad kehtivuse 1994. aasta 1. septembril.

(3) Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV seadus "Looduskeskkonna ja -varade kasutamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, 40, 619).

(4) Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV taluseaduse § 14 3. lõige (ENSV Teataja 1989, 39, 611).

(5) Kehtetuks tunnistatakse Eesti NSV Ülemnõukogu otsus "Eesti NSV seaduse "Looduskeskkonna ja -varade kasutamise korra kohta" kehtestamisest" (ENSV Teataja 1989, 40, 620).

 

 

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.