Teksti suurus:

Veeseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 40, 655

Veeseadus

Vastu võetud 11.05.1994

(õ) 13.07.2008 16:35

 

 

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 30. mai 1994. a.
otsusega nr. 342

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Veeseaduse ülesanne on sise- ja piiriveekogude ning põhjavee puhtuse ja veekogudes ökoloogilise tasakaalu tagamine.

(2) Veeseadus reguleerib vee kasutamist ja kaitset, maaomanike ja veekasutajate vahelisi suhteid.

(3) Vee kaitse osas laienevad käesoleva seaduse sätted ka majandusvööndile.

§ 2. Kasutatavad terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) hajureostus – veekogu ja põhjaveekihi reostamine pinnase ja õhu kaudu;

2) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi;

3) piiriveekogu – veekogu, mida mööda kulgeb riigipiir;

4) pinnavesi – püsivalt või ajutiselt veekogus seisev või voolav vesi või lume- või jääkogumis sisalduv vesi, välja arvatud merevesi;

5) põhjaveekiht – vett sisaldav ja andev maapõue osa;

6) põhjavesi – maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik;

7) reostusallikas – vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega;

8) reovesi – olmes või tootmises kahjutuspiiri ületavalt rikutud vesi; on heitvee alaliik;

9) siseveekogu – veekogu, mida ei läbi riigipiir;

10) suubla – veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi;

11) valgala – maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab vee;

12) veeavarii – olulist kahju tekitav üleujutus, tammi või muu kaitserajatise purunemine;

13) vee erikasutusluba – kiritõend tegevuse lubamiseks, milles teatatakse tingimused kasutatava vee hulga, suubla ning veekasutusega kaasnevate kohustuste ja piirangute kohta;

14) veehaare – ehitis vee võtmiseks veekogust või põhjaveekihist;

15) veeheide – heitvee juhtimine suublasse;

16) veehoidla – vooluvee tõkestamise või vee pumpamisega või muul viisil maapinna nõkku või kaevatud süvendisse või tammide vahele rajatud tehisveekogu;

17) veekogu – püsiv või ajutine voolava (vooluveekogu - jõgi, oja jm.) või aeglaselt liikuva (seisva) veega (seisuveekogu- , meri, järv, veehoidla jm.) täidetud pinnavorm;

18) veekogu risustamine – veekogu seisundit ja kasutamist halvendavate esemete, prahi, pinnase vms. heitmine või sattumine veekogusse;

19) vee liigvähendamine – loata tegevus, mille tagajärjel pinnaveekogu vooluhulk, veetase või vee maht püsivalt ja oluliselt kahaneb, põhjavee tase või surve püsivalt alaneb või allika vooluhulk väheneb;

20) vee reostamine – vee kasutamise piiramist põhjustav vee omaduste halvendamine reostusallika poolt;

21) vee reostusavarii – vett reostava aine äkksattumine mere-, pinna- või põhjavette, mis võib kahjustada inimeste tervist, majandustegevust või loodust.

§ 3. Vee kasutamise korraldamine

(1) Vee kasutamist ja kaitset korraldab riiklikul tasandil Vabariigi Valitsus.

(2) Kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas:
1) annab nõusoleku vee erikasutuseks;

2) korraldab kohalikule omavalitsusele kuuluvate veekogude haldamist;
3) korraldab veeavarii ja vee äkkreostuse tagajärgede likvideerimist.

(3) Vabariigi piiriveekogude kasutamist ja kaitset reguleeritakse Eesti Vabariigi välislepingutega.

2. peatükk
Omand veekogule ja põhjaveele ning vee ja veekogu kasutamine

§ 4. Omandi ulatus veekogule

(1) Kinnisasjal asuv veekogu kuulub kinnisasja omanikule, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Veekogu põhja külge kinnistunud taimestik on kinnisasja oluline osa.

§ 5. Riigi omand veekogule ja põhjaveele

(1) Põhjavesi on riigi omandis.

(2) Riigi omandis on:
1) piiriveekogud: meri, Narva veehoidla, Peipsi-Pihkva järv ning riigipiiriga ühtivates lõikudes Pedetsi ja Koiva jõgi;
2) laevatatavad veekogud: Võrtsjärv, Emajõgi, Väike-Emajõgi Võrtsjärvest Pikasilla sillani ja Narva jõgi;
3) kalamajandusliku tähtsusega veekogud: Nasva ja Kasari jõgi suudmest kuni Vigala jõe suudmeni, Mullutu laht ja Suurlaht;
4) seaduses sätestatud korras riigi omandisse jäetavad veekogud.

§ 6. Vee ja veekogu kasutamine

(1) Vee ja veekogu kasutamine toimub avaliku kasutamisena või erikasutusena.

(2) Veekogu avalik kasutamine on veekogu kasutamine igaühe poolt ilma veekogu seisundit mõjutavate ehitiste või tehnovahenditeta vastavalt käesoleva seaduse §-le 7.

(3) Vee erikasutus on vee kasutamine veekogu või põhjaveekihi seisundit mõjutavate ainete, ehitiste või tehnovahenditega vastavalt käesoleva seaduse §-le 8.

§ 7. Veekogu avalik kasutamine

(1) Veekogu avalik kasutamine on veevõtt, suplemine, veesport, veel ja jääl liikumine ja kalapüük seaduses sätestatud ulatuses. Veekogu avaliku kasutamisega ei tohi rikkuda võõral maatükil viibimist reguleerivaid seadusesätteid.

(2) Kõik Eesti veekogud on avalikuks kasutamiseks, välja arvatud ühe kinnisasja piires asuvad eraõiguslikule isikule kuuluvad väljavooluta seisuveekogud, mitme kinnisasja piires asuvad eraõiguslikule isikule kuuluvad väljavooluta seisuveekogud pindalaga vähem kui viis hektarit ja vooluveekogud valgalaga vähem kui 25 km2. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Loodusõnnetuse korral on kahjustuspiirkonnas lubatud veekogude avalik kasutamine.

§ 8. Vee erikasutus

(1) Avaliku ja eraveekogu vee erikasutuseks peab kasutajal olema tähtajaline luba.

(2) Vee erikasutusluba peab olema, kui:
1) võetakse vett pinnaveekogust, sealhulgas ka jää võtmise korral enam kui 30 m3/ööpäevas;
2) võetakse põhjavett rohkem kui 5 m3/ööpäevas;
3) võetakse mineraalvett;
4) juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse;
5) toimub veekogu tõkestamine, paisutamine ja allalaskmine;
6) kaevandatakse tahkeid aineid pinnaveekogust, mis mõjutab veekogu seisundit või veevoolu;
7) uputatakse tahkeid aineid pinnaveekogusse;
8) toimub põhjavee täiendamine, allalaskmine või ümberjuhtimine;
9) vee kasutamisel muudetakse vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi.

(3) Isiklikus majapidamises tekkinud olmereovee pinnasele või pinnasesse paigutamiseks oma maavalduse piires ei ole vaja vee erikasutusluba.

(4) Abinõude rakendamine pinnaveekogude korrashoiuks ei ole vee erikasutus, kui selleks ei kasutata kemikaale.

§ 9. Vee erikasutusõiguse tekkimine ja lõppemine

(1) Vee erikasutusluba on tähtajaline ja antakse veekasutajale Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Kui vee erikasutaja ei ole sama veekogu omanik, tuleb vee erikasutajal eelnevalt sõlmida veekogu omanikuga leping veekogu kasutamise kohta.

(2) Vee erikasutusluba ei anta, kui ei ole tagatud vee otstarbekas kasutamine, vee kaitse reostamise ja liigvähendamise eest, veekogu kaitse risustamise eest ning vee-elustiku kaitse ja kui ohustatakse teisi majandusobjekte.

(3) Vee erikasutusloa tühistamise aluseks on käesolevas seaduses ja veekasutust reguleerivates õigusaktides sätestatu täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas vee erikasutusloa taotlemisel esitatud väär või eksitav teave. Vee erikasutuse tühistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 10. Kallasrada

(1) Kallasrada on kaldariba avalikuks kasutamiseks määratud veekogu ääres. Kallasraja laiust arvatakse lamekaldal keskmise veeseisu piirjoonest, kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, lugedes viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelist maariba.

(2) Kallasraja laius on:
1) laevatatavatel veekogudel 20 meetrit;
2) teistel veekogudel 10 meetrit;
3) suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda mööda veekogu äärt 4 meetri laiusel kaldaribal.

§ 11. Vee ja veekogu kasutamise tasulisus

(1) Veekogu avalik kasutamine on tasuta.

(2) Vee erikasutus on tasuline, välja arvatud vee võtmine põllumajandusliku maa niisutamiseks ja vee võtmine veekogu omaniku poolt temale kuuluvast veekogust ja põjaveevõtt, kui see toimub isikliku majapidamise tarbeks. Isikliku majapidamise tarbeks saadavat vett ei tohi edasi müüa loodusvara kasutamisõiguse eest tasumata.

(3) Vee erikasutuse eest tasumine toimub loodusvara kasutusõiguse seaduse (RT I 1994, 1, 3) ja saastekahju hüvitise seaduse (RT I 1994, 1, 2) alusel.

§ 12. Veeuuringute teostamine

(1) Teadusliku uurimistöö ja järelevalve eesmärgil veeuuringute tegemist või kontrollproovide võtmist veekogust ja põhjaveest ei saa maaomanik või veekogu omanik keelata.

(2) Põhjaveehaarde eeluuringuid finantseeritakse riigieelarvest ja neid korraldab riik.

3. peatükk
Vee ja veekogu kasutamise liigid

§ 13. Vee kasutamine olmes

(1) Olmevesi on joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi, mille kvaliteedinõuded määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Olmeveekasutust võib kohalik omavalitsus üldistes huvides piirata.

(2) Olmevajaduste rahuldamiseks on igal isikul õigus avaliku kasutamise või erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett.

(3) Vee erikasutajal on õigus töödelda vett olmeveeks ja seda müüa.

§ 14. Vee kasutamine tootmises

(1) Tootmisvesi on tootmiseks vajalikele tingimustele vastav vesi.

(2) Tootmise vajaduseks on igal isikul õigus vee erikasutuse korras kasutada pinna-, põhja- ja merevett.

(3) Joogivee kvaliteediga vett, sealhulgas põhjavett, võib kasutada tootmise vajaduseks, kui seda nõuab tootmistehnoloogia või kui muu vee kasutamine on seotud ülemääraste kulutustega.

(4) Veekasutajal on õigus töödelda vett tootmisveeks ja seda müüa.

(5) Heitvett, välja arvatud reovett, võib kasutada niisutusveena Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(6) Kohalikul omavalitsusel on õigus elanike olmevajaduste rahuldamiseks erakorraliste asjaolude (loodusõnnetus, veeavarii) puhul piirata joogivee kvaliteediga vee kasutamist tootmises.

§ 15. Veekogu kasutamine heitveesuublana

(1) Heitvee juhtimine veekogusse on vee erikasutus.

(2) Heitvett võib veekogusse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega.

(3) Heitvee juhtimise veekogusse võib Vabariigi Valitsuse poolt määratud asutus või omavalitsus peatada, kui on ohustatud inimeste tervis.

§ 16. Vee-energia saamine

(1) Vee kasutamine energia saamiseks on vee erikasutus.

(2) Vee erikasutuseks vee-energia saamise eesmärgil ei väljastata luba, kui erikasutusega kaasnev maaomanike ja teiste veekasutajate õiguste kitsendamine ning veekogu seisundi muutmine on ökoloogilis-majanduslikult põhjendamata.

(3) Vee-energia saamisel vooluvee tõkestamisega rakendatakse käesoleva seaduse § 17 nõudeid.

§ 17. Vooluvee tõkestamine

(1) Vooluvee tõkestamine on vee erikasutus.

(2) Vooluvee tõkestusehitise rajamiseks (veehoidla rajamine, tammi ehitamine, vee kõrvalejuhtimine) on vajalik kinnisasja omaniku nõusolek, kelle maa-alale tõkestusehitis kavandatakse.

(3) Vooluveekogu tõkestamisel tuleb järgida Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõudeid.

(4) Maaparandussüsteemi, tehnorajatise või maa omanikule vooluvee tõkestamisega tekitatud kahju tasub tõkestusehitise rajamist korraldanud isik.

§ 18. Veetransport

(1) Avalikult kasutatav veekogu on üldkasutatav veetee, kui selle kasutamist ei ole õigusaktiga piiratud või keelatud.

(2) Veetee kasutaja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekasutajate õiguste rikkumist ning vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist.

(3) Veeliiklust ei tohi keegi ohustada.

(4) Veekogu kasutamise kord lennunduse vajadusteks toimub lennundusseaduses (RT I 1993, 36, 557) sätestatud korras.

§ 19. Vee kasutamine tule tõrjumiseks

(1) Vee võtmine tule tõrjumiseks ei ole vee erikasutus.

(2) Veekogu omanik ei tohi keelata vee võtmist tule tõrjumiseks.

4. peatükk
Veekasutaja õigused ja kohustused

§ 20. Veekasutaja õigused ja nende kaitse

(1) Veekasutaja on isik, kes võtab vett veekogust või põhjaveekihist, juhib suublasse heitvett või kasutab veekogu muul viisil.

(2) Veekasutajal on õigus kooskõlas käesoleva seadusega ja sellest tulenevate õigusaktidega kasutada vett ja veekogu ning rajada selleks vajalikke ehitisi.

§ 21. Veekasutaja kohustused

Veekasutaja on kohustatud:
1) kasutama vett otstarbekalt ja säästlikult ning täitma vee kasutamiseks kehtestatud nõudeid;
2) hoiduma teiste veekasutajate ja maaomanike õiguste rikkumisest ning veekasutusega kahju tekitamisest inimeste tervisele, loodusele ja majandusobjektidele;
3) vee erikasutuse korral pidama arvestust kasutatava vee ning heitvee hulga ja omaduste üle;
4) korraldama heitvee seiret vee erikasutusloaga määratud tingimustel ja korras;
5) järgima veehaarde sanitaarkaitse nõuete täitmist.

§ 22. Veekasutaja õiguste kitsendamine teise veekasutaja huvides

Ühe veekasutaja õigusi võib teise veekasutaja huvides seadusega kitsendada, kui sellega ei halvene olmeveekasutuse tingimused.

5. peatükk
Veekogu ja põhjavee kaitsmine reostamise, risustamise ja liigvähendamise eest

§ 23. Veekaitsealased kohustused

(1) Kõik isikud on kohustatud vältima vee reostamist ja liigvähendamist ning veekogude ja kaevude risustamist ning vee- elustiku kahjustamist.

(2) Isik on kohustatud vee kasutamisel rakendama tootmistehnoloogilisi, maaparanduslikke, agrotehnilisi, hüdrotehnilisi ning sanitaarmeetmeid vee kaitsmiseks reostamise ja liigvähendamise või veekogu risustamise eest.

(3) Avalikuks kasutamiseks määratud veekogu omanik on kohustatud tegema hooldustöid veekogu risustamise ja kaldaerosiooni vältimiseks.

§ 24. Põhjavee kaitsmine heitveega reostamise eest

(1) Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud.

(2) Heitvett tohib pinnasesse juhtida vaid vastavuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nõuetega, kui see lubamatult ei halvenda põhjavee looduslikke omadusi.

§ 25. Jäätmete heitmine veekogusse või paigutamine põhjaveekihti

(1) Ohtlikke tootmis-, olme- ja muid jäätmeid ei tohi heita veekogusse ega paigutada põhjaveekihti.

(2) Ohutuid jäätmeid või täitematerjale võib veekogusse heita või põhjaveekihti paigutada kohaliku omavalitsuse loal.

§ 26. Veekogu valgala kaitse

(1) Veekogu valgala ei tohi reostada olme- ega tootmisjäätmetega, naftasaaduste, kemikaalide ja muude reoainetega.

(2) Valgala kaitse määratakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 27. Veekogu jääkatte kaitse

(1) Veekogu jääkatet ei tohi reostada ega risustada olme- ega tootmisjäätmetega, naftasaaduste, kemikaalide ja muude reoainetega.

(2) Jää võtmisega ei tohi vett reostada, liigvähendada ega veekogu risustada.

§ 28. Veehaarde sanitaarkaitseala

(1) Veehaarde sanitaarkaitseala on veehaaret ümbritsev maa- ja veeala, kus kehtib tervisekaitseline erikord vee omaduste halvenemise vältimiseks ja veehaarderajatiste kaitsmiseks.

(2) Veehaarde sanitaarkaitseala koosneb kaitsevöönditest, mille ulatus määratakse kindlaks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Veehaarde kaitsevööndites kehtivad tootmis- ja ehitustegevuse kitsendused sätestab seadus.

§ 29. Veekaitsevöönd

(1) Veekaitsevöönd on veekogu kaldaala, kus kehtivad erinõuded vee kaitsmiseks hajureostuse ja kallaste uhtumise eest. Erinõuded kinnitatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Veekaitsevööndis kehtivad tootmis- ja ehitustegevuse kitsendused sätestatakse seaduses.

§ 30. Veehaarde puurkaevu ja puuraugu rajamine, konserveerimine ning likvideerimine

Veehaarde puurkaevu või puuraugu rajamine, konserveerimine või likvideerimine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

§ 31. Vee kaitse veekogu sängi ja maapõue kasutamisel

(1) Maavarade ja maa-ainese kaevandamist veekogu põhjast või sellele toetuvate ehitiste rajamist tuleb korraldada nii, et selle tagajärjel ei kahjustuks vesi, vee-elustik ega veekogu kaldad.

(2) Kui maapõue kasutatakse muudel eesmärkidel kui põhjavee saamiseks, peab rakendama meetmeid põhjavee kaitseks.

§ 32. Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava ehitise asukoha valik ning tööde tegemise kord

(1) Veekogu ja põhjaveekihi seisundit mõjutava uue või rekonstrueeritava ehitise asukoha valikul, projekteerimisel, ehitamisel ja likvideerimisel ning uue tehnoloogia evitamisel peab tagama vee kaitse reostamise ja liigvähendamise, veekogu kaitse risustamise eest, arvestama teiste maaomanike ja veekasutajate huve ning kindlustama olmeveevarustuse.

(2) Loa veekogu ja põhjaveekihi seisukorda mõjutavate tööde tegemiseks veekogul ja veekaitsevööndis annab kohalik omavalitsus maaomaniku ja veekasutaja nõusolekul.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 2. lõikes märgitud tööd toimuvad veehaarde sanitaarkaitsealal, siis on vajalik veehaarde omaniku nõusolek.

§ 33. Vee ja veekogu seisundit mõjutavate tööde ja vee kasutamise peatamine

(1) Vee või veekogu kasutamisel loata või nõusolekuta ja vee seisundit mõjutavate tööde tegemisel seal, kus luba või nõusolek on nõutav, võidakse tegevus peatada Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Tegevuse peatamisega seotud vaidlused lahendab kohus.

§ 34. Kohustused vee kahjuliku toime vältimiseks

Maaomanik (valdaja) ja veekasutaja ei tohi põhjustada:
1) üleujutust;
2) kalda, tammi ega muu rajatise purunemist;
3) maa soostumist;
4) pinnase erosiooni ega maalihet.

§ 35. Vee toimest põhjustatud loodusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamine

Vee toimest põhjustatud loodusõnnetuse tagajärgede kõrvaldamist korraldab Vabariigi Valitsus.

6. peatükk
Riigi veekataster ja veekasutuskava

§ 36. Riigi veekataster

(1) Riigi veekataster on riiklik register, mida peetakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras andmete pikaajaliseks hoidmiseks ja väljastamiseks vee hulga, taseme, kvaliteedi, kasutamise ja kasutajate kohta.

(2) Riigi veekatastrit peetakse ühtse süsteemina riigi kulul.

(3) Riigi veekatastrisse kuuluvate andmete esitamine katastripidajale on kohustuslik.

(4) Riigi veekataster on avalik ja katastripidaja peab tagama katastriandmete kättesaadavuse seaduses ettenähtud korras.

§ 37. Riigi veeseire

(1) Riigi veeseire on abinõude süsteem andmete kogumiseks pinna-, põhja-, heit- ja merevee hulga, taseme, kvaliteedi ja veekogude jäänähete kohta.

(2) Veeseirega saadud andmed antakse riigi veekatastrisse aruandlusaastale järgneval aastal.

(3) Veeseire teostaja vastutab andmete õigsuse eest.

§ 38. Veekasutuskava

(1) Veekasutuskava käsitleb valgalade, majanduspiirkondade, valdade, linnade, maakondade või kogu riigi ulatuses põhilisi veemajandusabinõusid.

(2) Veekasutuskava koostatakse tellija kulul.

(3) Veekasutuskava koostatakse, kinnitatakse ja täidetakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

7. peatükk
Vastutus ja järelevalve veeseaduse rikkumise eest

§ 39. Veeseaduse rikkumisest tulenev vastutus ja tekitatud kahju hüvitamine

(1) Veeseaduse ja vee kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumise eest kohaldatakse distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.

(2) Eraõiguslik ja avalik-õiguslik isik on kohustatud veeseaduse ja vee kasutamist reguleerivate õigusaktide rikkumisega tekitatud kahju hüvitama seadusega kehtestatud korras ja ulatuses.

§ 40. Veeuuringud ning kasutamise ja kaitse riiklik järelevalve

Veeuuringud ning vee kasutamise ja kaitse riiklik järelevalve toimuvad Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

8. peatükk
Lõppsätted

§ 41. Veekoodeks

Tunnistada kehtetuks Eesti NSV veekoodeks (ENSV Teataja 1972, 28, 276; 1980, 23, 367; 1984, 45, 537).

 

 

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

Õiend

Lisatud avaldamisandmed.