Ringhäälinguseadus
Vastu võetud 19.05.1994
|
|
|
Välja kuulutatud |
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Ringhäälinguseadus sätestab:
1) ringhäälingus informatsiooni edastamise korra ja ringhäälingu
tegevuspõhimõtted;
2) ringhäälingus informatsiooni edastamiseks mõeldud tehniliste vahendite
(saatjad, saatjate võrgud) valdamise ja omamise tingimused;
3) ringhäälingus osalevate avalik-õiguslike isikute asutamise ja
tegutsemise alused ning tegevuse lõpetamise korra;
4) ringhäälingu eraõiguslike isikute tegevuse korra ringhäälingulubade
alusel.
§ 2. Ringhääling
(1) Ringhääling on avalikkusele suunatud informatsiooni elekterside vahenditega (saatjate ja saatjate võrkudega) edastamise ja selle informatsiooni kättesaadavaks muutmise süsteem.
(2) Ringhäälingu vormid on käesoleva seaduse mõttes raadio ja televisioon.
§ 3. Ringhäälingusaatja, -saatjate võrk ja -sagedus
(1) Ringhäälingusaatja on käesoleva seaduse tähenduses tehniliste vahendite kogum, mille abil väljastatakse avatud keskkonda televisiooni- või raadiosignaal, mis on ringhäälingu informatsiooni kandja.
(2) Ringhäälingusaatjate võrk on sidekanalitega ühendatud saatjate kogum, mille abil edastatakse üheaegselt ringhäälingu ühe saatja tegevusulatusest suuremal territooriumil informatsiooni kandev signaal.
(3) Ringhäälingusagedus on televisiooni- või raadiosignaali edastamiseks ette nähtud korras eraldatud raadiosagedusspektri osa, mida võib tähistada kanalina.
(4) Ringhäälingukanalid ja -sagedused määrab pädev riigiorgan kooskõlas Eesti Vabariigi välislepingute ja rahvusvaheliste kokkulepetega.
§ 4. Saade ja programm
(1) Saade on ajaliselt piiritletud, ringhäälingu kaudu signaalina edastatud ning heli, teksti, kujutise või nende kogumina üldkasutatavate vastuvõtuvahenditega vastuvõetav informatsioon.
(2) Programm on teadlikult järjestatud saadete kogum, mida edastatakse kindlaksmääratud kanalitel ehk sagedustel. Programmil on oma nimetus.
(3) Programmi päevamahus peab olema vähemalt 5% uudistesaateid, välja arvatud pühapäevane ja riiklike pühade programm.
§ 5. Ringhäälingujaam
(1) Ringhäälingujaam on kindlatel kanalitel ehk sagedustel saateid või programmi edastav toimetus (toimetused), kes tegutseb ringhäälingujaama otsese seadusliku valdaja (edaspidi valdaja) kutsungina, teenindus- või kaubamärgina registreeritud nimetuse all.
(2) Ringhäälingujaam avalikustab vähemalt iga programmi alguses ja lõpus oma nimetuse.
(3) Ringhäälingujaam, välja arvatud käesoleva seaduse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud isikud, ei ole tsiviilõiguse subjekt.
(4) Ringhäälingujaama tegevuse õiguslike tagajärgede eest vastutab selle omanik või valdaja.
(5) Ringhäälingujaama valdaja vabaneb vastutusest, kui tõendab, et informatsioon edastati ringhäälingus valduse rikkumisega.
(6) Saateid või programme võib ringhäälingu kaudu edastada ringhäälingujaam, mille omanikul või valdajal on käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud ringhäälinguluba. Avalik-õiguslikul ringhäälingujaamal ringhäälinguluba olema ei pea.
2. peatükk
RINGHÄÄLINGU TEGEVUSPÕHIMÕTTED
§ 6. Tegevusvabadus
(1) Ringhäälingujaamal on õigus seadustest ja ringhäälinguloa tingimustest kinni pidades vabalt otsustada oma saadete ja programmide sisu üle.
(2) Seadusega tagatud loomevabaduse piiramine on karistatav haldus- või kriminaalkorras.
(3) Kohus võib oma menetluses olevates asjades seaduses ettenähtud alustel ja korras keelata teatud saate või selle osa edastamise ringhäälingus.
§ 7. Informatsiooniallika kaitse
(1) Ringhäälingujaam ei või avalikustada temale informatsiooni edastanud isiku andmeid, kui see isik seda ei soovi.
(2) Ringhäälingujaam ei ole kohustatud avalikustama temale oma tegevuses teatavaks saanud informatsiooni.
(3) Ringhäälingujaam peab tõe tuvastamiseks seaduses ettenähtud alustel ja korras esitama kohtule käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud andmed ning informatsiooni.
§ 8. Vastulause esitamise õigus
(1) Isikul, kelle õigusi või seaduslikke huve on rikutud ringhäälingus edastatud teatega, on õigus vastulausele teate edastanud ringhäälingujaama kaudu.
(2) Vastulause esitamise võimaldab ringhäälingujaam, põhjendamatult viivitamata, võimalikult samas mahus ja vormis, milles edastati vastulause põhjustanud teade.
(3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama vastulause ringhäälingus edastamisega seotud kulutusi.
§ 9. Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine
Ringhäälingujaam ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega.
§ 10. Hädaohuteadete edastamine
(1) Ühiskonna julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu korral on ringhäälingujaam kohustatud viivitamatult oma kulul väljastama Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikke teateid.
(2) Ringhäälingujaam edastab tasuta ning viivitamatult teated, mis on vajalikud inimese elu ja tervise, varalise kahju või hädaohu ärahoidmiseks.
§ 11. Autoriõiguse kaitse
(1) Ringhäälingujaama valdaja kohustub maksma õiglast autoritasu autoriõigusega kaitstavate teoste kasutamise eest ringhäälingus.
(2) Ringhäälingujaam järgib oma tegevuses autoriõiguse kaitse nõudeid.
§ 12. Saadete salvestuste säilitamise kohustus
(1) Ringhäälingujaam salvestab edastatud saated.
(2) Salvestused säilitatakse, arvates nende edastamisest, vähemalt 20 päeva vältel.
(3) Kohus võib oma menetluses olevates asjades määrata konkreetsete saadete salvestuste säilitamiseks pikemaid tähtaegu.
§ 13. Vastutavad toimetajad
(1) Ringhäälingujaama valdaja määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad või nende ülesandeid täitvad isikud.
(2) Vastutav toimetaja tagab oma saates või programmis:
1) sõnavabaduse põhimõtete järgimise;
2) fakti ja kommentaari eristamise;
3) seaduse nõuetest kinnipidamise;
4) kõlblus- ja inimväärikuse normide järgimise;
5) kultuurse keelekasutuse.
(3) Vastutavate toimetajate nimekiri on avalik.
(4) Ringhäälingujaam säilitab andmed kõigi edastatud saadete vastutavate toimetajate kohta kolme aasta vältel.
(5) Vastutav toimetaja ei ole ametiisik ja ta vastututab oma tegevuse eest ringhäälingujaama valdajaga sõlmitud lepingu alusel.
3. peatükk
REKLAAM JA SPONSORLUS
§ 14. Reklaam
(1) Reklaam on heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina ringhäälingus edastatav teade, mille eesmärk on toote või teenuse omaduste demonstreerimise, selgitamise või hinnangute andmise kaudu saavutada isiku või isikute grupi huvides tarbijate teatud käitumine või isiku või asja või idee väärtustamine.
(2) Ringhäälingujaama saateaeg, mida kasutatakse reklaamiks, on kaup, mida müüakse reklaami tellijale.
§ 15. Nõuded reklaamile
(1) Reklaam peab olema aus ning õiglane ega tohi tarbijat eksitada.
(2) Reklaam ei tohi kutsuda üles negatiivsele suhtumisele mingi toote, teenuse või idee suhtes.
(3) Lastele suunatud reklaam või laste kasutamine reklaamis:
1) peab arvestama nende kehalise ja vaimse eripäraga;
2) ei tohi sisaldada üleskutset käitumisele, mis võib neis tekitada
alaväärsustunnet, õhutada agressiivsust;
3) on keelatud käesoleva seaduse § 19 1. lõikes sätestatud
toodete puhul.
(4) Reklaamis ei tohi kasutada töötavaid uudistediktoreid ega poliitikakommentaatoreid.
§ 16. Reklaami koht programmis
(1) Reklaam peab olema heli, kujutise või heli ja kujutise kogumina selgelt eristatav muust programmist.
(2) Reklaam tuleb paigutada programmis üldjuhul saadete vahele.
(3) Saadet katkestades võib reklaami edastada, kui see ei kahjusta:
1) saate terviklikkust;
2) saate suhtes õigusi omava isiku huve.
(4) Reklaami ei tohi edastada vahetult enne ega pärast saateid, mis sisaldavad jumalateenistust, ega nende saadete jooksul.
(5) Lastesaadet ei tohi reklaami edastamiseks katkestada.
§ 17. Reklaami maht
Reklaami maht programmis ei tohi ületada 20 protsenti programmi
päevamahust, sealjuures:
1) reklaami maht televisiooniprogrammis – 15 protsenti programmi
päevamahust ja 12 minutit programmi suvalises ühetunnises lõigus;
2) kaupade ostu, müügi või rendi või teenuste osutamise otsepakkumiste
vormis tehtava reklaami maht televisiooniprogrammis – üht tundi päevas.
§ 18. Reklaami tellija
(1) Reklaami tellija ei tohi mõjutada saate sisu ega programmi struktuuri.
(2) Reklaamis esitatavate andmete õigsuse ja reklaamist tulenevate õiguslike tagajärgede eest vastutab reklaami tellija.
(3) Reklaamis esitatud teadetele ei laiene §-s 8 sätestatud vastulause esitamise õigus.
§ 19. Teatud toodete ja teenuste reklaami eritingimused
(1) Alkohoolsete jookide, tubakatoodete, tulirelvade ja lõhkeainete ning prostitutsiooni reklaam ei ole lubatud.
(2) Ravimeid, ravivahendeid ja meditsiiniteenuseid võib reklaamida Sotsiaalministeeriumi kehtestatud tingimustel ja korras.
(3) Pestitsiide, herbitsiide ja teisi mürkaineid võib reklaamida Keskkonnaministeeriumi kehtestatud tingimustel ja korras.
§ 20. Sponsorlus
(1) Sponsorlus on ringhäälingujaama tegevusega mitteseotud isiku osalemine selle saate või programmi mis tahes otseses või kaudses finantseerimises.
(2) Saadetes ning programmides, mida finantseerivad sponsorid, tuleb saadete ning programmide alguses või lõpus arusaadavalt esitada sponsori isik ning vältida tema toodangu või teenuste propagandat saate käigus.
(3) Sponsor ei või mõjutada saate või programmi sisu.
(4) Uudistesaadete ja aktuaalseid poliitikasündmusi või -probleeme käsitlevate saadete finantseerimiseks ei või kasutada sponsorlust.
4. peatükk
OMANDIÕIGUS RINGHÄÄLINGU TEHNILISTELE VAHENDITELE NING SAADETELE JA
PROGRAMMIDELE
§ 21. Omand ringhäälingu tehnilistele vahenditele
(1) Avalik-õiguslike isikute programmide edastamiseks vajalikud saatjad ja saatjate võrgud on Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kaasomand.
(2) Kogu Eesti territooriumi katvate saatjate ja saatjate võrkude rajamise otsustab ning nende võõrandamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 22. Eraõiguslike isikute omand ringhäälingu tehnilistele vahenditele
Ringhäälingusaatjaid võivad omandada ning otseselt vallata:
1) Eestis registreeritud juriidilised isikud, milles aktsiate või
osakutega määratud häältest kuulub üle poole Eesti kodanikele;
2) Eesti kodanikud, kelle alaline elukoht on Eestis.
§ 23. Omand saadetele ja programmidele
(1) Ringhäälingusaateid ning -programme võib omandada, luua ja vahendada igaüks.
(2) Saateid ja programme võib ringhäälingujaama, -saatja või -saatjate võrgu kaudu edastada ringhäälinguluba omav eraõiguslik isik või käesoleva seaduse alusel tegutsevad avalik-õiguslikud isikud.
5. peatükk
AVALIK-ÕIGUSLIKUD RINGHÄÄLINGUORGANISATSIOONID
§ 24. Eesti Raadio ja Eesti Televisioon
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad käesoleva seaduse alusel avalik-õiguslike raadio- ja televisiooniorganisatsioonide ülesandeid.
(2) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega ja nende põhikirjadega sätestatud ulatuses.
(3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjad kinnitab Ringhäälingu nõukogu.
(4) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on käesoleva seaduse tähenduses nii ringhäälingujaama valdaja kui ka ringhäälingujaama staatuses.
(5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ringhäälingusagedused määrab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
§ 25. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ülesanded
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ülesanded on:
1) eesti rahvuskultuuri edendamine, propageerimine ning selle parimate
saavutuste salvestamine, säilitamine ja tutvustamine;
2) maailmakultuuri parimate saavutuste vahendamine;
3) mitmekesiste ja tasakaalustatud programmide loomine ja edastamine
kõrgel ajakirjanduslikul, kunstilisel ja tehnilisel tasemel;
4) kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste, infovajaduste
rahuldamine;
5) peamiselt info-, kultuurhariduslike, koolitus- ja meelelahutussaadete
loomine.
(2) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon tagavad:
1) rahvuskultuuri ja ajaloo seisukohalt oluliste ürituste, sündmuste ja
teoste jäädvustamise ning jäädvustatu säilitamise tulevastele põlvedele;
2) oma programmides vähemalt 51 protsendi omatoodangu osakaalu;
3) oma programmides Eesti autoritelt tellitud ja omandatud kirjandus-,
muusika- ja audiovisuaalsete teoste kasutamise.
(3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmid peavad olema kvaliteetselt vastuvõetavad kogu Eesti territooriumil.
(4) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon täidavad muid käesolevas seaduses ja nende põhikirjades sätestatud ülesandeid.
§ 26. Põhinõuded Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saadetele ja programmidele
(1) Kooskõlas käesoleva seaduse 2. peatüki sätetega peavad Eesti
Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid kaasa aitama:
1) eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilitamisele ning arendamisele;
2) Eesti riikluse tugevdamisele;
3) Eesti rahvusvahelise maine tõstmisele.
(2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni saated ja programmid peavad erinevate rahvastikurühmade moraalseid, poliitilisi ja usulisi veendumusi arvestades mõjutama kõiki austama inimväärikust ja järgima seadusi.
§ 27. Põhiseaduslike riigiorganite teadete edastamine
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon on kohustatud, põhjendamatult viivitamata, edastama ringhäälingu kaudu kõik põhiseaduslike riigiorganite ametlikud teated.
(2) Põhiseaduslike riigiorganite teated edastavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon omapoolsete muudatusteta.
(3) Eesti Raadio ja Eesti Televisioon ei ole kohustatud kontrollima käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud teadetes esinevate andmete õigsust ega kanna vastutust edastatud teate sisu eest.
§ 28. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni sõltumatus
Oma saadete ja programmide loomisel ning ringhäälingus edastamisel on Eesti Raadio ja Eesti Televisioon sõltumatud, lähtudes üksnes seaduse nõuetest.
§ 29. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni õigused oma ülesannete täitmisel
Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on õigus:
1) teha tasuta otse- või salvestatud saateid § 25 2. lõike
punktis 1 märgitud üritustest ja sündmustest, mida finantseeritakse riigi-
või kohalikust eelarvest, kui autoriõigusega või lepingu sätetes ei nähta ette
teisiti;
2) ürituse korraldaja nõusolekul teha tasuta kuni 90-sekundiline
uudistesaade igalt avalikult kultuuri- või spordiürituselt ning edastada see ringhäälingus;
3) lülitada oma regulaarsetesse uudistesaadetesse kuni 90-sekundiline lõik
mõne teise Eesti ringhäälingujaama poolt edastatud saatest, järgides
autoriõigust ja saate levitamise aluseks oleva lepingu sätteid.
§ 30. Ülekannete ja salvestuste eesõigus
(1) Eesti Raadiol ja Eesti Televisioonil on võrdsete tingimuste korral eesõigus teiste isikute ees sõlmida lepinguid ürituste ja sündmuste ülekandmiseks ning salvestamiseks.
(2) Eesõigusest loobumisest teatavad Eesti Raadio ja Eesti Televisioon õigeaegselt teistele konkureerivatele isikutele.
§ 31. Ringhäälingu nõukogu
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõrgeim organ on Ringhäälingu nõukogu, mis koosneb üheksast liikmest.
(2) Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul Ringhäälingu nõukogu liikmed ametisse kuueks aastaks. Iga kahe aasta järel nimetatakse ümber kolm Ringhäälingu nõukogu liiget.
(3) Ringhäälingu nõukogu liikmed peavad olema Eesti kodanikud. Ringhäälingu nõukogu liikmeks ei nimetata Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis töötavat isikut ega Vabariigi Valitsuse liiget.
(4) Ringhäälingu nõukogu liige ei tohi olla mis tahes ringhäälingujaama omanik või valdaja ega olla ringhäälingujaama teenistuses ega kuuluda nende juhtimisorganitesse.
(5) Ringhäälingu nõukogu liikme volitused lõpevad tema volituste tähtaja lõppemisel, tagasiastumisel, tagandamisel käesoleva paragrahvi 6. lõikes ettenähtud korras ja surma korral.
(6) Ringhäälingu nõukogu liige, Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorid tagandatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(7) Ringhäälingu nõukogu esimees valitakse nõukogu poolt kaheks aastaks nõukogu istungil, mis toimub pärast kolme uue Ringhäälingu nõukogu liikme nimetamist Riigikogu poolt.
(8) Ringhäälingu nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust, juhatab nõukogu istungeid, kontrollib nõukogu otsuste täitmist ja esindab Ringhäälingu nõukogu.
(9) Ringhäälingu nõukogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel ei nimeta Riigikogu volitusperioodi ajaks uut nõukogu liiget, kui Ringhäälingu nõukogu liikmete arv on vähemalt kuus.
§ 32. Ringhäälingu nõukogu pädevus ja töökord
(1) Ringhäälingu nõukogu teostab järelevalvet Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse üle.
(2) Ringhäälingu nõukogu ainupädevusse kuulub:
1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite (edaspidi
peadirektorid) kuni viieks aastaks ametisse nimetamine;
2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni juhatuse liikmete ametisse
nimetamine ja vallandamine peadirektorite ettepanekul;
3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse põhisuundade kinnitamine
ning nende täitmise järelevalve;
4) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarvete kinnitamine ning täitmise
järelevalve;
5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni programmide arvu üle otsustamine;
6) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse sisekontrolli määramine;
7) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni aastaaruannete heakskiitmine ja
Riigikogule esitamine;
8) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni struktuuriüksuste asutamise,
reorganiseerimise ja sulgemise otsustamine peadirektorite ettepanekul;
9) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni nimel riigiorganitele esitatavate
ettepanekute ja muude dokumentide läbivaatamine ja heakskiitmine;
10) eraõiguslikele ringhäälinguluba omavatele isikutele Eesti Raadio ja
Eesti Televisiooni valduses olevate saatjate ja saatjate võrkude kasutamise
ning rendileandmise korra kehtestamine:
11) Riigikogu valimiste ja kohalike omavalitsuste valimiste eelse
kampaania Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis kajastamise korra kehtestamine.
(3) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevust käsitlevate küsimuste lahendused vormistatakse Ringhäälingu nõukogu otsusena.
(4) Ringhäälingu nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, ent vähemalt üks kord kahe kuu jooksul.
(5) Ringhäälingu nõukogu otsuste elluviimise eest vastutavad peadirektorid.
(6) Ringhäälingu nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt viis liiget. Esimehe äraolekul juhatab istungit kohalolijate hulgast volitatud nõukogu liige.
(7) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 1, 4 ja 5 nimetatud küsimustes saab otsuseid vastu võtta ainult nõukogu koosseisu häälteenamusega. Muud otsused võetakse vastu istungist osavõtvate nõukogu liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl.
§ 33. Revisjon ja kontroll
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevust kontrollib Riigikontroll ja Ringhäälingu nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.
(2) Riigikontrollil on Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni majandustegevuse kontrollimisel samad õigused ja kohustused, mis Riigikontrollil on riigiasutuste majandustegevuse kontrollimisel.
§ 34. Riigiametiseisund
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ning Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ametiisikute kohta kehtivad kohustused, mis on sätestatud põhiseaduse §-des 26, 30, 42, 44, 45, 51 ja 52 riigiasutuste ja riigiasutuste ametiisikute kohta.
(2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni teenistujate kohta kehtivad kõik avaliku teenistusega kaasnevad nõuded, kohustused ja õigused, mis kehtivad riigiteenistujate kohta, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 35. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarve
(1) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab igal aastal olema tasakaalus.
(2) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tulud moodustuvad:
1) seadusega kehtestatud maksudest;
2) vahetult riigi eelarvest eraldatud summadest;
3) reklaamist, mille edastamise korra, hinna, kasutamise ja mahu otsustab
Ringhäälingu nõukogu, kusjuures reklaami maht ei ületa 5 protsenti
päevasest programmi saatemahust Eesti Televisiooni ühel ja Eesti Raadio kahel
kanalil, millest üks on võõrkeelne;
4) fondidest, sponsorlusest, saatjate võrkude renditasust ja muudest
allikatest laekuvad summad.
(3) Eelarveprojektid koostavad Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorid ja eelarved kinnitab Ringhäälingu nõukogu.
(4) Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile laekunud eelarvevälised tulud laekuvad vastavalt Eesti Raadio või Eesti Televisiooni eelarvesse ja jaotatakse nende kaudu.
(5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni eelarved, nende täitmise aruanded ning Ringhäälingu nõukogu üldist tähtsust omavad otsused avaldatakse Riigi Teataja Lisas Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kulul.
§ 36. Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevuse lõpetamine
Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni tegevus lõpetatakse seaduse alusel, milles nähakse ette ka Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni varade edasine kuuluvus.
6. peatükk
ERAÕIGUSLIKE ISIKUTE RINGHÄÄLINGULOAD
§ 37. Ringhäälinguluba
(1) Ringhäälinguluba on käesoleva seaduse alusel välja antud tasuline riiklik dokument, mis annab sellel märgitud isikule õiguse tegevuseks loaga määratud tingimustel. Ringhäälinguloa maksumuse määrab Kultuuri- ja Haridusministeerium.
(2) Ringhäälinguluba asendab sideseaduse (RT 1991, 3, 49) § 7 2. lõikes nimetatud riikliku tegevuslitsentsi, kui loal märgitud isiku otseses seaduslikus valduses on ringhäälingu tehnilised vahendid.
(3) Ringhäälingusaadete edastamiseks antakse välja viit liiki
ringhäälingulubasid:
1) kohalik ringhäälinguluba – ühe saatja tegevusulatuses;
2) regionaalne ringhäälinguluba – ühe saatja või saatjate võrguga osal
Eesti territooriumist;
3) üleriigiline ringhäälinguluba – saatjate võrguga üleriigiliselt või ühe
saatja kaudu, mis võimaldab telesaadete vastuvõttu 80–100 protsendi
ulatuses Eesti territooriumist;
4) rahvusvaheline ringhäälinguluba – saatjate võrguga või ühe saatja
kaudu, mis võimaldab saadete vastuvõttu teistes riikides;
5) ajutine ringhäälinguluba – kindlas piirkonnas ja määratud ajal
kestusega kuni kolm kuud.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõike punktides 1–4 sätestatud ringhäälinguluba antakse välja tähtajaga kuni viis aastat.
(5) Ringhäälinguloa väljaandjal on õigus korrigeerida loa kehtivusaja pikendamise tingimusi, teatades sellest ringhäälinguloa senisele valdajale vähemalt üks aasta enne ringhäälinguloa kehtivuse lõppemist.
§ 38. Ringhäälinguloaga määratavad tingimused
(1) Ringhäälinguloaga määratakse kindlaks:
1) saatetegevuseks kasutatavad sagedused, kanalid;
2) saatetegevuseks kasutatavate saatjate põhilised tehnilised parameetrid
ja suurimad rakendada lubatud kiirgusvõimsused;
3) edastatavate programmide arv ja nende nimetused;
4) iga programmi maht päevas ja nädalas;
5) saatetegevuse alustamise tähtaeg;
6) Eesti autorite väikseim osakaal programmis.
(2) Ringhäälinguloaga võib määrata täiendavaid tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ja sõnavabaduse üldtunnustatud põhimõtetega.
§ 39. Ringhäälinguloa taotlemine
(1) Ringhäälinguloa taotluses märgitakse kavandatava programmi üldiseloomustus ja andmed, mis võivad olla vajalikud loa andmise otsustamiseks või aluseks käesoleva seaduse § 38 1. lõikes sätestatud tingimuste määramisele.
(2) Ringhäälinguloa taotlusele lisatakse, kui taotleja on juriidiline
isik:
1) registreerimistunnistuse ärakiri;
2) aktsiate või osakutega määratud häälte jaotust väljendav dokument, mis
tõendab isiku vastavust käesoleva seaduse § 22 punktis 1 sätestatud
nõuetele;
3) bilanss;
4) isiku poolt kinnitatud investeerimisprogramm koos rahaliste vahendite
allika ja tagatiste äranäitamisega;
5) tehniliste lahenduste kooskõlastatud kavand;
6) taotleja isiku esindaja volitusi tõendav dokument.
(3) Ringhäälinguloa taotlusele lisatakse, kui taotleja on füüsiline
isik:
1) isiku Eesti kodakondsust ja alalist elukohta Eestis tõendavad
dokumendid;
2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 4, 5 ja 6
nimetatud dokumendid.
(4) Ringhäälinguloa taotleja või sellel märgitud isik on kohustatud loa väljaandjat informeerima 10 päeva jooksul käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud isiku andmete muudatustest.
§ 40. Ringhäälinguloa väljaandmine
(1) Kultuuri- ja Haridusministeerium:
1) otsustab ja teeb vähemalt ühe üleriigilise leviga ajalehe kaudu
teatavaks väljaantavate ringhäälingulubade liigid, arvu ning muud tingimused ja
loa taotluste esitamise tähtajad;
2) kehtestab loataotluste vormid;
3) vaatab tähtaegselt laekunud taotlused läbi ning teeb otsuse
ringhäälinguloa väljaandmise, sellest keeldumise või taotluse käiguta jätmise
kohta.
(2) Ringhäälinguloa taotlus jäetakse käiguta, kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse §-s 39 sätestatud nõuetele.
(3) Taotluse käiguta jätmisest teatatakse taotlejale hiljemalt 30 päeva jooksul, arvates taotluse esitamisest.
(4) Kultuuri- ja Haridusministeerium keeldub ringhäälinguloa
väljaandmisest, kui:
1) taotleja isik või tema kavandatav programm ei vasta käesolevas seaduses
sätestatud nõuetele;
2) on tehtud otsus ringhäälinguloa väljaandmiseks teisele isikule, kes
konkureeris samale loale ning tegi parema pakkumise;
3) puuduvad võimalused ringhäälingusageduste eraldamiseks;
4) ringhäälinguloa väljaandmisega kaasneks Eesti Vabariigi poolt võetud
lepinguliste kohustuste rikkumine;
5) taotletav tegevus on seadusevastane;
6) ringhäälinguloa väljaandmisega tekib saatetegevuseks kavandataval
territooriumil ajakirjandus- või infomonopol või kartell või koonduks
ringhääling selleks kavandataval territooriumil või osal Eesti territooriumist
omavahel koostööd tegevate isikute kätte;
7) ringhäälinguloa väljaandmine rikuks saatetegevuseks kavandataval
territooriumil või osal Eesti territooriumist vaba konkurentsi ja võrdsetel
alustel põhineva ettevõtluse nõudeid;
8) televisiooni- ja raadiojaama valdaja või päeva- ja nädalalehe vastutav
väljaandja muutuks saatetegevuseks kavandatud territooriumil või osal Eesti
territooriumist samaaegselt televisiooni, raadio ja päeva- või nädalalehe
vastutavaks väljaandjaks.
(5) Ringhäälinguloa taotlused vaadatakse läbi kolme kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud tähtaja möödumise päevast.
(6) Ringhäälinguloa väljaandmise tähtaega võib Kultuuri- ja Haridusministeerium oma otsusega pikendada kuni kaheksa kuuni, informeerides sellest ringhäälinguloa taotlejat, kui see on tingitud vajadusest rahvusvaheliselt ringhäälingusagedusi kooskõlastada.
(7) Ringhäälinguloa väljaandmisest keeldumise korral näidatakse viitega käesolevale paragrahvile loa väljaandmisest keeldumise alus.
(8) Ringhäälinguloa väljaandmisest keeldumise või taotluse käiguta jätmise võib taotleja vaidlustada kohtus.
§ 41. Ringhäälinguloa kehtivus ja kehtetuks tunnistamine
(1) Ringhäälinguluba kehtib sellel märgitud ajani.
(2) Ringhäälinguloal märgitud isiku surma või juriidilise isiku likvideerimise korral kaotab ringhäälinguluba kehtivuse.
(3) Ringhäälinguloa võib kehtetuks tunnistada käesoleva paragrahvi
5. lõikes sätestatud alustel:
1) kohus;
2) loa välja andnud Kultuuri- ja Haridusministeerium.
(4) Igaüks, kelle õigusi või seadusega kaitstud huve rikub ringhäälinguloal märgitud isik või tema valduses olev ringhäälingujaam informatsiooni edastamisega, võib taotleda selle isiku ringhäälinguloa kehtetuks tunnistamist.
(5) Ringhäälinguluba tunnistatakse kehtetuks, kui loal märgitud isik:
1) esitab sellekohase taotluse;
2) ei täida süstemaatiliselt tegevusloaga määratud tingimusi;
3) rikub oma tegevuses käesoleva seaduse nõudeid;
4) esitas loa saamiseks valeandmeid;
5) ei ole täitnud käesoleva seaduse § 39 4. lõike nõudeid;
6) ei vasta toimunud muudatuste tõttu käesoleva seaduse § 22
nõuetele.
(6) Kultuuri- ja Haridusministeerium tunnistab ringhäälinguloa kehtetuks motiveeritud käskkirjaga, milles näidatakse ära kehtetuks tunnistamise õiguslik alus.
(7) Ringhäälinguloa kehtetuks tunnistamise käskkirja võib vaidlustada kohtus.
7. peatükk
KONTROLL JA VASTUTUS
§ 42. Kontroll
(1) Ringhäälingulubade tingimustest kinnipidamist kontrollitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja tingimustel.
(2) Vabariigi Valitsuse määratud asutus on kohustatud ringhäälinguloa tingimuste rikkumise korral tegema ettepanekud ringhäälinguloa valdaja vastutusele võtmiseks või ringhäälinguloa kehtetuks tunnistamiseks.
(3) Vabariigi Valitsuse määratud asutusel on õigus ringhäälinguloa tingimuste rikkumise korral teha hoiatus ringhäälinguloa valdajale või peatada ajutiselt, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, ringhäälinguloa kehtivuse.
§ 43. Vastutus
(1) Ringhäälinguloal märgitud isik ja tema ametiisikud vastutavad käesoleva seaduse nõuete rikkumise eest haldus- või kriminaalkorras.
(2) Ringhäälingujaama valdaja on kohustatud hüvitama tekitatud kahju isikule, kelle õigusi või seaduslikke huve ta on rikkunud või kellele ta on tekitanud moraalset kahju.
8. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 44. Tegevuslitsentside asendamine ringhäälingulubadega
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud televisiooni ja raadio tegevuslitsentsid asendatakse ringhäälingulubadega käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Litsentsi asendamiseks ringhäälinguloaga tuleb loa taotlejal kahe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, esitada Kultuuri- ja Haridusministeeriumile käesoleva seaduse nõuetele vastav taotlus. Taotlus vaadatakse läbi käesoleva seaduse alusel ja korras.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist väljaantud televisiooni ja raadio
tegevuslitsentsid kaotavad kehtivuse:
1) tegevuslitsentsi ringhäälinguloaga asendamise taotluse rahuldamise
juhul – ringhäälinguloa väljaandmise otsuse tegemisele järgnevast päevast;
2) muudel juhtudel – viie kuu möödumisel käesoleva seaduse jõustumise
päevast.
§ 45. Organisatsioonilised muudatused
(1) Käesoleva seaduse § 21 1. lõikes nimetatud vara antakse Eesti Raadiole ja Eesti Televisioonile üle 1995. aasta 1. jaanuariks. Selle tähtajani otsustab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni kasutuses oleva varaga seotud tehingute üle Ringhäälingu nõukogu ettepanekul Vabariigi Valitsus. Vara üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
(2) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni osa käesoleva seaduse § 21 1. lõikes sätestatud kaasomandis võrdseks.
(3) Riigikogu kultuurikomisjon esitab hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates seaduse jõustumisest, Riigikogule Ringhäälingu nõukogu liikmekandidaadid.
(4) Ringhäälingu nõukogu esimesse koosseisu nimetab Riigikogu kolm liiget kaheks ja kolm liiget neljaks aastaks.
(5) Riigikogu kultuurikomisjoni esimees kutsub hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates Ringhäälingu nõukogu moodustamisest, Ringhäälingu nõukogu kokku, juhatades istungit esimehe valimiseni.
(6) Käesoleva seaduse § 32 2. lõike punkt 1 rakendatakse Ringhäälingu nõukogu otsusel hiljemalt kuue kuu jooksul. Seaduse jõustumise hetkel ametis olevate Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni peadirektorite volitused kehtivad uute direktorite ametisse nimetamiseni.
§ 46. Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
(1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 29. oktoobri seadlus «Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhimääruse kinnitamise kohta» (RT 1990, 19, 224) tunnistatakse Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni põhikirjade kinnitamise päevast kehtetuks.
(2) «Eesti Televisiooni, Eesti Raadio ja Eesti Rahvusraamatukogu töötajate töötasustamise seadus» (RT 1993, 19, 338) tunnistatakse kehtetuks.
§ 47. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
|
|
|
Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Õiend
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter