Kultuurkapitali seadus
Vastu võetud 01.06.1994
|
|
|
Välja kuulutatud |
I peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Kultuurkapital
(1) Kultuurkapital on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on kunstide ja rahvakultuuri toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja sihtotstarbelise jagamise kaudu ning kes tegutseb käesoleva seaduse alusel.
(2) Rahvakultuur käesoleva seaduse mõttes hõlmab rahvakunsti, sealhulgas traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ning vabaharidust.
(3) Kultuurkapital juhindub käesolevast seadusest ning muudest õigusaktidest.
(4) Kultuurkapitali tegevus lõpetatakse seadusega.
§ 2. Kultuurkapitali ülesanded
Kultuurkapitali ülesandeks on:
1) toetada kunstide edendamise, tutvustamise ja populariseerimise
projekte, kultuurialaseid teadusuuringuid ning soodustada kunstide ja
rahvakultuuri arengut;
2) toetada mingil kultuurialal silma paistnud kunstitegelasi,
kunstitegelaste surma puhul nende perekondi;
3) toetada mingil kultuurialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning
võimaldada neile enesetäiendust;
4) toetada kunstitegelaste mälestuse jäädvustamist.
II peatükk
KULTUURKAPITALI VARA
§ 3. Kultuurkapitali omand
Kultuurkapital valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.
§ 4. Kultuurkapitali vara moodustumine
(1) Kultuurkapitali tulud on:
1) laekumised alkohoolsete jookide ja tubakatoodete aktsiisist vastavalt
Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seadusele ja Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi
seadusele;
2) laekumised hasartmängumaksust vastavalt Eesti Vabariigi
hasartmängumaksu seadusele;
3) Kultuurkapitali heaks tehtavad varalised annetused ja pärandused;
4) tulud majandustegevusest.
(2) Kultuurkapitali nõukogu eraldab osa tuludest põhikapitali täiendamiseks, kusjuures nõukogu ei tohi põhikapitali vähendada.
§ 5. Varalised annetused ja pärandused
Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi võib Kultuurkapital kasutada ainult annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.
§ 6. Kultuurkapitali majandustegevus
(1) Kultuurkapitali majandustegevus on piiratud käesoleva seadusega.
(2) Kultuurkapitalil on õigus käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete
täitmiseks:
1) hoiustada rahalisi vahendeid;
2) osta riigi väärtpabereid, kuid mitte üle 5 protsendi oma
põhikapitalist;
3) osta ja müüa aktsiaid, kuid mitte üle 15 protsendi oma
põhikapitalist;
4) omandada kinnisvara, kuid mitte üle 20 protsendi oma
põhikapitalist, ning müüa oma tegevuseks mittevajalikku kinnisvara;
5) omandada ja võõrandada vallasvara;
6) korraldada tuluüritusi ja seaduses sätestatud alusel loteriisid;
7) levitada oma sümboolikaga tooteid;
8) anda rendile oma kinnis- ja vallasvara.
(3) Kultuurkapitali vahenditest on keelatud anda laenu.
(4) Kultuurkapitalil ei ole lubatud asutada ettevõtteid.
(5) Kultuurkapitalil ei ole lubatud tema omandis olevat vara pantida ega olla käendajaks ja garandiks.
§ 7. Kultuurkapitali tulu jaotamine
Kultuurkapitali iga-aastasest tulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali täiendamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti jääb Kultuurkapitali nõukogu käsutusse kunstivaldkondade vaheliste projektide finantseerimiseks ning kantselei halduskuludeks.
§ 8. Kultuurkapitali tegevuse kontrollimine
(1) Kultuurkapitali vahendite kasutamise üle teostab järelevalvet kontrollkomisjon, kelle koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Kultuurkapitali nõukogu.
(2) Majanduskontrolli Kultuurkapitali tegevuse üle teostab Riigikontroll.
(3) Kultuurkapitali nõukogul on õigus kutsuda Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitor.
§ 9. Raamatupidamise arvestus
Kultuurkapital peab raamatupidamise arvestust ning tasub makse õigusaktidega kehtestatud korras.
III peatükk
KULTUURKAPITALI STRUKTUUR JA JUHTIMINE
§ 10. Sihtkapitalid
(1) Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele
kultuurialadele:
1) kirjandus;
2) helikunst;
3) kujutav ja rakenduskunst;
4) arhitektuur;
5) näitekunst;
6) audio-visuaalne kunst;
7) rahvakultuur.
(2) Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurkapitali nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel.
§ 11. Kultuurkapitali nõukogu
(1) Kultuurkapitali tegevust juhib üheksaliikmeline nõukogu, kelle
koosseisu kuuluvad:
1) kultuuri- ja haridusminister esimehena;
2) rahandusministri poolt määratud esindaja;
3) iga sihtkapitali nõukogu poolt nimetatud esindaja.
(2) Kultuurkapitali nõukogu:
1) investeerib Kultuurkapitali vara käesoleva seaduse §-s 6
sätestatud majandustegevusse;
2) jaotab aastatulu vastavalt käesoleva seaduse §-le 7;
3) finantseerib kultuurivaldkondade vahelisi projekte;
4) määrab kindlaks sihtkapitalide poolt jaotatavate aastatoetuste
piirmäärad;
5) kinnitab Kultuurkapitali kantselei halduskulude eelarve ning
kantselei töö korra;
6) kinnitab Kultuurkapitali kantselei koosseisu ja palgad, nimetab
ametisse ja vabastab ametist tegevdirektori;
7) analüüsib sihtkapitalide ja Kultuurkapitali tegevuse tulemusi;
8) korraldab iga-aastaste ülevaadete avaldamist Kultuurkapitali
tegevuse kohta;
9) teeb vajadusel ettepanekuid Kultuuri- ja Haridusministeeriumile;
10) kinnitab kontrollkomisjoni koosseisu ning komisjoni tegevuse alused;
11) kuulab ära kontrollkomisjoni aruanded;
12) kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve ja aastaaruande;
13) otsustab, millisele sihtkapitalile antud taotlus kuulub, teostab
järelevalvet sihtkapitalide tööjaotuse üle;
14) täidab muid kunstide ja rahvakultuuri arendamist puudutavaid
ülesandeid.
(3) Nõukogu volituste tähtaeg on kolm aastat ning nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 12. Kultuurkapitali nõukogu liikmed
(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Nõukogu liikmed, välja arvatud kultuuri- ja haridusminister, võivad osaleda ainult kahe järjestikuse nõukogu koosseisus.
(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse alusel või surma korral.
(3) Nõukogu liikme töö ei kuulu tasustamisele. Liikmetel on õigus Kultuurikapitali tegevusega seotud lähetusega seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.
(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.
§ 13. Kultuurkapitali nõukogu töökord
(1) Nõukogu istungi kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 20 päeva ette.
(2) Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuab vähemalt viis nõukogu liiget.
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees.
(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega. Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 1, 2, 3, 4, 5, 6, 10 ja 12 toodud küsimuste puhul võetakse otsused vastu nõukogu koosseisu lihthäälteenamusega.
(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse ühe nädala jooksul teatavaks sihtkapitalide nõukogudele.
§ 14. Sihtkapitali nõukogu
(1) Iga sihtkapitali tegevust korraldab sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse käesoleva seaduse §-s 10 nimetatud valdkonnas tegutsevat silmapaistvat või võimekat liiget ning kes on esitatud vastava kultuuriala mõne ühenduse poolt.
(2) Sihtkapitali nõukogu koosseisu kinnitab kultuuri- ja haridusminister.
(3) Sihtkapitali nõukogu:
1) nimetab sihtkapitali esindaja Kultuurkapitali nõukogusse;
2) jaotab sihtkapitali käsutusse eraldatud raha;
3) esitab Kultuurkapitali nõukogule kunstivaldkondade vaheliste ürituste
projekte toetuse määramiseks;
4) jälgib sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist;
5) koostab aastaaruande sihtkapitali tegevusest;
6) teeb ettepanekuid Kultuurkapitali nõukogule;
7) täidab muid Kultuurkapitali nõukogu poolt antud ülesandeid.
(4) Nõukogul on õigus tagasi kutsuda oma esindaja Kultuurkapitali nõukogust.
(5) Nõukogu volituste tähtaeg on kolm aastat.
§ 15. Sihtkapitali nõukogu liikmed
(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda sihtkapitali nõukogu kahte koosseisu.
(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse alusel või surma korral. Vabanenud nõukogu liikme asemele kinnitatakse uus esindaja vastavalt käesoleva seaduse § 14 1. lõikele.
(3) Nõukogu liikme töö ei kuulu tasustamisele. Liikmetel on õigus sihtkapitali tegevusega seotud lähetuskulude kompenseerimisele vastavalt kehtestatud korrale.
(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe.
§ 16. Sihtkapitali nõukogu töökord
(1) Sihtkapitali nõukogu iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kultuuri- ja haridusminister, edaspidi sihtkapitali nõukogu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 10 päeva ette.
(2) Erakorraline nõukogu koosolek kutsutakse kokku kahe nädala jooksul, kui seda nõuavad vähemalt neli tema liiget.
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget, sealhulgas esimees või aseesimees.
(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul Kultuurkapitali kantseleile.
(6) Nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhud, kui on rikutud käesoleva paragrahvi 3. ja 5. lõiget.
§ 17. Kultuurkapitali kantselei
(1) Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust teostab kantselei, kelle töö korra kinnitab Kultuurkapitali nõukogu.
(2) Kultuurkapitali tegevdirektor:
1) esindab Kultuurkapitali erivolituseta;
2) käsutab Kultuurkapitali nõukogu otsuste alusel Kultuurkapitali raha;
3) täidab Kultuurkapitali nõukogu otsuseid;
4) annab Kultuurkapitali nõukogule aru oma tegevusest;
5) esitab Kultuurkapitali nõukogule kantselei tegevuse aastaaruande ja
aastaeelarveprojekti;
6) tagab Kultuurkapitali raamatupidamise arvestuse;
7) võtab tööle ja vabastab töölt kantselei töötajaid;
8) sõlmib lepinguid kultuurkapitalist toetuste saajatega;
9) kinnitab kantselei töösisekorraeeskirjad;
10) tagab sihtkapitalide nõukogude otsuste arvestuse pidamise;
11) sõlmib Kultuurkapitali nõukogu otsuste täitmiseks ja alusel lepinguid.
IV peatükk
RAKENDUSLIKUD SÄTTED
§ 18. Kultuurkapitali tegevuse alustamine
(1) Kultuuri- ja haridusminister kinnitab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud sihtkapitalide nõukogude koosseisud.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates Kultuurkapitali nõukogu koosseisu.
§ 19. Muudatused varasemates õigusaktides
(1) Muudetakse Eesti Vabariigi alkoholiaktsiisi seaduse (RT 1992, 11, 170; 34, 446; 1993, 2, 28; RT I 1993, 28, 499) § 3 ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 3. Käesoleva seadusega kehtestatud aktsiis laekub Eesti Vabariigi riigieelarvesse. Laekuvast aktsiisist kantakse 3 protsenti üle Kultuurkapitalile.»
(2) Muudetakse Eesti Vabariigi hasartmängumaksu seaduse (RT 1992, 35, 458; RT I 1994, 1, 4) § 5 ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 5. Hasartmängumaksu laekumine
Hasartmängumaks laekub riigieelarvesse. Laekuvast hasartmängumaksust kantakse 30 protsenti üle Kultuurkapitalile, 7 protsenti Eesti Punasele Ristile, 7 protsenti Eesti Lastefondile, 7 protsenti Eesti Lastekaitse Liidule ja 49 protsenti Eesti Puuetega Inimeste Kojale.»
(3) Eesti Vabariigi tubakaaktsiisi seaduse (RT 1992, 31, 409) § 3 täiendatakse järgmise lausega: «Laekuvast aktsiisist kantakse 3 protsenti üle Kultuurkapitalile.»
(4) Tunnistatakse kehtetuks Riigikogu 1992. aasta 8. detsembri otsuse «Eesti Rahvuskultuuri Fondi põhikirja kinnitamine» (RT 1992, 54, 657) punkt 1.
(5) Eesti Rahvuskultuuri Fondi uue põhikirja kinnitab Eesti Rahvuskultuuri Fondi Nõukogu.
§ 20. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 19 3. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
|
|
|
Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Õiend
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com