Maakatastriseadus
Vastu võetud 12.10.1994
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 1. novembri 1994. a.
otsusega nr. 414
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesolev seadus sätestab riigi maakatastri (edaspidi kataster) pidamise alused, määrab kindlaks katastri ülesanded, katastriüksuste registreerimise korra, andmete koosseisu, nende kasutamise ja säilitamise korra.
§ 2. Mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) maakataster (kataster) - andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist;
2) maaregister - katastriüksuste kohta registreeritavate ja peetavate andmete kogu;
3) katastrikaardid (edaspidi kaardid) - katastri koosseisu kuuluvad kaardid registrisse kantava informatsiooni (piiride, kitsendusi põhjustavate objektide paiknemise, maa kvaliteedi andmete jne.) graafiliseks esitamiseks;
4) katastripiirkond - haldusüksus või selle osa, mille määramisel arvestatakse omavalitsusüksuste piire;
5) asum - katastri pidamisel kasutatav katastripiirkonna osa, mille määramisel arvestatakse olemasoleva asustuse väljakujunenud piire;
6) katastritunnus - numbriline kood, mis on ette nähtud katastriüksuste identifitseerimiseks ja andmete sidumiseks teiste registritega;
7) katastriüksus - katastris iseseisva üksusena registreeritud maatükk;
8) maatükk (maaüksus) - maa või veeala piiritletud osa;
9) katastriüksuse sihtotstarve - õigusaktidega lubatud ja maaomaniku või maavaldaja poolt rakendatud katastriüksuse otstarve või otstarbed;
10) piirimärk - piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on vajaduse korral võimalik mõõdistamisele vastava täpsusega taastada;
11) kõlvik - ühetaolise majandusliku sihtotstarbe ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa, mida ei piiritleta piirimärkidega.
§ 3. Katastripidaja ja tema ülesanded
(1) Katastripidaja on Riigi Maa-amet.
(2) Katastripidaja ülesandeks on riigiorganite, kohalike omavalitsuste ja teiste isikute varustamine maafondi seisu, kasutamise sihtotstarvet ja väärtust kajastava informatsiooniga.
(3) Katastrisse kantakse käesolevas seaduses sätestatud andmed kogu Eesti territooriumi ulatuses ühtse süsteemina.
(4) Katastripidaja ülesandeks on maaregistri algdokumentide ning kaartide kättesaadavuse ja säilivuse tagamine.
(5) Katastripidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 4. Katastripidaja ja kinnistusameti andmevahetus
(1) Katastripidaja ja kinnistusamet vahetavad andmeid.
(2) Katastripidaja esitab kinnistusametile:
1) katastriüksuse mõõdistamise tulemusel täpsustatud andmed kinnistu pindala kohta kinnistusraamatu andmete täpsustamiseks või parandamiseks;
2) kinnistu või kinnistu osade sihtotstarbe muutumisel andmed muudetud sihtotstarbe (sihtotstarvete) kohta.
(3) Kinnistusamet esitab katastripidajale:
1) andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta;
2) andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused;
3) andmed kinnistu maa ühendamise ja jagamise kohta;
4) andmed kinnistule seatud avalik-õiguslike kitsenduste kohta ja nendega seotud muudatused.
(4) Katastripidaja ja kinnistusamet võivad vahetada muid andmeid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja ulatuses.
(5) Andmed tuleb esitada mitte hiljem kui 10 päeva jooksul pärast vastava kande tegemist katastrisse või kinnistusraamatusse.
(6) Katastripidaja ja kinnistusameti andmevahetus toimub tasuta.
§ 5. Katastripidaja andmevahetus kohaliku omavalitsusorganiga
(1) Katastripidaja esitab kohalikule omavalitsusorganile andmed selle haldusterritooriumil asuvate katastriüksuste pindalades, kõlvikulises kooseisus, maa maksustamishinnas, kitsendustes ja kasutuspiirangutes toimunud muudatustest mitte harvem kui kord kvartalis.
(2) Kohalik omavalitsusorgan esitab katastripidajale andmed tema poolt kinnitatud erakorralisest hindamisest, katastriüksuse sihtotstarbe, territoriaalse üldplaneerimiskava, seadusjärgsete ja teiste kitsenduste muudatustest ning teistest katastri andmeid muutvate otsuste vastuvõtmisest mitte harvem kui kord kvartalis, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Käesolevas paragrahvis ettenähtud andmevahetus toimub tasuta.
§ 6. Katastriandmete avalikkus
Katastriandmed on avalikud. Igaüks võib nendega tutvuda ning saada väljavõtteid neid huvitavatest andmetest.
§ 7. Katastri finantseerimine
(1) Katastri pidamist finantseeritakse riigieelarvest.
(2) Katastriandmetega tutvumise ja väljavõtete tegemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Tasu katastrist tehtavate väljavõtete eest kehtestatakse riigilõivuseadusega.
2. peatükk
KATASTER
§ 8. Katastripidaja õigused ja kohustused
(1) Katastriüksusi registreerib ning kandeid, sealhulgas parandusi ja muudatusi teeb katastrisse katastripidaja käesolevas seaduses sätestatud alustel.
(2) Katastripidajal on õigus keelduda katastriüksuse registreerimisest või kande või muudatuse tegemisest, kui:
1) esitatud dokumentidest ei selgu soovitava kande õiguslik alus;
2) esitatud dokumendid ja plaanid on vormistatud vigadega või ebakorrektselt.
(3) Katastriüksuse registreerimisest, kande või muudatuse tegemisest keeldumisel tuleb katastripidaja poolt esitada kirjalikult motiveeritud keeldumise põhjus katastriüksuse registreerimist või kande või muudatuse tegemist taotlenud isikule 10 päeva jooksul vastava taotluse katastripidajale esitamisest.
(4) Katastrit peetakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos eestikeelse tõlkega.
(5) Katastripidaja vastutab tehtud kande vastavuse eest algdokumendile. Katastripidaja valest kandest tekitatud kahjud hüvitatakse seaduses sätestatud korras.
(6) Katastripidaja on kohustatud pärast katastriüksuse registreerimist või katastrisse muudatuse sissekandmist tagastama vannutatud maamõõtjale või vastavat litsentsi omavale isikule ühe eksemplari katastritunnuse ja katastrisse kandmise kuupäevaga varustatud katastriüksuse plaanist selle edastamiseks maaomanikule või maavaldajale.
(7) Katastriüksuse registreerimiseks, kande või muudatuse tegemiseks esitatavate dokumentide loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 9. Maaregister
(1) Maaregistri ülesanneteks on:
1) maaomandi ja/või maavalduse objekti fikseerimiseks katastriüksuste ning neid iseloomustavate andmete registreerimine;
2) territooriumi kaudu seotud infosüsteemide loomiseks ja arenguks aluse rajamine;
3) maade hindamiseks vajalike andmete kogumine, töötlemine ja säilitamine;
4) maaomandile või maavaldusele seatud kitsenduste registreerimine.
(2) Maaregister sisaldab katastriüksuse kohta järgmisi andmeid:
1) katastritunnus;
2) asukoht ja olemasolul nimi;
3) omavalitsusüksuse nimetus;
4) katastris registreerimise kuupäev, kuu ja aasta;
5) kinnistu number;
6) kinnistamise kuupäev;
7) omaniku, valdaja, hoonestaja nimi, aadress ja isikukood, juriidilisel isikul asukoht, postiaadress ja registreerimisnumber;
8) kasutamise kitsendused;
9) sihtotstarve;
10) üldpindala;
11) pindalad kõlvikute ja sihtotstarvete lõikes;
12) piiripunktide andmed;
13) maksustamise kategooria tulenevalt maksuseadustest ja nende alusel vastu võetud õigusaktidest;
14) maksustamishind;
15) võõrandamise tehingu liik, kuupäev, väärtus;
16) katastritunnus või -tunnused, millest antud katastriüksus on moodustatud.
(3) Katastripidaja võib vajadusel katastrisse kanda katastriüksuse kohta muid andmeid ja moodustada alamregistreid.
(4) Maaregistrisse kande tegemine, sealhulgas muutmine ja kustutamine toimub seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse, kohtuotsuse, kinnistusameti teatise, kohaliku omavalitsusorgani otsuse või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel. Kande tegemise aluseks võib olla ka riigi või kohaliku omavalitsusorgani ülesandel tehtud erakorralise hindamise akt.
(5) Maaregistri juurde kuuluvad katastriüksuse plaan, katastrikaart, kitsenduste kaart, kõlvikute kaart ning maa kvaliteedi ja hindamise kaart.
§ 10. Katastriüksuse plaan
(1) Katastriüksuse plaanile peavad olema kantud katastriüksuse piirid, ehitised (hooned, rajatised), kõlvikute paiknemine ja kitsendusi põhjustavate objektide asukoht ning andmed kõlvikute pindalade kohta. Katastriüksuse plaan on katastriüksuse piiride ja kitsendusi põhjustavate objektide asukohta tõendavaks algdokumendiks katastrisse kandmisel.
(2) Katastriüksuse plaani koostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik. Üks eksemplar sellest plaanist kuulub katastriüksuse moodustamise toimiku koosseisu.
(3) Katastriüksuse moodustamise ajaks rajatud või kaitse alla võetud kitsendust põhjustav objekt loetakse seaduslikuks ja kitsendus seadusjärgseks ning selle asukoht (piirid) kantakse katastriüksuse plaanile. Andmed kitsenduse katastriüksuse plaanile kandmiseks esitab kitsenduse kohaldamist taotlev eraõiguslik ja/või avalik-õiguslik isik Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 11. Katastrikaart
(1) Katastrikaardil ja põhikaardil kasutatakse ühist matemaatilist alust ja kartograafilist projektsiooni.
(2) Katastrikaardi mõõtkava on 1:10 000, linnades ja teistes üle 1000 elanikuga asulates ja katastripidaja poolt määratud muudel kompaktse hoonestusega aladel 1:2000, eriti tiheda hoonestusega aladel 1:500.
(3) Kanded katastrikaardile teeb katastripidaja. Katastrikaardile kantakse riigipiir, maakonna, valla, linna ja linnaosa halduspiirid, katastripiirkonna, asumi ja katastriüksuste piirid ning katastritunnused.
(4) Halduspiiride kaardile kandmise ja muutmise aluseks on õigusaktidega kinnitatud piirid.
§ 12. Kitsenduste kaart
(1) Katastripidaja kannab kitsenduste kaardile katastriüksuse kasutamise kitsendust põhjustava objekti asukoha (piirid) ja kitsenduse ulatuse.
(2) Kitsenduste kaardile kannete tegemine, muutmine ja kustutamine toimub kinnistusameti teatise või vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku või muude õigusaktides sätestatud dokumentide alusel või õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
(3) Kitsenduste kaardi mõõtkava võib katastripidaja otsusel olla suurem käesoleva seaduse paragrahv 11 2. lõikes ettenähtud mõõtkavast.
§ 13. Kõlvikute kaart
(1) Katastripidaja kannab kõlvikute kaardile kõlvikute piirid, teed, ehitised, (hooned, rajatised), hüdrograafilise võrgu ning teised maa väärtust mõjutavad objektid.
(2) Kõlvikute kaardile kantud kõlvikute piirid ja pindalad on eksplikatsiooni koostamise ametlik alus.
(3) Kõlvikute kaardi mõõtkava peab vastama käesoleva seaduse paragrahv 11 2. lõikes ettenähtud mõõtkavale.
(4) Kõlvikute kaardi koostamise korra ning kõlvikute määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 14. Maa kvaliteedi ja hindamise kaart
(1) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardile kantakse vabariigi maismaad iseloomustavad maa kvaliteedi või väärtuse näitajad, mis on aluseks maa maksustamishinna määramisel.
(2) Maa kvaliteedi ja hindamise kaardil piiritletakse ja iseloomustatakse maa-alad, kus maa kasutamine ja majanduslik tegevus on reguleeritud seadusjärgse kitsenduse või planeeringuga, kui sellest sõltub maksustamishind.
(3) Maa kvaliteedi ja hindamise kaart koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 15. Katastriarhiiv
(1) Katastripidaja peab katastri maaregistri ja kaartide kasutamiseks ning kande aluseks olevate dokumentide säilitamiseks arhiivi. Algdokumendid peavad olema kopeeritud. Koopiaid tuleb muutuste korral uuendada ja säilitada eraldi asuvas arhiivis.
(2) Katastriarhiivi pidamise eeskirjad kehtestab Vabariigi Valitsus.
3. peatükk
KATASTRIPIDAMINE
§ 16. Katastriüksuse moodustamine
(1) Katastriüksuse moodustamiseks teostab vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik maaomaniku lihtkirjaliku avalduse alusel katastrimõõdistamised. Vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik koostab õigusaktis sätestatud korras katastriüksuse moodustamise toimiku, mille ta esitab õigusaktis sätestatud korras katastripidajale katastriüksuse registreerimiseks.
(2) Katastrimõõdistamisi teostav vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omav isik vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest.
(3) Katastriüksuse minimaalsuuruseks on 30 m2. Minimaalsuurusest väiksema katastriüksuse võib moodustada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega.
§ 17. Katastrimõõdistamine
(1) Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad.
(2) Katastrimõõdistamisi teostatakse ja kontrollitakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
§ 18. Katastriüksuse sihtotstarbe määramine
(1) Katastriüksuse registreerimisel peab katastripidaja katastris fikseerima katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarbe või sihtotstarbed.
(2) Katastriüksuse sihtotstarve määratakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340) paragrahvis 9 nimetatud territoriaalse üldplaneeringu või selle alusel koostatud ja kinnitatud maakorraldus-, planeerimis- või tsoneerimiskavaga.
(3) Sihtotstarvete liigid ja määramise alused kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 19. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine
(1) Katastriüksuse või tema osade sihtotstarbe muutmiseks esitab maaomanik või maavaldaja lihtkirjaliku avalduse maa asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Kui taotlus vastab käesoleva seaduse paragrahvis 18 nimetatud kavale, kinnitab valla- või linnavalitsus soovitud katastriüksuse või tema osade sihtotstarbe muutmise hiljemalt ühe kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Taotlejale tehakse omavalitsusorgani otsus teatavaks kirjalikult.
(2) Käesoleva seaduse paragrahvis 18 nimetatud kavadega vastuolus oleva sihtotstarbe muutmise taotluste kohta teeb otsused kohaliku omavalitsuse volikogu.
(3) Sihtotstarbe muutmise taotlusega, mis on seotud ehitustegevusega, võib kohaliku omavalitsuse volikogu nõustuda pärast kooskõlastuse saamist Keskkonnaministeeriumilt. Katastriüksuse sihtotstarbe muutmise korral muudab volikogu sama otsusega territoriaalse üldplaneerimiskava. Otsus katastriüksuse sihtotstarbe ja territoriaalse üldplaneerimiskava muutmise või muutmata jätmise kohta tuleb vastu võtta hiljemalt kolme kuu jooksul avalduse saamise päevast arvates. Taotlejale tehakse volikogu otsus teatavaks kirjalikult.
(4) Käesoleva paragrahvi 1.-3. lõikes sätestatud katastriüksuse sihtotstarbe muutmisega seotud kulud tasub taotleja.
(5) Katastriüksuse või tema osade sihtotstarbe muudatustest on kohaliku omavalitsuse täitevorgan kohustatud ühe kuu jooksul kirjalikult informeerima katastripidajat.
4. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 20. Katastripidamine maareformi ajal
(1) Kuni riigi omandis oleva maa katastrisse kandmiseni on linna- ja vallavalitsused kohustatud esitama katastripidajale andmeid nende halduspiirides asuva riigi omandis oleva maa kasutamise kohta.
(2) Maareformi ajal kuni katastrikaartide valmimiseni võib katastrikaartidena kasutada ka olemasolevaid endiste maakasutajate maadearvestuses kasutatud kaarte või plaane.
(3) Maareformi ajal võib kitsenduste kaardile kanda kitsendusi tehniliste võrkude rajamisjoonistelt.
(4) Maareformi ajal toimub õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise korral katastriüksuse moodustamine vannutatud maamõõtja või vastavat litsentsi omava isiku poolt kohaliku omavalitsuse täitevorgani kirjaliku avalduse alusel. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel või asendamisel registreeritakse katastriüksus kohaliku omavalitsuse täitevorgani kirjaliku avalduse alusel. Maareformi käigus tagastatud maa või asendusmaa kinnistamine toimub asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889) sätestatud korras.
(5) Maareformi käigus võib moodustada katastriüksusi olemasolevate plaanide ja kaartide alusel, mille põhjal koostatakse maaüksuse plaan. Maaüksuse plaanil määratakse piir ja maaüksuse pindala. Piirinaabritele näidatakse kätte maaüksuse plaanil tähistatud piirid ja koostatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras piiriprotokoll. Piirisihid raiutakse lahti ning piirimärgid paigaldatakse õigustatud subjekti soovil ja tema kulul.
(6) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, riigi- ja munitsipaalmaa katastrisse kandmisel fikseeritakse kõlvikute pinnad käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kaartide või plaanide alusel, korrigeerides vajaduse korral kõlvikute seisu looduses toimunud muudatusi arvestades.
(7) Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, maa asendamisel või ostueesõigusega erastamisel kehtib käesoleva seaduse paragrahv 18 2. lõikes nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine sihtotstarve.
(8) Käesoleva paragrahvi 5. lõikes nimetatud maaüksuse plaanile kantakse kaitse alla võetud kitsendusi põhjustava objekti asukoht ja piirid.
(9) Käesoleva paragrahvi 1. ja 4. lõikes sätestatud kohustuse täitmist finantseeritakse riigieelarvest.
§ 21. Katastri automatiseeritud andmetöötlusele üleviimine
(1) Katastri registrite ja katastrikaartide pidamine viiakse üle automatiseeritud andmetöötlusele.
(2) Katastri automatiseeritud andmetöötlusele üleviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 22. Vastutus maakasutuse nõuete ja maakatastri pidamise korra rikkumise eest
(1) Lisaks karistustele, mida võidakse haldusõiguserikkumiste seadustiku ja kriminaalkoodeksi järgi kohaldada maakasutuse nõudeid või maakatastri pidamise korda rikkunud füüsiliste isikute suhtes, kehtestatakse juriidiliste isikute sellealaste õiguserikkumiste eest neile järgmine haldusvastutus:
1) maatüki omavolilise kasutamise või maakasutamisõiguse omavolilise loovutamise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
2) maakasutuse õiguse alusel kasutatava maa tähtajaks üle andmata jätmise või selle sihipäraseks kasutamiseks kõlblikku seisukorda viimise kohustuste täitmata jätmise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
3) kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsusorgani otsusega või muude õigusaktidega määratud maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
4) maakasutuse piirimärkide rikkumise, hävitamise või omavolilise teisaldamise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
5) kohaliku (linnade või valdade) või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni;
6) maakatastri pidamise korra rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni;
7) muude maakasutuse nõuete rikkumise eest määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.
(2) Kui füüsiline isik, tegutsedes juriidilise isiku nimel või huvides, rikkus käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud maakasutuse nõudeid või maakatastri pidamise korda, võib selle õiguserikkumise eest kohaldada samaaegselt vastutust nii süüdlasest füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule. Sealjuures karistuse määramisel süüdlasest füüsilisele isikule (kui teda ei võeta kriminaalvastutusele) lähtutakse haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvides 39 või 46-49 ettenähtud sanktsioonidest, juriidilise isiku puhul aga käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud sanktsioonidest.
(3) Juriidilise isiku poolt käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjade arutamise ja neile karistuse määramise õigus on Riigi Maa-ameti peadirektoril ja tema poolt selleks volitatud ametiisikutel.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute õiguserikkumiste kohta on protokolli koostamise õigus Riigi Maa-ameti peadirektoril ja tema poolt selleks volitatud ametiisikutel. Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress; tema pädeva esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide käesoleva paragrahvi 1. lõike punktile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest; haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta.
(5) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjades võivad sama paragrahvi 3. lõikes nimetatud ametiisikud algatada menetlust kolme aasta kestel rikkumise toimumise päevast arvates, kuid hiljemalt 2 kuu jooksul selle avastamise päevast arvates. Karistuse võib määrata kuue kuu jooksul rikkumise avastamise päevast arvates.
(6) Menetlus käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud juriidiliste isikute haldusõiguserikkumiste asjades, kaasa arvatud karistuste määramine, nende vaidlustamine ja jõustunud halduskaristuse otsuste täitmine toimub analoogiliselt haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorrale, kusjuures arvestatakse täitemenetluse seadustiku ja halduskohtumenetluse seadustiku norme.
(7) Kui maakasutuse nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumisega kaasneb ka varaline kahju, hüvitatakse see tsiviilkorras.
§ 23. Muudatused haldusõiguserikkumiste seadustikus
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 369; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvides 39 ja 46 asendatakse sõnad "kuni viiekümne päevapalga" sõnadega "kuni kahesaja päevapalga";
2) muudetakse paragrahv 47 ja sõnastatakse see järgmiselt:
"§ 47. Omavoliline kõrvalekaldumine maakasutuse sihtotstarbest
Kinnitatud planeeringu või kohaliku omavalitsusorgani otsusega või muude õigusaktidega määratud maakasutuse sihtotstarbest omavolilise kõrvalekaldumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.";
3) asendatakse paragrahvis 48 sõnad "kuni kolmekümne päevapalga" sõnadega "kuni kahesaja päevapalga";
4) muudetakse paragrahv 481 ja sõnastatakse see järgmiselt:
"§ 481. Geodeetilise võrgu märkide kahjustamine
Kohaliku (linnade või valdade) või riikliku plaanilise, kõrguselise ja gravimeetrilise võrgu märkide hävitamise, rikkumise või omavolilise teisaldamise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses.";
5) muudetakse paragrahv 49 ja sõnastatakse see järgmiselt:
"§ 49. Maakatastri pidamise korra rikkumine
Maakatastri pidamise korra rikkumise eest - määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses."
§ 24. Kriminaalkoodeksi paragrahvi 1542 muutmine
Kriminaalkoodeksi (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539 ja 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620) paragrahv 154.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 1542. Maakasutuse nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumine
(1) Maa ja mulla kaitse või maakasutuse muude nõuete või maakatastri pidamise korra rikkumise eest, kui sellega põhjustati oluline kahju või kui süüdlase suhtes oli samasuguse rikkumise eest kohaldatud distsiplinaar- või halduskaristust, - karistatakse rahatrahvi või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui sellega põhjustati suur kahju või muu raske tagajärg, - karistatakse rahatrahvi või arestiga või vabadusekaotusega kuni kahe aastani."
§ 25. Muudatused teistes õigusaktides
(1) Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV maakoodeksi (ENSV Teataja 1970, 33, lisa; 1980, 39, 568; 1981, 25, 359; 1983, 12, 146; 1984, 16, 180; 49, 577; 1985, 27, 452; 1988, 25, 295; RT I 1993, 72/73, 1021, 1994, 13, 231 ja 24, 391) paragrahvid 5-7, 91, 92, 57-59, 106, 111-113, 118-120, 122-127, 132-136, 147, 148, 154-169, 171-173, 177, 179, 180, 187-197, 199-201 ja 226-227.
(2) Eesti Vabariigi riigilõivuseadust (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247; 46, 773; 49, 805) muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
1) paragrahvi 2 täiendatakse uue punktiga 171 järgmises sõnastuses:
"171) maakatastri väljavõtete eest;";
2) lisa 1 täiendatakse uue punktiga 7.1 järgmiselt:
"71. Maakatastri väljavõtetelt:
1) väljavõtete tegemine maakatastri registrist - 30 krooni iga lehekülje eest;
2) väljavõtete eest katastriüksuse plaanist ja katastrikaartidest:
- formaadi A4 iga lehekülje eest 50 krooni;
- formaadi A3 iga lehekülje eest 75 krooni;
- formaadis, mis on suurem kui A3, tuleb tasuda 4 krooni ruutdetsimeetrilt."
§ 26. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 3, mis jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse jõustumise päevaks alustatud katastritööd viiakse lõpule lepingu sõlmimise ajal kehtinud tingimustel ja registreeritakse katastripidaja poolt kuni 1995. aasta 15. aprillini.
Riigikogu esimees Ülo NUGIS
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com