Teksti suurus:

Riigikogu kodukorra seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1994, 90, 1517

Riigikogu kodukorra seadus

Vastu võetud 15.11.1994

(õ) 1.09.2008 16:00

Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 5. detsembri 1994. a
otsusega nr 447

1. peatükk

RIIGIKOGU JUHATUS

§ 1. Riigikogu juhatuse moodustamise põhimõte

(1) Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, mis koosneb Riigikogu esimehest ja kahest aseesimehest.

(2) Juhatus valitakse Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil salajasel hääletamisel üheks aastaks.

(3) Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimisi.

§ 2. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevus Riigikogu juhatuse valimiste korraldamisel

(1) Riigikogu juhatuse valimised korraldab Vabariigi Valimiskomisjon (edaspidi valimiskomisjon).

(2) Kuni Riigikogu esimehe valimiseni juhatab Riigikogu istungit valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

§ 3. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste kandidaadid

(1) Riigikogu liikmed seavad üles Riigikogu esimehe kandidaadid ning pärast Riigikogu esimehe valimisi Riigikogu aseesimeeste kandidaadid.

(2) Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni.

(3) Riigikogu esimehe või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekiri suletakse, kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu.

§ 4. Valimissedelite ettevalmistamine Riigikogu juhatuse valimisteks

(1) Pärast Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimede kandmiseks valimissedelitele.

(2) Valimissedelile kantakse tähestikulises järjekorras Riigikogu esimehe kandidaatide või Riigikogu aseesimeeste kandidaatide nimed. Vaheaja lõppemisest antakse teada Riigikogu töö- ja üldkasutatavatesse ruumidesse.

§ 5. Hääletamiseks ettevalmistamine Riigikogu juhatuse valimistel

(1) Enne hääletamise väljakuulutamist kontrollib valimiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.

(2) Hääletamise kuulutab välja valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(3) Valimiskomisjon annab valimissedelid Riigikogu liikmetele nimekirja alusel. Valimissedeli saamise kohta annab Riigikogu liige allkirja.

§ 6. Hääletamine Riigikogu juhatuse valimistel

(1) Riigikogu liikmel on üks hääl nii Riigikogu esimehe kui Riigikogu aseesimeeste valimistel.

(2) Valimissedel märgistatakse hääletamiskabiinis. Riigikogu liige märgistab valimissedelil ristiga lahtri selle kandidaadi nime juures, kelle poolt ta hääletab, ja laseb valimissedeli valimiskasti.

(3) Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, hääletab Riigikogu liige kandidaadi poolt või vastu, märgistades valimissedelil ristiga vastavalt lahtri "poolt" või "vastu" kandidaadi nime juures.

(4) Kui valimissedel rikutakse enne selle valimiskasti laskmist, on Riigikogu liikmel õigus rikutud sedeli tagastamisel saada valimiskomisjonilt uus valimissedel, mille kohta tehakse nimekirja vastav märge.

§ 7. Hääletamistulemuste väljaselgitamine Riigikogu juhatuse valimistel

(1) Hääletamine lõpeb, kui valimiskomisjoni esimees või esimehe asetäitja on selle lõppenuks kuulutanud.

(2) Hääled loetakse avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist. Valimissedel, millel on märgistatud rohkem kui ühe kandidaadi nimi või millel ei ole märgistatud ühegi kandidaadi nime, loetakse kehtetuks.

(3) Hääletamistulemused teeb teatavaks valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja.

(4) Protestid valimiste korraldamise kohta esitatakse valimiskomisjonile kohe pärast hääletamistulemuste teatavakstegemist. Valimiskomisjon vaatab protestid läbi ja teeb nende suhtes otsuse enne valimistulemuste väljakuulutamist.

§ 8. Valimistulemuste väljakuulutamine Riigikogu juhatuse valimistel

(1) Valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja kuulutab valimistulemused välja kohe pärast protestide rahuldamist või tagasilükkamist.

(2) Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaatidest ei saa üle poole kehtivatest häältest, korraldatakse kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel valimiste lisavoor. Võrdse häältearvu puhul heidetakse liisku.

(3) Kui Riigikogu esimehe kandidaatide nimekirjas on ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

(4) Riigikogu aseesimeesteks saavad kaks enim hääli kogunud kandidaati. Esimeseks aseesimeheks saab kahest enim hääli saanud kandidaat ja teiseks aseesimeheks saadud häältearvult teine kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimiste lisavoor.

(5) Valimiskomisjoni otsus Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimistulemuste kohta jõustub viivitamatult ja avaldatakse Riigi Teatajas.

§ 9. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste kestus

(1) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad vahetult pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused lõpevad uue esimehe ja aseesimeeste valimiste tulemuse väljakuulutamisel.

§ 10. Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste korralised valimised toimuvad käesolevas peatükis sätestatud korras Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volituste lõppemisele eelneval Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil.

§ 11. Riigikogu esimehe või aseesimehe tagasiastumine

(1) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi, teatab ta sellest Riigikogu istungil, jätkates ühtlasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ülesannete täitmist kuni Riigikogu uue esimehe või aseesimeeste valimisteni.

(2) Kui Riigikogu esimees või aseesimees astub tagasi Riigikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, välja arvatud Vabariigi Presidendi ülesannete ajutisel üleminekul Riigikogu esimehele, toimuvad järgmisel Riigikogu täiskogu töönädalal uue esimehe või aseesimehe valimised käesolevas peatükis sätestatud korras.

§ 12. Riigikogu esimehe volitused

(1) Riigikogu esimees:

1) juhatab Riigikogu istungeid;

2) kutsub kokku Riigikogu juhatuse koosoleku, esitab Riigikogu juhatusele koosoleku päevakorraprojekti ja juhatab Riigikogu juhatuse koosolekuid.

(2) Riigikogu esimehe volitusel, tema äraolekul või tema volituste peatumisel täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu aseesimees.

§ 13. Riigikogu juhatuse volitused

Riigikogu juhatus:

1) korraldab Riigikogu esindamist;

2) jaotab kohtade arvu Riigikogu fraktsioonide ja fraktsioonidesse mittekuuluvate Riigikogu liikmete vahel Riigikogu alatistes komisjonides;

3) kinnitab Riigikogu alatiste komisjonide koosseisu ja koosseisu muudatused;

4) registreerib Riigikogu fraktsioonid ja muudatused fraktsioonide koosseisus;

5) koostab ja esitab Riigikogule kinnitamiseks Riigikogu täiskogu töönädala päevakorraprojekti ning teeb selles muudatusi juhtivkomisjoni või fraktsiooni taotlusel;

6) määrab Riigikogu menetlusse võetud eelnõudele juhtivkomisjone;

7) jälgib Riigikogu menetlusse esitatavate eelnõude vastavust käesoleva seaduse paragrahvis 53 sätestatud nõuetele;

8) otsustab Riigikogu liikmete puhkuse aja Eesti Vabariigi puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150) sätestatud kestusega;

9) töötab välja ja kinnitab Riigikogu Kantselei struktuuri ning kehtestab Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad;

10) nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori;

11) korraldab Riigikogu tööd muul viisil.

§ 14. Riigikogu juhatuse otsustusvõimelisus

Riigikogu juhatus võtab vastu otsuseid kohalolevate liikmete konsensuse põhimõttel. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil.

§ 15. Riigikogu juhatuse koosolek

(1) Riigikogu juhatuse koosolekust võivad osa võtta Riigikogu liikmed, koosoleku päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ning Riigikogu Kantselei teenistujad.

(2) Riigikogu juhatuse koosolek protokollitakse. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg, osalejate nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused.

2. peatükk

RIIGIKOGU KOMISJONID

§ 16. Alatised komisjonid

Riigikogus on järgmised alatised komisjonid:

1) keskkonnakomisjon;

2) kultuurikomisjon;

3) maaelukomisjon;

4) majanduskomisjon;

5) põhiseaduskomisjon;

6) rahanduskomisjon;

7) riigikaitsekomisjon;

8) sotsiaalkomisjon;

9) väliskomisjon;

10) õiguskomisjon.

§ 17. Ajutised ja erikomisjonid

(1) Riigikogu võib moodustada ajutisi ja erikomisjone, määrates nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse.

(2) Oma tegevuse lõpetamisel esitavad ajutised ja erikomisjonid Riigikogule aruande.

§ 18. Riigikogu liikme kuulumine alatisse komisjoni

(1) Riigikogu liige kuulub ühte alatisse komisjoni ja võib fraktsiooni otsuse alusel olla asendusliikmeks teistes alatistes komisjonides.

(2) Riigikogu esimees ja aseesimehed ei kuulu alatistesse komisjonidesse.

§ 19. Fraktsiooniliikmete osalemine alatistes komisjonides

(1) Kohtade arvu alatistes komisjonides jaotab fraktsioonide vahel Riigikogu juhatus, lähtudes fraktsioonide võrdelise esindatuse põhimõttest ning tuginedes fraktsioonide taotlustele.

(2) Juhatuselt saadud kohtade arvu alusel ning lähtudes fraktsiooniliikmete soovist, otsustab fraktsioon oma liikmete osalemise Riigikogu alatistes komisjonides.

(3) Fraktsioon võib määrata igale fraktsiooni esindavale alatise komisjoni põhiliikmele kuni kaks asendusliiget, teatades sellest nii vastavale komisjonile kui ka Riigikogu juhatusele.

(4) Alatise komisjoni asendusliikmel on põhiliikme äraolekul kõik põhiliikme õigused ja kohustused.

§ 20. Fraktsioonidesse mittekuuluva Riigikogu liikme osalemine alatises komisjonis

(1) Fraktsioonidesse mittekuuluva Riigikogu liikme osalemise alatises komisjonis otsustab Riigikogu juhatus, lähtudes liikme soovist ja töö korraldamise otstarbekusest.

(2) Fraktsioonidel ja fraktsioonidesse mittekuuluval Riigikogu liikmel on õigus vastastikusel kokkuleppel kohti komisjonides vahetada.

§ 21.alatiste komisjonide koosseis

Alatiste komisjonide koosseisu ja koosseisu muudatused kinnitab Riigikogu juhatus ja teeb need teatavaks Riigikogu istungil.

§ 22. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised

(1) Komisjoni esimesel istungil valivad komisjoni liikmed endi hulgast salajasel hääletamisel komisjoni esimehe ja aseesimehe. Kuni esimehe valimisteni juhatab komisjoni istungit komisjoni vanim liige.

(2) Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimistel on komisjoni liikmel üks hääl. Esmalt valitakse komisjoni esimees. Komisjoni aseesimees valitakse kohe pärast esimehe valimisi. Valituks osutub enim hääli saanud kandidaat. Häälte võrdsuse korral viiakse läbi valimiste lisavoor.

§ 23. Komisjoni esimehe või aseesimehe tagasiastumine

Kui komisjoni esimees või aseesimees astub sellelt ametikohalt tagasi või lahkub komisjoni koosseisust või tema volitused Riigikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, korraldatakse uue esimehe või aseesimehe valimised käesoleva seaduse paragrahvis 22 sätestatud korras komisjoni järgmisel istungil pärast senise esimehe või aseesimehe volituste lõppemist.

§ 24. Umbusalduse avaldamine komisjoni esimehele või aseesimehele

(1) Komisjoni esimehe või aseesimehe vastu võib algatada umbusalduse avaldamise vähemalt kolmandiku komisjoniliikmete kirjaliku nõude esitamisega komisjoni istungil.

(2) Kui komisjoni esimehele või aseesimehele avaldab umbusaldust üle poole komisjoni koosseisust, korraldatakse uue esimehe või aseesimehe valimised käesoleva seaduse paragrahvis 22 sätestatud korras.

(3) Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada varemalt Riigikogu järgmisel korralisel istungjärgul.

§ 25. Komisjoni esimehe volitused

(1) Komisjoni esimees:

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni töökava ja istungite päevakorraprojekti;

3) kutsub kokku komisjoni erakorralise istungi;

4) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;

5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorrapunktide arutelul;

6) juhatab komisjoni istungit;

7) esindab Riigikogu Riigikohtus, kui tema juhitav alatine komisjon oli juhtivkomisjoniks põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud seadusele enne selle Riigikogus vastuvõtmist.

(2) Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees.

§ 26. Komisjoni otsustusvõimelisus korralisel istungil

Komisjon on otsustusvõimeline, kui tema korralisel, käesoleva seaduse paragrahvis 35 sätestatud ajal toimuval istungil on kohal vähemalt kolmandik komisjoni koosseisust, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

§ 27. Komisjoni erakorraline istung ja otsustusvõimelisus

(1) Komisjoni erakorralise istungi kutsub kokku komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees oma algatusel või vähemalt poolte komisjoniliikmete nõudmisel algataja poolt esitatud päevakorraga ja ajal.

(2) Komisjon on erakorralisel istungil otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pool komisjoniliikmetest, nende hulgas komisjoni esimees või aseesimees.

§ 28. Komisjoni otsuste vastuvõtmise kord ja istungi protokoll

(1) Komisjon võtab otsuseid vastu poolthäälteenamusega.

(2) Komisjoni liikmel on komisjoni istungil õigus nõuda oma ettepaneku hääletamist.

(3) Komisjoni istung protokollitakse. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg, osalenute nimed, arutamisel olnud küsimused ja vastuvõetud otsused. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

§ 29. Vabariigi Valitsuse liikme, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse esindaja osalemine komisjoni istungil

(1) Vabariigi Valitsuse liikmel on õigus osaleda komisjoni istungil sõnaõigusega.

(2) Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse esindaja osalemise komisjoni istungil otsustab komisjoni esimees.

3. peatükk

FRAKTSIOONID

§ 30. Fraktsiooni moodustamine ja muudatused fraktsiooni koosseisus

(1) Fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kuus Riigikogu liiget, kes on valitud sama erakonna või sama valimisliidu nimekirja järgi.

(2) Riigikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni.

(3) Uue liikme vastuvõtmise fraktsiooni otsustab fraktsioon. Fraktsioonist lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal.

(4) Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Muudatustest fraktsiooni koosseisus teatab fraktsiooni esimees viivitamatult Riigikogu juhatusele. Fraktsiooniliikmete nimekirja ja fraktsiooni koosseisu muudatused teeb Riigikogu juhatus pärast registreerimist teatavaks Riigikogu liikmetele.

§ 31. Fraktsiooni esimehe ja aseesimehe valimised

Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe, kes samal ajal ei või olla Riigikogu esimehe ega aseesimehe ametikohal. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.

§ 32. Riigikogu liikmete ja fraktsioonidevaheline koostöö

Riigikogu liikmed ja fraktsioonid võivad moodustada ühendusi ja rühmi, millest nad teatavad Riigikogu juhatusele.

4. peatükk

RIIGIKOGU KORRALISED ISTUNGJÄRGUD JA ISTUNGID. TÄIENDAVAD ISTUNGID

§ 33. Korralised istungjärgud

(1) Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast juunikuu kolmanda neljapäevani ning septembrikuu teisest esmaspäevast detsembrikuu kolmanda neljapäevani.

(2) Istungjärkude nummerdamist alustatakse Riigikogu uue koosseisu kokkukutsumisest.

§ 34. Täiskogu töönädal, istung ja töötsükkel

(1) Riigikogu täiskogu iganädalast tööaega nimetatakse täiskogu töönädalaks.

(2) Riigikogu istungid toimuvad täiskogu töönädala esmaspäevast neljapäevani.

(3) Täiskogu kolm üksteisele järgnevat töönädalat moodustavad täiskogu töötsükli.

(4) Täiskogu töötsüklile järgnev nädal on ette nähtud Riigikogu liikmete tööks valijatega, Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesannete või muude Riigikogu liikme kohustuste täitmiseks.

§ 35. Riigikogu töö ajagraafik

Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel:

1) esmaspäev:

kell 9.00 -11.00 -fraktsioonide töö

kell 11.00 -13.00 Riigikogu istung

kell 14.00 -16.00 -alatiste komisjonide töö

kell 16.00 -17.00 -fraktsioonide töö

kell 17.00 algab infotund ning pärast selle lõppemist algab Riigikogu liikmete vaba mikrofon, mis kestab kuni kõnesoovide ammendumiseni;

2) teisipäev:

kell 9.00 -10.00 -fraktsioonide töö

kell 10.00 -13.00 -Riigikogu istung

kell 14.00 algab alatiste komisjonide töö, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni;

3) kolmapäev:

kell 9.00 -13.00 -fraktsioonide töö

kell 14.00 algab Riigikogu istung, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas;

4) neljapäev:

kell 10.00 -13.00 -Riigikogu istung

kell 14.00 -16.00 -alatiste komisjonide töö

kell 16.00 algab ajutiste ja erikomisjonide töö;

5) reede:

Riigikogu liikmed töötavad valijatega, täidavad Riigikogu, fraktsioonide ja komisjonide poolt antud ülesandeid või muid Riigikogu liikme kohustusi.

§ 36. Riigikogu töö ajagraafiku muutmine

(1) Riigikogu töö ajagraafikut võib Riigikogu muuta kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsusega, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatud juhtudel.

(2) Istungi juhatajal on õigus anda Riigikogu istungi ajast fraktsioonidele ja komisjonidele lisatööaega.

§ 37. Riigikogu istungi avalikkus

(1) Riigikogu istung on avalik.

(2) Riigikogu istungisaali võivad siseneda ja seal istungi ajal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, riigisekretär, Riigikogu teenistujad ja antud päevakorrapunkti arutamisele kutsutud isikud.

(3) Ajakirjanike ja külaliste kohad on rõdul. Filmi- ja videovõtted ning tele- ja raadioülekanded istungisaalist toimuvad Riigikogu juhatuse loal.

(4) Korra saalis ja rõdudel tagab Riigikogu juhatus.

§ 38. Vabariigi Valitsuse liikmete ja õiguskantsleri sõnaõigus Riigikogu istungil

Vabariigi Valitsuse liikmed ja õiguskantsler võivad Riigikogu istungil osaleda sõnaõigusega.

§ 39. Riigikogu istungi kinniseks kuulutamine

(1) Riigikogu istung võidakse kinniseks kuulutada Riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega vastuvõetud otsuse alusel.

(2) Istungi kinniseks kuulutamine otsustatakse iga päevakorrapunkti kohta eraldi.

(3) Pärast Riigikogu otsust kuulutada Riigikogu istung kinniseks kuulutab istungi juhataja välja vaheaja, mille kestel kõrvalised isikud lahkuvad Riigikogu istungisaalist ja rõdult ning katkestatakse heliülekanne.

§ 40. Riigikogu kinnine istung

(1) Riigikogu kinnise istungi ajal võivad istungisaali siseneda ja seal viibida Riigikogu liikmed, Vabariigi President, Vabariigi Valitsuse liikmed, õiguskantsler, kinnise istungi päevakorrapunktide arutamisele kutsutud isikud ja järgmised Riigikogu Kantselei teenistujad: direktor, direktori asetäitja, direktori asetäitja-pressisekretär, Riigikogu juhatuse nõunik, saali sekretär ja arvutiinsener.

(2) Riigikogu kinnisel istungil toimunust annab Riigikogu juhatus Riigikogu Kantselei pressitalituse kaudu massiteabevahenditele ülevaate.

§ 41. Riigikogu istungi stenografeerimine, protokollimine ja transleerimine

(1) Riigikogu istung stenografeeritakse ja protokollitakse.

(2) Riigikogu istungi stenogramm on avalik.

(3) Riigikogu kinnise istungi stenogrammiga võivad tutvuda käesoleva seaduse paragrahv 40 1. lõikes loetletud isikud. Muudel juhtudel annab selleks loa Riigikogu juhatus.

(4) Riigikogu avalik istung transleeritakse Riigikogu ruumidesse.

§ 42. Riigikogu täiendav istung

(1) Riigikogu korralise istungjärgu ajal võivad toimuda Riigikogu täiendavad istungid väljaspool käesoleva seaduse paragrahvis 35 sätestatud töö ajagraafikut.

(2) Täiendava istungi võib Riigikogu esimees kokku kutsuda järgmistel juhtudel:

1) Vabariigi Presidendi valimiseks - vähemalt viiendiku Riigikogu liikmete või valimiskogu ettepanekul;

2) sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamiseks - Vabariigi Presidendi ettepanekul;

3) erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks - Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse ettepanekul;

4) Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel kaitseväe kasutamise otsustamiseks - Vabariigi Presidendi ettepanekul;

5) Eesti Vabariigi põhiseaduse Paragrahv 78 punktis 11 nimetatud ametiisikute ametisse nimetamise või ametist vabastamise otsustamiseks - Vabariigi Presidendi ettepanekul;

6) Riigikohtu liikmete ametisse nimetamiseks - Riigikohtu esimehe ettepanekul;

7) Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamiseks - Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul;

8) riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise otsustamiseks - Vabariigi Valitsuse ettepanekul;

9) Eesti Vabariigi lepingute ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks - Vabariigi Valitsuse ettepanekul;

10) Vabariigi Presidendi määratud või Riigikogu poolt käesoleva seaduse paragrahvis 101 sätestatud korras ülesseatud peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmiseks;

11) nõusoleku andmise otsustamiseks käesoleva seaduse paragrahvis 51 nimetatud ametiisikute kriminaalvastutusele võtmiseks - Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri ettepanekul;

12) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsustamiseks - vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisel;

13) Riigikogu avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste vastuvõtmiseks - Riigikogu juhatuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust ettepanekul.

(3) Täiendaval istungil on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.

5. peatükk

ERAKORRALISED ISTUNGJÄRGUD

§ 43. Erakorralise istungjärgu kokkukutsumine

(1) Riigikogu erakorralise istungjärgu kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisust ettepanekul nende poolt taotletud ajal ja päevakorraga ning väljaspool käesoleva seadusega kehtestatud Riigikogu korraliste istungjärkude tööaega.

(2) Erakorralise istungjärgu kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu.

§ 44. Riigikogu otsustusvõimelisus erakorralisel istungjärgul

Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust.

§ 45. Erakorralise istungjärgu töö ajagraafik

Erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kinnitab Riigikogu poolthäälteenamusega.

6. peatükk

SEADUSANDLIK ALGATUS

§ 46. Seaduste ja Riigikogu otsuste algatamise õigus

(1) Seaduste algatamise õigus on:

1) Riigikogu liikmel;

2) Riigikogu fraktsioonil;

3) Riigikogu komisjonil;

4) Vabariigi Valitsusel.

(2) Riigikogu otsuste algatamise õigus on käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatutel ja Riigikogu juhatusel.

§ 47. Põhiseaduse muutmise algatamise õigus

Põhiseaduse muutmise algatamise õigus on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust, Vabariigi Presidendil ja põhiseaduse rahvahääletusel vastuvõtmisele järgneva kolme aasta jooksul ka rahvaalgatuse korras vähemalt 10 000 valimisõiguslikul kodanikul.

§ 48. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise algatamise õigus

Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude otsuse eelnõuna esitamisega Riigikogu istungil.

§ 49. Riigikogu avalduse, deklaratsiooni ja pöördumise algatamise õigus

Riigikogu avalduse, deklaratsiooni või pöördumise algatamise õigus on Riigikogu juhatusel või vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust.

§ 50. Riigikogu otsuse algatamise õigus ametiisiku ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks

Vabariigi Presidendi, Riigikohtu esimehe, õiguskantsleri, riigikontrolöri ja Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekul ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus.

§ 51. Riigikogu otsuse algatamise õigus ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks

Vabariigi Presidendi ettepanekul õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise Riigikogu otsuse eelnõu ja õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või Riigikohtu liikme kriminaalvastutusele võtmise Riigikogu otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus.

§ 52. Seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse panemine rahvahääletusele

Seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse panemiseks rahvahääletusele võtab Riigikogu vastu otsuse.

§ 53. Eelnõu üleandmine

(1) Algatatavate seaduste, Riigikogu otsuste, avalduste, deklaratsioonide ja pöördumiste eelnõud koos seletuskirjade ja muude vajalike kirjalike lisadega antakse üle Riigikogu istungi juhatajale enne päevakorras olevate küsimuste arutamist istungisaali kõnepuldist. Eelnõu esitaja võib seejuures esineda eelnõu kuni kaheminutise tutvustusega.

(2) Eelnõud peavad olema dateeritud ja varustatud algataja nime ja tema või tema esindaja allkirjaga. Eelnõud peavad vormistuselt vastama Riigikogu juhatuse poolt kehtestatud normitehnilistele eeskirjadele.

(3) Välislepinguid käsitlevad seaduseelnõud esitatakse koos lepingu eesti- ja võõrkeelse koopiaga. Eestikeelse originaali puudumisel esitatakse lepingu eestikeelne tõlge, millel on tõlkija nimi.

(4) Kui eelnõu algataja ei ole järginud käesoleva paragrahvi 1.- 3. lõikes sätestatud eelnõu vorminõudeid ja üleandmise tingimusi, tagastab Riigikogu juhatus eelnõu selle algatajale juhtivkomisjoni määramata.

§ 54. Juhtivkomisjoni määramine

Riigikogu juhatus määrab esitatud eelnõule Riigikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõusid komisjonide vahel ümber.

§ 55. Juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu kohta

(1) Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu kohta teeb juhtivkomisjon Riigikogu täiskogu kolme töönädala jooksul, eelnõu esitamisest arvates, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda või teeb täiskogule põhjendatud ettepaneku arvata eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

(2) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu saadab juhtivkomisjon hiljemalt järgmisel tööpäeval Vabariigi Valitsusele seisukoha andmiseks. Valitsus võib seisukoha andmisest loobuda.

(3) Vabariigi Valitsus teatab juhtivkomisjonile kirjalikult oma seisukoha kolme nädala jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu arutamise etapil esitab Vabariigi Valitsuse seisukoha Riigikogu istungil. Seisukoha andmisest loobumisel teatab Vabariigi Valitsus sellest juhtivkomisjonile ühe nädala jooksul eelnõu saamisest arvates.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel teeb juhtivkomisjon ühe täiskogu töönädala jooksul, arvates Vabariigi Valitsuse mis tahes seisukoha saamisest, Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu täiskogu töönädala päevakorda või teeb täiskogule põhjendatud ettepaneku arvata eelnõu Riigikogu menetlusest välja.

§ 56. Eelnõu tagasivõtmine

(1) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud eelnõu Riigikogus menetlemise igal etapil tagasi võtta, mille tagajärjel see eelnõu langeb välja Riigikogu menetlusest.

(2) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise eelnõu, samuti eelnõu, mille Vabariigi Valitsus on sidunud usaldusküsimusega, tagasi võtta ei saa.

7. peatükk

TÄISKOGU TÖÖNÄDALA PÄEVAKORD

§ 57. Täiskogu töönädala päevakorraprojekt

(1) Riigikogu täiskogu töönädala päevakorraprojekti koostab Riigikogu juhatus juhtivkomisjonide kirjalike ettepanekute alusel. Ettepanekule kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees.

(2) Kirjaliku ettepaneku eelnõu lülitamiseks täiskogu järgmise töönädala päevakorda esitab juhtivkomisjon Riigikogu juhatusele hiljemalt täiskogu eelmise töönädala viimase istungi lõpuks. Riigikogu juhatusel on õigus hiljem laekunud ettepanekud päevakorraprojekti koostamisel arvestamata jätta.

(3) Juhtivkomisjoni ettepanekus võtta eelnõu päevakorda peab olema märgitud eelnõu pealkiri ja algataja, eelnõu registreerimisnumber, eelnõu Riigikogus arutamise soovitav kuupäev ja vajadusel kellaaeg, menetlemise etapp, päevakorrapunkti ettekandja ning kaasettekandja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht.

(4) Sama suhet reguleeriva kahe või enama Riigikogu menetluses oleva eelnõu suhtes võib juhtivkomisjon teha ettepaneku arutada neid eelnõusid ühe päevakorrapunktina.

(5) Alatine komisjon võib eelnõu algatamata teha ettepaneku võtta päevakorda eraldi päevakorrapunktina olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise.

§ 58. Eelmisel töönädalal arutamata jäänud eelnõude lülitamine päevakorraprojekti

Täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud eelnõud lülitab Riigikogu juhatus täiskogu uue töönädala päevakorraprojekti esimestena.

§ 59. Päevakorraprojekti kinnitamine

(1) Täiskogu järgneva töönädala päevakorraprojekt jagatakse Riigikogu liikmetele välja täiskogu järgneva töönädala alguseks.

(2) Riigikogu kinnitab päevakorraprojekti täiskogu töönädala esimesel istungil. Päevakorraprojekti arutamise käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorraprojektist väljajätmiseks. Seejärel kinnitatakse kogu päevakord.

(3) Kui Riigikogu juhatus nõustub päevakorraprojekti kohta esitatud protesti või ettepanekuga, loetakse see rahuldatuks hääletamata, kui keegi Riigikogu liikmetest hääletamist ei nõua.

§ 60. Päevakorraküsimuste arutamise järjekord

Päevakorraküsimuste arutamise järjekorra teeb istungi juhataja teatavaks töönädala alguses, täpsustades seda iga istungi eel.

§ 61. Päevakorraküsimuste arutamine väljaspool järjekorda

Riigikogu täiskogu võtab väljaspool järjekorda arutamiseks päevakorda:

1) käesoleva seaduse paragrahvis 99 sätestatud juhul Riigikogu otsuse eelnõu peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise kohta - peaministrikandidaadile sobival ajal 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi määramisest Vabariigi Presidendi poolt;

2) käesoleva seaduse Paragrahvis 101 sätestatud juhul peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustamise - järgmisel istungil pärast peaministrikandidaadi ülesseadmist Riigikogus;

3) Riigikogu otsuse eelnõu Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise kohta - ülejärgmisel istungipäeval pärast eelnõu esitamist, kui Vabariigi Valitsus ei nõua küsimuse kiiremat otsustamist;

4) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu - viivitamatult pärast selle esitamist Riigikogu menetlusse;

5) Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta - viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi või Vabariigi Valitsuse vastava ettepaneku saamist;

6) Riigikogu otsuse eelnõu sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta - viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi ettepaneku saamist;

7) õiguskantsleri ettepaneku seaduse või Riigikogu otsuse vastavusse viimiseks põhiseaduse või seadusega - hiljemalt ülejärgmisel istungil pärast ettepaneku saamist;

8) Riigikogu otsuse eelnõu Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt Riigikogult nõutud selgituse andmiseks - hiljemalt ülejärgmisel istungil pärast eelnõu esitamist;

9) Riigikogu otsuse eelnõu Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu poolt Riigikogult nõutud arvamuse andmiseks - seaduse või muu vaidlustatud õigusakti vastavusest põhiseadusele või muule seadusele - hiljemalt ülejärgmisel istungil pärast eelnõu esitamist;

10) mõne käesoleva seaduse paragrahvis 51 nimetatud ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu - viivitamatult pärast Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri vastava ettepaneku saamist.

§ 62. Eelnõu menetlusest väljaarvamine

(1) Eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjon, samuti muu alatine komisjon või fraktsioon võib teha Riigikogule ettepaneku arvata mis tahes eelnõu enne selle päevakorda võtmist Riigikogu menetlusest välja.

(2) Ettepanek menetlusest väljaarvamise kohta esitatakse Riigikogu istungi algul istungi juhatajale. Eelnõu algataja või tema esindaja soovil annab istungi juhataja talle sõna selgituseks ning paneb siis ettepaneku hääletamisele.

(3) Eelnõu menetlusest väljaarvamise otsustab Riigikogu poolthäälteenamusega.

§ 63. Päevakorravälised küsimused

(1) Päevakorraväliselt edastatakse teateid ja käsitletakse Riigikogu istungil:

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) töökorda puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;

3) ettepanekuid päevakorra ja tööajagraafiku muutmiseks;

4) Vabariigi Presidendi ja peaministri poliitilisi avaldusi ning informatsiooni ja vastuseid neist tulenevatele küsimustele. Vabariigi President ja peaminister peavad oma esinemissoovist teatama istungi juhatajale, kes leiab selleks sobiva aja sama istungi raames;

5) Riigikogu juhatuse liikme poolt Riigikogu täiskogule hääletamiseks esitatud küsimust, milles Riigikogu juhatus ei saavutanud konsensust;

6) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri ja Riigikohtu liikme ametivande andmist.

(2) Teadaandeid Riigikogu liikmetele, komisjonidele ja fraktsioonidele edastab istungi juhataja. Teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult.

(3) Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse ning kui seda jätkatakse.

8. peatükk

HÄÄLETAMINE RIIGIKOGUS

§ 64. Otsustamine Riigikogus

Riigikogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel.

§ 65. Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll

Riigikogu liikmete kohalolekut kontrollitakse Riigikogu istungi alguses ning enne sellise seaduse või otsuse eelnõu hääletamist, mille vastuvõtmiseks on nõutav

Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kui mõni Riigikogu liikmetest nõuab, kontrollitakse kohalolekut ka enne mõne muu eelnõu hääletamist.

§ 66. Hääletamise avalikkus

Hääletamine Riigikogus on avalik, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1) Vabariigi Presidendi valimised;

2) Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimised;

3) Riigikohtu esimehe ja liikmete ametisse nimetamine;

4) riigikontrolöri ametisse nimetamine;

5) õiguskantsleri ametisse nimetamine;

6) Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine ja Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine;

7) kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametisse nimetamine.

§ 67. Ettevalmistused hääletamiseks

(1) Kaks minutit enne hääletama asumist annab Riigikogu istungi juhataja sellest Riigikogu liikmetele märku Riigikogu töö- ja üldkasutatavatesse ruumidesse edastatava signaaliga.

(2) Vahetult enne hääletama asumist kordab Riigikogu istungi juhataja hääletamisele pandavat küsimust ning veendub, et kõigile Riigikogu liikmetele on hääletamisele pandav küsimus ühtmoodi arusaadav. Kui küsimus on kellelegi arusaamatu, siis istungi juhataja kordab seletust.

§ 68. Vaheaja nõudmine enne hääletamist

Enne hääletamist võib alatise komisjoni või fraktsiooni esimees või aseesimees nõuda kuni 10-minutist vaheaega.

§ 69. Küsimuse panemine hääletamisele

(1) Riigikogu istungi juhataja teatab Riigikogule valjusti oma otsusest panna küsimus hääletamisele ning kinnitab seda haamrilöögiga.

(2) Riigikogu istungi juhataja otsust mingi küsimuse hääletamisele paneku kohta ei vaidlustata, välja arvatud juhul, kui juhataja on rikkunud Riigikogu kodukorra seadust.

§ 70. Hääletamine

(1) Riigikogu liige hääletab isiklikult.

(2) Hääletamiseks kasutatakse elektroonilist hääletussüsteemi, välja arvatud käesoleva seaduse paragrahv 66 punktides 1. ja 2. sätestatud juhtudel, mil hääletatakse vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele ja käesoleva seaduse paragrahvidele 2-7. Elektroonilise hääletussüsteemi tehnilise rikke korral toimub hääletamine käe tõstmisega, käesoleva seaduse Paragrahv 66 punktides 3-7 sätestatud juhtudel aga hääletamissedelite täitmisega. Häälte lugemiseks moodustab Riigikogu juhatus neil juhtudel fraktsioonide volitatud esindajatest häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletamistulemused.

(3) Enne hääletamistulemuste selgumist ei ole kellelgi õigust Riigikogu istungisaalis valjusti mõtteid avaldada.

§ 71. Hääletamistulemustest teatamine

Hääletamistulemustest teatab Riigikogu istungi juhataja valjusti ning kinnitab seda haamrilöögiga.

§ 72. Õigus nõuda hääletamise kordamist

(1) Kui Riigikogu liige märkab hääletamise käigus Riigikogu kodukorra seaduse rikkumist või tekib tema hääletuspuldis tehniline rike, mis takistab hääletamist, on tal püsti tõustes õigus nõuda hääletamise kordamist.

(2) Riigikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli.

§ 73. Riigikogu liikme õigus tutvuda avaliku hääletamise tulemustega

Riigikogu liikmel on õigus tutvuda arvuti mälus salvestatud või häältelugemiskomisjoni protokollitud avaliku hääletamise tulemustega.

9. peatükk

PÄEVAKORRAKÜSIMUSE ARUTAMINE RIIGIKOGU ISTUNGIL

§ 74. Eelnõu esitamine arutamiseks muudetud kujul

Eelnõu algataja nõusolekul võib juhtivkomisjon esitada eelnõu Riigikogule arutamiseks või esimesele lugemisele muudetud kujul.

§ 75. Ettekanne ja kaasettekanne

(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja ettekandega. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Eelnõu algatajaks ja juhtivkomisjoni esindajaks võib olla üks ja sama isik.

(2) Eelnõu algataja või juhtivkomisjoni taotlusel võib juhatus anda loa veel kahe kaasettekande pidamiseks. Taotlus täiendava kaasettekande pidamiseks esitatakse Riigikogu juhatusele kirjalikult hiljemalt Riigikogu selle istungi alguseks, mille päevakorda vastava eelnõu arutamine on kavandatud.

(3) Ettekandeks antakse aega 20 minutit ja kaasettekandeks 10 minutit. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega viie minuti võrra.

(4) Kui ettekandja või kaasettekandja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja ettekande kõnepuldi mikrofoni väljalülitamisega.

§ 76. Küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale

(1) Riigikogu liige võib ettekandjatele ja kaasettekandjatele ettekannete kohta esitada kuni kaks suulist küsimust. Küsimuste esitamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale.

(2) Lisaks kahele suulisele küsimusele võib Riigikogu liige esitada ettekandjatele ja kaasettekandjatele ettekande kohta veel kirjalikke küsimusi, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.

§ 77. Vabariigi Valitsuse seisukoha esitamine

(1) Riigikogu liikme, fraktsiooni või komisjoni algatatud eelnõu arutamisel Riigikogus võib Vabariigi Valitsuse esindaja pidada kaasettekande Vabariigi Valitsuse seisukohast eelnõu kohta.

(2) Kui eelnõu arutelu Riigikogus katkestatakse, võib Vabariigi Valitsuse esindaja avaldada Vabariigi Valitsuse seisukoha ka arutamise jätkamiseks esitatud eelnõu muutunud teksti kohta.

(3) Vabariigi Valitsus võib seisukoha esitamisest loobuda.

§ 78. Arvamuse avaldamise viisid ja kestus

Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamise viisid on:

1) sõnavõtt kohalt päevakorraküsimuse arutamise korra kohta kestusega kuni üks minut;

2) sõnavõtt kohalt faktiliseks õienduseks kestusega kuni üks minut;

3) küsimuse esitamine kohalt ettekandjale ja kaasettekandjatele kestusega kuni kaks minutit;

4) kõne kõnepuldist kestusega kuni viis minutit;

5) sõnavõtt kohalt kestusega kuni kaks minutit.

§ 79. Arvamuse avaldamise kord

(1) Päevakorraküsimuses arvamuse avaldamiseks registreerutakse ning istungi juhataja annab sõna vastavalt registreerumise järjekorrale.

(2) Kõne eesõigus on peaministril.

(3) Sõna istungi läbiviimise korra kohta antakse soovijaile märguande peale (tõstetud käsi) väljaspool järjekorda.

§ 80. Arvamuse avaldamine istungi juhataja poolt

Istungi juhataja ei või asja sisuliseks arutamiseks sõna võtta kohalt. Kõne ajaks peab ta istungi juhatamise üle andma asejuhatajale ning esinema kõnepuldist.

§ 81. Piirangud arvamuse avaldamisel

(1) Ühel istungil antakse Riigikogu liikmele samas päevakorraküsimuses sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks ning üheks sõnavõtuks või kõneks. See piirang ei laiene kirjalikele küsimustele.

(2) Kui kahte või enamat eelnõu arutatakse ühe päevakorrapunktina, antakse Riigikogu liikmele sõna kuni kahe suulise küsimuse esitamiseks iga eelnõu kohta ning üheks sõnavõtuks või kõneks.

§ 82. Küsimuste esitamine

Arutatavas päevakorraküsimuses esitatakse ettekandjatele ja kaasettekandjatele küsimusi vastavalt käesoleva seaduse paragrahvis 76 sätestatud tingimustele.

§ 83. Istungi juhataja õigused parlamendietiketi rikkumise korral

(1) Istungi juhataja taandab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad küsimused ja lõpetab arutatavasse päevakorraküsimusse mittepuutuvad või parlamendietiketile mittevastavad kõned ja sõnavõtud mikrofoni väljalülitamisega.

(2) Istungi juhatajal on õigus anda vasturepliigi korras sõna Riigikogu liikmele, kelle nimi kõlas kas ettekandes või kaasettekandes.

§ 84. Läbirääkimised

(1) Päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised.

(2) Läbirääkimistel esinevad Riigikogu liikmed, fraktsioonide ja komisjonide esindajad kõnega Riigikogu istungisaali kõnepuldist või sõnavõtuga kohalt. Kõnepidaja taotlusel võib istungi juhataja kõneaega pikendada kolme minuti võrra.

(3) Kui kõnepidaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne mikrofoni väljalülitamisega.

§ 85. Läbirääkimiste lõpetamine ja lõppsõna

(1) Ettepaneku läbirääkimiste lõpetamiseks teeb istungi juhataja.

(2) Otsuse läbirääkimiste lõpetamise kohta võtab Riigikogu vastu hääletades. Kui arvamuse avaldamiseks soovi ei ole, loetakse läbirääkimised lõpetatuks hääletamiseta. Istungi juhataja annab sõna kõigile, kes on arvamuse avaldamiseks registreerunud enne selle otsuse vastuvõtmist.

(3) Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad fraktsioonide esindajad, ettekandja ja kaasettekandjad esineda lõppsõnaga kuni kolm minutit.

§ 86. Muudatusettepanekud eelnõu kohta

(1) Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid võivad esitada juhtivkomisjonile arutusel oleva eelnõu kohta kirjalikke muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon võib ise sõnastada muudatusettepanekuid.

(2) Muudatusettepanekuid võib esitada ainult algatatud eelnõus reguleeritava õigussuhte kohta.

(3) Kui juhtivkomisjon muudatusettepanekut ei arvestanud võib muudatusettepaneku esitaja oma ettepaneku tagasi võtta enne selle Riigikogus hääletamisele panemist. Kui juhtivkomisjon arvestas muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepanekut tagasi võtta. Tagasivõetud ettepaneku hääletamisele panemist nõuda ei või.

§ 87. Juhtivkomisjoni otsus muudatusettepaneku kohta

Juhtivkomisjon teeb muudatusettepaneku kohta ühe järgmistest otsustest:

1) arvestada täielikult;

2) arvestada osaliselt;

3) arvestada sisuliselt, muutes redaktsiooni;

4) jätta arvestamata.

§ 88. Muudatusettepanekute loetelu

(1) Muudatusettepanekud vormistab juhtivkomisjon loeteluna, kuhu kantakse eelnõu sätete järjekorras muudatusettepaneku sisu, esitaja nimi, juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukoht muudatusettepaneku kohta.

(2) Kui juhtivkomisjon arvestab Riigikogu liikme muudatusettepaneku sisu, kuid muudab selle sõnastust või arvestab muudatusettepanekut osaliselt, kannab ta muudatusettepanekute loetellu Riigikogu liikme muudatusettepaneku järele ka ettepaneku juhtivkomisjoni redaktsiooni. Kui muudatusettepaneku alusel jäetakse tekst eelnõust välja, peab väljajäetav tekst olema muudatusettepanekute loetelus esitatud.

(3) Muudatust, mis vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 94 5. lõikele on eelnõusse viidud hääletamistulemusena Riigikogus, ei või juhtivkomisjon täielikult, osaliselt ega sisuliselt muuta. Riigikogu poolt eelnõusse hääletatud muudatust võib muuta ainult Riigikogus hääletamise teel.

§ 89. Arutatava eelnõu uue teksti ettevalmistamine

Juhtivkomisjon valmistab ette arutatava eelnõu uue teksti, millesse on viidud sisse muudatused, lähtudes juhtivkomisjoni poolt arvestatud muudatusettepanekutest.

§ 90. Päevakorraküsimuse arutamise katkestamine

(1) Riigikogu võib küsimuse arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud seaduseelnõu esimesel lugemisel.

(2) Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja või juhtivkomisjon, katkestatakse arutamine hääletamata.

(3) Kui katkestamise ettepaneku teeb Riigikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele.

(4) Kui eelnõu arutelu katkestatakse rohkem kui üks kord, hääletatakse muudatusettepanekud läbi enne iga katkestamist, kui juhtivkomisjon ei tee teistsugust ettepanekut.

(5) Kui päevakorraküsimuse arutamine katkestatakse, teatab juhtivkomisjon arutelu jätkamise aja ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis võivad olla samal päeval vaid juhul, kui ükski Riigikogu liige ei ole selle vastu.

§ 91. Päevakorraküsimuse arutamise jätkamine samal Riigikogu istungil

Muudatusettepanekute läbiarutamiseks ning nende loetelu ja eelnõu uue teksti või eelnõu lõpliku teksti ettevalmistamiseks võib juhtivkomisjon teha ettepaneku päevakorraküsimuse arutelu katkestada ja jätkata seda veel Riigikogu samal istungil. Sellisel juhul täiendavate muudatusettepanekute esitamiseks tähtaega ei määrata.

§ 92. Päevakorraküsimuse arutelu poolelijäämine

Kui päevakorraküsimuse arutelu jääb Riigikogu istungil pooleli seoses käesoleva seaduse paragrahvis 35 sätestatud Riigikogu istungi tööaja lõppemisega, ei käsitleta seda arutamise katkestamisena ning päevakorraküsimuse arutelu jätkatakse Riigikogu järgmisel istungil.

§ 93. Uute läbirääkimiste avamine

Kui päevakorraküsimuse arutelu jätkamisel on aluseks oleva eelnõu tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised.

§ 94. Muudatusettepanekute hääletamine

(1) Muudatusettepanekud paneb istungi juhataja hääletamisele enne eelnõu lõpphääletust või enne eelnõu arutelu katkestamist.

(2) Muudatusettepanekuid, millest tuleneb vajadus muuta riigieelarvet või selle eelnõu, pannakse hääletamisele pärast rahanduskomisjoni seisukoha ärakuulamist.

(3) Istungi juhataja paneb muudatusettepaneku hääletamisele ainult siis, kui mõni Riigikogu liige seda nõuab.

(4) Enne muudatusettepaneku hääletamist on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja juhtivkomisjoni esindajal õigus muudatusettepanekut kommenteerida ühe minuti kestel. Enne juhtivkomisjoni muudatusettepaneku hääletamist on kommenteerimise õigus ka hääletamist nõudval Riigikogu liikmel.

(5) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepaneku poolt hääletas rohkem Riigikogu liikmeid kui vastu.

§ 95. Muudatusettepanekute konkureeriv hääletamine

(1) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele.

(2) Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.

(3) Võrdse häälte arvu korral on otsustav juhtivkomisjoni seisukoht.

§ 96. Muudatusettepaneku muudetud sõnastuse hääletamine

Juhtivkomisjoni taotlusel võib muudatusettepaneku panna hääletamisele muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ning muudatusettepaneku esitaja.

§ 97. Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud

(1) Protseduuriküsimusi käsitlevad ettepanekud esitatakse istungi juhatajale kirjalikult ja pannakse hääletamisele enne muudatusettepanekuid.

(2) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitata iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.

§ 98. Eelnõu lõpphääletus

(1) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb istungi juhataja eelnõu lõpphääletusele muudetud kujul.

(2) Kui mõni fraktsioon või komisjon seda nõuab, tuleb enne lõpphääletust Riigikogu liikmetele kätte jagada eelnõu lõplik tekst.

10. peatükk

PEAMINISTRIKANDIDAADILE VOLITUSTE ANDMINE VALITSUSE MOODUSTAMISEKS. VABARIIGI VALITSUSELE, PEAMINISTRILE JA MINISTRILE UMBUSALDUSE AVALDAMINE JA EELNÕU SIDUMINE UMBUSALDUSKÜSIMUSEGA VABARIIGI VALITSUSELE. AMETIISIKU AMETISSE NIMETAMINE JA AMETIST VABASTAMINE

§ 99. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsuse eelnõu päevakorda esitamine

Peaministrikandidaadi määramist käsitleva Vabariigi Presidendi otsuse alusel esitab Riigikogu juhatus Riigikogu otsuse eelnõu peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise kohta Riigikogu istungi päevakorda käesoleva seaduse paragrahv 61 punktis 1 sätestatud korras.

§ 100. Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volitusteandmise arutamine ja otsustamine

(1) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsuse eelnõu läbivaatamiseks Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra.

(2) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise arutamise käigus kuulatakse ära Vabariigi Presidendi määratud peaministri-kandidaadi kuni 20-minutine ettekanne valitsuse moodustamise aluste kohta.

(3) Riigikogu liige võib peaministrikandidaadile esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(4) Läbirääkimisi päevakorraküsimuses ei avata.

(5) Peaministrikandidaadile valitsuse moodustamiseks volituste andmise otsustab Riigikogu samal istungil poolthäälteenamusega.

§ 101. Peaministrikandidaadi ülesseadmine Riigikogus

(1) Peaministrikandidaadi ülesseadmisel Riigikogus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 89 5. lõikes sätestatud juhtudel võivad kandidaate esitada fraktsioonid Riigikogu juhatuse poolt määratud tähtajaks.

(2) Peaministrikandidaatide esitamisest teatavad fraktsioonid kirjalikult Riigikogu juhatusele Riigikogu täiskogu istungite ajal.

(3) Peaministrikandidaat peab olema Eesti kodanik ning andma Riigikogu juhatusele kirjaliku nõusoleku kandideerimiseks.

(4) Pärast peaministrikandidaadi ülesseadmist esineb peaministrikandidaat käesoleva seaduse paragrahv 61 punktis 2 sätestatud ajal Riigikogu ees ettekandega valitsuse moodustamise aluste kohta.

(5) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(6) Kui peaministrikandidaate on mitu, korraldatakse pärast ettekannete ärakuulamist kandidaatide vahel konkureeriv hääletamine, kusjuures konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud kandidaat.

(7) Läbirääkimisi ei avata.

(8) Peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks otsustab Riigikogu samal istungil poolthäälteenamusega.

§ 102. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise arutamine

(1) Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu läbivaatamiseks Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ei määra.

(2) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega.

(3) Kui Vabariigi Valitsus on avaldanud Riigikogu juhatusele soovi esineda umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamisel kaasettekandega, kuulatakse ära Vabariigi Valitsuse esindaja kaasettekanne. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(4) Otsuse eelnõu arutamisel avab istungi juhataja läbirääkimised, kusjuures sõna võivad võtta vaid fraktsioonide selleks volitatud esindajad. Muudatusettepanekuid otsuse eelnõu kohta ei esitata.

(5) Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandja ja kaasettekandja esineda lõppsõnaga.

(6) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletamisele. Otsuse eelnõu hääletatakse samal istungil, millel arutelu alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni.

§ 103. Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusalduse avaldamise otsustamine

Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile on avaldatud umbusaldust, kui Riigikogu vastava otsuse poolt hääletas Riigikogu koosseisu enamus.

§ 104. Vabariigi Valitsuse poolt algatatud eelnõu sidumine usaldusküsimusega

Vabariigi Valitsus võib tema poolt algatatud eelnõu, välja arvatud riigieelarve eelnõu, vastuvõtmise Riigikogus menetlemise igal etapil siduda usaldusküsimusega Vabariigi Valitsusele.

§ 105. Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemine

(1) Vabariigi Valitsuse poolt algatatud ja usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlemine Riigikogus toimub käesoleva seaduse 8.-9. ja 14. peatükis sätestatud korras käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi arvestades.

(2) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt esitatud eelnõu otsuse või seadusena vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu algatamisel, siis Riigikogu juhatus eelnõule juhtivkomisjoni ei määra ning arutelu käigus laekunud muudatusettepanekute suhtes võtab seisukoha Vabariigi Valitsus.

(3) Kui Vabariigi Valitsus seob tema poolt algatatud eelnõu otsuse või seadusena vastuvõtmise usaldusküsimusega eelnõu arutelu või lugemise mingil etapil, lõpevad sidumise hetkest varem eelnõule määratud juhtivkomisjoni kohustused ning Riigikogu juhatus edastab eelnõu arutamise või lugemise käigus esitatud muudatusettepanekud Vabariigi Valitsusele, kes võtab nende suhtes seisukoha.

(4) Vabariigi Valitsuse poolt arvestamata jäetud muudatusettepanekuid Riigikogu istungil hääletamisele ei panda.

(5) Seaduseelnõu teist lugemist võib pärast selle sidumist usaldusküsimusega katkestada ainult üks kord.

§ 106. Usaldusküsimusega seotud eelnõu lõpphääletus

Usaldusküsimusega seotud eelnõu võib panna lõpphääletusele mitte varem kui ülejärgmisel istungipäeval pärast eelnõu sidumist usaldusküsimusega.

§ 107. Ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise Riigikogu otsuse eelnõu arutamine

(1) Riigikogu otsuse eelnõu arutamine ametiisiku ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks algab eelnõu algataja esindaja ettekandega ning juhtivkomisjoni kaasettekandega. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(2) Esitatud ametiisikukandidaadil või vabastataval ametiisikul on õigus esineda kuni 10- minutise ettekandega.

(3) 20 minuti jooksul pärast ametiisikukandidaadi või vabastatava ametiisiku ettekande ärakuulamist võib Riigikogu liige esitada talle kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(4) Ametiisiku ametisse nimetamise või ametist vabastamise küsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Muudatusettepanekuid Riigikogu otsuse eelnõu kohta ei esitata.

(5) Läbirääkimiste lõpetamise järel on eelnõu algataja ja juhtivkomisjoni esindajal ning fraktsioonide selleks volitatud esindajatel õigus esineda lõppsõnaga.

(6) Lõppsõnade ärakuulamise järel paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele.

11. peatükk

VABARIIGI PRESIDENDI POOLT VÄLJA KUULUTAMATA JÄETUD SEADUSE JA ÕIGUSKANTSLERI ETTEPANEKU MENETLEMINE

§ 108. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse esitamine päevakorda

Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud ja Riigikogule tagasi saadetud seaduse esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda uuesti arutamiseks ja otsustamiseks Riigikogu juhatus.

§ 109. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja osavõtul

(1) Kui Vabariigi President on avaldanud selleks soovi, algab tema poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja ettekandega Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta.

(2) Ettekannetega esinevad ka alatise põhiseaduskomisjoni ja Riigikogus uuesti arutusel oleva seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja.

(3) Riigikogu liige võib esitada ettekandjatele kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

§ 110. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine Vabariigi Presidendi või tema esindaja osavõtuta

(1) Kui Vabariigi President ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamine alatise põhiseaduskomisjoni ja Riigikogus uuesti arutusel oleva seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindajate ettekannetega.

(2) Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

§ 111. Läbirääkimised ja lõpphääletus seaduse uuesti arutamisel

(1) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti arutamisel avatakse läbirääkimised ainult Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta.

(2) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise.

(3) Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel.

§ 112. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse teistkordne menetlemine Riigikogus

(1) Kui Riigikogu ei võta Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadust muutmata kujul uuesti vastu, määrab Riigikogu juhatus seaduse läbivaatamiseks juhtivkomisjoni, kes teatab muudatusettepanekute esitamise tähtaja.

(2) Seaduse edasine menetlemine toimub vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 142-149.

§ 113. Õiguskantsleri ettepaneku esitamine päevakorda

Õiguskantsleri ettepaneku seaduse või Riigikogu otsuse kooskõlla viimiseks põhiseaduse või seadusega esitab Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda Riigikogu juhatus.

§ 114. Õiguskantsleri ettepaneku arutamine õiguskantsleri osavõtul

(1) Kui õiguskantsler on avaldanud selleks soovi, algab ettepaneku arutamine õiguskantsleri ettekandega seaduse või Riigikogu otsuse vastuolust põhiseaduse või seadusega. Riigikogu liige võib esitada õiguskantslerile kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(2) Ettekandega esineb ka seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja.

§ 115. Õiguskantsleri ettepaneku arutamine õiguskantsleri osavõtuta

Kui õiguskantsler ei ole avaldanud soovi esineda Riigikogu ees ettekandega, algab tema ettepaneku arutamine seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjoni esindaja ettekandega. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjale küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

§ 116. Läbirääkimised õiguskantsleri ettepaneku arutamisel

(1) Õiguskantsleri ettepaneku arutamisel avatakse läbirääkimised ainult õiguskantsleri ettepanekus viidatud seaduse või otsuse vastuolude kohta põhiseaduse või seadusega.

(2) Sõna võivad võtta vaid fraktsioonide selleks volitatud esindajad.

§ 117. Õiguskantsleri ettepaneku hääletamine

(1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja hääletamisele küsimuse: "Kes on õiguskantsleri ettepaneku poolt?".

(2) Ettepanek loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab enam Riigikogu liikmeid kui vastu.

§ 118. Riigikogu poolt vastuvõetud õiguskantsleri ettepaneku alusel eelnõu algatamine

(1) Kui Riigikogu võtab vastu õiguskantsleri ettepaneku seaduse või otsuse põhiseaduse või seadusega kooskõlla viimiseks, teeb Riigikogu juhatus seaduse või otsuse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjonile ülesandeks algatada eelnõu põhiseaduse või seadusega vastuolus oleva seaduse või otsuse nende aktidega kooskõlla viimiseks.

(2) Uue eelnõu algatamisel lähtutakse Eesti Vabariigi põhiseaduses ja õiguskantsleri tegevuse korraldamise seaduses (RT I 1993, 25, 436) sätestatud tähtaegadest.

§ 119. Õiguskantsleri ettepaneku alusel algatatud eelnõu menetlemine

Õiguskantsleri ettepaneku alusel algatatud eelnõu menetlemine toimub pärast selle algatamist vastavalt käesoleva seaduse 9. või 14. peatükile.

12. peatükk

RIIGIKOHTULE SELGITUSE JA ARVAMUSE ANDMISE KORD

§ 120. Selgitus Riigikohtule

Põhiseaduslikkuse järelevalve korras vaidlustatud õigusakti kohta Riigikohtu poolt Riigikogult nõutud selgituse võtab Riigikogu vastu otsusena.

§ 121. Selgitava otsuse eelnõu algatamine

Riigikohtu nõude alusel teeb Riigikogu juhatus Riigikohtus vaidlustatud õigusakti varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu läbivaatamiseks määratud juhtivkomisjonile ülesandeks algatada ja anda määratud tähtajaks üle Riigikogu selgitava otsuse eelnõu. Vastava otsuse eelnõu algataja täidab ka juhtivkomisjoni ülesandeid.

§ 122. Selgitava otsuse eelnõu arutamine

(1) Selgitava otsuse eelnõu tuleb Riigikogu täiskogus arutusele hiljemalt ülejärgmisel istungil pärast eelnõu üleandmist ja selle vastuvõtmine otsustatakse samal istungil.

(2) Selgitava otsuse eelnõu arutamisel kuulatakse ära algataja esindaja ettekanne. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjale küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

(3) Selgitava otsuse eelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised, kus võivad sõna võtta vaid fraktsioonide selleks volitatud esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta võib esitada läbirääkimiste lõpetamiseni.

(4) Läbirääkimiste lõpetamise järel võib ettekandja esineda lõppsõnaga.

(5) Lõppsõna ärakuulamise järel toimub selgitava otsuse eelnõu arutamine ja selle vastuvõtmine otsustatakse vastavalt käesoleva seaduse paragrahvidele 94-98.

§ 123. Vaheaja väljakuulutamine selgitava otsuse eelnõu menetlemisel

Vajadusel võib Riigikogu juhatus selgitava otsuse eelnõu arutamisel välja kuulutada vaheaegu läbirääkimiste käigus laekunud muudatusettepanekute läbiarutamiseks juhtivkomisjonis ja muudatusettepanekute loetelu väljajagamiseks Riigikogu liikmetele ning eelnõu lõppredaktsiooni ettevalmistamiseks ja väljajagamiseks enne lõpphääletust.

§ 124. Arvamuse andmine Riigikohtule

(1) Arvamuse Riigikohtu poolt esitatud taotluse kohta seaduse või muu õigusakti vaidlustatud vastavusest põhiseadusele või muule seadusele võtab Riigikogu vastu otsusena.

(2) Arvamust andva otsuse eelnõu algatamine ning menetlemine toimub analoogiliselt käesolevas peatükis sätestatud Riigikohtu poolt nõutud Riigikogu selgitava otsuse eelnõu algatamise ja menetlemise korraga.

13. peatükk

VABARIIGI PRESIDENDI SEADLUSE KINNITAMINE VÕI TÜHISTAMINE. ERAKORRALISE SEISUKORRA, SÕJASEISUKORRA, MOBILISATSIOONI VÕI DEMOBILISATSIOONI VÄLJAKUULUTAMINE. MUUD PÄEVAKORRAKÜSIMUSTE ARUTAMISE ERIJUHUD

§ 125. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitamine päevakorda

Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu esitab Riigikogu istungi päevakorda Riigikogu juhatus. Riigikogu juhatus eelnõu läbivaatamiseks juhtivkomisjoni ei määra.

§ 126. Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu lugemine

(1) Vabariigi Presidendi seadluse kinnitamise või tühistamise seaduse eelnõu arutatakse ühel lugemisel ning hääletatakse samal istungil, millel selle lugemist alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni.

(2) Seaduseelnõu arutamisel kuulatakse ära Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministri ettekanne.

(3) Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(4) Muudatusettepanekuid seaduseelnõu kohta ei esitata.

(5) Seaduseelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad Vabariigi President, Riigikogu esimees, peaminister ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad esineda lõppsõnaga.

(6) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja seaduseelnõu hääletamisele.

§ 127. Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta esitamine päevakorda

Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta esitab Riigikogu istungi päevakorda Riigikogu juhatus.

§ 128. Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta arutamine

(1) Riigikogu otsuse eelnõu erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta võetakse Riigikogu istungi päevakorda viivitamatult pärast selle esitamist ning hääletatakse samal istungil, millel selle arutamist alustati. Vajaduse korral pikendab istungi juhataja istungit kuni hääletamistulemuste selgumiseni.

(2) Riigikogu juhatus eelnõu läbivaatamiseks juhtivkomisjoni ei määra.

(3) Vastavalt sellele, kes esitas ettepaneku erakorralise seisukorra väljakuulutamise kohta, kuulatakse ära kas Vabariigi Presidendi või peaministri ettekanne.

(4) Riigikogu otsuse eelnõu arutamisel sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni väljakuulutamise kohta kuulatakse ära Vabariigi Presidendi ettekanne.

(5) Riigikogu liikmed võivad Vabariigi Presidendile või peaministrile esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

(6) Muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei esitata.

(7) Eelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad Vabariigi President, peaminister ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad esineda lõppsõnaga.

(8) Pärast lõppsõnade ärakuulamist paneb istungi juhataja otsuse eelnõu hääletamisele.

§ 129. Ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu arutamine

(1) Mõne käesoleva seaduse paragrahvis 51 nimetatud ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmise otsuse eelnõu esitab Riigikogu menetlusse ja päevakorda Riigikogu juhatus pärast Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri sellekohase ettepaneku saamist.

(2) Riigikogu juhatus eelnõule juhtivkomisjoni ei määra.

(3) Vastavalt sellele, kes esitas ettepaneku nõusoleku saamiseks, kuulatakse ära kas Vabariigi Presidendi või õiguskantsleri ettekanne.

(4) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(5) Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata.

(6) Eelnõu arutamisel avatakse läbirääkimised. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad lõppsõnaga esineda ettekandja ja fraktsioonide selleks volitatud esindajad.

(7) Ametiisiku kriminaalvastutusele võtmiseks nõusoleku andmine otsustatakse Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul samal istungil, mil arutelu alustati.

§ 130. Riigikontrolöri ja õiguskantsleri ülevaated ja Eesti Panga presidendi aruanne

(1) Riigikontrolöri ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal, õiguskantsleri ülevaade seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega ning Eesti Panga presidendi aruanne Eesti Panga tegevusest on kuni 20- minutised ettekanded, mida võib pikendada ettekandja ja istungi juhataja kokkuleppel.

(2) Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kirjalikke küsimusi ei esitata.

(3) Läbirääkimisi ei avata ning otsust vastu ei võeta.

§ 131. Riigieelarve eelnõu menetlemise kord

Riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu ning riigieelarve muutmise seaduse eelnõu menetlemine Riigikogus toimub riigieelarve seaduses sätestatud korras.

§ 132. Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seotud eelnõu arutamise kord

Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmisega seotud eelnõu arutatakse põhiseaduse 15. peatükis ja põhiseaduse rakendamise seaduse paragrahvis 8 sätestatud korras.

§ 133. Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus

Vabariigi Presidendi valimine Riigikogus toimub Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahvides 79 ja 83 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduses sätestatud korras.

§ 134. Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamise otsuse eelnõu menetlemine

(1) Riigikogu otsuse eelnõu Vabariigi Valimiskomisjoni moodustamiseks vastavalt Riigikogu valimise seaduse (RT I 1994, 47, 784) paragrahvile 13 esitab Riigikogu menetlusse Riigikogu juhatus.

(2) Otsuse eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8.-9. peatükis sätestatud korras.

§ 135. Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

(1) Alatise komisjoni ettepanekul võib Riigikogu avalikul või kinnisel istungil ilma vastava eelnõuta eraldi päevakorrapunktina arutada olulise tähtsusega riiklikku küsimust.

(2) Riigikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust ja kirjalikke küsimusi.

(3) Pärast ettekandeid avatakse läbirääkimised. Riigikogu liikmel on õigus arvamust avaldada ühe sõnavõtu või kõnega. Otsust vastu ei võeta.

14. peatükk

SEADUSEELNÕU LUGEMISE KORD

§ 136. Seaduseelnõu lugemised

(1) Seaduseelnõu arutab Riigikogu vähemalt kahel lugemisel, välja arvatud käesolevas seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Riigieelarve ja lisaeelarve eelnõu ning riigieelarve muutmise seaduse eelnõu arutab Riigikogu kolmel lugemisel.

(3) Sõjaseisukorra ajal võib Riigikogu arutada ja vastu võtta riigieelarve muutmise seaduse või sõjaaja lisaeelarve ühel lugemisel.

§ 137. Seaduseelnõu algataja kohustus viibida eelnõu lugemisel

Seaduseelnõu lugemisel peab viibima eelnõu algataja või tema esindaja.

§ 138. Seaduseelnõu esimene lugemine

(1) Seaduseelnõu esimesel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne. Riigikogu liikmed võivad ettekandjale esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

(2) Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimese lugemise lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele ning ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei esita seaduseelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetatakse esimene lugemine hääletamata ning seaduseelnõu saadetakse teisele lugemisele.

(3) Kui juhtivkomisjon on otsustanud seaduseelnõu esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu tagasi lükata, avatakse läbirääkimised ning kui läbirääkimiste lõpetamisel ükski fraktsioon ega alatine komisjon ei tee ettepanekut eelnõu esimest lugemist lõpetada ja saata eelnõu teisele lugemisele, arvatakse eelnõu hääletamiseta Riigikogu menetlusest välja.

§ 139. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg

(1) Seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamise järel teatab juhtivkomisjon seaduseelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis ei või olla hilisem kui seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamisele järgneva Riigikogu täiskogu töönädala viimase istungi lõpp.

(2) Juhtivkomisjoni taotluse alusel võib Riigikogu juhatuse otsusega määrata seaduseelnõule muudatusettepanekute esitamiseks ka hilisema tähtaja.

§ 140. Keeld katkestada seaduseelnõu esimene lugemine

Seaduseelnõu esimest lugemist katkestada ei või.

§ 141. Seaduseelnõu teise lugemise võtmine päevakorda

(1) Seaduseelnõu teine lugemine võetakse Riigikogu täiskogu töönädala päevakorda juhtivkomisjoni ettepanekul kolme kuu jooksul esimese lugemise lõpetamisest arvates.

(2) Kolmekuulist tähtaega võib Riigikogu seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjoni ettepanekul pikendada.

§ 142. Muudatusettepanekute loetelu ja seaduseelnõu uus redaktsioon

Seaduseelnõu teiseks lugemiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama.

§ 143. Seaduseelnõu teine lugemine

(1) Seaduseelnõu teisel lugemisel kuulatakse ära seaduseelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni esindaja kaasettekanne, milles selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel seaduseelnõuga tehtud tööd ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid. Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

(2) Seaduseelnõu teisel lugemisel avatakse läbirääkimised.

§ 144. Seaduseelnõu teise lugemise katkestamine

(1) Seaduseelnõu teist lugemist võidakse katkestada. Seaduseelnõu teise lugemise katkestamine toimub käesoleva seaduse paragrahvides 90-97 sätestatud korras.

(2) Kui seaduseelnõu teine lugemine katkestatakse, võib muudatusettepanekuid esitada kogu eelnõu kohta.

(3) Seaduseelnõu teise lugemise jätkamiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule esitatud muudatusettepanekud läbi arutama ning need eelnõu sätete järjekorras loeteluna koos juhtivkomisjoni ja eelnõu algataja seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama.

§ 145. Muudatusettepanekute hääletamine

Seaduseelnõu kohta esitatud muudatusettepanekute hääletamine toimub käesoleva seaduse paragrahvides 94-98 sätestatud korras.

§ 146. Seaduseelnõu lõpphääletus teisel lugemisel

Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei tehta ettepanekut seaduseelnõu teist lugemist katkestada või saata eelnõu kolmandale lugemisele, pannakse eelnõu teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist lõpphääletusele.

§ 147. Seaduseelnõu kolmandale lugemisele saatmise otsustamine

(1) Seaduseelnõu saadetakse kolmandale lugemisele seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjoni nõudel või siis, kui Riigikogu nii otsustab.

(2) Kui seaduseelnõu kolmandale lugemisele saatmise ettepaneku teeb seaduseelnõu algataja või juhtivkomisjon, saadetakse seaduseelnõu kolmandale lugemisele hääletamata.

(3) Kui ettepaneku teeb Riigikogu liige, muu fraktsioon või alatine komisjon paneb istungi juhataja selle hääletamisele juhul, kui juhtivkomisjon selle ettepaneku vaidlustab.

§ 148. Muudatusettepanekute esitamine pärast teise lugemise lõpetamist

(1) Seaduseelnõu teise lugemise lõpetamise järel võib muudatusettepanekuid esitada vaid Riigikogu fraktsioon või alatine komisjon.

(2) Seaduseelnõu kolmandaks lugemiseks peab juhtivkomisjon seaduseelnõule laekunud muudatusettepanekud läbi arutama ning need loeteluna koos seaduseelnõu algataja ja juhtivkomisjoni seisukohaga ning seaduseelnõu uue redaktsiooniga Riigikogu liikmetele välja jagama.

§ 149. Seaduseelnõu kolmas lugemine

(1) Seaduseelnõu kolmas lugemine toimub ühe kuu jooksul eelnõu teise lugemise lõpetamisest arvates.

(2) Seaduseelnõu kolmandal lugemisel võib seaduseelnõu kohta sõna võtta vaid iga fraktsiooni ja komisjoni selleks volitatud esindaja.

(3) Muudatusettepanekute hääletamine ning seaduseelnõu lõpphääletus toimub analoogiliselt seaduseelnõu teise lugemisega.

15. peatükk

SAMA SUHET REGULEERIVA KAHE VÕI ENAMA ÜHEAEGSELT RIIGIKOGU MENETLUSES OLEVA EELNÕU ARUTAMINE ÜHE PÄEVAKORRAPUNKTINA

§ 150. Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina seaduseelnõude ühendamise korral

(1) Sama suhet reguleerivate seaduseelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon seaduseelnõude algatajate nõusolekul esitada Riigikogule arutamiseks juhtivkomisjoni poolt sama suhet reguleerivate seaduseelnõude ühendamise teel koostatud seaduseelnõu.

(2) Mitme seaduseelnõu ühendamise teel koostatud seaduseelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina toimub käesoleva seaduse 8.-9. ja 14. peatükis sätestatud korras.

§ 151. Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina seaduseelnõusid ühendamata

(1) Kui seaduseelnõu algataja ei anna nõusolekut seaduseelnõu ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad seaduseelnõud.

(2) Seaduseelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina, kui seaduseelnõude algatajad ei ole andnud nõusolekut seaduseelnõude ühendamiseks, algab sama suhet reguleerivate seaduseelnõude esimese lugemisega, mille raames kuulatakse ära iga sama suhet reguleeriva seaduseelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Riigikogu liikmed võivad ettekandjatele esitada küsimusi käesoleva seaduse 9. peatüki vastavates sätetes kehtestatud korras.

(3) Iga seaduseelnõu suhtes otsustatakse esimese lugemise lõpetamine eraldi.

(4) Muudatusettepanekute esitamiseks kõigile esimese lugemise läbinud seaduseelnõudele määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni ettepanekul ühise tähtaja.

(5) Teisele lugemisele võib juhtivkomisjon esitada seaduseelnõude algatajate nõusolekul sama suhet reguleerivate seaduseelnõude ning neile esitatud muudatusettepanekute alusel koostatud ühe seaduseelnõu.

(6) Seaduseelnõu teine ja kolmas lugemine toimuvad käesoleva seaduse 14. peatükis sätestatud korras.

§ 152. Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõude ühendamise korral

(1) Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon otsuse-eelnõude algatajate nõusolekul arutamisele esitada sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude ühendamise teel koostatud otsuse eelnõu.

(2) Otsuse eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8.-9. peatükis sätestatud korras.

§ 153. Sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõusid ühendamata

(1) Kui sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude algatajad ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks, esitab juhtivkomisjon arutamiseks kõik sama suhet reguleerivad otsuse- eelnõud.

(2) Eelnõude arutamisel ühe päevakorrapunktina kuulatakse ära iga sama suhet reguleeriva otsuse-eelnõu algataja või tema esindaja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekandjale võib esitada küsimusi.

(3) Ettekannete ärakuulamise järel otsuse-eelnõude arutamine katkestatakse ning juhtivkomisjon määrab kõigile arutusel olnud eelnõudele muudatusettepanekute esitamiseks ühise tähtaja.

(4) Arutelu jätkamiseks võib juhtivkomisjon esitada otsuse-eelnõude algatajate nõusolekul sama suhet reguleerivate otsuse-eelnõude ning muudatusettepanekute alusel koostatud otsuse eelnõu.

(5) Eelnõu edasine menetlemine toimub käesoleva seaduse 8.-9. peatükis sätestatud korras.

§ 154. Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõude ühendamise korral

(1) Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamisel ühe päevakorrapunktina võib juhtivkomisjon eelnõude algatajate nõusolekul arutamisele esitada eelnõude ühendamise teel koostatud eelnõu.

(2) Eelnõu arutamine toimub käesoleva seaduse 8.-9. peatükis sätestatud korras.

§ 155. Sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu arutamine ühe päevakorrapunktina eelnõusid ühendamata

Kui sama temaatikat käsitleva kahe või enama avalduse, pöördumise või deklaratsiooni eelnõu algataja ei anna nõusolekut eelnõude ühendamiseks, toimub eelnõude arutamine analoogiliselt käesoleva seaduse paragrahvis 152 sätestatud otsuse-eelnõude arutamise korrale.

16. peatükk

VABA MIKROFON

Paragrahv 156. Vaba mikrofon

Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide avalduste ärakuulamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval vaba mikrofon.

§ 157. Avalduste esitamise kord vaba mikrofoni ajal

(1) Avaldused vaba mikrofoni ajal esitatakse Riigikogu istungisaali kõnepuldist ning selleks antakse aega kuni viis minutit.

(2) Kui avalduse esitaja räägib üle lubatud aja, katkestab istungi juhataja kõne mikrofoni väljalülitamisega.

(3) Avalduse esitajale küsimusi ei esitata ning läbirääkimisi ei avata.

17. peatükk

RIIGIKOGU LIIKME ARUPÄRIMISELE EELNEV KIRJALIK KÜSIMUS

§ 158. Kirjalik küsimus

Riigikogu liikme arupärimisele võib eelneda Riigikogu liikme kirjalik küsimus Vabariigi Valitsusele või tema liikmele, Eesti Panga Nõukogu esimehele, Eesti Panga presidendile, riigikontrolörile, õiguskantslerile, kaitseväe juhatajale või ülemjuhatajale (edaspidi küsimus).

§ 159. Küsimuse esitamine ja sellele vastamine

(1) Käesoleva seaduse paragrahvis 158 nimetatud küsimus esitatakse Riigikogu juhatusele, kes edastab selle vastavale ametiisikule.

(2) Küsimusele tuleb vastata kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul.

18. peatükk

RIIGIKOGU LIIKME ARUPÄRIMINE

§ 160. Arupärimine ja selle esitamine

(1) Riigikogu liikme arupärimine on kirjalik pöördumine Vabariigi Valitsuse või tema liikme, Eesti Panga Nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole.

(2) Arupärimine esitatakse avalikult Riigikogu istungi algul istungi juhatajale. Arupärimise üleandja võib seejuures arupärimist tutvustada kuni kaks minutit.

(3) Riigikogu juhatus edastab arupärimise vastavale ametiisikule, Vabariigi Valitsuse puhul riigisekretärile, ning korraldab arupärimise teksti jagamise Riigikogu liikmetele.

§ 161. Arupärimisele vastamine

Arupärimisele tuleb vastata Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul.

§ 162. Infotund

(1) Riigikogu liikmete arupärimisele vastamiseks toimub Riigikogu täiskogu iga töönädala esmaspäeval infotund.

(2) Arupärimiste puudumisel võib Riigikogu juhatus infotunni ära jätta.

(3) Arupärimise adressaadiga kooskõlastatult võib Riigikogu juhatus teha Riigikogule ettepaneku kuulutada infotund kinniseks. Vastava otsuse teeb Riigikogu kahekolmandikulise häälteenamusega.

(4) Infotunni kinniseks kuulutamine otsustatakse iga arupärimise puhul eraldi.

§ 163. Arupärimisele vastaja

(1) Riigikogu liikme arupärimisele vastab infotunnis arupärimise adressaat.

(2) Arupärija nõusolekul võib arupärimisele vastata ka ametiisik, kes arupärimisele vastamise päevaks on ametlikult määratud arupärimise adressaadi kohusetäitjaks.

§ 164. Arupärimisele vastamisest teatamine

(1) Arupärimise adressaat on kohustatud arupärimise kättesaamisele järgneva töönädala jooksul Riigikogu juhatusele kirjalikult teatama oma valmisolekust arupärimisele vastata.

(2) Täiskogu töönädala viimasel istungipäeval jagab Riigikogu juhatus Riigikogu liikmetele teadmiseks järgmisel töönädalal vastamisele esitatavate arupärimiste kava.

§ 165. Arupärimisele vastamise kord

(1) Arupärimistele vastatakse infotunnis nende esitamise järjekorras.

(2) Riigikogu kuulab ära arupärimise adressaadi vastuse. Arupärija võib pärast vastuse ärakuulamist esitada arupärimiseks tõstatatud probleemi kohta kuni kolm täpsustavat küsimust. Kui arupärija ei saa oma täpsustavale küsimusele vastust, on tal õigus küsimust korrata.

(3) Arupärimisele vastamiseks antakse aega kuni seitse minutit, küsimusele vastamiseks kuni üks minut.

(4) Läbirääkimisi ei avata.

19. peatükk

LÕPPSÄTTED

§ 166. Seadusega sätestamata protseduuriküsimuste lahendamine

(1) Protseduuriküsimused, mis on käesoleva või mõne muu seadusega sätestamata, otsustab Riigikogu juhatus.

(2) Riigikogu kahe töönädala jooksul pärast Riigikogu juhatuse otsuse vastuvõtmist seadusega reguleerimata protseduuriküsimuse lahendamiseks esitab Riigikogu esimees või aseesimees Riigikogu menetlusse vastavasisulise seaduseelnõu Riigikogu kodukorra seaduse või mõne muu seaduse täiendamiseks.

(3) Kuni vastava seaduse jõustumiseni reguleerib protseduuriküsimust Riigikogu juhatuse otsus.

§ 167. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Tunnistatakse kehtetuks:

1) Riigikogu kodukorra seadus (RT 1992, 46, 584);

2) Riigikogu kodukorra seaduse muutmise seadus (RT I 1993, 76, 1132);

3) Riigikogu 1992. aasta 7. oktoobri otsus "Alatiste komisjonide moodustamine" (RT 1992, 40, 534);

4) Riigikogu 1992. aasta 1. detsembri otsus "Mõnede alatiste komisjonide nimede muutmine" (RT 1992, 52, 650);

5) Riigikogu 1993. aasta 26. oktoobri otsuse "Riigikogu otsuse "Alatiste komisjonide moodustamine" osaline muutmine" (RT I 1993, 68, 976) punkt 1;

6) Riigikogu 1993. aasta 25. novembri otsus "Riigikogu otsuse "Alatiste komisjonide moodustamine" osaline muutmine" (RT I 1993, 75, 1097).

§ 168. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub väljakuulutamisele järgnevast Riigikogu täiskogu töönädalast.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS


Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json