Välja kuulutanud
Vabariigi President
19.01.1995 otsus nr 473
Riigikontrolli seadus
Vastu võetud 10.01.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Riigikontrolli staatus
Riigikontroll on oma tegevuses sõltumatu majanduskontrolli teostav riigiorgan.
§ 2. Riigikontrolli tegevuse alused
Riigikontroll tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste seaduste alusel ning juhindub kontrollimistel nendest õigusaktidest, mis reguleerivad kontrollitavate asutuste, ettevõtete ja muude organisatsioonide majandustegevust.
§ 3. Riigikontrolli kulude katmine
Riigikontrolli kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 4. Riigikontrolli tegevuse eesmärk
Riigikontrolli tegevuse eesmärk on kontrollitegevuse kaudu aidata kaasa riigivara säilimisele ja heaperemeheliku kasutamise tagamisele.
§ 5. Riigikontrolli asukoht
Riigikontroll asub Tallinnas. Riigikontrolör võib moodustada struktuuriüksusi ja asutada alatisi ametikohti ka väljaspool Tallinna.
2. peatükk
RIIGIKONTROLLI ÜLESANDED
§ 6. Riigikontrolli pädevus
(1) Riigikontroll kontrollib:
1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikohtu, õiguskantsleri kantselei, Riigikantselei, ministeeriumide, teiste riigiasutuste ja muude riiklike organisatsioonide eelarve täitmist, ülalpidamiseks tehtud kulutuste tulemuslikkust, tehingute majanduslikku otstarbekust, nende valduses oleva riigi vara kasutamist ja säilimist ning nende finantsmajanduslike operatsioonide seaduslikkust, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse õigsust;
2) Eesti Pangale, muudele pankadele ning teistele krediidiasutustele eraldatud riigi vara kasutamist ja säilimist;
3) riigiettevõtete ja muude riigi omandil rajanevate ettevõtete majandustegevuse eesmärgipärasust ja tulemuslikkust, vajadusel nende majandustegevuse seaduslikkust, raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse õigsust ning nende valduses oleva riigi vara kasutamist ja säilimist;
4) nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute või aktsiatega määratud häältest või aktsiakapitalist;
5) kohalike omavalitsuste valdusse antud riigi vara kasutamist ja käsutamist;
6) riiklike subsiidiumide kasutamise sihipärasust ja otstarbekust;
7) riikliku sotsiaalkindlustuse ja ravikindlustuse eelarve täitmist ning riiklike fondide ja sihtkapitalide tegevust;
8) nende ettevõtete majandustegevust, kelle laene või lepinguliste kohustuste täitmist tagab riik;
9) riigi poolt võetud välis- ja siselaenude kasutamist ning nende laenude tagasimaksmist;
10) rendile või muudel alustel teiste isikute kasutusse antud riigi vara säilimist;
11) riiklike tellimuste täitmise vastavust õigusaktidele ja lepingutele.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3, 4 ja 8 sätestatud ettevõtete pankrotimenetluses osaleb Riigikontroll kuni pankrotiotsuse väljakuulutamiseni, andes vajadusel kohtule seisukoha võlgniku majandusliku olukorra kohta.
§ 7. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide kohustused sisekontrolli korraldamisel
(1) Riigikontrollile pandud ülesannete täitmine ei vabasta ministeeriume, teisi riigiasutusi, -ettevõtteid ja muid riiklikke organisatsioone sisekontrolli korraldamisest.
(2) Riigikontroll juhendab metoodiliselt riigiasutusi, -ettevõtteid ja muid riiklikke organisatsioone sisekontrolli korraldamisel.
§ 8. Ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta
(1) Riigikontrolör esitab Riigikogule ülevaate riigi vara kasutamise ja säilimise kohta eelmisel eelarveaastal üheaegselt riigieelarve täitmise aruande arutamisega Riigikogus.
(2) Riigikontroll annab vajaduse korral arvamuse Riigikogus arutusel oleva riigieelarve eelnõu kohta.
(3) Riigikontrolli ülevaade riigi vara kasutamise ja säilimise kohta avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
3. peatükk
RIIGIKONTROLÖR
§ 9. Riigikontrolöri staatus
(1) Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
(2) Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat.
(3) Riigikontrolöriks saab nimetada Eesti kodaniku, kelle vanus ei ületa 60 aastat ning kes tunneb riigihalduse ja majanduse juhtimise põhiküsimusi.
(4) Riigikontrolöril on oma ametkonna juhina samad õigused, mis on seadusega antud ministrile ministeeriumi juhina.
§ 10. Riigikontrolöri ametivanne
(1) Riigikontrolör astub ametisse järgmise ametivande andmisega Riigikogu ees:
«Asudes täitma riigikontrolöri kohustusi, tõotan jääda ustavaks Eesti rahvale, Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning oma südametunnistuse järgi, kooskõlas põhiseaduse ja seadusega, täita erapooletult kõiki oma ametikohustusi.»
(2) Ametivande tekstile kirjutab riigikontrolör Riigikogu ees alla ja seda hoitakse riigikontrolöri ametisoleku ajal Riigikogu Kantseleis, pärast ametist lahkumist aga Riigiarhiivis.
§ 11. Riigikontrolöri ülesanded
Riigikontrolöri ülesanded on:
1) riigi vara säilimise, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrolli korraldamine;
2) Riigikontrolli tegevuse üldjuhtimine, seaduslikkuse tagamine kontrollimistel ja Riigikontrolli esindamine;
3) Riigikontrolli struktuuri määramine;
4) Riigikontrolli tegevuskavade väljatöötamine, kontrollitegevuse täiustamine.
§ 12. Riigikontrolöri pädevus
Oma ülesannete täitmiseks riigikontrolör:
1) kehtestab riigi vara säilimise, selle otstarbeka ja säästliku kasutamise kontrollimise korra;
2) määrab Riigikontrolli osakondade ja muude struktuuriüksuste arvu ja tegevusvaldkonnad, kinnitab nende struktuuri ja koosseisu, asutab kontrolli teostavate isikute alatised ametikohad väljaspool Riigikontrolli asukohta;
3) kehtestab töötajate kvalifikatsiooninõuded, võtab teenistusse ja vabastab sellest Riigikontrolli teenistujaid;
4) lähtuvalt palgaseadusest (RT I 1994, 11, 154) määrab eelarve piires Riigikontrolli teenistujate palgad, lisatasu, preemia ja toetuste maksmise korra;
5) kinnitab Riigikontrolli osakondade ning muude struktuuriüksuste põhimäärused ja sisekorraeeskirjad;
6) informeerib Riigikogu ja tema komisjone Riigikontrolli tegevusest;
7) tagab Riigikontrolli eelarve projekti ja finantsaruande õigeaegse koostamise ning esitamise seaduses sätestatud korras;
8) korraldab koostööd Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja muude riigiasutustega, vajadusel kutsub nende esindajaid küsimuste arutamisele;
9) vaatab läbi Riigikontrolli ametnike tegevuse kohta esitatud kaebusi, vajadusel kohaldab süüdlaste suhtes distsiplinaarkaristusi;
10) annab Riigikontrolli töö korraldamiseks välja määrusi ja käskkirju;
11) esindab Riigikontrolli kohtus või volitab Riigikontrolli esindama mõne teise isiku.
§ 13. Riigikontrolöri otsused
Riigikontrolör võtab peakontrolöride otsuste peale esitatud kaebuste kohta pärast kaebuse esitaja ja teiste asjaosaliste selgituste ärakuulamist vastu otsuseid, mida seaduses sätestatud korras võib vaidlustada kohtus.
§ 14. Riigikontrolöri osavõtt Vabariigi Valitsuse istungitest
Riigikontrolör võib oma ülesannetesse kuuluvais asjus võtta sõnaõigusega osa Vabariigi Valitsuse istungitest.
§ 15. Riigikontrolöri kriminaalvastutusele võtmine
Riigikontrolöri saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
§ 16. Riigikontrolöri volituste lõppemine
(1) Riigikontrolöri volitused lõpevad:
1) ametist tagasiastumise avalduse rahuldamise päevast;
2) käesoleva seaduse § 9 2. lõikes ettenähtud tähtaja möödumise päevast;
3) tema tervisliku seisundi tõttu, mis takistab üle kuue kuu järjest täita oma ametiülesandeid – Riigikohtu otsuses märgitud päevast;
4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevast;
5) tema surma päevast.
(2) Riigikontrolör teatab oma ametist tagasiastumisest Vabariigi Presidendile vähemalt kolm kuud ette.
§ 17. Riigikontrolöri ametikohustuste täitmine tema äraolekul või volituste lõppemisel
(1) Riigikontrolör kehtestab riigikontrolöri asendamise korra ning nimetab oma asetäitjaks ühe osakonnajuhatajatest, kes riigikontrolöri äraolekul täidab tema ametikohustusi.
(2) Riigikontrolöri nimetatud asetäitja täidab riigikontrolöri ametikohustusi ka tema volituste lõppemisel käesoleva seaduse §-s 16 ettenähtud juhtudel kuni uue riigikontrolöri ametisse astumiseni.
4. peatükk
PEAKONTROLÖR
§ 18. Peakontrolöri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine
(1) Peakontrolöri nimetab ametisse ja vabastab ametist riigikontrolör.
(2) Peakontrolörid on kontrolli teostavate osakondade juhatajad.
(3) Peakontrolöril peab olema akadeemiline haridus ning osakonna ülesannetele vastav ettevalmistus.
§ 19. Peakontrolöri pädevus
(1) Peakontrolör:
1) määrab, lähtudes tööplaanist, kontrollimise aja, viisi, ulatuse ja kontrolli teostavad isikud;
2) tagab kontrollimise kooskõlas seaduste ja teiste õigusaktidega;
3) korraldab kontrollitulemuste arutamist;
4) võtab vastu otsuseid kontrollitulemuste kohta;
5) vormistab vajadusel materjalid uurimisorganile;
6) kontrollib otsuste täitmist;
7) esitab riigikontrolörile ettepanekuid kontrollimaterjalide arutamiseks;
8) esindab Riigikontrolli riigikontrolöri määratud pädevuse piires;
9) täidab muid riigikontrolöri antud ülesandeid.
(2) Vajadusel võivad peakontrolörid vastu võtta ühiseid otsuseid.
(3) Peakontrolöri otsuse peale võib kaevata riigikontrolörile või kohtusse.
5. peatükk
RIIGIKONTROLLI TÖÖ KORRALDAMINE
§ 20. Riigikontrolli töö kavandamine
Riigikontroll kavandab tööd iseseisvalt.
§ 21. Asjatundjate kaasamine
(1) Riigikontroll võib kontrollimisele kaasata asjatundjaid.
(2) Asjatundjana ei saa kaasata neid isikuid, kes varem asjatundjana kaasatuna on rikkunud käesoleva seaduse §-des 22 ja 26 sätestatud nõudeid.
§ 22. Kontrollitava töösse sekkumise keeld
Riigikontrolli teenistuja ei või sekkuda kontrollitava asutuse, ettevõtte ja muu organisatsiooni jooksvasse töösse, avalikustada oma seisukohti ega hinnanguid lõpuni kontrollimata asjaolude kohta.
§ 23. Kontrollimiseks vajalike tingimuste loomise kohustus
Kontrollitav asutus, ettevõte ja muu organisatsioon on kohustatud looma kontrolli teostavale isikule kontrollimiseks vajalikud tingimused, eraldama selleks vajalikud ruumid ja sidevahendid.
§ 24. Kontrolli teostav isik, tema õigused ja vastutus
(1) Kontrolli teostav isik on käesoleva seaduse mõistes Riigikontrolli ametnik või kaasatud asjatundja, kellele on riigikontrolöri või peakontrolöri poolt antud vastav kontrolliülesanne.
(2) Kontrolli teostaval isikul on oma ülesannete täitmisel õigus:
1) siseneda kontrollitava asutuse, ettevõtte ja muu organisatsiooni territooriumile ning objektidele, samuti pääseda ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse ja muudesse ruumidesse materiaalsete väärtuste olemi väljaselgitamiseks, kontrollida sularaha ja väärtpaberite olemit ning vajadusel läbi viia inventuure ja kontrollmõõtmisi või nõuda nende läbiviimist. Kontrollitava objekti valdaja on tööajal kohustatud võimaldama kontrolli teostavale isikule takistamatu sisenemise territooriumile ning objektidele, ladudesse, hoidlatesse, tootmishoonetesse ja muudesse ruumidesse;
2) nõuda majandus- ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, arvestusregistrite, bilansside ja aruannete, statistiliste materjalide, eelarvete, lepingute, käskkirjade, korralduste ning muude õigusaktide, asjaomase kirjavahetuse ja asjaajamisdokumentide, sealhulgas salajaste dokumentide, samuti sise- ja audiitorkontrolli materjalide esitamist;
3) ära võtta dokumente nende lisamiseks kontrolliaktile, kinni pitseerida toimikuid ja dokumentide ning raha ja materiaalsete väärtuste hoiukohti, saada dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid. Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, mille üks eksemplar koos koopiaga äravõetavast dokumendist jääb kontrollitavale objektile;
4) saada kontrollitava asutuse, ettevõtte ja muu organisatsiooni juhilt ning teistelt isikutelt, samuti ettevõtet kontrollinud audiitorilt suulisi ja kirjalikke seletusi ja õiendeid küsimuste kohta, mis on seotud kontrollimisega;
5) teha asjaosalistele ettepanekuid kontrollimise käigus ilmnenud õiguserikkumiste kõrvaldamiseks ning majandustegevuse täiustamiseks. Asutuse, ettevõtte, organisatsiooni juht on kohustatud esitatud ettepanekud viivitamatult läbi vaatama ja rakendama meetmed õiguserikkumiste kõrvaldamiseks.
(3) Kontrolliülesannete mittenõuetekohasel täitmisel või nende täitmata jätmisel vastutab kontrolli teostav isik seaduses või lepingus sätestatud korras.
§ 25. Riigikontrolli õigus teabe saamiseks
(1) Riigikontrollil on õigus oma ülesannete täitmiseks saada ministeeriumidelt ja teistelt riigiasutustelt tema poolt määratud tähtajaks ja ulatuses andmeid riigi vara säilimise ja kasutamise kohta. Riigivara hävimise, varguse ja muudest riigile varalise kahju tekkimise juhtudest, kui kahjusumma ületab riigikontrolöri poolt kehtestatud määra, on vara valdaja kohustatud teatama Riigikontrollile viivitamatult.
(2) Käesoleva seaduse § 6 1. lõike punktides 3, 4, 7 ja 8 nimetatud ettevõtte või organisatsiooni juhatus või nõukogu on Riigikontrolli taotlusel kohustatud talle teatama juhatuse või nõukogu koosoleku toimumisest, võimaldamaks Riigikontrolli esindajal sellest vajadusel osa võtta.
(3) Riigikontrolöril või tema poolt selleks volitatud ametnikul on vajadusel õigus saada riigi vara kasutamist ja säilimist puudutavates küsimustes Riigikontrolli kontrollimisele mittekuuluvalt asutuselt, ettevõttelt ja muult organisatsioonilt ning kohalikult omavalitsuselt Riigikontrollile pandud ülesannete täitmisega seotud andmeid ja dokumente nendega tutvumiseks kohapeal, samuti nende ärakirju, saada pankadelt ja teistelt krediidiasutustelt andmeid, õiendeid ning dokumentide ärakirju rahaliste ja muude operatsioonide kohta kooskõlas krediidiasutuse seadusega.
(4) Riigikontrolli taotlusel on Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, teised riigiasutused ja kohalikud omavalitsused kohustatud abistama Riigikontrolli kontrollimiseks vajalike andmete saamisel.
§ 26. Kontrollimise käigus saadud teabe kaitse
(1) Riigikontrolli teenistujad ja kaasatud asjatundjad võivad neile kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada vaid Riigikontrolli ülesannete täitmise huvides.
(2) Riigikontroll hoiab kontrollimise käigus teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust ning tagab pangasaladust sisaldavate andmete salastatuse.
§ 27. Kontrollitava töötaja õigused ja kohustused
(1) Töötaja, kelle tegevust kontrollimine puudutab, on kohustatud viibima tema vastutusel olevate materiaalsete väärtuste inventeerimise ja kontrollmõõtmiste juures ning tal on õigus tutvuda kontrolliakti selle osaga, mis käsitleb tema tegevust, samuti dokumentide ja aruannetega, mille alusel kontrollija on teinud järeldused tema tegevuses ilmnenud puuduste, õiguserikkumiste ning kuritarvituste kohta. Töötajal on õigus anda seletusi ja esitada lisadokumente, mis lisatakse kontrollimaterjalidele.
(2) Kontrollijale esitatud dokumentide, õiendite ja seletuste õigsuse eest vastutab nendele allkirja andnud isik seaduses sätestatud korras.
§ 28. Riigikontrolli õigus audiitorkontrolli tellimiseks
Riigikontrollil on õigus tellida audiitorkontrolli.
§ 29. Kontrolliakt
(1) Kontrollimise kohta koostatakse akt, mille õigsuse eest vastutab aktile allkirja andnud kontrolli teostanud isik.
(2) Akti tutvustatakse kontrollitava ettevõtte, asutuse, organisatsiooni juhile ning raamatupidamise eest vastutavale isikule, kes annavad selle kohta allkirja.
§ 30. Kontrolli teostamist takistava ametiisiku vastutusele võtmine
Riigikontrollil on õigus taotleda selle ametiisiku vastutusele võtmist, kes ei taga kontrolli teostavale isikule vajalikke töötingimusi, takistab tema tegevust, keeldub esitamast vajalikke dokumente ja andmeid või esitab need sellisel kujul, et nende põhjal pole kontrollimine võimalik, või ei täida muid käesolevas seaduses sätestatud nõudeid.
§ 31. Kontrollitulemuste realiseerimine
(1) Kontrollimise tulemuste kohta võtab peakontrolör vastu otsuse, mis tehakse teatavaks kontrollitud asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni juhtorganile või kohalikule omavalitsusele, riigieelarve tulude või kulude kujunemist oluliselt mõjutavad asjaolud ka rahandusministrile ning ministrile, kelle valitsemisalas kontrollitud asutus, ettevõte või muu organisatsioon tegutseb.
(2) Riigikontroll võib kutsuda kontrollitulemuste arutamisest osa võtma Vabariigi Valitsuse ja teiste riigiasutuste, samuti kohaliku omavalitsuse esindajaid, asutuste, ettevõtete ja muude organisatsioonide juhte ja asjatundjaid.
(3) Riigile tekitatud kahjust, õiguserikkumisest või muudest tõsistest puudustest majandustegevuses teatab Riigikontroll pädevale organile. Riigikontroll jälgib kahju tekkepõhjuste väljaselgitamist, kahju hüvitamist ja puuduste kõrvaldamist.
(4) Riigikontrolli ettepanekud õiguserikkumiste ja puuduste kõrvaldamiseks majandustegevuses kuuluvad kohustuslikule läbivaatamisele vastavalt asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni juhtorgani, kohaliku omavalitsuse, ministeeriumi, muu valitsusasutuse või Vabariigi Valitsuse poolt.
(5) Rakendatud abinõudest tuleb Riigikontrollile teatada ühe kuu jooksul, arvates vastava otsuse või ettepaneku saamise päevast.
(6) Kuriteo tunnuseid sisaldava õiguserikkumise avastamisel esitab Riigikontroll vastavad materjalid uurimisorganile, kes on kohustatud teatama Riigikontrollile tema poolt esitatud materjalide läbivaatamise tulemustest.
§ 32. Osalemine õigusloomes
(1) Riigikontrollil on õigus teha Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste, määruste ning muude õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja täiendamiseks.
(2) Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide kassa- ja arvepidamist ning finantsaruandlust käsitlevate Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste ning Eesti Panga õigusaktide projektid kuuluvad kooskõlastamisele Riigikontrolliga. Riigikontrolli ja asjaomase ministri lahkarvamus vaadatakse läbi Vabariigi Valitsuses. Riigikontrolli ja Eesti Panga vaheline lahkarvamus vaadatakse läbi Eesti Panga Nõukogus.
(3) Ministeeriumid, teised valitsusasutused ja Eesti Pank teatavad Riigikontrollile kõigist nende poolt vastuvõetud õigusaktidest, mis reguleerivad riigi vara arvestust, jaotamist ja kasutamist.
§ 33. Välissuhtlemine
Riigikontroll suhtleb iseseisvalt välisriikide kõrgemate kontrollorganitega, osaleb nende organite rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses ning võib kokkuleppel välisriikide ja rahvusvaheliste kontrollorganitega oma volituste piires üksteisele üle anda või endale võtta kontrolliülesandeid.
6. peatükk
RIIGIKONTROLLI TEENISTUJATE SOTSIAALTAGATISED JA TÖÖ TASUSTAMINE
§ 34. Riigikontrolli teenistuja sotsiaaltagatised
Riigikontrolli teenistujale laienevad kõik riigiteenistujatele ettenähtud sotsiaaltagatised koos käesolevas seaduses sätestatud eranditega.
§ 35. Riigikontrolöri töö tasustamine
(1) Riigikontrolöri palk on võrdne peaministri palgaga.
(2) Riigikontrolörile makstakse iga kuu esinduskuludeks kuni 25 protsenti ametipalgast.
§ 36. Riigikontrolli teenistujate ja kaasatud isikute töö tasustamine
(1) Riigikontrolli teenistujate töö tasustamiseks nähakse Riigikontrolli eelarves ette töötasu aastasumma, lähtudes eelarveliste asutuste ja organisatsioonide töötajate palgatingimustest, suurendades seejuures Riigikontrolli teenistujate kuupalgamäära kuni kaks korda ministeeriumide vastavate kategooriate töötajate palgamääradega võrreldes.
(2) Lisatasude ja preemiate maksmiseks ning konsultatsioonide ja ekspertiiside eest tasumiseks nähakse ette täiendavad vahendid 25 protsendi ulatuses töötasu aastasummast, mis on arvestatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatust lähtudes.
§ 37. Sõidukulude hüvitamine
(1) Riigikontrolli teenistujale hüvitatakse ühistranspordivahendite kuu- või sõidupileti esitamisel kulud, mis on kalendrikuu jooksul tehtud elukohast teenistuskohta ja tagasi sõitmiseks.
(2) Sõidukulud hüvitatakse teenistusalaste lähetuste kulude hüvitamiseks ettenähtud korras.
(3) Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.
§ 38. Riigikontrolli ametniku pension
(1) Riigikontrolli ametnikule kindlustatakse riigieelarvest riiklik pension käesolevas paragrahvis sätestatud eranditega.
(2) Pensionile jäänud Riigikontrolli ametniku pensioni suurus on 60 protsenti tema viimasest ametipalgast. Selle ametikoha ametipalga muutumisel arvutatakse pension ümber.
(3) Riigikontrolli ametniku õigus käesoleva paragrahvi 2. lõikes tähendatud pensionile tekib pärast 15-aastast töötamist Riigikontrolli ametnikuna. Pärast viieaastast töötamist Riigikontrolli ametnikuna tekib käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud pensioni õigus ka sellel ametnikul, kes enne Riigikontrolli tööle asumist on vähemalt 10 aastat töötanud teenistujana riigiasutuses või kohaliku omavalitsuse asutuses, audiitorina või teadus- või pedagoogilisel tööl.
(4) Pärast käesolevas paragrahvis sätestatud pensioni määramist isikule tema töötamise jätkamise ajal nimetatud pensioni ei maksta.
§ 39. Toetus Riigikontrolli ametniku hukkumisel või invaliidistumisel
(1) Riigikontrolli ametniku teenistuskohustuste täitmisel hukkumise korral makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele või omastele ühekordset toetust hukkunu 10 aasta ametipalga ulatuses. Hukkunu matused korraldatakse riigi kulul.
(2) Teenistuskohustuste täitmisel invaliidistunud Riigikontrolli ametnikule makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral – tema ühe aasta ametipalga ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema viie aasta ametipalga ulatuses.
§ 40. Riigikontrolli ametniku vabastamine reservväelaste õppekogunemistest
Riigikontrolli ametnikku reservväelaste õppekogunemistele ei kutsuta.
7. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 41. Riigikontrolli teenistuja vastutus
(1) Riigikontrolli teenistuja kannab oma ametikohustuste täitmisel vastutust seaduses sätestatud korras.
(2) Teenistuja võtmine haldus-, kriminaal- või materiaalsele vastutusele ei takista sama teo eest distsiplinaarkaristuse kohaldamist.
§ 42. Riigikontrolli ametniku tegevuspiirangud
Riigikontrolli ametniku tegevusele laienevad avaliku teenistuse seaduses sätestatud piirangud.
§ 43. Kontrollimiste tulemustest informeerimine
Riigikontroll informeerib Riigikogu tema ülesandel või vähemalt üks kord aastas ja Vabariigi Valitsust tema ettepanekul kontrollimiste tulemustest, samuti nendest kontrollitulemustest, millel on üldine tähtsus või mis nõuavad kiiret abinõude rakendamist.
§ 44. Riigikontrolli tegevuse kontrollimine
Riigikontrolli tegevust kontrollib Riigikogu poolt määratud komisjon.
§ 45. Käesoleva seaduse § 18 rakendamise erisus
Käesoleva seaduse § 18 3. lõikes sätestatud akadeemilise hariduse nõuet rakendatakse 2000. aasta 1. jaanuarist.
§ 46. Haldusõiguserikkumiste seadustiku täiendamine
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36):
1) paragrahvi 159 senine tekst loetakse 1. lõikeks ja paragrahvi täiendatakse 2. lõikega järgmises sõnastuses:
«(2) Riigikontrolli otsuste tähtajaks täitmata jätmise eest –
määratakse rahatrahv kuni kahesaja päevapalga ulatuses»;
2) paragrahvi 228 1. lõiget täiendatakse punktiga 25 järgmises sõnastuses:
«25) Riigikontroll – § 159.»
§ 47. Riigikogu kodukorra seaduse täiendamine
Riigikogu kodukorra seaduses (RT I 1994, 90, 1517) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 63 1. lõike punkti 6 täiendatakse pärast sõna «õiguskantsleri» sõnaga «riigikontrolöri»;
2) paragrahvi 130 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu «eelmisel eelarveaastal,» sõnadega «samuti riigikontrolöri informatsioon kontrollimiste tulemustest,».
§ 48. Seaduste kehtetuks tunnistamine
Kehtetuks tunnistatakse:
1) Eesti Vabariigi Riigikontrolli seadus (ENSV Teataja 1990, 19, 288);
2) Riigikontrolli töötajate töötasustamise ajutise korra seaduse (RT 1993, 5, 76) §-d 1 ja 2 .
| Riigikogu aseesimees Edgar SAVISAAR |
Facebook
Twitter