Välja kuulutanud
Vabariigi President
31.01.1995 otsus nr 474
Ülikooliseadus
Vastu võetud 12.01.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Ülikooliseaduse ülesanne on sätestada ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise kord, tegutsemise alused, autonoomia piirid, juhtimise põhimõtted, kõrghariduse omandamise vormid ja tingimused, ülikooli varade õiguslik seisund, finantseerimise kord, õppejõudude ja üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused ning riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle.
§ 2. Seaduses kasutatavad mõisted
Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
kõrgharidus – keskhariduse baasil omandatav kõrgema astme haridus, mida tõendab vastav lõpudokument või akadeemiline kraad;
ülikool – õppe-, kultuuri- ja teadusasutus, kus üliõpilasel on võimalik omandada akadeemiline kõrgharidus;
akadeemiline kraad – bakalaureuse-, magistri- või doktorikraad, mille ülikool annab vastava taseme õppekava läbinule ja lõputöö kaitsnule ning mida tõendab vastav lõpudokument;
õppekava – Kultuuri- ja Haridusministeeriumis registreeritav kõrgharidusstandardile vastav õpingute alusdokument, mis määrab nominaalse õppeaja, õppeainete loetelu koos mahu ja sisu üldiseloomustusega, õppeainete valikuvõimalused ja -tingimused ning nõuded ülikooli lõpetamiseks, sealhulgas lõputööle;
kõrgharidusstandard – kõigile kõrgharidusastmetele Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kogum, millega määratakse kindlaks vastava õppega kavandatavad eesmärgid eri-, kutse- ja ametialase pädevuse saavutamiseks, standardiga hõlmatavate kutse- ja erialade nimistu, õppekavadele esitatavad üldnõuded ja õpingute kogumaht;
õppesuund – õppekavaga määratletud õppeainete järjestatud kogum, mille omandamine ja sidumine praktikaga loob eelduse tööks mingil eri-, kutse- või ametialal;
erialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine mingil (eri)alal asjatundjana tegutsemiseks;
kutsealane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine, millega kaasneb eetiline valmisolek erialaseks ja ametialaseks tegevuseks;
ametialane ettevalmistus – teadmiste, oskuste ja kogemuste omandamine asjatundlikuks otsustamiseks ja otsuste täitmiseks juhtimises, valitsemises, haldamises ja sidustamises;
akrediteerimine – tegevus, mille käigus antakse hinnang ning võetakse vastu otsus ülikooli ning tema õppekavade vastavuse kohta seaduse ja standarditega kehtestatud nõuetele.
§ 3. Seaduse rakendusala
(1) Käesolev seadus reguleerib riigiülikoolide tegevust.
(2) Eraomandil põhinevate ülikoolide tegevust reguleerib erakooliseadus (RT I 1993, 35, 547).
§ 4. Ülikooli eesmärk
Ülikooli eesmärk on edendada teadusi, akadeemilisi tavasid, luua ja arendada integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi kõrgharidusstandardile vastava ajakohase kõrghariduse omandamiseks, korraldada täiendõpet ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe- ja teadustegevusel põhinevaid teenuseid.
§ 5. Ülikooli asutamine, ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine
(1) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.
(2) Ülikooli asutamise, ühinemise, jagunemise ja tegevuse lõpetamise korraldab Riigikogu otsuse alusel Kultuuri- ja Haridusministeerium.
§ 6. Ülikooli asutamine
(1) Ülikooli asutamise algatab kultuuri- ja haridusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus.
(2) Ülikooli asutamise kohustuslikud tingimused on:
1) uue ülikooli asutamisvajaduse põhjendus;
2) ülikooli kompleksne arengukava, mis sisaldab õppe- ja teadustegevuseks vajalike hoonete, sisustuse ja muu ainelise baasi ning rahaliste ressursside olemasolu või saamisviisi, samuti õppekavu akadeemilise kõrghariduse omandamiseks ning nende realiseerimiseks vajalike õppejõudude olemasolu või saamisviise.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele vastavust kontrollib Vabariigi Valitsuse vastava õigusakti alusel kõrghariduse hindamise nõukogu, kes esitab kontrollitulemused Vabariigi Valitsusele.
(4) Ülikooli asutamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.
(5) Ülikooli asutamise otsuse alusel annab kultuuri- ja haridusminister pärast ülikooli põhikirja registreerimist ja ülikooli kandmist vastavasse registrisse välja koolitusloa.
(6) Koolitusluba on riiklik tunnistus, millel näidatakse ülikooli õigused kõrgharidust tõendavate dokumentide väljaandmisel.
§ 7. Ülikooli ühinemine ja jagunemine
(1) Ühinemine seisneb ülikoolide ühendamises üheks ülikooliks või ühe ülikooli liitmises teise ülikooliga. Jagunemine seisneb ülikooli jagamises kaheks ülikooliks või ühe ülikooli eraldamises teisest.
(2) Ülikooli ühinemise ja jagunemise ettepanek esitatakse juhul, kui see on vajalik teadus- ja haridussüsteemi arenguks ning õppe- ja teadustegevuse taseme tõstmiseks.
(3) Ühinemise ja jagunemise ettepaneku Vabariigi Valitsusele teeb kõrghariduse hindamise nõukogu esildisel kultuuri- ja haridusminister.
(4) Ülikooli ühinemise ja jagunemise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.
(5) Jagunemisel või ühendamisel tekkiva uue ülikooli puhul rakendatakse ülikooli asutamiseks käesoleva seaduse §-des 5 ja 6 ettenähtud korda.
(6) Struktuuriüksuse eraldamisel ühest ülikoolist ning liitmisel teise ülikooliga rakendatakse käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud korda.
§ 8. Ülikooli tegevuse lõpetamine
(1) Ülikooli tegevuse lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seadusele (RT I 1994, 53, 889).
(2) Ülikooli tegevus lõpetatakse, kui:
1) on ära langenud edasise tegevuse vajadus;
2) pole võimalik ülikooli finantseerida;
3) õppe tase ei vasta nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 nimetatud juhul eelneb tegevuse lõpetamisele õppe taseme hindamine vähemalt kahe erineva koosseisuga hindamiskomisjoni poolt.
(4) Ülikooli tegevuse lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul Riigikogu.
(5) Ülikooli tegevus lõpeb tema registrist kustutamisel.
§ 9. Ülikooli õiguslik seisund
(1) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel.
(2) Ülikooli põhikirja kinnitab ülikooli nõukogu ning registreerib Kultuuri- ja Haridusministeerium. Ülikooli õigusvõime tekib tema põhikirja registreerimise hetkest.
(3) Ülikoolid asuvad Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas.
(4) Ülikool on käesoleva seadusega sätestatud ulatuses autonoomne.
(5) Ülikoolil on juriidilise isiku õigused käesoleva seadusega sätestatud ulatuses. Nende õiguste loetelu ei välista muid juriidilise isiku õigusi, mis on kooskõlas käesoleva seaduse, muude seaduste ja ülikooli eesmärkidega.
(6) Ülikooli põhikiri peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) ülikooli täielik nimetus ja asukoht;
2) ülikooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded, ülikooli tegevuse valdkonnad (õppe-, teadus-, arendustegevus jm.);
3) õppetingimused ja õppekord, õppekavade koostamise kord;
4) ülikooli liikmeskond, tema õigused ja kohustused;
5) ülikooli nõukogu, tema moodustamise kord, tegevuse alused;
6) ülikooli struktuur, selle kujundamine ja muutmise kord, struktuuriüksuste juhtimine;
7) aruandlus ja kontroll.
§ 10. Kõrghariduse hindamise nõukogu
(1) Ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimist teostab Vabariigi Valitsuse moodustatud kõrghariduse hindamise nõukogu, kes tegutseb Kultuuri- ja Haridusministeeriumi valitsemisalas.
(2) Kõrghariduse hindamise nõukogu koosseisu nimetab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendusasutuste, teadus- ja arendustegevust finantseerivate riiklike fondide ja kutseühingute esindajatest.
(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tegevuse alused ja töökord sätestatakse põhikirjaga, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.
(4) Kõrghariduse hindamise nõukogu moodustab hindamiskomisjone. Hindamiskomisjoni soovitusel teeb kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekuid ülikoolide ja nende tegevuse kohta käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
(5) Kõrghariduse hindamise nõukogu määrab hindamiskomisjonidesse teadus- ja arendusasutuste esindajaid ning kahe välisriigi teadlasi.
(6) Kõrghariduse hindamise nõukogu akrediteerib ülikoole ja nende õppekavasid vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Akrediteerimisotsused avalikustatakse.
§ 11. Ülikooli akrediteerimine
(1) Ülikooli akrediteerimisel hinnatakse ülikooli või selle struktuuriüksuse organisatsiooni ja töökorralduse ning õppekeskkonna vastavust eesmärkidele, samuti ressursside kasutamise sihipärasust ja tõhusust.
(2) Akrediteerimisel ülikoolile esitatavad nõuded ja akrediteerimise korra kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul kultuuri- ja haridusminister.
(3) Kõrghariduse hindamise nõukogu tehtud negatiivse akrediteerimisotsuse korral tühistab kultuuri- ja haridusminister koolitusloa ja teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku ülikooli edasise tegevuse kohta. Kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul võib Vabariigi Valitsus koolitusloa tühistamise otsuse täitmise kuni kaheks aastaks peatada ja selle aja sees toimunud teistkordse akrediteerimise positiivse otsuse korral selle tühistada.
§ 12. Õppekava akrediteerimine
(1) Õppekava akrediteerimisel hinnatakse selle vastavust kõrgharidusstandardile, sealhulgas vastava teoreetilise ja praktilise õppe taset, õppejõudude ja teadustöötajate teaduslikku ja pedagoogilist kvalifikatsiooni, üliõpilaste teadmiste taset ning õpingute tulemuslikkust.
(2) Õppekava esmakordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral võib ülikool taotleda teistkordset akrediteerimist pärast ühe aasta möödumist akrediteerimisotsusest. Kui teistkordset akrediteerimist ei ole taotletud kolme aasta jooksul pärast negatiivset akrediteerimisotsust, rakendatakse õppekava suhtes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud korda.
(3) Ülikooli õppekavade teistkordse negatiivse akrediteerimisotsuse korral lõpetatakse kultuuri- ja haridusministri otsusega üliõpilaste vastuvõtt vastavale õppesuunale või see suletakse. Viimasel juhul on üliõpilasel õigus jätkata õpinguid selles ülikoolis teisel õppesuunal või teises ülikoolis samal õppesuunal.
(4) Ülikooli õppekavadest enam kui 1/3 kohta negatiivse akrediteerimisotsuse puhul koolitusluba tühistatakse, mille alusel ülikooli tegevus lõpetatakse käesoleva seadusega ettenähtud korras.
§ 13. Ülikooli lõpudokumentide riiklik tunnustamine
(1) Riiklikult tunnustatakse akrediteeritud õppekava alusel omandatud kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente.
(2) Riiklikult ei tunnustata negatiivselt akrediteeritud õppekava alusel omandatud kõrgharidust tõendavaid lõpudokumente, kui need on välja antud pärast negatiivse akrediteerimisotsuse tegemist.
(3) Ülikoolide välja antud riiklikult tunnustatud lõpudokumendid kantakse Kultuuri- ja Haridusministeeriumi vastavasse registrisse.
2. peatükk
JUHTIMINE JA STRUKTUUR
§ 14. Ülikooli nõukogu
(1) Ülikooli kollegiaalne otsustuskogu on ülikooli nõukogu, mille moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.
(2) Ülikooli nõukogusse kuuluvad:
1) rektor;
2) prorektorid;
3) õppejõudude ja teadustöötajate esindajad;
4) üliõpilaste esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 ülikooli nõukogu koosseisust;
5) teised põhikirjas ettenähtud isikud.
(3) Ülikooli nõukogu:
1) kinnitab ülikooli põhikirja ning teeb selles muudatusi;
2) kinnitab ülikooli struktuuriüksuste põhimäärused;
3) võtab vastu ülikooli arengukavad ja esitab need kinnitamiseks kultuuri- ja haridusministrile;
4) kinnitab ülikooli õppekavad;
5) kehtestab kraadide kaitsmise korra ja tingimused;
6) kehtestab üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra;
7) teeb kultuuri- ja haridusministrile ettepanekud õppesuundade loetelu ja vastuvõtukvootide kohta;
8) määrab ülikoolis toimuva täiendõppe valdkonnad, vormi ja korra;
9) kinnitab rektori koostatud taotluse ülikooli finantseerimiseks riigieelarvest ja esitab selle Kultuuri- ja Haridusministeeriumile;
10) kinnitab ülikooli eelarve ja selle täitmise aruande;
11) kehtestab ülikooli valitsemisse ning õppe- ja teadustegevusse puutuvad üldised eeskirjad;
12) otsustab õppe- ja teadustegevuse üldküsimusi, mis puudutavad vähemalt kaht struktuuriüksust;
13) kehtestab korraliste õppejõudude ja teadustöötajate töölevõtu konkursi eeskirjad;
14) valib korralised professorid;
15) võib anda korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule emeriitprofessori nimetuse;
16) otsustab käesoleva seadusega sätestatud ulatuses ja korras ülikooli varaga seotud küsimusi;
18) kuulab ära rektori, prorektorite ja struktuuriüksuste juhtide aruanded;
18) võib avaldada umbusaldust rektorile;
19) otsustab ülikooli astumise rahvusvahelistesse organisatsioonidesse;
20) otsustab rektori või ülikooli nõukogu liikmete poolt seisukoha võtmiseks esitatud teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja ülikooli põhikirja alusel kuuluvad tema pädevusse.
§ 15. Ülikooli nõukogu õigusaktid
(1) Ülikooli nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu määrusi ja otsuseid.
(2) Ülikooli nõukogu seisukoht, mis sisaldab üldisi eeskirju, vormistatakse määrusena, millele kirjutavad alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja ülikooli nõukogu sekretär, ning see tehakse teatavaks ülikooli töötajatele ning üliõpilastele.
(3) Ülikooli nõukogu seisukoht üksikküsimuses vormistatakse otsusena, millele kirjutab alla rektor, rektori puudumisel prorektor ja nõukogu sekretär. Otsus tehakse teatavaks asjaosalistele.
(4) Ülikooli nõukogu õigusaktid saadetakse hiljemalt 10 päeva jooksul, arvates vastuvõtmisest, Kultuuri- ja Haridusministeeriumile teadmiseks.
§ 16. Rektor
(1) Ülikooli juhib rektor. Ta kannab vastutust ülikooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.
(2) Rektor:
1) teostab ülikoolis oma pädevuse piires kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
2) kinnitab ülikooli sisekorraeeskirjad;
3) kinnitab ülikooli asjaajamiseeskirjad;
4) teeb korraldusi ja annab käskkirju, mis on ülikooli liikmeskonnale täitmiseks kohustuslikud;
5) määrab kindlaks prorektorite arvu ja nende tegevusvaldkonnad;
6) nimetab ametisse prorektorid;
7) tagab ülikooli nõukogu määruste ja otsuste täitmise;
8) omab õigust ühekordseks vetoks ülikooli nõukogu määruse või otsuse suhtes;
9) võib moodustada operatiivseks juhtimiseks ülikooli valitsuse ning määrab kindlaks selle tegevuse alused ja korra;
10) hoolitseb õppetegevuse ja teadusuuringute otstarbeka korralduse eest;
11) tagab ülikooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
12) tagab ülikooli eelarve täitmise ja esitab selle kohta aruande ülikooli nõukogule;
13) esindab ülikooli ja teostab ülikooli nimel tehinguid käesoleva seaduse ning ülikooli põhikirjaga antud volituste ulatuses;
14) lahendab teisi seaduse ja ülikooli põhikirjaga tema pädevusse antud küsimusi;
15) on aruandekohustuslik ülikooli nõukogu ning kultuuri- ja haridusministri ees.
§ 17. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine
(1) Rektor valitakse viieks aastaks ülikooli põhikirjas määratud korras. Rektori nimetab valimistulemuste alusel ametisse kultuuri- ja haridusminister.
(2) Rektor astub ametisse ametivande andmisega ülikooli nõukogu ees.
(3) Kultuuri- ja haridusminister sõlmib rektoriga teenistuslepingu, mille sätted peavad olema kooskõlas käesoleva seaduse normidega.
(4) Lepingu lõpetamisel rektori algatusel vabastab kultuuri- ja haridusminister rektori töökohustuste täitmisest ühe kuu jooksul pärast vastava avalduse esitamist.
(5) Rektori vabastab enne lepingutähtaja möödumist ametist kultuuri- ja haridusminister:
1) kui rektor on enam kui 1/3 õppekavade negatiivse akrediteerimisotsuse või ülikooli negatiivse akrediteerimisotsuse eel ametis olnud vähemalt kolm aastat;
2) kui ülikooli nõukogu on avaldanud oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega rektorile umbusaldust;
3) tööseadustes ettenähtud alustel.
(6) Rektori volitused lõpevad omal soovil ametist tagasiastumisel töökohustuste täitmisest vabastamise päevast, lepingutähtaja möödumise päevast, ametist enne lepingutähtaja möödumist vabastamise päevast.
(7) Volituste lõppemisel on rektoril õigus siirduda tagasi ametikohale, kus ta ülikoolis töötas enne rektoriks valimist.
§ 18. Rektorikandidaadile esitatavad nõuded
Ülikooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on Eesti kodanik ja on või on olnud valitud professori ametikohale ning on noorem kui 60 aastat.
§ 19. Ülikooli struktuur
(1) Ülikooli struktuuri, selle kujundamise ja muutmise korra sätestab ülikooli põhikiri, lähtudes käesolevast seadusest, ülikooli eesmärkidest, tegevuse ulatusest ja iseärasustest.
(2) Ülikooli struktuuriüksuste tegevuse alused määratakse ülikooli nõukogu kinnitatud põhimäärustega.
(3) Ülikooli põhikirjas nimetatud struktuuriüksusi juhivad ülikooli põhikirjas või struktuuriüksuse põhimäärusega sätestatud kollegiaalsed otsustuskogud ja valitavad või nimetatavad töötajad.
(4) Arstiõpe toimub ülikoolis ja selle koosseisus olevas kliinikumis, mis on juriidilise isikuna tegutsev ühendatud õppe-, ravi- ja teadusasutus.
(5) Raviteenuste osutamisel laienevad kliinikumile riigihaiglate kohta õigusaktides kehtestatud sätted.
(6) Kliinikumi juhataja on ülikooli prorektor, kes on ravialastes küsimustes aruandekohustuslik sotsiaalministri ees.
§ 20. Kuratoorium
(1) Kuratoorium on ülikooli ja ühiskonda sidustav ning nõuandev kogu, mis moodustatakse majandus- ja kultuuriringkondade ning valitsusasutuste esindajaist.
(2) Kuratooriumi liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, kuratooriumi liikmed nimetab ja kuratooriumi töökorra kinnitab kultuuri- ja haridusminister, kuulates ära ülikooli seisukoha.
(3) Kuratoorium teeb ettepanekuid kultuuri- ja haridusministrile ja ülikooli nõukogule ülikooli arengut puudutavates küsimustes.
(4) Kuratoorium esitab üldsusele vähemalt üks kord aastas oma hinnangu ülikooli kohta.
(5) Kuratooriumi volitatud esindaja võtab sõnaõigusega osa ülikooli nõukogu istungitest.
3. peatükk
ÕPPEKORRALDUS
§ 21. Ülikooli astumise üldnõuded
(1) Kõigil Eesti kodanikel ja Eestis elamisloa alusel elavatel isikutel on võrdne õigus konkureerida ülikooli astumiseks, kui neil on keskharidus.
(2) Vastuvõtutingimused (sealhulgas õppemaksu) välismaalastele, kes ei ela alaliselt Eestis, kehtestab Vabariigi Valitsus.
(3) Üliõpilaste vastuvõtutingimused ja -korra kehtestab ülikooli nõukogu ja kinnitab kultuuri- ja haridusminister.
§ 22. Õppekorralduse üldnõuded
(1) Õpe toimub statsionaarselt, kaugõppe teel või eksternina. Kultuuri- ja haridusminister kinnitab õppesuundade loetelu, millel saab toimuda ainult statsionaarne õpe.
(2) Kaugõppijale ja eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse (RT I 1993, 74, 1054) tähenduses tasemekoolituse sätted.
(3) Õppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti.
(4) Õpe ülikoolis peab võimaldama eri-, kutse- ja ametialase ettevalmistuse.
(5) Ülikooli õppesuundade ja õpitavate erialade loetelu ja vastuvõtukvoodid kinnitab ülikooli nõukogu ettepanekul kultuuri- ja haridusminister.
(6) Õppesuundade ja erialade avamise ja sulgemise korra kehtestab kultuuri- ja haridusminister.
(7) Õppekorralduse aluseks on ülikooli koostatud ja kehtestatud kõikidele õppevormidele ühtsed kõrgharidusstandardile vastavad õppekavad.
(8) Ülikooli õppekeel on eesti keel. Muude keelte kasutuse otsustab ülikooli nõukogu.
(9) Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.
§ 23. Õppevormid
(1) Statsionaarne õpe on õppevorm, kus õppimine on üliõpilase põhitegevus ja üliõpilane saab igal õppepäeval õppest osa võtta.
(2) Kaugõpe on õppevorm, kus õppimine on põhiliselt üliõpilase iseseisev tegevus ja kontaktid õppejõuga on episoodilised.
(3) Eksternõpe on õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus ülikooli loodud tingimustel.
§ 24. Kõrgharidusastmed
(1) Ülikoolis toimub akadeemiline õpe ja võib toimuda diplomiõpe.
(2) Akadeemiline õpe on kolmeastmeline: bakalaureuse- , magistri- ja doktoriõpe.
(3) Diplomiõpe on üheastmeline.
(4) Akadeemilise õppe iga astme ja diplomiõppe lõpetamist loetakse ülikooli lõpetamiseks. Lõpetanul on õigus jätkata õpinguid käesolevas seaduses sätestatud korras.
§ 25. Teadus- ja kutsekraadid
(1) Magistri- ja doktori akadeemilised kraadid jagunevad teadus- ja kutsekraadideks.
(2) Teaduskraad antakse teaduslike uuringute alusel kirjutatud lõputöö kaitsnud ülikooli lõpetajale.
(3) Kutsekraad antakse ülikooli lõpetajale, kes lõputöö kaitsmisega või muul moel on tõestanud vastaval tasemel kutsealase loomingulise professionaalsuse saavutamist.
§ 26. Diplomiõpe
(1) Diplomiõppe kestel täiendab üliõpilane oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks.
(2) Diplomiõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat.
(3) Diplomiõpe lõpeb diplomitöö kaitsmise ja lõpudokumendi saamisega, mis tõendab ülikooli lõpetamist vastaval erialal.
(4) Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid bakalaureuse kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.
§ 27. Bakalaureuseõpe
(1) Bakalaureuseõpe on akadeemilise õppe esimene aste, mille kestel üliõpilane süvendab oma üldhariduslikku baasi, arendab teoreetilisi teadmisi ja oskusi tööks valitud alal ja edasiõppimiseks.
(2) Bakalaureuseõppe nominaalkestus on neli aastat.
(3) Bakalaureuseõpe lõpeb lõputöö kaitsmise ja bakalaureuse akadeemilise kraadi saamisega.
§ 28. Magistriõpe
(1) Magistriõpe on akadeemilise õppe teine aste, mille kestel magistrant süvendab oma kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised iseseisvaks tööks valitud erialal.
(2) Magistriõppesse astumine eeldab bakalaureuse kraadi ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(3) Magistriõppe nominaalkestus on kaks aastat ning see koosneb magistriõpingutest ja magistritööst. Ülikooli nõukogu kehtestatud korras ja tingimustel on magistritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik magistriõpet läbimata.
(4) Magistritööde kaitsmise korra kehtestab ülikool.
(5) Magistriõpe lõpeb magistritöö kaitsmise ja magistrikraadi saamisega.
§ 29. Doktoriõpe
(1) Doktoriõpe on akadeemilise õppe kolmas aste, mille eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused valitud erialal iseseisva professionaali tasemele.
(2) Doktoriõpingute alustamine eeldab magistrikraadi aladel, kus magistriõpe eksisteerib, ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras. Ülikooli rektor võib lubada doktorantuuri magistriõppes silmapaistnud magistrandi ka magistritööd kaitsmata.
(3) Doktoriõppe nominaalkestus on neli aastat.
(4) Doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmise ja doktorikraadi saamisega. Doktoritöö kaitstakse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(5) Ülikooli nõukogu kehtestatud korras on doktoritöö kaitsmine ja vastava kraadi saamine võimalik doktoriõpet läbimata.
§ 30. Arstiõpe
(1) Arstiõppe internid on võrdsustatud magistrantide ja residendid doktorantidega.
(2) Internide ja residentide jaoks tagatakse raviasutustes õppe lõpetamiseks vajalik praktikakoht.
§ 31. Kõrgharidust tõendavad lõpudokumendid
(1) Ülikooli lõpetajale antakse pärast õppekava täitmist, lõpueksamite sooritamist ja lõputöö kaitsmist diplom koos hinnetelehega vastava akadeemilise kraadi kohta või ülikooli lõpetamise kohta vastaval erialal.
(2) Diplomi- ja bakalaureuseõppe lõpetanutele võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) kultuuri- ja haridusministri kehtestatud tingimustel.
(3) Diplomite vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus.
§ 32. Täiendõpe
(1) Täiendõpe on täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses tööalane koolitus.
(2) Ülikoolis korraldatava täiendõppe valdkonnad, vormid ja korra määrab ülikooli nõukogu.
(3) Täiendõppe õiguslik korraldus ja finantseerimine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
4. peatükk
LIIKMESKOND
§ 33. Ülikooli liikmeskond
Ülikooli liikmeskonna moodustavad ülikooli töötajad ja üliõpilased.
§ 34. Õppejõud ja teadustöötajad
(1) Ülikooli õppejõud on professorid, dotsendid, lektorid, assistendid ja õpetajad.
(2) Ülikooli teadustöötajad on vanemteadurid ja teadurid.
(3) Korraline õppejõud ja teadustöötaja valitakse konkursi korras ametisse kuni viieks aastaks. Erakorraline õppejõud ja teadustöötaja võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks.
§ 35. Professuur
(1) Professuur koosneb professoritest ja emeriitprofessoritest.
(2) Professor on oma eriala juhtiv õppejõud, kes korraldab ülikoolis oma aine (aineterühma) õpet ning suunab vastavaid uuringuid. Professori põhiülesanne on akadeemilise õppe korraldamine.
(3) Professoriks valitakse pedagoogiliste kogemustega oma eriala tunnustatud teadlane, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab. Kunstialadel saab olla professoriks oma erialal üldsuse poolt tunnustatud loovisik, kellel ei pea olema doktorikraadi.
(4) Emeriitprofessori nimetuse võib ülikooli nõukogu anda korralise professorina töötanud pensionile siirduvale õppejõule. Emeriitprofessoril on õigus osaleda ülikooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulist professori kohta.
§ 36. Dotsendid
(1) Dotsent õpetab mingit ainet või ainete rühma ja osaleb vastavates uuringutes.
(2) Dotsendiks valitakse isik, kellel on Eesti doktorikraad või mõnes teises riigis omandatud akadeemiline kraad, mis tasemelt sellele vastab.
§ 37. Lektorid, assistendid ja õpetajad
(1) Lektor on loengulisi õppeülesandeid täitev õppejõud. Lektori ametikohale võivad kandideerida akadeemilist kraadi omavad või erialase töö kogemustega kõrgharidusega isikud.
(2) Assistent on erialase kvalifikatsiooniga abiõppejõud, kelle põhiülesandeks on seminaride, praktikumide ja harjutustundide läbiviimine. Assistendi ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.
(3) Õpetaja on praktilist laadi õppeülesannete täitja. Õpetaja ametikohale võivad kandideerida kõrgharidusega isikud.
§ 38. Teadustöötajad
Teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestab teaduskorralduse seadus (RT I 1995, 5, 42).
§ 39. Õppejõudude ja teadustöötajate töösuhted
(1) Kõigi korraliste õppejõudude ja teadustöötajate vakantsed ametikohad ülikoolis täidetakse avaliku ja kõigile osalistele võrdsete tingimustega konkursi korras kuni viieks aastaks.
(2) Konkursitingimused ja -korra määrab ülikooli nõukogu.
(3) Professorid valib ülikooli nõukogu, muud õppejõud ja teadustöötajad struktuuriüksuse kollegiaalne otsustuskogu.
(4) Konkursi võitnud isikutega sõlmib rektor töölepingu. Töölepingu sõlmimisest võib keelduda konkursitingimuste ja -korra rikkumisel.
(5) Konkursi korras täitmata jäänud korraliste õppejõudude ja teadustöötajate ametikohtadele ning riiklike programmide täitmiseks on lubatud kuni kolmeks aastaks tööle võtta erakorralisi õppejõude ja teadustöötajaid.
(6) Ülikooli õppejõude ei ole lubatud koondada õppesemestri kestel.
(7) Ülikooli korralistel õppejõududel on õigus viie aasta jooksul ühele tööülesannetest vabale semestrile oma kutseoskuste täiendamiseks või muuks loometööks ühes ametipalga säilitamisega.
§ 40. Ülikooli teised töötajad
Ülikooli teiste töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt tööseadustele.
§ 41. Üliõpilaskond
(1) Ülikooli üliõpilased, sealhulgas magistrandid ja doktorandid, moodustavad üliõpilaskonna.
(2) Täiendõppe kursuste kuulajad ja eksternid üliõpilaskonda ei kuulu. Nende õigusliku seisundi määrab seadus, ülikooli põhikiri ja muud ülikooli kehtestatud eeskirjad.
§ 42. Üliõpilaste õigused ja kohustused
(1) Üliõpilastel on õigus:
1) mis tahes alal õppides valida oma õppekavasse aineid väljastpoolt õppesuunda ülikooli nõukogu kehtestatud korras;
2) õppekavaväliselt kuulata loenguid ning sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi, kusjuures õppejõud võib tingimuste (töökohad, õppevahendid jne.) puudumisel üliõpilaste osavõttu õppekavavälisest õppest piirata;
3) kasutada tasuta auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
4) ülikooli või mõne tema õppekava sulgemise korral jätkata õpinguid teise õppekava alusel või teises ülikoolis;
5) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;
6) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;
7) saada õppelaenu Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras;
8) saada akadeemilist puhkust ülikooli nõukogu kehtestatud korras;
9) saada õppimiseks vajalikke õppekavu, -programme ja mud informatsiooni;
10) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;
11) saada üliõpilaspilet kultuuri- ja haridusministri kehtestatud korras;
12) kasutada muid seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.
(2) Üliõpilased peavad jälgima käesoleva seaduse, ülikooli põhikirja, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.
§ 43. Üliõpilasomavalitsus
(1) Üliõpilaskonnal võib olla omavalitsus, kes teostab üliõpilaste õigust iseseisvalt otsustada ja korraldada üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest ja vajadustest.
(2) Üliõpilasomavalitsuse moodustamise korra ja tegevuse alused sätestab ülikooli põhikiri.
5. peatükk
ÜLIKOOL TSIVIILÕIGUSE SUBJEKTINA
§ 44. Ülikooli vara
(1) Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses sätestatud korras. Ülikool on õigustatud omama ainult sellist vara, mis on tarvilik tema ülesannete täitmiseks.
(2) Ülikooli vara on:
1) vara, mille riik annab ülikooli omandisse ülikooli asutamisel seaduse alusel;
2) vara, mis antakse seaduse alusel ülikooli taotlusel tema omandisse hiljem;
3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks.
(3) Ülikool võõrandab käesoleva seaduse §-s 46 kehtestatud korras sellise vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks.
(4) Ülikoolil on õigus vallata ja kasutada teise isiku omandis olevat vara, kui see ei ole vastuolus käesoleva seaduse, muude õigusaktide ja ülikooli põhikirjaga. Sellise vara vili, kuivõrd see ei kuulu omanikule, on ülikooli omand.
§ 45. Vara kasutamine
(1) Ülikool kasutab oma vara ülikooli eesmärgi saavutamiseks.
(2) Ülikool võib anda tähtajaliselt teise isiku kasutusse ainult sellist oma vara, mille suhtes ülikooli nõukogu on seisukohal, et see on ülikooli eesmärgi saavutamiseks vajalik, kuid mida hetkel ei ole võimalik või otstarbekohane selleks kasutada.
§ 46. Vara käsutamine
(1) Ülikoolile kuuluvat kinnisvara on õigus võõrandada Vabariigi Valitsuse loal.
(2) Varade summad, mida rektoril, prorektoril ja struktuuriüksuste juhtidel on õigus käsutada, määrab kultuuri- ja haridusminister.
§ 47. Ülikooli teovõime
(1) Ülikoolil ei ole õigust oma varaga tagada enda ega teise isiku kohustusi.
(2) Ülikooli tehingud teiste juriidiliste isikutega on lubatud samas suuruses ja korras, mis on kehtestatud ülikoolile tema vara käsutamiseks.
(3) Krediite on ülikoolil õigus võtta Vabariigi Valitsuse loal.
§ 48. Tsiviilõiguste muud piirangud
(1) Ülikoolil ei ole õigust osutada sponsortoetust ja anda laenusid või krediite ega teha annetusi sihtasutustele.
(2) Ülikoolil ei ole õigust olla tulundusühingu osanik või liige.
(3) Ülikool ei või asutada tulunduslikke eraõiguslikke juriidilisi isikuid.
(4) Ülikoolil ei ole õigust omandada väärtpabereid.
(5) Vara, sealhulgas väärtpaberite pandiks võtmise õigus on ülikoolil Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.
(6) Ülikoolil on õigus osutada teistele isikutele oma põhitegevusest tulenevaid tasulisi teenuseid (tasuline täiendõpe, lepinguline teadustegevus, erialane nõustamine jms.), millest saadud tulud lähevad ülikooli eelarvesse.
6. peatükk
FINANTSEERIMISE KORD
§ 49. Ülikooli finantseerimine
(1) Oma tegevuse finantseerimiseks kasutab ülikool riigieelarvest, õppemaksudest ja muudest allikatest saadud vahendeid.
(2) Ülikooli õppekulud kaetakse riigieelarvest ja õppemaksudest. Õppekulude finantseerimise alused kehtestab kultuuri- ja haridusminister.
(3) Teaduskulude finantseerimise kord sätestatakse teaduskorralduse seaduses.
(4) Muud kulud kaetakse riigieelarvest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste eest laekuvate vahenditega.
§ 50. Õppelaen
(1) Õppimise võimaldamiseks loob Vabariigi Valitsus koostöös Eesti Pangaga üliõpilastele õppelaenu võtmise võimaluse.
(2) Õppelaenu andmise ja tagastamise korra ning soodustused riigi ja kohalikust eelarvest tasustatavatele ametikohtadele tööle suundunud ülikooli lõpetajatele õppelaenu tagastamisel kehtestab Vabariigi Valitsus.
§ 51. Ülikooli eelarve
(1) Ülikooli kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve.
(2) Laekunud riigieelarvevälised tulud laekuvad ülikooli eelarvesse ning need jaotatakse selle kaudu.
(3) Ülikooli eelarve täitmise kohta koostatakse aruanne, mille kinnitab ülikooli nõukogu.
(4) Ülikooli eelarveprojekti kiidab heaks ülikooli nõukogu, kes esitab selle Kultuuri- ja Haridusministeeriumile.
7. peatükk
KONTROLL, JÄRELEVALVE JA ARUANDLUS
§ 52. Revisjon ja kontroll
(1) Ülikooli majandustegevust kontrollib Riigikontroll ning ülikooli nõukogu määratud korralised ja erakorralised revisjonid.
(2) Riigikontrollil on majandustegevuse kontrollimisel samad õigused ja kohustused, mis tal on riigiasutuste majandustegevuse kontrollimisel.
§ 53. Järelevalve
(1) Riiklikku järelevalvet ülikooli tegevuse üle teostavad Kultuuri- ja Haridusministeerium ning teised seadusega selleks volitatud ametiasutused ja ametnikud.
(2) Kultuuri- ja haridusministril on õigus peatada rektori ning ülikooli nõukogu ebaseaduslike õigusaktide kehtivus ja nõuda nende muutmist.
§ 54. Aruandlus
(1) Ülikool annab oma tegevusest aru seaduses või selle alusel sätestatud mahus ja korras.
(2) Ülikool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande Rahandusministeeriumi kinnitatud korras ja tähtaegadeks.
(3) Sihtfinantseeringute kulutamise kohta esitab ülikool aruande finantseerijale viimase nõudel.
8. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 55. Akrediteerimine ja staatus
(1) Kõrghariduse hindamise nõukogu korraldab kõikide ülikoolide õppekavade akrediteerimise nelja aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(2) Akrediteerimisotsuse tegemiseni on ülikoolideks Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Muusikaakadeemia, Tallinna Pedagoogikaülikool, Eesti Põllumajandusülikool ja Tallinna Kunstiülikool.
§ 56. Üleminek
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ülikoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni, kui vahepeal jõustunud põhikiri ei näe ette teisiti.
(2) Rektor tagab ülikooli põhikirja vastavusse viimise käesoleva seaduse nõuetega kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist omandatud kõrgharidust tõendav lõpudokument annab õiguse astuda magistriõppesse ja doktoriõppesse ülikooli nõukogu kehtestatud korras.
(4) Vabariigi Valitsus moodustab kuue kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest kõrghariduse hindamise nõukogu.
(5) Kultuuri- ja haridusminister nimetab kuue kuu jooksul seaduse jõustumisest kuratooriumide koosseisud.
§ 57. Erisused seaduse jõustumisel
(1) Käesoleva seaduse § 21 3. lõige jõustub 1998. aasta 1. jaanuaril. Antud tähtajani kehtestab ülikooli vastuvõtueeskirjad ülikooli nõukogu.
(2) Neli aastat pärast käesoleva seaduse jõustumist jõustub § 13 2. lõige. Seni omavad ülikoolide lõpudokumendid riiklikku tunnustust.
§ 58. Muudatused varasemates seadustes
(1) Erakooliseaduses (RT I 1993, 35, 547) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 8 3. ja 4. lõikes asendatakse sõnad «rakenduskõrgkool ja ülikool» sõnadega «kõrgkool ja ülikool» vastavas käändes;
2) paragrahvi 12 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Sisseastumine erakooli, mille lõpudokumente riiklikult tunnustatakse, toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli astumiseks kehtestatud korras. Lisanõuded võib kehtestada kooli omanik.»;
3) paragrahvi 13 täiendatakse 5. lõikega järgmises sõnastuses:
«(5) Erakooli õppekorralduse ja õppetegevuse kontrolli suhtes kehtivad erakoolidele sama liiki riigi- ja munitsipaalkoolidele kehtestatud nõuded.»;
4) paragrahvi 16 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Erakooli lõpetamine, mille lõpudokumente riiklikult tunnustatakse, toimub sama liiki riigi- või munitsipaalkooli lõpetamiseks kehtestatud korras. Lisanõuded võib kehtestada kooli omanik.»;
5) paragrahvi 16 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Erakooli lõpudokument loetakse vastava riigi- või munitsipaalkoolide lõpudokumendiga võrdväärseks, kui lõpetaja on kogu õppeaja õppinud haridusstandardi või riiklike õppekavade alusel heakskiidetud õppekava järgi.»;
6) paragrahvi 18 5. lõige tunnistatakse kehtetuks.
(2) Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(3) Riigi- ja munitsipaalharidusasutusi, välja arvatud ülikoolid, nimetatakse avalikeks haridusasutusteks.»;
2) paragrahvi 5 1. lõikes asendatakse sõna «Ülemnõukogu» sõnaga «Riigikogu»;
3) paragrahvi 5 1. lõike punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«3) riigiülikooli asutamise, ühinemise , jagunemise ja tegevuse lõpetamise otsustamine.»;
4) paragrahvi 5 2. lõike punktist 2 jäetakse välja sõnad «riigiülikoolide ja»;
5) paragrahvi 5 2. lõikele lisatakse uus punkt 4 järgmises sõnastuses:
«4) õppelaenu andmise ja tagastamise, samuti õppelaenu tagastamisel soodustuste andmise korra kehtestamine;»;
6) paragrahvi 5 2. lõike senised punktid 4 ja 5 loetakse vastavalt punktideks 5 ja 6;
7) paragrahvi 5 2. lõikele lisatakse punkt 7 järgmises sõnastuses:
«7) kõrgharidusstandardi kehtestamine;»;
8) paragrahvi 5 2. lõikele lisatakse punkt 8 järgmises sõnastuses:
«8) ülikooli ja tema õppekavade akrediteerimiseks kõrghariduse hindamise nõukogu moodustamine, koosseisu nimetamine ja põhikirja kinnitamine.»;
9) paragrahvi 6 2. lõike punktid 1, 2 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
10) paragrahvi 6 2. lõike punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«7) kehtestab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul ülikooli ja nende õppekavade akrediteerimise korra ning registreerib riiklikult tunnustatud lõpudokumente;»;
11) paragrahvi 6 2. lõike punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«16) nimetab ametisse ja vabastab ametist riigiharidusasutuste juhte;»;
12) paragrahvi 6 2. lõikele lisatakse punkt 17 järgmises sõnastuses:
«17) registreerib ülikoolid, nende põhikirjad ning lõpudokumendid.»;
13) paragrahvi 17 1., 2., 5. ja 6. lõige tunnistatakse kehtetuks;
14) paragrahvi 23 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Ülikoolis omandatakse kõrgharidus.»;
15) paragrahvis 27 asendatakse sõnad «kehtestab haridusministeerium» sõnadega «ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus»;
16) paragrahvi 28 2. lõikes asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi» sõnadega «Vabariigi Valitsuse»;
17) paragrahvi 32 3. lõikes lisatakse pärast sõna «hoolekogu,» sõna «kuratoorium,»;
18) paragrahvile 35 lisatakse kolmas lause järgmises sõnastuses:
«Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestab ülikooliseadus.»;
19) kogu seaduse tekstis asendatakse sõna «Haridusministeerium» sõnaga «Kultuuri- ja Haridusministeerium» vastavas käändes.
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter