Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.02.1995 otsus nr 482
Korruptsioonivastane seadus
Vastu võetud 19.01.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse otstarve
Seadus sätestab õiguslikud alused ja tegevusprintsiibid korruptsiooni ennetamiseks ja korruptsiooniga seotud isikute vastutuselevõtmiseks.
§ 2. Korruptsiooni ennetamise vahendid
Korruptsiooni ennetamise vahendid on:
1) ametiisikute ja käesolevas seaduses nendega võrdsustatud isikute majanduslike huvide deklareerimine ning käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel majanduslike huvide deklaratsiooni avalikustamine;
2) töökohapiirangud käesoleva seaduse 3. peatükis määratletud tähenduses;
3) toimingupiirangud käesoleva seaduse 4. peatükis määratletud tähenduses.
§ 3. Ametikoht ja ametiseisund
(1) Ametikoht on käesoleva seaduse mõttes palgaline (tasustatav) töökoht, millele isik on kehtiva korra kohaselt valitud, määratud, nimetatud või kinnitatud ja millel töötamine eeldab ülesannete täitmist, mis annavad talle võimaluse teha või tegemata jätta ametlikke otsuseid või toiminguid.
(2) Ametiseisund on käesoleva seaduse mõttes riigi- või omavalitsusasutuse, mittetulundusühingu või nende ühingute liidu või neile kuuluva ettevõtte töötaja või nendes tasu eest või tasuta alatisi või ajutisi ülesandeid täitva isiku seaduslik võimalus vallata oma õiguste ja kohustuste tõttu võimu või teavet, mille kasutamine või kasutamata jätmine annab talle võimaluse sooritada korruptiivseid tegusid ja saada korruptiivset tulu.
§ 4. Ametiisik
(1) Ametiisik käesoleva seaduse mõttes on riigi- või kohaliku omavalitsusasutuse ametnik, samuti ametniku ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja, kes täidab haldamis-, juhtimis-, järelevalve või korraldavaid ülesandeid.
(2) Käesolevas seaduses võrdsustatakse ametiisikuga:
1) Vabariigi President;
2) Riigikogu liige;
3) peaminister;
4) Vabariigi Valitsuse liige;
5) õiguskantsler;
6) riigikontrolör;
7) Eesti Panga president;
8) riigiprokurör;
9) riigisekretär;
10) kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja;
11) kohtunik, kaasa arvatud riigikohtunik ja Riigikohtu esimees;
12) notar;
13) valla- ja linnavolikogu liige;
14) kaitseväe, Kaitseliidu ja piirivalve kõrgemad ohvitserid;
15) isik, kes on valitud, nimetatud või määratud riigi- või kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku isiku vara füüsilise või eraõigusliku juriidilise isiku valdusse, kasutusse ja käsutusse andmise üle otsustava organi või asutuse koosseisu;
16) riigile või kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule isikule kuuluva organisatsiooni haldusnõukogusse, juhatusse või tegevjuhtkonda kuuluv isik;
17) avalik-õigusliku mittetulundusliku organisatsiooni töötaja, kelle ametikoht või ametiseisund annab neile võimaluse sooritada korruptiivseid tegusid ja saada korruptiivset tulu.
§ 5. Korruptsiooni mõiste
(1) Korruptsioon (korruptiivne tegu) on ametiisiku tegevus või tegevusetus, millega ta, kasutades ära oma ametikohale või ametiseisundile vastavaid volitusi või kättesaadavat teavet või oma ametikohast või ametiseisundist tulenevat autoriteeti või rikkudes käesolevas seaduses kehtestatud töökoha- ja toimingupiiranguid, tekitab riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende vara põhjendamata kulutamisega, neile põhjendamatute varaliste kohustuste võtmisega või eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemisega kahju või taotleb või saab sellise tegevuse või tegevusetuse eest korruptiivset tulu või talle jääb tekkimata kahju.
(2) Korruptsiooniohtlikud suhted on käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis loetletud töökoha- ja toimingupiiranguid rikkuvad suhted isikute vahel, kellest vähemalt üks on ametiisik.
(3) Korruptiivne tulu on tulu, mida ametiisik saab kas avalikult või varjatult korruptiivse teo sooritamise eest või selle teo tulevikus sooritamise tingimusel teiselt isikult, kas
1) rahalise maksena;
2) kingitusena, mille väärtus ületab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määra;
3) naturaaltasuna, kasuliku vastuteenuse või soodustusena;
4) aktsiate, osatähtede ja muude väärtpaberite talle tasutaüleandmise või alla nende turuhinna müümise teel;
5) kinnisasja kaasomanikuks, aktsiaseltside ja muude äriühingute osanikuks või aktsionäriks võtmisest;
6) muu majandusliku kasuna.
§ 6. Korruptsiooniohtlike suhete vältimise kohustuslikkus
(1) Korruptsiooniohtlike suhete teadlik kujundamine mis tahes meetmetega on keelatud.
(2) Ametiisik peab hoiduma tegudest korruptiivse tulu saamise motiividel, samuti niisuguste suhete sõlmimisest teiste isikutega, mida kujunevate tööalaste, sugulus- või hõimusidemete laadi tõttu võib pidada korruptsiooniohtlikeks käesoleva seaduse mõttes.
(3) Ametiisik, kes on, satub või kavatseb astuda korruptsiooniohtlikku suhtesse, peab sellest viibimata kirjalikult teatama oma asutuse või ettevõtte juhtkonnale või kõrgemalseisva organisatsiooni juhile ja taotlema sellise suhte lõpetamist kas enda või teise suhtepoole teisele töökohale paigutamise, tehingute sõlmimise mõnele teisele isikule usaldamise teel või astuma muid samme, millega tekkinud või tekkiv korruptsiooniohtlik suhe lõpeks või kaotaks korruptsiooniohtlikkuse.
(4) Korruptsiooniohtlike suhete teadlik sõlmimine ja nende teadlik jätkamine on korruptsioonialase kuriteo puhul vastutust raskendavaks asjaoluks.
(5) Korruptsiooniohtlikest suhetest kõrgemalseisvale isikule teatamata jätmine on aluseks teenistusest vabastamisele või töölepingu lõpetamisele usalduse kaotamise tõttu, välja arvatud käesoleva seaduse § 4 2. lõike punktides 1–8, 10, 11 ja 13 nimetatud.
2. peatükk
MAJANDUSLIKE HUVIDE TEATAVAKSTEGEMINE JA AVALIKUSTAMINE
§ 7. Majanduslike huvide ja nende muutuste deklareerimise kohustuslikkus
(1) Kõik ametiisikud on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. Selles peavad olema andmed:
1) temale kuuluva kinnisvara kohta;
2) temale kuuluvate registrisse kantud laevade, õhusõidukite ja autode kohta;
3) tuluallikate kohta (peale ametipalga tööandjalt);
4) aktsiate ja muude väärtpaberite omamise kohta, kui nende omamine võib põhjustada huvide konflikti vastavalt käesoleva seaduse §-le 21, ja mille loetelu kinnitab Vabariigi Valitsus;
5) võlgade kohta pankadele ja eraõiguslikele isikutele ning muude varaliste kohustuste kohta, mille suurus ületab deklaratsiooni esitaja kuue kuu ametipalga;
6) eelmise deklaratsiooni esitamisest saadud deklareerimisele kuuluvad kingitused, sealhulgas tema eest teiste isikute poolt tasutud puhkuse- või reisikulud või muud osutatud teenused.
(2) Majanduslike huvide deklaratsioon esitatakse vähemalt kord aastas jooksva aasta 1. märtsiks või kolme kuu jooksul pärast valimist või nimetamist või määramist ametikohale, millel deklaratsiooni esitamine on kohustuslik.
(3) Deklareeritava vara väärtuse muutumisel üle 30 % tuleb esitada uus deklaratsioon hiljemalt kuu aja jooksul pärast majandusliku seisundi muutumist.
(4) Kaasomandis olevad asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse deklarandile kuuluva osa ulatuses, abikaasade ühisvarasse kuuluvad asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse vastava märkega. Kui abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, siis lisatakse see deklaratsioonile.
(5) Majanduslike huvide deklaratsiooni vormi kehtestab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.
(6) Majanduslike huvide deklareerimist võivad nõuda oma juhtkonna liikmetelt ja koosseisulistelt või mittekoosseisulistelt ametiisikutelt ning neile ametikohtadele kandideerijailt ka mittetulundusühingud ja nende liidud, kui see on nende põhikirjas ette nähtud või kui nende pädev juhtorgan teeb vastava otsuse.
§ 8. Majanduslike huvide deklaratsiooni hoidmine
(1) Avalikustamisele mittekuuluvas majanduslike huvide deklaratsioonis sisalduv teave on õiguslikult võrdsustatud riigisaladusega.
(2) Majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks on ametiisik, kellele see deklaratsioon esitatakse.
(3) Majanduslike huvide deklaratsiooni tuleb hoida nii, et selle sisuga ei saa tutvuda keegi peale asutuse juhi või tema poolt nimetatud ametiisiku. Sellisel ametiisikul on kohustus mitte kellelegi anda informatsiooni majanduslike huvide deklaratsiooni sisu kohta, välja arvatud juhtumid, kui korruptsioonikahtluse korral on algatatud deklaratsiooni kontrollimine või kui seaduse alusel on deklaratsiooni avalikustamine kohustuslik.
(4) Majanduslike huvide deklaratsioon esitatakse deklaratsiooni hoidva asutuse juhile.
(5) Vabariigi Valitsuse liige, õiguskantsler, riigiprokurör, riigisekretär, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, Riigikohtu liige, ringkonnakohtu esimees, maavanem, valla- ja linnavolikogu esimees, avalik-õigusliku isiku juhtorgani liige ja nõukogu liige esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni riigikontrolörile.
(6) Riigikogu liige, Riigikohtu esimees, peaminister, Vabariigi President, Eesti Panga president ja riigikontrolör esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni Riigikogu poolt selleks määratud komisjonile.
(7) Kohaliku omavalitsuse volikogu liige ja kohaliku omavalitsuse ametnik esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni volikogu poolt selleks määratud komisjonile või volikogu liikmele.
(8) Äriühingu, mille kõik osad või aktsiad või aktsiate kontrollpakk kuuluvad riigile, juhatuse või nõukogu liige esitab deklaratsiooni ministrile, kes juhib ministeeriumi, mis teostab selle äriühingu osaniku või aktsionäri õigusi. Notarid ja haldus-, maa-, linna- ning ringkonnakohtunikud esitavad majanduslike huvide deklaratsiooni justiitsministrile.
(9) Igaühel on õigus teada saada, kas ametiisikul on kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon ja kus seda hoitakse.
(10) Majanduslike huvide deklaratsiooni hoitakse hoidja asukohas mitte rohkem kui kolm aastat ja siis antakse üle säilitamiseks riigiarhiivi.
(11) Majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise täpsema korra kehtestab käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus, välja arvatud käesoleva paragrahvi 6. ja 7. lõikes toodud juhud, mil vastava korra kehtestab Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu.
§ 9. Majanduslike huvide deklaratsiooni kasutamine
(1) Majanduslike huvide deklaratsiooni kasutatakse perioodiliseks korruptsiooni vältimise kontrolliks ning erakorraliselt korruptsioonikahtluse korral.
(2) Igaühel, kellel on ametiisiku suhtes põhjendatud korruptsioonikahtlus, on õigus esitada kirjalikult oma põhjendused deklaratsiooni hoidjale või tema kõrgemalseisvale ametiisikule, juurdlus- või uurimisasutusele.
(3) Perioodilise kontrolli korraldab deklaratsiooni hoidja.
(4) Riigikontrollil on oma ametiülesannete täitmisel õigus tutvuda majanduslike huvide deklaratsiooniga.
(5) Kohtul, juurdlejal ja uurijal on õigus nõuda välja majanduslike huvide deklaratsiooni, kui see omab tähtsust kohtumenetluses, juurdluses või uurimises.
(6) Ametiisikul või asutusel, kes hoiab majanduslike huvide deklaratsiooni, on kohustus kontrollida deklaratsiooni, kui temani on jõudnud andmed, millest võib oletada kahtlust korruptsioonis, või kõrgemalseisva ametiisiku korraldusel.
§ 10. Majanduslike huvide deklareerimine ja nende avalikustamine
(1) Igaühel, kellel on kohustus esitada majanduslike huvide deklaratsioon, on õigus see avalikustada oma äranägemisel.
(2) Kui selgub, et majanduslike huvide deklaratsioonis on tahtlikult esitatud valed või moonutatud andmed, on deklaratsiooni hoidja kohustatud hiljemalt ühe kuu jooksul avalikustama deklaratsiooni esitaja isiku ning deklaratsiooni ja tõendid valede või moonutatud andmete kohta. See kohustus võib täitmata jääda vaid kohtu, juurdlus- või uurimisasutuse otsusel, kui see on vajalik kriminaalasja uurimiseks.
(3) Vabariigi Presidendi, Riigikogu liikme, peaministri, Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, riigiprokuröri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja, Riigikohtu esimehe, Riigikohtu liikme, ringkonnakohtu esimehe, maavanema, valla- ja linnavolikogu esimehe majanduslike huvide deklaratsioon trükitakse ära üks kord aastas Riigi Teataja Lisas.
(4) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu võib võtta vastu otsuse volikogu liikmete ja omavalitsuse ametnike majanduslike huvide deklaratsioonide avalikustamise kohta, määrates kindlaks selle korra.
(5) Valla- ja linnavolikogu liikmete ning valla- ja linnavalitsuse liikmete majanduslike huvide deklaratsioonid avalikustatakse üks kord aastas ajalehes, milles valla- ja linnavalitsus avaldab oma ametlikke teateid.
(6) Valla- ja linnavolikogu võib vastu võtta otsuse ka teiste omavalitsusametnike majanduslike huvide deklaratsiooni avalikustamiseks.
(7) Majanduslike huvide deklaratsiooni esitab avalikustamiseks asutus või isik, kellele need esitatakse.
(8) Avaldamisele kuuluvas deklaratsioonis ei tooda ära aadresse.
§ 11. Majanduslike huvide deklareerimisest keeldumine ja valeandmete andmine
(1) Kui ametiisik, kes on kohustatud käesoleva seaduse alusel esitama majanduslike huvide deklaratsiooni, keeldub seda esitamast või kui ta esitab selles valed või moonutatud andmed, on see aluseks tema töölevõtmisest keeldumisele, teenistusest vabastamisele või temaga sõlmitud töölepingu lõpetamisele usalduse kaotamise tõttu.
(2) Kui käesoleva seaduse § 10 3. lõikes nimetatud ametiisik keeldub esitamast majanduslike huvide deklaratsiooni või esitab selles valeandmeid, on selleks volitatud isik kohustatud algatama kriminaalasja kriminaalkoodeksi § 1643 alusel.
(3) Kui Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu liige keeldub esitamast majanduslike huvide deklaratsiooni, avaldab Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu esimees selle kohta ametliku teate.
3. peatükk
TÖÖKOHAPIIRANGUD
§ 12. Töökohapiirangu mõiste
(1) Töökohapiirang käesoleva seaduse mõttes on kitsendus, mis piirab ametiisiku õigust tegelda üheaegselt avalikus teenistuses olemisega ettevõtlusega, ühitada töötamist mitmes eri asutuses või organisatsioonis, samuti õigust töötada oma perekonnaliikmete, lähisugulaste ja -hõimlastega samas asutuses otseses alluvusvahekorras.
(2) Töökohapiirangud ei laiene tegevusele, mille tulemusel saadakse tulu aktsiate ja osatähtede pealt, intressidena hoiustelt, rendile või teistele isikutele haldamiseks antud kinnisvaradelt laekuvate tuludena, honorarina trükis või elektroonilises ajakirjanduses avaldatud tööde eest ja muude tuludena, mis ei eelda nende saaja aktiivset töötamist teise füüsilise või juriidilise isiku kasuks eesmärgiga soodustada nende majandusliku kasu saamist.
(3) Töökohapiirangud ei laiene tegevusele, millest saadavad tulud laekuvad isikutele autoritasuna, tasuna avalike loengute eest, tööst õppejõuna, preemiate ja autasudena silmapaistvate saavutuste eest teaduse, kunsti või kultuuri alal.
§ 13. Ametiisikute töökohapiirangud
(1) Käesoleva seaduse § 4 1. lõikes nimetatud ametiisikutel on keelatud:
1) töötada samal ajal veel teisel tasulisel ametikohal, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö;
2) olla esimehe, juhatuse liikme või muul palgalisel või palgata ametikohal aktsiaseltsis, osaühingus või tulunduslikus eraäriühingus, mis on otsestes või kaudsetes majanduslikes suhetes avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kus nad on ise juhtkonna liikmed;
3) töötada ametikohal, kus otseseks ülemuseks on kas mõni lähisugulane või -hõimlane;
4) töötada juhina või juhtkonna liikmena riigiasutuses või -ettevõttes või selle madalama astme allasutuses, kui kõik teised selle töötajad või enamus neist on antud ametiisiku lähisugulased või -hõimlased;
5) töötada korraga avalik-õigusliku juriidilise isiku ja selle otsesele kontrollile allutatud juriidilise isiku juhina või juhtkonna liikmena.
(2) Ametiisik võib tegeleda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku kirjalikul loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega riiva teenistuskoha au ja väärikust.
(3) Ametiisik ei tohi teenistuskohustuste täitmise korras teostada järelevalvet oma ettevõtluse üle.
(4) Lähisugulastena käsitatakse käesolevas seaduses isiku vanemaid ja vanavanemaid, lapsi ja lapselapsi; õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlastena käsitatakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendi, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad.
(5) Minister võib teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada määrusega oma valitsemisalasse kuuluvatel erialadel erandeid käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktides 4 ja 5 toodud piirangutest, mis arvestavad iga vastava eriala omapära ja sellel alal levinud traditsioone, kui need välistavad neil aladel korruptsiooniohu, mille vältimist töökohapiirangute kehtestamisega taotletakse.
(6) Käesoleva seaduse § 13 1. lõike punktis 1 toodud piirangust võidakse teha erand ja lubada ametiisikul tegelda ettevõtlusega, kui sel ei ole majanduslikke seoseid riigiasutusega, kus ametiisik töötab, ja see ei kahjusta tema tööd riigiasutuses. Individuaalse loa selleks annab kõrgema tasandi juht.
(7) Riigiettevõtete direktorid ja ministeeriumide ametnikud võivad ettevõtlusega tegelda ainult ministri loal, ministeeriumide iseseisvate allasutuste, riigiettevõtete, omavalitsusasutuste ja äriühingute, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad omavalitsusele, ning muude organisatsioonide töötajad ainult iga vastava organisatsioonilise üksuse juhataja kirjalikul loal, mis on vormistatud vastavalt asutuse või ettevõtte ametliku dokumentatsiooni kohta kehtestatud nõuetele. Loa andmisega võtab loa andja endale kohustuse pidevalt kontrollida, et ettevõtlusega tegelevate ametiisikute tegevuses ei esineks korruptsiooni.
(8) Ametiisikutele antud load erandkorras ettevõtlusega tegelemiseks on avalikud ja need tuleb avaldada iga antud organisatsiooni juhtkonna korralduste avaldamiseks ettenähtud korras.
(9) Kui ettevõtluse laad, millega erandkorras tegelemiseks luba taotletakse, on kõrgema ametiisiku hinnangu kohaselt, kelle poole loa saamiseks pöördutakse, kas korruptsiooniohtlik või kompromiteerib asutust või ettevõtet või takistab taotlejat oma ametiülesannete täitmisel, siis peab ta loa andmisest keelduma.
§ 14. Omavalitsusametnike töökohapiirangud
Omavalitsusasutustes töötavatele ja neis palgalisel (tasustataval) töökohal olevatele ametiisikutele laienevad samad piirangud mis riigiametnikele. Omavalitsuste volikogud võivad neis teha kohalikele oludele ja tavadele vastavaid põhjendatud muudatusi käesoleva seaduse §-s 13 kirjeldatud asjaoludel, võttes sellega endale ühtlasi kohustuse perioodiliselt kontrollida, et tehtud muudatuste tulemuseks ei ole korruptsioon.
§ 15. Mittetulundusühingute ja nende liitude töötajate töökohapiirangud
Mittetulundusühingutes ja nende liitudes, sealhulgas erakondades ja spordiseltsides töötajatele nende põhikirjas ettenähtud juhtudel võidakse laiendada neidsamu piiranguid mis käesoleva seaduse § 4 1. lõikes nimetatud ametiisikutele. Organisatsioonide üldkoosolekud ja muud nende põhikirja järgi selleks õigustatud organid võivad käesoleva seaduse §-s 13 kirjeldatud asjaoludel teha neis piiranguis muudatusi vastavalt iga organisatsiooni eripärale, võttes sellega endale ühtlasi kohustuse perioodiliselt (mitte harvem kui üks kord aastas) kontrollida, et tehtud muudatuste tulemuseks ei ole korruptsioon.
4. peatükk
TOIMINGUPIIRANGUD
§ 16. Toimingupiirangu mõiste
Toimingupiirang käesoleva seaduse mõttes on kitsendus, mis piirab ametiisiku õigusi sooritada korruptiivse tulu saamist võimaldavaid tehinguid.
§ 17. Tasu või suurema tasu võtmise keeld
(1) Ametiisikul, kes peab tasuta osutama teenuseid või langetama otsuseid, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest tasu rahas, natuuras või mingi vastuteenena.
(2) Ametiisikul, kes peab osutama teenuseid ametlikus korras kindlaks määratud tasu eest, on keelatud nõuda või vastu võtta nende eest suuremat tasu, kui vastavad tariifid või hinnakirjad ette näevad.
§ 18. Altkäemaksu pakkumisest teatamise kohustus
(1) Ametiisik on kohustatud igast talle teatavakssaanud altkäemaksu pakkumisest, andmisest või võtmisest kirjalikult informeerima asutuse juhti või kõrgemalseisvat instantsi ja uurimisorganeid.
(2) Altkäemaksu pakkumisest, andmisest või võtmisest mitteteatamine on aluseks ametiisiku vabastamisele usalduse kaotamise tõttu.
§ 19. Iseendaga sõlmitavate lepingute ja sooritatavate tehingute keeld
(1) Ametiisikul on keelatud saada enda kasutusse või osta ise või esindajate kaudu vara, mis on kasutusse andmiseks, müümiseks või müügi korraldamiseks isiklikult tema või selle asutuse kätte usaldatud, mille juhtkonda või muusse kasutusse antava või müüdava vara kohta otsuseid langetavasse organisse ta kuulub.
(2) Ametiisiku sõlmitud tehinguid juriidilise isikuga, mis kuulub kas täielikult või osaliselt talle või tema lähisugulastele ja -hõimlastele, käsitatakse nagu iseendaga sõlmitud tehinguid ning sellised tehingud on tühised. Samasugustena mõistetakse ka tehinguid ametiisiku ja juriidilise isiku vahel, mille juhtkonda see ametiisik kuulub, olenemata sellest, kas ta on selle juriidilise isiku kaasomanik või mitte.
§ 20. Keelatud tehingud sugulaste ja hõimlastega
(1) Ametiisikul, kellel on oma ametiseisundi tõttu õigus otsustada riigi, omavalitsuse või ühiskondliku organisatsiooni vara müümise, kasutusse andmise, rahasummade kasutamise ja muid varalisi küsimusi, on keelatud sõlmida varalisi tehinguid oma abikaasaga, enda ja oma abikaasa esimese kolme astme sugulastega ja esimese kahe astme hõimlastega ning tal on keelatud ka varaliste lepingute sõlmimine kõigi nende isikute esindajatega.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud varaliste küsimustega tegeleva riigi- või omavalitsusasutuse juhi või juhtkonna muu liikmena töötava ametiisiku käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud sugulaste ja hõimlastega ei tohi asutuse nimel lepinguid sõlmida ka selle asutuse juhi asetäitjad ega teised allkirjaõiguslikud juhtkonna liikmed.
(3) Erandkorras võib asutus, ettevõte või organisatsioon sõlmida oma ametiisiku sugulaste ja hõimlastega ostu-müügi või muu varalise tehingu ministri või kohaliku omavalitsusorgani täitevvõimu juhi kirjaliku otsuse alusel, kui vastava tehingu puhul ei ole korruptsiooni tunnuseid ja see ei kahjusta riigi või kohaliku omavalitsuse huvisid. Vastavast tehingust tuleb kolme päeva jooksul informeerida Riigikontrolli või kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjoni.
§ 21. Huvide konflikt
(1) Huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab langetama majandusliku või administratiivse otsuse, või osalema sellise otsuse langetamises, mis otseselt või oluliselt mõjutab tema enda või tema käesoleva seaduse §-s 13 nimetatud lähisugulaste või -hõimlaste varanduslikke huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonna liikmed.
(2) Ametiisik, kelle ülesandeks on kollektiivses organis osaleda sellise otsuse langetamises, mille suhtes tal on huvide konflikt, on kohustatud sellest viivitamatult teada andma teistele osalistele selles kollektiivses organis ja oma vahetule ülemusele ning mitte osalema otsuse langetamises. Ametiisik või organ, kes on määranud kõnesoleva ametiisiku otsustavasse organisse, võib volitada mõnd teist ametiisikut osalema otsustamises tema asemel.
(3) Ametiisik, kelle ülesandeks on ainuisikuliselt langetada otsus, mille suhtes tal on huvide konflikt, on kohustatud omaalgatuslikult ennast sellest taandama ja viivitamatult teada andma huvide konfliktist oma vahetule ülemusele, kes kas langetab ise vastava otsuse või annab selle ülesande teisele ametiisikule. Käesolevas lõikes kirjeldatud juhtumil võib ametiisik otsusele alla kirjutada vaid oma otsese ülemuse kirjalikul korraldusel, mille kohta peab otsuses olema kirjalik märge.
§ 22. Kingituste vastuvõtmise piirangud
(1) Ametiisik võib piiranguteta kingitusi vastu võtta väljaspool tööalast suhtlemist ja esindussidemeid oma abikaasalt, kuni kolmanda astme sugulastelt ja teise astme hõimlastelt, samuti isikutelt, kellega tal ei ole otseseid ega kaudseid ametialaseid kokkupuuteid.
(2) Muudel juhtudel võib ametiisik kingitusi vastu võtta kui tema poolt täidetava ametikoha esindaja. Kingitusena saadud asja, mis ei ületa Vabariigi Valitsuse poolt kindlaksmääratud vastava ametikohaga seotud isiklike kingituste maksimaalväärtust, võib ametiisik pidada isiklikuks omandiks, maksimaalväärtust ületavad asjad on vastava asutuse, ettevõtte või muu organisatsiooni vara ja võetakse raamatupidamises arvele hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kingituse vastuvõtmist. Kingituse inventarinimekirja võtmise ja selle kohta raamatupidamisele andmete esitamise eest vastutab kingituse vastuvõtja.
(3) Kui saadud kingitus ületab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud isikliku kingituse maksimaalväärtuse, võib kingituse saaja selle endale jätta üksnes tingimusel, et ta tasub kingituse turuhinna ja vastu võtta lubatud kingituse väärtuse vahe selle majandusüksuse kassasse, mille esindajana ta kingituse vastu võttis.
(4) Eraõiguslikult isikult võib ametiisik piiranguteta vastu võtta kingitusena pakutavaid teenuseid, mille väärtus ei ületa tema kolme kuu ametipalka, kui ametiisik tasub teenuse hinna ja vastu võtta lubatud kingituse väärtuse vahe selle majandusüksuse kassasse, mille esindajana ta kingitava teenuse vastu võtab.
5. peatükk
VASTUTUS KORRUPTSIOONI EEST
§ 23. Korruptsioonis süüdi olev isik
(1) Ametnik, kes paneb toime korruptiivse teo, võetakse vastutusele distsiplinaar- või kriminaalkorras.
(2) Ametiisik, kes paneb toime korruptiivse teo, samuti ametiisik, kes ei täida või rikub käesoleva seadusega temale korruptsiooni vältimiseks pandud kohustusi või piiranguid ja kui puudub alus karistamiseks kriminaalkorras, kuulub karistamisele distsiplinaarkorras, kui seadus ei näe ette teisiti.
(3) Kui ametiisik, kes pani toime korruptiivse teo, mille eest teda ei vallandatud või ei vabastatud määratud, nimetatud või kinnitatud ametikohalt usalduse kaotamise tõttu, vaid karistati muu distsiplinaarkaristusega, paneb aasta jooksul toime uue korruptiivse teo, kuulub ta kohustuslikult vallandamisele või vabastamisele usalduse kaotamise tõttu.
6. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE
§ 24. Eesti Vabariigi töölepingu seaduse täiendus
Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441) tehakse järgmine täiendus:
1) paragrahvi 104 2. lõiget täiendatakse punktidega 4–7 järgmises sõnastuses:
«4) on jätnud teatamata tööandjale korruptsiooniohtlikest suhetest;
5) on jätnud kirjalikult teatamata tööandjale altkäemaksu pakkumisest, andmisest või võtmisest;
6) on keeldunud esitamast korruptsioonivastases seaduses ettenähtud majanduslike huvide deklaratsiooni;
7) on rikkunud seaduses ettenähtud töökoha- või toimingupiiranguid.»
§ 25. Kriminaalkoodeksi muudatused ja täiendused
Kriminaalkoodeksis (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391, 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 38 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:
«13) kuriteo toimepanemine korruptsiooniohtliku suhte ärakasutamisega.»;
2) paragrahvi 160 senine tekst loetakse 1. lõikeks ja lisatakse paragrahvile 2. lõige järgmises sõnastuses:
«(2) Käesoleva koodeksi § 1642 rakendamisel on ametiisikuna käsitatud korruptsioonivastase seaduse §-s 4 loetletud isikuid.»;
3) kriminaalkoodeksit täiendatakse §-ga 1642 järgmises sõnastuses:
Ǥ 1642. Korruptsioon
(1) Korruptsioon (korruptiivne tegu) on ametiisiku tegevus või tegevusetus, millega ta, kasutades ära oma ametikohale või ametiseisundile vastavaid volitusi või kättesaadavat teavet või oma ametikohast või ametiseisundist tulenevat autoriteeti või rikkudes korruptsioonivastase seaduse §-s 13 kehtestatud töökoha- ja ametipiiranguid, tekitab riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule nende vara põhjendamata kulutamisega, neile põhjendamatute varaliste kohustuste võtmisega või eraõiguslikule isikule põhjendamatute soodustuste tegemisega kahju ja saab sellise tegevuse või tegevusetuse eest korruptiivset tulu või talle jääb tekkimata kahju.
(2) Korruptsiooni eest –
karistatakse rahatrahvi või teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või arestiga.
(3) Korruptsiooni eest, kui sellega tekitatakse olulist kahju, –
karistatakse rahatrahviga ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmise või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.
(4) Sama teo eest:
1) korduvalt või
2) isikute grupi eelneval kokkuleppel või
3) kui sellega tekitatakse suurt kahju või
4) väljapressimisega –
karistatakse vabadusekaotusega kuni kuue aastani ühes teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õiguse äravõtmisega.»;
4) kriminaalkoodeksit täiendatakse §-ga 1643 järgmises sõnastuses:
«§ 1643. Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni esitamata jätmine või selles teadlikult valeandmete esitamine
Avalikustamisele kuuluva majanduslike huvide deklaratsiooni tähtajaks esitamata jätmise või selles teadlikult valeandmete esitamise eest –
karistatakse rahatrahvi või arestiga.»
§ 26. Seaduse rakendamine
(1) Käesoleva seaduse rakendamise täpsema korra kehtestavad vastavalt oma pädevusele kolme kuu jooksul, arvates seaduse jõustumise päevast, Riigikogu, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu ja Vabariigi Valitsus oma aktidega.
(2) Käesoleva seaduse § 19 2. lõiget rakendatakse riigikontrolöri ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse esildisel kohtu poolt tagasiulatuvalt alates 1988. aasta 16. novembrist.
| Riigikogu esimees Ülo NUGIS |
Facebook
Twitter