Teksti suurus:

Avaliku teenistuse seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 16, 228

Välja kuulutanud
Vabariigi President
15.02.1995 otsus nr 486

Avaliku teenistuse seadus

Vastu võetud 25.01.1995

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Avaliku teenistuse ja riigiameti mõiste

(1) Avalik teenistus (edaspidi teenistus) on töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

(2) Riigiametis töötamiseks loetakse töösuhet seadusandlikku, täidesaatvat või kohtuvõimu, riiklikku järelevalvet, kontrolli või riigikaitset teostava institutsiooni koosseisus ettenähtud valitaval või nimetataval ametikohal käesoleva seaduse või muude seaduste alusel.

§ 2. Ametiasutuse mõiste

Ametiasutus on riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

§ 3. Avaliku teenistuse liigid

Teenistuse liigid on riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus.

§ 4. Avaliku teenistuja mõiste

(1) Avalik teenistuja (edaspidi teenistuja) on isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

(2) Riigiga teenistussuhtes olev isik on riigiteenistuja. Kohaliku omavalitsusüksusega teenistussuhtes olev isik on kohaliku omavalitsuse teenistuja.

§ 5. Avalike teenistujate liigid

Teenistujad jagunevad:
1) ametnikeks;
2) abiteenistujateks;
3) koosseisuvälisteks teenistujateks.

§ 6. Ametniku mõiste ja liigid

(1) Ametnik on ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik.

(2) Ametnikud jagunevad riigiametnikeks ja kohaliku omavalitsuse ametnikeks.

§ 7. Abiteenistuja mõiste

Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja.

§ 8. Koosseisuvälise teenistuja mõiste

Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millel ei ole alatist iseloomu.

§ 9. Riigiteenistujate palgaastmestiku, palgamäärade ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetuste kehtestamine

(1) Riigikogu liikmete, Vabariigi Presidendi, samuti Riigikogu poolt valitavate ja nimetatavate riigiametnike ning Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike palgamäärad kehtestatakse seadusega.

(2) Riigikogu Kantselei teenistujate palgaastmestiku ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestab Riigikogu juhatus. Vabariigi Presidendi Kantselei teenistujate palgaastmestik kehtestatakse analoogiliselt Riigikogu Kantselei teenistujate suhtes kehtestatud palgaastmestikuga.

(3) Teiste riigiteenistujate palgaastmestik ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestatakse seadusega. Palgamäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 10. Riigiametiasutuste teenistujate koosseisu kinnitamine

(1) Riigikogu Kantselei struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse vastavalt Riigikogu kodukorra seadusele (RT I 1994, 90, 1517) ja Riigikogu töökorra seadusele (RT 1992, 46, 582; 1993, 6, 97; RT I 1994, 37, 569; 66, 1145).

(2) Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikontrolli ja Eesti Panga struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vastava ametiasutuse juht.

(3) Ministeeriumi ja Riigikantselei struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vastavalt minister või riigisekretär.

(4) Ministeeriumi valitsemisalas tegutsevate ametiasutuste struktuur ja teenistujate koosseis kinnitatakse ministri määrusega.

(5) Maavalitsuse teenistujate koosseisu kinnitab maavanem maavalitsuse põhimääruse alusel.

§ 11. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujate koosseisu ja palgamäärade kinnitamine ning ametikohtade nimetuste kehtestamine

(1) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu.

(2) Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 12. Avalikud teenistujad, kellele käesolev seadus ei laiene

(1) Käesolev seadus ei laiene:
1) Riigikogu liikmetele;
2) Vabariigi Presidendile;
3) Vabariigi Valitsuse liikmetele;
4) riigikontrolörile;
5) õiguskantslerile;
6) Eesti Panga presidendile;
7) kohtunikele;
8) kaitseväelastele;
9) politseiametnikele;
10) piirivalveametnikele;
11) kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud isikutele laienevad käesoleva seaduse §-d 1–4, 6, 9, 58, 76 ja 153–159 niivõrd, kuivõrd eriseadustega ei sätestata teisiti.

(3) Ametnikele, keda ei ole käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud, laienevad käesoleva seaduse sätted, kui avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.

§ 13. Tööseaduste kehtivus avalike teenistujate suhtes

(1) Tööseadused laienevad ametnikele niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti. Töölepingu seadus (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441) ametnikele ei laiene, välja arvatud laste kasvatamiseks ettenähtud soodustuste osas.

(2) Abiteenistujatele laienevad töölepingu seadus ja muud tööseadused niivõrd, kuivõrd käesoleva seaduse või avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.

2. peatükk
TEENISTUSSE VÕTMINE

1. jagu
Teenistusse võtmise tingimused

§ 14. Riigiametnikule esitatavad nõuded

Riigiametnikuna võib teenistusse võtta 21-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses.

§ 15. Kohaliku omavalitsuse ametnikule esitatavad nõuded

Kohaliku omavalitsuse ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses.

§ 16. Isikud, keda ei või võtta teenistusse

Teenistusse ei või võtta isikut:
1) kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
2) kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest seadus näeb ette vabadusekaotuse;
3) kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus – niisugusele ametikohale või tegevusalale;
4) kes on lähedases suguluses (vanemad, vennad, õed, lapsed) või hõimluses (abikaasa, abikaasa vanemad, vennad, õed, lapsed) vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või vahetu ülemusega.

§ 17. Teenistusse võtmise teistsuguste või täiendavate nõuete kehtestamine

(1) Teenistusse võtmise teistsugused nõuded kehtestatakse seadusega.

(2) Teenistusse võtmise täiendavad nõuded kehtestatakse seadusega või seaduse alusel. Täiendavaid kvalifikatsiooninõudeid võib kehtestada ametiasutuse juht või temast kõrgemalseisev ülemus või ametiasutus.

2. jagu
Ametniku teenistusse võtmise kord

1. jaotis
Ametniku teenistusse võtmise üldkord

§ 18. Ametnikud, kellele ei laiene käesoleva seaduse §-d 19–36

Käesoleva seaduse §-d 19–36 ei laiene Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele ning Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavatele isikutele.

§ 19. Ametniku teenistusse võtmine

Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega.

§ 20. Ametisse nimetamise õigus

(1) Ametisse nimetamise õigus on ametiasutuse juhil või tema poolt selleks volitatud ametnikul.

(2) Ametnikud, kelle nimetamise õigus on ametiasutusel või kõrgemalseisval ülemusel, sätestatakse seadusega.

§ 21. Teenistustähtaeg

(1) Ametnik võetakse teenistusse ametiasutuse koosseisus ettenähtud vabale ametikohale määramata ajaks, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.

(2) Määratud ajaks võetakse teenistusse:
1) ajutiselt äraoleva ametniku asendaja – asendatava ametikohale naasmiseni või ametist vabastamiseni;
2) konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitja – konkursikomisjoni otsuses märgitud isiku ametisse astumiseni;
3) Riigikogu esimehe või aseesimehe nõunik ja abi, Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõunik ja konsultant – Riigikogu antud koosseisu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui Riigikogu esimehe või aseesimehe volituste lõpuni või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni tegevuse lõppemiseni;
4) Vabariigi Presidendi nõunik – Vabariigi Presidendi volituste ajaks;
5) peaministri või ministri nõunik ja abi – vastavalt Vabariigi Valitsuse või ministri volituste ajaks;
6) koosseisuväline ametnik – ülesande täitmise ajaks.

(3) Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel ametikohalt, välja arvatud Riigikogu esimehe või aseesimehe või peaministri või ministri nõuniku või abi või Riigikogu fraktsiooni või ajutise komisjoni nõuniku või konsultandi või Vabariigi Presidendi nõuniku kohalt, tehakse asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale määramata ajaks teenistusse võetud ametnikuna. Ajutiselt äraoleva ametniku vabastamisel konkursi korras täidetavalt ametikohalt tehakse tema asendajale ettepanek asuda vabanenud ametikohale konkursi korras ametisse nimetatava ametniku kohusetäitjana.

§ 22. Ametniku katseaeg

(1) Teenistusse võtmise õigust omav isik võib, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhtudel, kohaldada ametniku ametisse nimetamisel katseaega kestusega mitte üle kuue kuu.

(2) Katseajal kontrollitakse ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavust ametikohale. Ebarahuldavate tulemuste korral võib ametniku katseaja kestel vabastada käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 1 alusel.

(3) Katseaega ei kohaldata:
1) ametnikule, kelle nimetab ametisse Vabariigi Valitsus;
2) konkursi korras teenistusse võetavale ametnikule;
3) ametikoha täitmisel edutamise korras;
4) ajutiselt äraoleva ametniku asendajale või kohusetäitjale vabale ametikohale nimetamisel.

§ 23. Teenistusse astumiseks esitatavad dokumendid

(1) Isik, kes soovib teenistusse astuda, esitab isikule, kellel on tema teenistusse võtmise õigus:
1) kirjaliku avalduse;
2) elulookirjelduse;
3) omakäelise kinnituse, et ta vastab teenistusse astumiseks seaduses sätestatud nõuetele;
4) tunnistuse (diplomi) vajaliku kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
5) isikut tõendava dokumendi;
6) talle väljaantud tööraamatu;
7) muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.

(2) Isik, kes soovib teenistusse astuda, võib avaldusele lisada ka muid dokumente.

§ 24. Ametisse nimetamise vormistamine

(1) Ametisse nimetamine vormistatakse käskkirja või korraldusega.

(2) Käskkiri või korraldus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametisse nimetatava isiku ees- ja perekonnanime;
2) ametiasutuse nimetust, kuhu isik teenistusse võetakse;
3) ametikoha nimetust ning palgaastet, palgamäära ja lisatasusid;
4) ametisse astumiseks määratud kuupäeva;
5) määratud ajaks ametisse nimetamisel – teenistustähtaega;
6) katseaja kohaldamisel – katseaja kestust.

(3) Ärakiri ametisse nimetamise käskkirjast või korraldusest antakse ametisse nimetatud isikule.

§ 25. Teenistuse algus ja selle edasilükkumine

(1) Ametnik on teenistuses ametisse astumise päevast.

(2) Ametisse astumine lükkub kuni seitsmeks kalendripäevaks edasi, kui ametisse astumist takistavaks põhjuseks on isiku haigus või vigastus või ootamatult tekkinud isiklikku või perekondlikku laadi takistus. Ametisse astumise edasilükkamise üle seitsme kalendripäeva otsustab isik, kellel on teenistusse võtmise õigus.

(3) Isik, kellel on teenistusse võtmise õigus, võib ametisse nimetatud isiku taotlusel ametisse astumist edasi lükata ka põhjusel, mida ei ole käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud.

§ 26. Ametisse nimetamise tühistamine

Ametisse nimetamise õigust omav isik tühistab ametisse nimetamise käskkirja või korralduse, kui:
1) ametisse nimetatud isik esitab enne ametisse astumiseks määratud kuupäeva sellekohase avalduse;
2) enne ametisse astumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad ametisse nimetamise;
3) isik ei ole määratud ajaks ametisse astunud, välja arvatud, kui ametisse astumine lükkus edasi käesoleva seaduse § 25 2. või 3. lõike alusel.

§ 27. Ametisse nimetamise tühistamisega kaasnev kohustus

Isik, kelle ametisse nimetamine tühistatakse, on kohustatud tagastama kogu ametisse nimetamise tõttu saadu.

§ 28. Ametivanne

(1) Ametnik annab esmakordsel ametisse astumisel teda ametisse nimetanud isikule kirjaliku ametivande:

«Tõotan olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale ning kohusetundlikult ja täpselt täita ülesandeid, milleks usaldatud amet mind kohustab. Tean, et teenistuskohustuste rikkumise eest on seadus kehtestanud vastutuse.»

(2) Vande andja kirjutab vandetekstile alla, märkides ära ka vande andmise kuupäeva.

(3) Ametivande teksti hoitakse koos teenistuslehega.

2. jaotis
Konkursi korras teenistusse võtmine

§ 29. Konkursi korras täidetavad ametikohad

(1) Riigiteenistujate palgaastmestiku kümnesse kõrgemasse astmesse kuuluvaid ametnikke nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 30 loetletud juhtudel.

(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juhi otsusel võib avaliku konkursi välja kuulutada ka muude ametikohtade täitmiseks vastavas ametiasutuses.

§ 30. Konkursita teenistusse võtmine

Avaliku konkursita võib ametisse nimetada:
1) Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohtu, Riigikontrolli ja Eesti Panga ametnikke;
2) Vabariigi Valitsuse poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
3) peaministri ja ministrite nõunikke ja abisid (§ 21 lg. 2 p. 5);
4) ajutisi asendajaid;
5) kohusetäitjaid konkursi korras täidetavale vabale ametikohale;
6) ametialase edutamise korras;
7) reservi arvatud isikuid.

§ 31. Konkursi väljakuulutamine

(1) Avaliku konkursi ametniku vabale ametikohale kuulutab Riigi Teataja Lisas välja riigisekretär vastava ametniku ametisse nimetamise õigust omava isiku ettepanekul, andes kandidaatidele avalduse esitamiseks aega vähemalt kaks nädalat teadaande avaldamise päevast arvates.

(2) Konkursiteadaanne peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse ja konkursi korras täidetava ametikoha nimetust;
2) kandidaadile esitatavaid nõudeid;
3) ametipalga suurust;
4) avalduse ja muude vajalike dokumentide esitamise tähtaega;
5) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni aadressi;
6) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosoleku aega.

(3) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni koosolek toimub mitte varem kui kolme nädala möödumisel, arvates konkursiteadaande avaldamise päevast.

§ 32. Dokumentide esitamine konkursil osalemiseks

Konkursil osalemise avaldus esitatakse koos käesoleva seaduse § 23 1. lõike punktides 2–4 ja 7 loetletud dokumentidega konkursi- ja atesteerimiskomisjoni (§ 93) nimele.

§ 33. Konkursil osalejate hindamine

Konkursi- ja atesteerimiskomisjon hindab kandidaatide vastavust ametikoha täitmiseks esitatavatele nõuetele, kuulab vajadusel ära isiku, kellel on õigus nimetada sellele ametikohale, ja teeb oma otsuse käesoleva seaduse §-s 97 sätestatud korras.

§ 34. Konkursi tulemuste teatavakstegemine

(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon esitab ametikohale nimetamiseks ühe kandidaadi või loobub kandidaadi esitamisest.

(2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või selleks volitatud liige teatab hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval kirjalikult igale kandidaadile tema kohta tehtud otsuse ning ametisse nimetamise õigust omavale isikule andmed esitatud kandidaadi kohta või kandidaadi esitamisest loobumisest.

§ 35. Esitatud kandidaadi ametisse nimetamine või reservi arvamine

(1) Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaat nimetatakse ametisse, kui ta kahe nädala jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse teatavakssaamise päevast, esitab isikule, kellel on tema ametisse nimetamise õigus, käesoleva seaduse § 23 1. lõikes loetletud dokumendid ning konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse.

(2) Ametikohale nimetamisel ja ametisse astumisel järgitakse käesoleva seaduse §-e 24 ja 25.

(3) Ametikohale nimetamiseks esitatud kandidaat, keda temast sõltumatutel põhjustel ei nimetatud ametisse, arvatakse tema soovil vastavalt käesoleva seaduse § 138 punktile 3 ametnike reservi.

§ 36. Konkursi luhtumine

Konkurss loetakse luhtunuks, kui sellel osalemiseks ei esitatud ühtegi avaldust, samuti siis, kui konkursi- ja atesteerimiskomisjon loobus ametikohale nimetamiseks kandidaadi esitamisest.

3. peatükk
TEENISTUJA ÕIGUSED

§ 37. Palk ja lisatasu teenistusaastate eest

(1) Teenistujal on õigus saada käesoleva seaduse §-de 9 või 11 alusel makstavat palka alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

(2) Riigiteenistujale makstakse lisaks palgale lisatasu teenistusaastate eest järgmiselt:
1) alates 5-aastasest teenistusstaažist – 10 % palgamäärast;
2) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 20 % palgamäärast;
3) alates 15-aastasest teenistusstaažist – 30 % palgamäärast.

(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tasu ei maksta või selle suurust võib vähendada teenistuja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

(4) Palka makstakse palgaseaduses (RT I 1994, 11, 154) sätestatud korras.

§ 38. Lisatasu akadeemilise kraadi eest

Akadeemilise kraadiga riigiametnikule makstakse lisatasu:
1) magistrikraadi eest – 10 % ametipalgast;
2) doktorikraadi või sellega võrdsustatud kraadi eest – 20 % ametipalgast.

§ 39. Lisatasu võõrkeelte valdamise eest

Riigiametnikule, kes valdab teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse poolt määratud ulatuses vähemalt kolme võõrkeelt ja nende keelte kasutamine on teenistuses vajalik, makstakse kolmanda ja iga järgmise võõrkeele eest lisatasuna 10 protsenti ametipalgast, kuid kokku mitte üle 30 protsendi.

§ 40. Teenistuslähetuse kulude hüvitamine

(1) Teenistujal on õigus teenistuslähetuse kulude hüvitamisele seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(2) Teenistuslähetuse ajaks säilitatakse teenistujale ameti- või abiteenistuskoht ja palk.

§ 41. Hüvitus riigiametniku nimetamisel teises paikkonnas asuvale ametikohale

Teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamise korral makstakse riigiametnikule hüvitusena ühe kuu palk uuel ametikohal ning hüvitatakse ametniku ja tema perekonnaliikmete sõidu- ja varaveokulud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

§ 42. Sõidukulude hüvitamine

(1) Teenistujale hüvitatakse ühistranspordivahendite kuu- või sõidupileti esitamisel kulud, mis on kalendrikuu jooksul tehtud elukohast teenistuskohta ja tagasi sõitmiseks.

(2) Sõidukulud hüvitatakse teenistuslähetuse kulude hüvitamiseks ettenähtud korras.

(3) Isikliku sõiduki ametisõitudeks kasutamise kulud hüvitatakse ametnikule Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

§ 43. Pikaajaline välislähetus

(1) Pikaajaliseks välislähetuseks loetakse teenistuja lähetamist välisriiki kauemaks kui üheks kuuks.

(2) Teenistuja pikaajalisse välislähetusse suunamise korra, välislähetustasu ning hüvituste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 44. Töö- ja puhkeaeg

(1) Teenistujal on kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal.

(2) Teenistuja tööaeg ei või ületada 40 tundi nädalas.

(3) Teenistuja töö- ja puhkeaeg määratakse töö- ja puhkeaja seaduse (RT I 1994, 2, 12) alusel, arvestades käesoleva seaduse ja avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega sätestatud erisusi.

§ 45. Puhkus ja puhkusetasu

(1) Teenistujal on õigus puhkuseseaduses (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474) sätestatud 35-kalendripäevasele põhipuhkusele ja teistele puhkustele puhkuseseaduses ja käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Vähemalt kolmeaastase teenistusstaaži korral antakse teenistujale kolmanda ja iga järgmise aasta eest üks päev lisapuhkust, kuid kokku mitte rohkem kui 10 kalendripäeva. Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib lisapuhkust vähendada või jätta andmata.

(3) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust täies ulatuses.

(4) Teenistuja, kellele ei makstud puhkusetasu käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud ajal, võib nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra.

§ 46. Puhkusetoetus

(1) Teenistujale makstakse põhipuhkusega seoses puhkusetoetust ühe kuu ametipalga ulatuses. Puhkuse üleviimisel järgmisele tööaastale makstakse puhkusetoetust ka eelmise tööaasta eest.

(2) Kui puhkus antakse osadena, siis makstakse puhkusetoetust puhkuse esimese osa kasutamisel.

(3) Distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal võib puhkusetoetust vähendada või jätta toetus andmata.

(4) Puhkusetoetus makstakse välja teenistuja valikul kas koos puhkusetasuga või esimesel palgapäeval pärast puhkuselt naasmist.

§ 47. Ametniku üleviimine ja talle ametikohaväliste ülesannete andmine

Ametniku teisele ametikohale või teise paikkonda üleviimine, samuti talle ametikohaväliste ülesannete andmine on lubatud ainult ametniku nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 60, 61 ja 64 sätestatud juhtudel.

§ 48. Töötasustamine ametniku ebaseadusliku üleviimise korral

Ametnikul on õigus saada senist palka ebaseadusliku üleviimise kogu aja eest, kui tal sel ajal ei lubatud jätkata seniste ülesannete täitmist ja ta teatas kirjalikult ebaseadusliku korralduse teinud isikule või ametiasutusele üleviimise ebaseaduslikkusest.

§ 49. Üleviimine tervislikel põhjustel

Ametnikul, kellele arsti otsuse alusel on senisel ametikohal teenistuse jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud, on õigus saada samas ametiasutuses tervisele vastav ametikoht, välja arvatud konkursi korras täidetav ametikoht. Kui ametiasutuses ei ole sellist ametikohta või kui ametnik ei vasta sellise ametikoha täitmiseks esitatavatele muudele nõuetele, vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 5 alusel.

§ 50. Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine

(1) Ametnikul on arsti otsuse alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele tervisele vastavale ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetavale ametikohale. Ametnikule makstakse uuele ametikohale vastavat ametipalka, kui see on ametniku senisest palgast suurem. Kui uuele ametikohale vastav ametipalk on ametniku senisest palgast väiksem, säilitatakse ametnikule senine palk.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse korral vabastatakse ametnik ametiülesannete täitmisest arsti otsuses märgitud töövabastuse lõpuni. Selle aja eest makstakse ametnikule senist palka.

§ 51. Ametniku teenistustingimuste ajutine kergendamine ja ametniku ajutine üleviimine raseduse ajaks

(1) Ametnikul on tema raseduse ajaks arsti otsuse alusel õigus teenistustingimuste ajutisele kergendamisele või ajutisele üleviimisele teisele ametikohale, välja arvatud konkursi korras täidetavale ametikohale. Palgavahe makstakse kohustusliku ravikindlustuse summadest.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud teenistustingimuste kergendamise või üleviimise võimatuse korral vabastatakse ametnik raseduse ajaks ametiülesannete täitmisest, makstes talle vabastamise aja eest kohustusliku ravikindlustuse hüvitist ametipalga ulatuses.

§ 52. Lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last kasvatava ametniku soodustused

Soodustused, mis vastavalt töölepingu seadusele on lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last kasvataval naisel, laienevad ka meesametnikule, kes üksi kasvatab lapsinvaliidi või alla kolmeaastast last, samuti ametnikule, kes on alla kolmeaastase lapse või lapsinvaliidi eestkostjaks.

§ 53. Õppekulude hüvitamine

(1) Isikul, kes sai riiklikku õppelaenu ja pärast õppeasutuse lõpetamist astus riigiteenistusse, on õigus riikliku õppelaenu kustutamisele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

(2) Riiklikus kõrgkoolis õppival isikul, kelle vähemalt ühel vanemal on või oli vähemalt 15-aastane teenistusstaaž riigiametiasutuses, on õigus õppemaksu hüvitamisele riigieelarve vahenditest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras, välja arvatud juhul, kui nimetatud staaž katkes ametniku poolt kuriteo või distsiplinaarsüüteo toimepanemise või tema Eesti kodakondsusest lahkumise tõttu. Samasugune õigus on ka isikul, kelle vähemalt üks riigiteenistuses olnud vanematest või riigiteenistuses olnud abikaasa invaliidistus või suri töövigastuse, kutsehaiguse, tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel.

(3) Teenistusest tervise, koondamise või ametiasutuse likvideerimise tõttu vabastatud teenistujal on õigus täiend- ja ümberõppe kulutuste hüvitamisele Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud tingimustel, ulatuses ja korras.

§ 54. Õppepuhkus tööalaseks enesetäiendamiseks

Riigiametnikule antakse üks kord viie aasta jooksul kuni kolmeks kuuks õppepuhkust tööalaseks enesetäiendamiseks ametipalga säilitamisega.

§ 55. Tööandja eluruum

Riigiametnikule antakse võimalusel tööandja eluruum, kui ametnik nimetatakse teises paikkonnas asuvale ametikohale või kui tal ametiasutuse asukohas ei ole omaette eluruumi.

§ 56. Toetus teenistuja hukkumisel või invaliidistumisel

(1) Teenistuja hukkumise korral tema suhtes teenistusülesannete tõttu toimepandud ründe või kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust hukkunud isiku 10 aasta ametipalga ulatuses. Niisugustel asjaoludel hukkunud isiku matused korraldatakse riigi kulul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud asjaoludel invaliidistunud teenistujale makstakse ühekordset toetust:
1) töövõime osalise kaotuse korral – tema ühe aasta ametipalga ulatuses;
2) töövõime täieliku kaotuse korral – tema viie aasta ametipalga ulatuses.

§ 57. Teenistuja vanaduspension

(1) Teenistujale kindlustatakse riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega.

(2) Riiklikke vanaduspensione suurendatakse järgmiselt:
1) 10–15-aastase teenistusstaaži korral – 10 % võrra;
2) 16–20-aastase teenistusstaaži korral – 20 % võrra;
3) 21–25-aastase teenistusstaaži korral – 25 % võrra;
4) 26–30-aastase teenistusstaaži korral – 40 % võrra;
5) üle 30-aastase teenistusstaaži korral – 50 % võrra.

(3) Kulutused, mis tulenevad käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud vanaduspensionide suurendamisest, kaetakse riigieelarve vahenditest.

§ 58. Ametniku muud teenistusalased õigused

Ametnikul on suhetes oma tööandja ning sotsiaalkindlustust või -hooldust teostava asutusega kõik õigused, mis on ette nähtud töölepingu alusel töötavale isikule. Erandid ja täiendavad õigused sätestatakse käesoleva ja muude avalikku teenistust reguleerivate seadustega.

4. peatükk
TEENISTUSKOHUSTUSED

§ 59. Teenistuskohustuste täitmine ja õigusaktide järgimise kohustus

(1) Teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult ja omakasupüüdmatult. Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega.

(2) Teenistuja on kohustatud täitma teenistusse puutuvaid õigusakte ja korraldusi ning, ootamata erikorraldust, ülesandeid, mis tulenevad tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel.

§ 60. Teenistuskohast mittetulenevate korralduste täitmine

(1) Teenistuja on kohustatud täitma vahetu ülemuse või ametiasutuse juhi ühekordseid teenistusalaseid korraldusi, mille täitmise kohustus ei tulene tema teenistuskohast, välja arvatud käesoleva seaduse §-de 62 1. lõikes ja 63 1. lõikes loetletud juhtudel. Ametiasutuse juhi korraldusest peab teenistuja teatama oma vahetule ülemusele.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korralduse täitmine takistaks teenistuskohast tulenevate ülesannete täitmist, peab teenistuja teatama sellest korralduse andjale ning korralduse kordamisel selle täitma.

§ 61. Teenistusülesannete hulka mittekuuluvate ülesannete täitmine

(1) Teenistuja on ajutiselt kohustatud täitma ametiasutuse juhi antud ülesandeid, mis ei kuulu tema teenistusülesannete hulka, kui niisuguste ülesannete täitmine on samas ametiasutuses vajalik loodusõnnetuse tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks või õnnetusjuhtumi, vara hävimise või riknemise kiireks ärahoidmiseks, välja arvatud, kui ülesande täitmine on teenistujale tervise tõttu vastunäidustatud või ilmselt ei vasta tema võimetele.

(2) Teenistujale, kes ajutiselt vabastati seniste teenistusülesannete täitmisest käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, säilitatakse senine ametipalk.

§ 62. Korraldused, mida on keelatud anda

(1) Keelatud on anda korraldust, mis:
1) on vastuolus seadusega;
2) ületab korralduse andja võimupiire;
3) nõuab tegusid, mille sooritamiseks korralduse saajal puudub õigus.

(2) Korralduse seaduslikkuses kahtlemisel on teenistuja kohustatud koheselt teatama korraldusest ja oma kahtlustest korralduse andjale ja tema kõrgemalseisvale ülemusele. Korralduse kirjalikul kordamisel tuleb korraldus täita, välja arvatud käesoleva seaduse § 63 1. lõikes loetletud juhtudel.

§ 63. Teenistuskohast mittetulenevate ülesannete täitmisest keeldumise alused

(1) Teenistuja võib käesoleva seaduse §-de 60 1. lõikes, 61 1. lõikes ja 62 2. lõikes sätestatud kohustuste täitmisest keelduda, kui nende täitmine:
1) oleks suunatud tema abikaasa või tema või abikaasa vanemate, vendade, õdede või laste või teiste talle lähedaste inimeste vastu;
2) on talle tervise tõttu vastunäidustatud;
3) ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi;
4) eeldaks kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.

(2) Korralduse täitmisest keeldumisel peab teenistuja korralduse andjale kohe teatama käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaolust.

§ 64. Puuduva ametniku ülesannete täitmine

(1) Ametisse nimetamise õigust omav isik võib ajutiselt äraoleva ametniku asendamiseks või vaba ametikoha täitmiseks edasilükkamatutel juhtudel, kui ametiasutuse normaalne töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja või kohusetäitja teenistusse võtmine ei ole võimalik või otstarbekas:
1) jagada puuduva ametniku ülesanded teiste ametnike vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
2) panna puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule, vabastades viimase tema ülesannete täitmisest.

(2) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesannete ajutisest täitmisest keelduda, kui nende täitmine on talle tervise tõttu vastunäidustatud või eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud teenistujal.

(3) Ametnik võib käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel samas ametiasutuses puuduva ametniku ülesandeid täita mitte üle ühe kuu kalendriaastas.

(4) Ametnikele, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 1 alusel asendavad puuduvat ametnikku, makstakse lisaks nende enda palgale lisatasu puuduva ametniku ametipalga ulatuses. Puuduva ametniku koosseisulisele asetäitjale makstakse lisatasu siis, kui ta täidab puuduva ametniku ülesandeid kauem kui viis tööpäeva järjest.

(5) Ametnikule, kes käesoleva paragrahvi 1. lõike punkti 2 alusel asendab puuduvat ametnikku, makstakse puuduva ametniku ametipalka, kui see on tema palgast suurem. Kui puuduva ametniku ametipalk on asendaja palgast väiksem, säilitatakse asendajale tema senine palk.

§ 65. Asjaajamise ja vara üleandmine

(1) Teenistuja on kohustatud enne puhkusele minekut, samuti enne ameti- või abiteenistuskohalt vabastamist pöörduma selleks määratud isiku poole asjaajamise ja teenistuse tõttu tema kätte usaldatud vara üleandmiseks. Selleks määratud isik on kohustatud asjaajamise ja vara vastu võtma.

(2) Riigiteenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel ja vastuvõtmisel sätestatakse riigivara seadusega.

§ 66. Tööalastes surveaktsioonides osalemise piirangud

Teenistuja ei või osaleda streikides, pikettides ega muudes tööalastes kollektiivsetes surveaktsioonides.

§ 67. Avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmine

Teenistuja peab nii teenistussuhte ajal kui ka pärast teenistusest vabastamist hoidma talle teenistuse tõttu teatavaks saanud riigi- ja ärisaladust, teiste inimeste perekonna- ja eraellu puutuvaid andmeid ning muud konfidentsiaalsena saadud informatsiooni.

§ 68. Kuulumine relvi valdavasse organisatsiooni

Riigiteenistuja võib kuuluda relvi valdavasse, sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse organisatsiooni ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal ning vahetu ülemuse teadmisel. Nimetatud tingimus ei laiene kuulumisele riiklikesse organisatsioonidesse, jahimeeste ühendustesse ning üldteadolevatesse ja -tunnustatud spordiorganisatsioonidesse.

§ 69. Tulundusühendusse kuulumise piirangud

(1) Riigiametnik ei või kuuluda tulundusühenduse alaliselt tegutsevasse juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse.

(2) Riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse kuulumise eest riigiametnikule eritasu ei maksta.

§ 70. Erakonda kuulumise piirangud

Riigiametnikud, välja arvatud Riigikogu esimehe ja aseesimeeste nõunikud ja abid, Riigikogu fraktsioonide nõunikud ja konsultandid, peaministri ja ministrite nõunikud ja abid, ei või kuuluda erakonna alaliselt tegutsevasse juhtorganisse, kontroll- ega revisjoniorganisse.

§ 71. Piirangud seoses teenistusalase järelevalvega

(1) Riigiametnik ei või saada tulu ühenduselt ega erakonnalt, mille üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet.

(2) Ametnikule ei või panna kohustust teostada teenistuskohustuste täitmise korras järelevalvet tulundusühenduse üle, mille liikmeks ta on.

§ 72. Osalemine ettevõtluses

(1) Riigiametnik võib tegelda ettevõtlusega ainult teda ametisse nimetanud isiku või ametiasutuse loal, kui ettevõtlus ei takista teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta teenistuskoha mainet.

(2) Ametnik ei või teenistuskohustuste täitmise korras teostada järelevalvet oma ettevõtluse üle.

§ 73. Töötamine teise tööandja juures

(1) Ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse poolt lubatud koormusega ja ajal, kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.

(2) Ametnik ei või töötada tööandja juures, kelle üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet.

§ 74. Piirangud teenistusse või liikmeks astumisel

Ametist vabastatud riigiametnik ei või kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, astuda selle tööandja teenistusse või tulundusühenduse liikmeks, kelle üle ta viimase kolme aasta jooksul süstemaatiliselt teostas järelevalvet. Ta ei või ka kolme aasta jooksul, arvates ametist vabastamise päevast, saada niisuguselt tööandjalt või tulundusühenduselt tulu.

§ 75. Majanduslike huvide deklareerimise kohustus

(1) Ametnik on kohustatud esitama tema teenistusse võtmise õigust omavale isikule või ametiasutusele igal aastal majanduslike huvide deklaratsiooni, mis sisaldab andmeid:
1) ametnikule kuuluva kinnisvara kohta;
2) ametnikule kuuluvate registrisse kantud laevade, õhusõidukite ja autode kohta;
3) ametniku tuluallikate kohta;
4) aktsiate ja muude väärtpaberite omamise kohta, samuti ametniku võlgade kohta pankadele ja muudele eraõiguslikele isikutele ning muude varaliste kohustuste kohta, kui need ületavad ametniku kuue kuu ametipalka;
5) pärast eelmise deklaratsiooni esitamist saadud kingituste (sealhulgas teiste isikute poolt tasutud puhkuste ja reisikulude ning muude osutatud teenuste) kohta, mille väärtus ületab ametniku kolme kuu ametipalka, välja arvatud, kui need on tehtud lähedaste sugulaste poolt.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes loetletud asjad, õigused ja kohustused deklareeritakse ametnikule kuuluva osa ulatuses, kui need on kaasomandis, ning vastava märkega, kui need kuuluvad abikaasade ühisvarasse. Kui abikaasad on sõlminud abieluvaralepingu, lisab ametnik selle deklaratsioonile.

(3) Deklaratsioon esitatakse igal aastal tuludeklaratsiooni esitamise tähtajal.

(4) Deklaratsiooni vormi kehtestab Vabariigi Valitsus. Deklareerimise korra kehtestab riigiametnikele Vabariigi Valitsus ja kohaliku omavalitsuse ametnikele kohaliku omavalitsuse volikogu.

§ 76. Piirangud tehingute tegemisel

(1) Teenistujal on keelatud:
1) omandada ametiasutuse poolt tema kätte tehingu tegemiseks usaldatud vara;
2) teha varalisi tehinguid ametiasutusega, kus ta töötab, välja arvatud seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel tehtud tehingud, millega hüvitatakse isikliku vara kasutamine teenistuse huvides;
3) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid teiste tööandjatega, kelle teenistuses ta on;
4) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma ettevõtte või tulundusühendusega, mille liikmeks või osanikuks ta on;
5) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid mittetulundusühenduse või erakonnaga, mille liikmeks ta on;
6) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid tööandja, tulundus- või mittetulundusühenduse või erakonnaga, kelle üle ta teostab järelevalvet;
7) teha riigi või kohaliku omavalitsusüksuse esindajana varalisi tehinguid oma abikaasaga, samuti oma või abikaasa vanavanemate, vanemate, õdede, vendade, laste ja lapselastega.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud keeldu rikkudes tehtud tehing on tühine.

5. peatükk
AMETIASUTUSE SISEKORRAEESKIRI

§ 77. Sisekorraeeskirja sisu

Ametiasutuse sisekorraeeskirjaga määratakse vähemalt alljärgnev:
1) tööaja algus ja lõpp;
2) puhkamiseks ja einestamiseks antavad vaheajad ning tööpäevasisesed üldised vaheajad;
3) puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord;
4) teenistusalaste korralduste teatavakstegemise kord;
5) palgamaksmise aeg ja koht;
6) töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised;
7) üldised käitumiseeskirjad ametiasutuses;
8) teenistusest puudumisest teatamise kord, kui teenistuja kasutab seadusega antud õigust puududa teenistusest tervislikel põhjustel või kuni 14-aastase haige lapse hooldamiseks ilma haigus- või hooldusleheta.

§ 78. Sisekorraeeskirja kehtestamine ja tutvustamine

(1) Ametiasutuse juht esitab sisekorraeeskirja projekti tutvumiseks ning ettepanekute ja märkuste tegemiseks teenistujatele ja neid esindavatele organisatsioonidele vähemalt kaks nädalat enne eeskirja kinnitamist. Tehtud ettepanekud ja märkused ei ole ametiasutuse juhile kohustuslikud, välja arvatud juhul, kui need lähtuvad seadusest.

(2) Ametiasutuse sisekorraeeskirja kinnitab ametiasutuse juht.

(3) Ametiasutuse juht saadab sisekorraeeskirja ärakirja pärast eeskirja kinnitamist ametiasutuse asukohajärgsele tööinspektorile ja teenistujaid esindavale organisatsioonile.

(4) Sisekorraeeskiri jõustub kinnitamise päevale järgneval tööpäeval, kui eeskirjas ei nähta ette hilisemat jõustumist. Eeskiri tehakse kõigile teenistujatele allkirja vastu teatavaks.

(5) Ametiasutuse juht peab teenistusse võtmisel tutvustama teenistujale sisekorraeeskirja, mille kohta teenistujalt võetakse allkiri, ning tagama võimaluse igal ajal eeskirjaga tutvuda.

6. peatükk
ERGUTUSED, AMETNIKU EDUTAMINE JA DISTSIPLINAARVASTUTUS

1. jagu
Ergutused

§ 79. Ergutuste liigid

(1) Kauaaegse teenistuse, samuti teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest võib kohaldada järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2) rahalise preemia andmine;
3) hinnalise kingituse andmine;
4) kõrgemale palgaastmele viimine.

(2) Üheaegselt võib kohaldada mitut ergutust.

§ 80. Ergutuse kohaldaja

(1) Teenistujale võib tänu avaldada tema ülemus, kellel on õigus anda käskkirja või korraldust.

(2) Rahalise preemia või hinnalise kingituse võib anda isik või ametiasutus, kellel on antud teenistuja teenistusse võtmise õigus.

(3) Kõrgemale palgaastmele võib viia isik või ametiasutus, kellel on antud teenistuja teenistusse võtmise õigus.

(4) Motiveeritud ettepaneku ergutuse kohaldamiseks võib teha iga ülemus või ametiasutus.

§ 81. Ergutuse vormistamine

(1) Ergutus vormistatakse motiveeritud käskkirja või korraldusega vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb ergutuse kohaldajale, teise saab teenistuja.

(2) Ergutus kantakse teenistuslehele.

2. jagu
Ametniku edutamine

§ 82. Ametniku edutamise õigus

Kõrgemale ametikohale võib edutada isik või ametiasutus, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.

§ 83. Ametniku edutamise kord

(1) Kõrgemale ametikohale võib edutada ametnikku, kes on senisel ametikohal töötanud vähemalt kuus kuud ja on esitatud edutamiseks konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt.

(2) Edutamiseks on vajalik edutatava ametniku kirjalik nõusolek.

(3) Mitme ametniku ühele ametikohale edutamiseks esitamisel edutatakse ametnik, kelle atesteerimishinne on kõrgem. Võrdse hinde korral otsustab edutamise isik või ametiasutus, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.

(4) Ametnikku ei saa edutada distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal.

3. jagu
Ametnike distsiplinaarvastutus

§ 84. Distsiplinaarsüüteod

Distsiplinaarsüütegudeks on:
1) teenistuskohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas teenistuses joobnuna viibimine;
2) ametiasutusele süüline varalise kahju tekitamine või niisuguse kahju tekkimise ohu süüline loomine;
3) vääritu tegu, s.o. süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust.

§ 85. Distsiplinaarkaristused

(1) Ametnikele määratavateks distsiplinaarkaristusteks on:
1) noomitus;
2) rahatrahv mitte üle ametniku 10-kordse päevapalga;
3) palga maksmise peatamisega teenistusest kõrvaldamine mitte kauemaks kui 10 järjestikuseks graafikujärgseks tööpäevaks;
4) üleviimine madalamale palgaastmele kuni kolme astme võrra mitte kauemaks kui üheks aastaks;
5) teenistusest vabastamine käesoleva seaduse § 118 alusel.

(2) Iga süüteo eest võib määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse.

§ 86. Distsiplinaarkaristuse määraja

Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on isikul või ametiasutusel, kellel on antud ametniku ametisse nimetamise õigus.

§ 87. Distsiplinaarkaristuse kohaldamise kord

Ametniku distsiplinaarvastutusele võtmisel kohaldatakse töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441) §-e 6–13, 15, § 17 1., 2. ja 4.–6. lõiget ning §-e 18, 19, § 20 1. ja 2. lõiget järgmiste erisustega:
1) paragrahvi 6 3. lõikes osundatud töölepingu peatumise aluste asemel kohaldatakse käesoleva seaduse § 108 punktides 1–9 sätestatud teenistussuhte peatumise aluseid;
2) paragrahvi 12 3. lõike kohaldamisel asendatakse sõnad «töölepingu lõpetamine» sõnadega «teenistusest vabastamine»;
3) paragrahvi 19 3. lõikes osundatud töölepingu peatumise aluste asemel kohaldatakse käesoleva seaduse § 108 punktides 1–6, 8 ja 9 sätestatud teenistussuhte peatumise aluseid. Sama sätte teise lause kohaldamisel asendatakse sõnad «pärast lepingu peatumist tööle asuma» sõnadega «pärast teenistussuhte peatumist teenistusse asuma»;
4) töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätete kohaldamisel kuuluvad tööandja õigused antud ametniku teenistusse võtmise õigust omavale isikule ja viimase poolt määratud ulatuses teistele ülemustele.

§ 88. Distsiplinaarkaristuse kandmine teenistuslehele

Distsiplinaarkaristus kantakse teenistuslehele.

§ 89. Distsiplinaarkaristuse kustutamine

(1) Isik või ametiasutus, kes määras ametnikule distsiplinaarkaristuse, võib selle karistuse ennetähtaegselt kustutada, kui ametnik ei ole toime pannud uut süütegu ja on näidanud end hea töötajana.

(2) Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine vormistatakse kirjalikult vähemalt kahes eksemplaris, millest üks jääb isikule või ametiasutusele, kes distsiplinaarkaristuse kustutas, teise saab teenistuja. Distsiplinaarkaristuse kustutamine kantakse teenistuslehele.

7. peatükk
AMETNIKU ATESTEERIMINE

1. jagu
Üldeeskirjad

§ 90. Atesteerimise mõiste

Ametniku atesteerimine käesoleva seaduse tähenduses on ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste vastavuse hindamine ametikohal esitatavatele nõuetele.

§ 91. Atesteeritavad isikud

(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid atesteerivad:
1) ametnikke üks kord kolme aasta (atesteerimisperiood) jooksul;
2) ametnikke, kelle suhtes on tehtud edutamisettepanek;
3) isikuid, kes on arvatud ametnike reservi;
4) ametnikukandidaate, kui ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras.

(2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon ei atesteeri:
1) Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavaid ametnikke;
2) määratud ajaks teenistusse võetud ametnikke.

§ 92. Atesteerimise aeg

(1) Atesteerimise aja määrab riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse juht kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehega.

(2) Ametnikku, kes on atesteerimisperioodi viimase aasta kestel ametiülesandeid täitnud alla kuue kuu, atesteeritakse järgmisel aastal.

2. jagu
Konkursi- ja atesteerimiskomisjonid

§ 93. Ametnikke atesteerivad komisjonid

(1) Ametnikke atesteerivad järgmised konkursi- ja atesteerimiskomisjonid:
1) Riigikogu juhatuse määratud Riigikogu Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Riigikogu Kantselei ametnikke;
2) Vabariigi Presidendi Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Vabariigi Presidendi Kantselei ametnikke;
3) Õiguskantsleri Kantselei ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Õiguskantsleri Kantselei ametnikke;
4) Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – ministeeriumide kantslereid, ametite ja inspektsioonide peadirektoreid ja osakondade direktoreid, samuti ametnikke, keda kavatsetakse edutada mõnele nimetatud ametikohtadest;
5) ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – ministeeriumide, Riigikantselei ja muude valitsusasutuste ametnikke;
6) Riigikontrolli ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – Riigikontrolli ja selle organite ametnikke;
7) vastava riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon – selle ametiasutuse ametnikke, keda ei ole loetletud käesoleva lõike punktides 1–6;
8) üleriigiliste omavalitsusliitude poolt moodustatud kohaliku omavalitsuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjonid – kohaliku omavalitsuse ametnikke, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatud või valitud ametnikud;
9) Riigikantselei juures tegutsev ametnike reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjon – ametnike reservi arvatud isikuid ja teenistuses mitteolevaid isikuid, kes taotlevad ametnike reservi arvamist.

(2) Komisjoni esimees võib erialasel või territoriaalsel põhimõttel moodustada konkursi- ja atesteerimiskomisjoni spetsialiseeritud koosseise.

§ 94. Komisjoni esimees

(1) Käesoleva seaduse § 93 1. lõike punktides 1–3 ja 6 nimetatud konkursi- ja atesteerimiskomisjonide esimeesteks on vastavalt Riigikogu juhatuse, Vabariigi Presidendi Kantselei direktori, õiguskantsleri ja riigikontrolöri poolt määratud isikud.

(2) Kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on riigisekretär.

(3) Ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on ministeeriumi kantsler või tema poolt määratud isik.

(4) Käesoleva seaduse § 93 1. lõike punktis 7 nimetatud riigiametiasutuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks on vastava ametiasutuse juht või tema poolt määratud isik.

(5) Kohaliku omavalitsuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees määratakse üleriigiliste omavalitsusliitude poolt.

(6) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees määrab komisjoni spetsialiseeritud koosseisu moodustamisel selle esimehe.

§ 95. Komisjoni liikmete määramine

(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmete arvu ja koosseisu määrab komisjoni esimees vastavalt vajadusele. Komisjoni peab kuuluma ametnikke, nende kutseühingu(te) esindajaid ja sõltumatuid asjatundjaid. Kohaliku omavalitsuse ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni peab kuuluma ka üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaid.

(2) Komisjoni esimees määrab komisjoni koosseisust komisjoni aseesimehe, kes asendab esimeest tema äraolekul.

(3) Ametnikku ei või määrata selle komisjoni liikmeks, kes peab teda atesteerima.

(4) Riigikantselei juures tegutseva ametnike reservi arvatud isikute konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimehe ja liikmed määrab riigisekretär.

(5) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmed määrab komisjoni esimees alljärgnevas korras:
1) talle alluvaid ametnikke – omal valikul, lähtudes ametnike erialasest asjatundlikkusest;
2) kõrgemalseisva ametiasutuse, ametnike kutseühingu(te) ja üleriigiliste omavalitsusliitude esindajaid – vastava ametiasutuse, ühingu või liidu ettepanekul;
3) teadlasi ja sõltumatuid asjatundjaid – kokkuleppel teadlase või asjatundjaga;
4) Riigikogu liikmeid – nende nõusolekul ja Riigikogu juhatuse teadmisel.

§ 96. Komisjoniliikmete töö tasustamine

Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmete töö tasustamise ja komisjoni liikmeks olekuga seotud lähetuste kulude hüvitamise tingimused, ulatus ja kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

3. jagu
Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni töökord

§ 97. Komisjoni otsustusvõime

(1) Konkursi- ja atesteerimiskomisjon või selle spetsialiseeritud koosseis on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vastavalt komisjoni või selle spetsialiseeritud koosseisu esimees, tema äraolekul aseesimees ja vähemalt pooled liikmed.

(2) Otsuse teeb komisjon või selle spetsialiseeritud koosseis koosolekust osavõtjate häälteenamusega. Häälte poolitumisel on otsustavaks esimehe hääl.

(3) Otsus tehakse kolme päeva jooksul, arvates atesteerimise korraldamise päevast.

§ 98. Atesteerimistulemuste vormistamine

(1) Atesteerimistulemused kantakse atesteerimislehele ja ametniku teenistuslehele.

(2) Atesteerimislehe vorm ja täitmise juhend kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 99. Atesteerimise käik

(1) Atesteerimisel kontrollitakse dokumentide, vestluse, eksami või testi abil ametniku vastavust ametikohale.

(2) Atesteerimisel ametnikule esitatavad nõuded ja atesteerimise viisi kehtestab vastav konkursi- ja atesteerimiskomisjon.

(3) Ametniku vastavusele hinnangu andmisel arvestatakse ka ametniku vahetu ülemuse antud iseloomustust.

§ 100. Atesteeritava iseloomustus

Atesteeritava vahetu ülemus on kohustatud esitama konkursi- ja atesteerimiskomisjonile ametniku kutseoskuste, võimete ja isikuomaduste kohta iseloomustuse järgmistes üksikasjades:
1) teenistusalane asjatundlikkus;
2) erialateadmiste täiendamine;
3) algatusvõime;
4) töövõime;
5) kohusetunne teenistuse alal;
6) suhtlemisoskus;
7) ergutuste olemasolu;
8) kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu;
9) muud omadused või kalduvused, mis soodustavad või takistavad teenistuskohustuste täitmist.

§ 101. Atesteerimisnõuete tutvustamine

Atesteerimisnõuded peavad olema ametnikule tema teenistuskohas alati kättesaadavad. Edutamiseks esitatavale ametnikule teatab edutamisettepaneku tegija need nõuded hiljemalt edutamisettepaneku tegemisel.

§ 102. Atesteerimise ajast, kohast ja viisist teatamine

Atesteerimise ajast, kohast ja viisist teatab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritavale kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne atesteerimispäeva.

§ 103. Atesteerimistulemustest teatamine

Atesteerimistulemustest teatab konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees atesteeritule kirjalikult hiljemalt otsuse tegemise päevale järgneval tööpäeval.

§ 104. Kordusatesteerimine

(1) Ametnik, kes ei ole nõus atesteerimistulemustega, võib nõuda kordusatesteerimist kahe nädala jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai või oleks pidanud saama teada atesteerimistulemustest, välja arvatud käesoleva paragrahvi 4. lõikes loetletud juhtudel.

(2) Kordusatesteerimise korraldab komisjon uues koosseisus ühe kuu jooksul, arvates esialgse atesteerimise päevast.

(3) Kordusatesteerimise ajast, kohast ja viisist teatab komisjoni esimees atesteeritavale kirjalikult vähemalt nädal enne kordusatesteerimise päeva.

(4) Kordusatesteerimist ei saa nõuda:
1) kui ametnikku atesteeriti edutamisettepaneku põhjal;
2) kui ametnik ei ole nõus kordusatesteerimise tulemustega;
3) kui konkursi- ja atesteerimiskomisjon hindas ametnikukandidaadi vastavust avaliku konkursi korras täidetavale ametikohale.

§ 105. Atesteerimise või kordusatesteerimise edasilükkamine

(1) Atesteerimine või kordusatesteerimine lükatakse atesteeritava kirjalikul taotlusel edasi, kui ta ei saa ootamatult tekkinud takistuse tõttu ettenähtud ajaks ilmuda konkursi- ja atesteerimiskomisjoni.

(2) Konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees määrab atesteerimise või kordusatesteerimise uue aja, kui atesteeritav esitab käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud taotluse ühe nädala jooksul, arvates nimetatud takistuse äralangemise päevast. Mõjuva põhjuseta mitteteatamise või hilisema teatamise korral loetakse isik mõjuva põhjuseta mitteilmunuks.

(3) Atesteerimine või kordusatesteerimine peab toimuma ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud takistuse äralangemise päevast.

§ 106. Ametikohale mittevastavaks tunnistamise tagajärg

(1) Ametnik, kes tunnistati atesteerimisel ametikohale mittevastavaks, samuti mõjuva põhjuseta mitteilmunud ametnik vabastatakse teenistusest käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 2 alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.

(2) Ametikohale mittevastavaks tunnistamise või mitteilmumise tõttu ei või teenistusest vabastada ametnikku, kes kandideeris konkursi korras täidetavale ametikohale, samuti ametnikku, kes esitati atesteerimiseks seoses edutamisettepanekuga. Niisuguseid ametnikke ei saa ühe aasta jooksul esitada edutamiseks.

8. peatükk
AMETNIKU TEENISTUSSUHTE PEATUMINE

§ 107. Teenistussuhte peatumise mõiste

(1) Ametniku teenistussuhte peatumine tähendab ametniku ajutist vabanemist teenistusülesannete täitmisest ja ametiasutuse ajutist vabanemist kohustusest kindlustada ametnikule töö.

(2) Teenistussuhte peatumise ajaks säilitatakse ametnikule seaduses sätestatud juhtudel ja korras ametipalk koos lisatasudega või makstakse muud hüvitust.

§ 108. Teenistussuhte peatumise alused

Teenistussuhe peatub:
1) ametniku kirjaliku avalduse alusel, kui teenistusse võtmise õigust omav isik või ametiasutus nõustub teenistussuhte peatumisega;
2) puhkuse ajaks;
3) ajutise töövõimetuse ajaks;
4) ajaks, mil ametnik seaduses sätestatud juhtudel täidab muid talle pandud riiklikke või kohaliku omavalitsuse ülesandeid;
5) ametniku ülesseadmisel kandidaadiks Riigikogu või Vabariigi Presidendi valimistel;
6) õppekogunemise ajaks, samuti ajaks, mil reservväelane mobilisatsiooni tõttu ei saa täita oma ametiülesandeid;
7) ajaks, mil ametnikult ebaseaduslikult nõutakse ülesannete täitmist teisel teenistuskohal ning ta keeldub niisuguste ülesannete täitmisest;
8) ajaks, mil ametnik on ametist kõrvaldatud käesoleva seaduse § 109 1. lõike või § 110 1. lõike alusel, samuti ajaks, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
9) ajaks, mil ametnik on arestis või vahi all;
10) muudel juhtudel, mil ametnik on seaduse või Vabariigi Valitsuse määruse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.

§ 109. Joobes ametniku ametist kõrvaldamine

(1) Ülemus kõrvaldab joobes ametniku selleks tööpäevaks ametist. Ülemus on kohustatud ametist kõrvaldama ka joobe või arstimite jääknähtudega või arstimite mõju all oleva ametniku, kui töö nõuab erilist täpsust, on seotud suurema ohu allika valdamisega või selle vahetus läheduses töötamisega. Samuti on ülemus kohustatud käesolevas lõikes sätestatud juhtudel ametnikku tööle mitte lubama. Niisugune tööle mittelubamine on võrdsustatud ametist kõrvaldamisega.

(2) Ametnikule ei maksta tasu aja eest, mil ta on ametist kõrvaldatud mõnel käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud alusel.

§ 110. Ametniku ametist kõrvaldamine distsiplinaarasja menetluse ajaks

(1) Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik ametist distsiplinaarasja menetluse ajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel ametist kõrvaldamise aja eest säilitatakse ametnikule ametipalk koos kõigi ettenähtud lisatasudega.

§ 111. Teenistussuhte peatumise vormistamine

(1) Teenistussuhte peatumine vormistatakse käskkirja või korraldusega.

(2) Teenistussuhte peatumise kohta käesoleva seaduse § 108 punktide 1 või 6 alusel tehakse kanne tööraamatusse, kui teenistussuhe peatub kauemaks kui kolmeks kuuks.

9. peatükk
AMETNIKU TEENISTUSEST VABASTAMINE

§ 112. Teenistusest vabastamise õigus

Ametniku võib teenistusest vabastada isik või ametiasutus, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

§ 113. Ametniku teenistusest vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu

(1) Teenistustähtaja möödumise tõttu vabastatakse teenistusest ametnik, kes oli ametisse nimetatud või valitud määratud ajaks.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametniku teenistussuhe lõpeb teenistustähtaja möödumise päevale järgnevast päevast.

(3) Määratud ajaks ametisse nimetatud või valitud isikut ei vabastata, kui ta nimetatakse või valitakse samale ametikohale uueks tähtajaks.

§ 114. Teenistusest vabastamine ametniku algatusel

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel, mille ta on esitanud isikule või ametiasutusele, kellel on tema vabastamise õigus.

(2) Ametnik on kohustatud teenistusest lahkumisest ette teatama vähemalt üks kuu. Kui teenistusest lahkumise põhjuseks on ametniku invaliidsus, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajadus, siis on ametnik kohustatud lahkumisest ette teatama vähemalt viis kalendripäeva.

(3) Teenistusest vabastamiseks esitatud avaldusest saab ametnik loobuda üksnes tema vabastamise õigust omava isiku või ametiasutuse nõusolekul.

(4) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel avalduses märgitud päevast arvates.

§ 115. Teenistusest vabastamine ametiasutuse likvideerimise tõttu

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest ametiasutuse likvideerimise tõttu.

(2) Ametiasutuse reorganiseerimine (ühendamine, liitmine, jagamine, eraldamine ja ümberkujundamine) ei ole ametniku vabastamise aluseks. Kui reorganiseerimisega kaasneb ametikohtade koondamine, siis võib ametniku vabastada käesoleva seaduse § 116 1. lõike alusel.

(3) Ametiasutuse alluvuse muutmine ei ole ametniku teenistusest vabastamise aluseks.

(4) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel ametiasutuse tegevuse lõppemise päevast arvates.

§ 116. Teenistusest vabastamine koondamise tõttu

(1) Ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel.

(2) Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus põhikohaga ametnikul. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaž või kellel on ülalpeetavaid.

(3) Ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale.

(4) Ametikohtade arvu vähenemisel on ametiasutuse juhil õigus teha ametnike ümberpaigutusi, vabastades koondamise tõttu teenistusest isiku, kelle ametikoht säilib, ning nimetada sellele ametikohale teise ametniku, kelle ametikoht koondatakse. Niisugune ümberpaigutamine on lubatud üksnes juhul, kui ümberpaigutatava ametniku kvalifikatsioon ja teenistusalased näitajad on koondatava ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad.

(5) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel etteteatamistähtajale (§ 130) järgnevast päevast arvates.

§ 117. Teenistusest vabastamine ametikohale mittevastavuse tõttu

(1) Ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada:
1) katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal;
2) atesteerimistulemuste põhjal;
3) kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus;
4) ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse tõttu;
5) kui tema tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita;
6) ebapiisavate tööoskuste tõttu.

(2) Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal võib ametniku vabastada katseaja kestel, kaasa arvatud selle viimasel päeval.

(3) Atesteerimistulemuste põhjal võib ametniku vabastada kahe kuu jooksul, arvates konkursi- ja atesteerimiskomisjoni otsuse tegemise päevast.

(4) Ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse või tervisliku seisundi tõttu tuleb ametnik vabastada kohe pärast vastava asjaolu ilmnemist.

(5) Ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 2–6 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale.

(6) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 118. Teenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo eest

(1) Ametniku võib teenistusest vabastada käesoleva seaduse §-s 84 sätestatud distsiplinaarsüüteo eest.

(2) Teenistuskohustuste rikkumise (§ 84 p. 1) eest võib vabastada ametniku, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus. Teenistuskohustuste jämeda rikkumise, usalduse kaotamise (§ 84 p. 2) või vääritu teo (§ 84 p. 3) eest võib ametniku vabastada ka siis, kui tal ei ole kehtivat distsiplinaarkaristust.

(3) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, arvates talle vabastamise vormistamise dokumendi teatavakstegemise päevale järgnevast päevast. Omavoliliselt teenistusest lahkunud ametnik vabastatakse, arvates omavoliliselt teenistusest lahkumise päevale järgnevast päevast.

§ 119. Teenistusest vabastamine pikaajalise töövõimetuse tõttu

(1) Ametniku võib vabastada teenistusest, kui ta on haiguse või vigastuse tõttu teenistusest puudunud üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel võib ametniku vabastada ainult haiguslehel oleku ajal.

(3) Töövigastuse tõttu ajutiselt töövõimetuks jäänud ametniku teenistussuhe peatub ja talle säilitatakse tema ametikoht kuni tervenemiseni või invaliidsuse kindlaksmääramiseni.

(4) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 120. Teenistusest vabastamine vanuse tõttu

(1) Ametniku võib vabastada teenistusest vanuse tõttu, kui ta on saanud 65-aastaseks.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 121. Kohakaaslase teenistusest vabastamine

(1) Kohakaasluse korras töötav ametnik vabastatakse teenistusest, kui sellele ametikohale nimetatakse põhikohaga ametnik.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 122. Teenistusest vabastamine ametniku ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest tema kutsumisel ajateenistusse või asendusteenistusse, välja arvatud, kui teenistussuhe peatub käesoleva seaduse § 108 punkti 1 alusel.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vähemalt kolm päeva enne kutsel märgitud päeva.

§ 123. Teenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel

Ametnik vabastatakse teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab senise töö jätkamise, arvates süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast. Vahi alla võetud ametnik vabastatakse teenistusest pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist, arvates vahi alla võtmise päevast.

§ 124. Teenistusest vabastamine teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu

(1) Ametnik vabastatakse teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel või valimisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju.

(2) Ametnikku ei vabastata, kui vabastamist tingiv asjaolu on ära langenud.

(3) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 125. Lähedase sugulase või hõimlase teenistusest vabastamine

(1) Teenistusest vabastatakse üks lähedases suguluses või hõimluses olevatest ametnikest, kes töötavad samas ametiasutuses ametikohtadel, millest üks on teise vahetus alluvuses või teise poolt vahetult kontrollitav. Teenistusse jäämise eelisõigus on ametnikul käesoleva seaduse § 116 2. lõikes sätestatud tingimustel.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast arvates.

§ 126. Teenistusest vabastamine ametniku valimisel Riigikogu liikmeks või Vabariigi Presidendiks

Ametniku valimisel Riigikogu liikmeks või Vabariigi Presidendiks vabastatakse ta ametist valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

§ 127. Teenistusest vabastamine teisele ametikohale asumisel muus ametiasutuses

(1) Ametist vabastatakse ametnik, kes nimetati või valiti riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorgani liikmeks.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel ametist hiljemalt tööpäevast, mis vahetult eelneb teisele ametikohale asumiseks määratud päevale.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastatud riigiametnik asub ametikohale, millele ta nimetati või valiti, siis teenistussuhe riigiga ei lõpe.

(4) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastatud kohaliku omavalitsuse ametnik asub sama kohaliku omavalitsuse ametiasutuses ametikohale, millele ta nimetati või valiti, siis teenistussuhe selle kohaliku omavalitsusüksusega ei lõpe.

§ 128. Teenistusest vabastamine kodakondsuse muutumise tõttu

(1) Teenistusest vabastatakse ametnik, kes lahkus Eesti kodakondsusest või oma vaba tahte alusel sai mõne muu riigi kodakondsuse.

(2) Ametnik vabastatakse käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel teenistusest vabastamise dokumendi vormistamise päevale järgnevast päevast arvates.

§ 129. Teenistuse lõppemine surma korral

Ametniku surma korral loetakse tema teenistus lõppenuks surmapäevale järgnevast päevast arvates.

§ 130. Teenistusest vabastamisest etteteatamine

(1) Ametiasutuse likvideerimise, ametniku koondamise, atesteerimise ebarahuldavate tulemuste või vanuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt üks kuu. Pikaajalise töövõimetuse tõttu teenistusest vabastamisest teatatakse ametnikule kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaega ei järgita, makstakse ametnikule lisaks käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud hüvitusele palka iga etteteatamistähtajast puudu jäänud tööpäeva eest.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike kohaselt etteteatatud vabastamisest saab loobuda ainult ametniku kirjalikul nõusolekul. Nõusolekust keeldumisel vabastatakse ametnik alusel, millest talle ette teatati, makstes käesoleva seaduse §-s 131 sätestatud vastavat hüvitust.

§ 131. Hüvitus teenistusest vabastamisel

(1) Teenistusest vabastamisel ametiasutuse likvideerimise või ametniku koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena, kui ametnikul on avaliku teenistuse staaži (§-d 153–156):
1) alla kolme aasta – kahe kuu ametipalk;
2) 3–5 aastat – kolme kuu ametipalk;
3) 6–10 aastat – kuue kuu ametipalk;
4) üle kümne aasta – 12 kuu ametipalk.

(2) Teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse, ajateenistusse või asendusteenistusse kutsumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk.

(3) Teenistusest vabastamisel vanuse või ametiasutuse süül teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu makstakse ametnikule hüvitusena kolme kuu ametipalk.

§ 132. Teenistusest vabastamise vormistamine

(1) Teenistusest vabastamine vormistatakse käskkirja või korraldusega. Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu vormistab vabastamise otsusega.

(2) Vabastamise käskkiri, korraldus või otsus peab vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) ametiasutuse nimetust;
2) ametniku ees- ja perekonnanime;
3) ametikoha nimetust, millelt ametnik vabastatakse;
4) vabastamise aluse formuleeringut viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
5) ametnikule makstava hüvituse suurust, kui vabastamisega kaasneb hüvituse maksmine.

(3) Distsiplinaarsüüteo eest vabastamisel kantakse vabastamise vormistamise dokumenti ka töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse § 11 2. lõikes loetletud andmed.

(4) Teenistusest vabastamise kohta tehakse ametniku tööraamatusse kanne, milles märgitakse vabastamise kuupäev. Teenistusest vabastamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab ametiasutus ametniku tööraamatusse ainult ametniku nõudel.

§ 133. Teenistusest vabastamise aja piirang

(1) Ametnikku ei või koondamise, ametis töötamise kohustuslikuks tingimuseks oleva dokumendi puudumise või vanuse tõttu või atesteerimistulemuste põhjal teenistusest vabastada ajal, mil teenistussuhe on peatunud mõnel käesoleva seaduse § 108 punktides 2–10 sätestatud alusel.

(2) Ametnikku tema raseduse ajal, samuti naist, kes kasvatab alla kolmeaastast last, ei või teenistusest vabastada koondamise, pikaajalise töövõimetuse või tervisliku seisundi mittevastavuse tõttu, samuti atesteerimistulemuste põhjal.

(3) Ametniku, kes on seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras valitud teenistujaid esindavasse organisatsiooni või teenistujaid esindavaks isikuks, võib vabastada teenistusest koondamise, ebapiisava keele- või suhtlemisoskuse, mittevastava tervisliku seisundi, vanuse või teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tõttu või atesteerimistulemuste põhjal tema esindajaks olemise ajal ja ühe aasta jooksul pärast seda ainult ametiasutuse asukoha tööinspektori nõusolekul.

§ 134. Tööraamatu andmine ja lõpparve maksmine teenistusest vabastamisel

(1) Ametiasutus on kohustatud andma ametnikule tööraamatu ja maksma lõpparve teenistusest vabastamise päeval.

(2) Kui teenistusest vabastamise päeval jäi tööraamat ametnikule andmata või lõpparve maksmata, on ametiasutus kohustatud andma ametnikule tööraamatu vastava nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnevast päevast.

(3) Kui tööraamatu andmisega viivitati ametiasutuse süül, on ametiasutus kohustatud vabastatud ametnikule maksma ametipalka tööraamatu andmisega viivitatud iga tööpäeva eest.

(4) Lõpparve tähtaegse maksmata jätmise korral on ametiasutus kohustatud maksma ametipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid mitte üle ametniku ühe kuu ametipalga.

§ 135. Nõudeõigus ebaseaduslikult teenistusest vabastamisel

(1) Ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametnikul on õigus nõuda vabastamise seadusevastaseks tunnistamist, teenistusest vabastamise aluse muutmist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

(2) Kui ametnik loobub ennistamisest, on ametiasutus kohustatud maksma talle hüvitusena kuue kuu ametipalga.

10. peatükk
AMETNIKE RESERV

1. jagu
Üldeeskirjad

§ 136. Ametnike reservi eesmärgid

Ametnike reservi eesmärkideks on kindlustada:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustel ametnikukandidaatide leidmine;
2) konkursi- ja atesteerimiskomisjonis edukalt ametnikueksami(d) sooritanud isikule teenistuse leidmine riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna;
3) ametikohalt vabastatud isikule uuesti teenistuse leidmine riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikuna.

§ 137. Reservi arvatud ametnike arvestus

(1) Ametnike reservi arvestust peetakse Riigikantseleis.

(2) Reservis hoitakse reservi arvatud ametnike nimekirja ja teenistuslehti.

2. jagu
Reservi arvamine

§ 138. Reservi arvatavad isikud

Reservi arvatakse:
1) ametiasutuse likvideerimise, ametniku koondamise, pikaajalise töövõimetuse või tervisliku seisundi mittevastavuse tõttu ametikohalt vabastatud ametnik;
2) konkursi- ja atesteerimiskomisjonis ametnikueksami(d) edukalt sooritanud isik, kes ei ole teenistuses;
3) konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt ametikohale nimetamiseks esitatud isik, kes jäi temast sõltumatutel põhjustel ametikohale nimetamata.

§ 139. Isikud, keda reservi ei arvata

Reservi ei arvata:
1) ametnikku, kes teenistusest vabastamisel ei soovi reservi arvamist, kuigi tal käesoleva seaduse § 138 alusel on selleks õigus;
2) isikut, kes on teenistusest vabastatud teenistustähtaja möödumise tõttu, välja arvatud, kui ta enne antud ametisse nimetamist töötas määramata ajaks teenistusse võetud riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnikuna.

§ 140. Reservi arvamise vormistamine

(1) Teenistusest vabastamisel saadetakse viivitamatult ametniku teenistusleht ja selle juurde kuuluvate dokumentide ärakirjad Riigikantseleile.

(2) Kui vabastatud ametnik soovib reservi arvamist, lisatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud dokumentidele tema avaldus reservi arvamiseks ja tööraamat.

(3) Reservi arvamine vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.

3. jagu
Reservi arvatud isiku õigused ja kohustused

§ 141. Reservis oleku aeg

(1) Reservi arvatud isik on reservi nimekirjas kuni ametikohale nimetamiseni või reservist käesoleva seaduse § 150 alusel väljaarvamiseni, kuid mitte kauem kui kuus kuud järjest.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tähtaja möödumisel võib reservi arvatud isiku reservis oleku aega pikendada igal kuul tema poolt esitatud sooviavalduse alusel.

§ 142. Reservi arvatute tasustamine

(1) Reservi arvatud isikutel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes loetletutel, on õigus saada reservis oleku iga kuu eest tasu Eestis kehtiva kuupalga alammäära ulatuses, kuid mitte rohkem kui kuus kuud järjest. Seda tasu hakatakse maksma alates päevast, mil lõppes isikule teenistusest vabastamisel hüvitatud periood (§ 131).

(2) Tasu makstakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tasu ei maksta:
1) käesoleva seaduse § 138 punktis 2 nimetatud isikule;
2) pensionärile ja II grupi invaliidile;
3) isikule, kes saab töötasu;
4) isikule, kelle reservis oleku aega on käesoleva seaduse § 141 2. lõike alusel pikendatud;
5) isikule, kes saab töötu abiraha või täiend- või ümberõppe stipendiumi;
6) aja eest, mil reservi arvatud isikule maksti ravikindlustushüvitist.

§ 143. Hüvitiste, toetuste ja muude summade maksmine reservis viibimise ajal

Ravikindlustushüvitisi, lastetoetusi ja muid summasid, mida tööandja on kohustatud oma töötajatele välja maksma, makstakse reservis viibimise aja eest Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud korras.

§ 144. Reservi arvatu kohustused

(1) Reservi arvatud isik on kohustatud läbi tegema talle pakutud täiend- või ümberõppe või atesteerimise.

(2) Isik, kes mõjuva põhjuseta keeldus täiend- või ümberõppest või atesteerimisest, arvatakse reservist välja käesoleva seaduse § 150 punkti 6 alusel.

§ 145. Reservi arvatu staaž

Reservis viibimise aeg arvatakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 153–156 avaliku teenistuse staaži hulka.

§ 146. Reservi arvatu staatuse sätestamine

Reservi arvatud isiku õigused ja kohustused, mida käesolevas seaduses ei ole sätestatud, kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega või selle alusel.

4. jagu
Reservist ametikohale nimetamine

§ 147. Reservist ametisse nimetamine

(1) Ametnikku vajava ametiasutuse juht teatab vabast ametikohast riigisekretärile, märkides ära täidetava ametikoha nimetuse ja selle täitmiseks esitatavad nõuded.

(2) Riigisekretär saadab ametnikku vajava ametiasutuse juhile kolme tööpäeva jooksul, arvates taotluse saamise päevast, väljavõtte reservi nimekirjast nende isikute kohta, kes vastavad esitatud nõuetele, samuti ärakirja nende teenistuslehest.

(3) Ametniku valikul reservi nimekirjast tehtud väljavõtte järgi ei ole ametiasutuse juht seotud isikute reservi arvamise järjekorraga.

(4) Sobiva kandidaadi nimetab ametiasutuse juht ametikohale isiku avalduse alusel.

(5) Pärast ametniku ametisse astumist taotleb ametiasutuse juht Riigikantseleilt ametniku teenistuslehe ja selle juurde kuuluvad dokumendid, mis saadetakse ametiasutuse juhile viivitamatult pärast tema taotluse Riigikantseleile jõudmist.

§ 148. Reservi arvatud isiku nimetamine asendajaks või kohusetäitjaks

(1) Reservi arvatud isiku võib võtta teenistusse ajutiselt äraoleva ametniku asendajana või puuduva ametniku kohusetäitjana.

(2) Ajutiselt äraoleva ametniku asendajana või puuduva ametniku kohusetäitjana reservist teenistusse võetud isik jääb reservi nimekirja ning tal on asendajaks või kohusetäitjaks olemise ajal kõik reservi arvatud isiku õigused, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 142 ja 143 sätestatud õigused.

§ 149. Reservi arvatu õigus keelduda ametisse nimetamisest

Reservi arvatud isik võib ametisse nimetamisest keelduda, kui pakutav ametikoht:
1) ei vasta tema tervislikule seisundile;
2) eeldab kõrgemat kvalifikatsiooni või teistsugust erialast ettevalmistust kui see, mis on antud ametnikul;
3) ei võimalda kasutada laste kasvatamiseks ettenähtud soodustusi;
4) asub teises paikkonnas.

5. jagu
Reservist väljaarvamine

§ 150. Reservist väljaarvamise aeg

Reservist arvatakse välja:
1) isik, kes nimetati ametikohale, välja arvatud asendaja või kohusetäitjana – arvates ametikohale nimetamise päevast;
2) isik, kes keeldus vastu võtmast kahte pakutud ametikohta – arvates teise keeldumise päevale järgnevast päevast, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 149 loetletud juhtudel;
3) isik, kes lahkus Eesti kodakondsusest või oma vaba tahte alusel sai mõne muu riigi kodakondsuse – arvates reservist väljaarvamise otsuse tegemise päevast;
4) isik, kes esitas avalduse reservist väljaarvamiseks – arvates avalduses märgitud päevast, kuid mitte hiljem kui ühe nädala pärast avalduse esitamise päevale järgnevast päevast;
5) reservis viibimise aja jooksul ametisse nimetamata isik – käesoleva seaduse §-s 141 sätestatud tähtaja möödumisel;
6) isik, kes mõjuva põhjuseta keeldus täiend- või ümberõppest või atesteerimisest – arvates keeldumisele järgnevast päevast;
7) isik, kes suri reservis viibimise ajal – arvates surmapäevale järgnevast päevast;
8) I grupi invaliid – arvates invaliidsuse määramise päevast.

§ 151. Reservist väljaarvamise vormistamine

Reservist väljaarvamine vormistatakse riigisekretäri käskkirjaga.

§ 152. Tööraamatu tagastamine reservist väljaarvamisel

(1) Reservist väljaarvamisel tagastatakse isikule tööraamat käesolevas seaduses sätestatud tähtajal.

(2) Tööraamatu alusetult kinnipidamise korral makstakse isikule tööraamatu tagastamisega viivitatud iga tööpäeva eest tasu Eestis kehtiva päevapalga alammäära ulatuses.

11. peatükk
TEENISTUSSTAAŽ

§ 153. Teenistusstaaži arvutamine

Teenistusstaaži hulka arvatakse:
1) teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana;
2) reservis viibimise aeg ulatuses, mille eest maksti käesoleva seaduse § 142 1. lõikes sätestatud tasu;
3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg;
4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus;
5) teenistusest või käesoleva seaduse § 142 1. lõike alusel tasustatavast reservist sunnitult puudutud aeg, kui kohus tunnistas teenistusest vabastamise või reservist väljaarvamise ebaseaduslikuks või kui sunnitult puudunud isik on teenistusse või reservi ennistatud.

§ 154. Teenistusstaaži katkemine

Teenistusstaaž katkeb, kui isik vabastati teenistusest või reservist kuriteo või distsiplinaarsüüteo toimepanemise või Eesti kodakondsusest lahkumise või mõne muu riigi kodakondsuse saamise tõttu.

§ 155. Teenistusstaaži tõendamine

Teenistusstaaži tõendatakse kandega tööraamatus, samuti ametiasutuse või arhviiviasutuse poolt nõuetekohaselt vormistatud muude dokumentidega.

§ 156. Vabariigi Valitsuse määruste andmise õigus

Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva peatüki sätete täitmiseks.

12. peatükk
TEENISTUSLEHT JA TÖÖRAAMAT

§ 157. Ametniku teenistusleht

(1) Ametniku kohta peetakse teenistuslehte, millele märgitakse:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sünniaeg ja -koht;
3) perekonnaseis;
4) haridus ja eriala;
5) ametivande andmise kuupäev ja koht;
6) teenistuskäik, sealhulgas teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
7) puhkused;
8) ergutused;
9) distsiplinaarkaristused ja nende kustutamine;
10) atesteerimistulemused.

(2) Teenistuslehe vorm ja pidamise kord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

§ 158. Teenistusleht teisele teenistuskohale asumisel või teenistusest vabastamisel

(1) Isikule, kes lahkub teenistusest või reservist, antakse tema soovil teenistuslehe ärakiri.

(2) Ametniku asumisel teisele teenistuskohale muus ametiasutuses saadetakse teenistusleht uude teenistuskohta.

(3) Teenistusest vabastamisel saadetakse teenistusleht Riigikantseleile.

§ 159. Ametniku tööraamat

(1) Põhikohaga ametniku kohta peetakse töölepingu seaduse §-s 20 sätestatud korras tööraamatut.

(2) Tööraamatusse kantakse:
1) ametniku ees- ja perekonnanimi;
2) ametniku sünniaeg;
3) teenistuses oldud aeg, sealhulgas erikandega teenistuse aeg, mis annab õiguse sooduspensionile või pensioniõigusliku staaži soodustatud korras arvutamisele;
4) teenistussuhte peatumine käesoleva seaduse § 108 punkti 1 või 6 alusel kauemaks kui kolmeks kuuks.

(3) Ametniku nõudel kantakse tööraamatusse:
1) teenistusest vabastamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile;
2) andmed täidetud ametikohtade kohta;
3) kohakaasluse korras töötatud aeg, kui ametnik esitab dokumendi, mis tõendab kohakaasluse korras töötamist.

13. peatükk
VAIDLUSTE LAHENDAMINE

§ 160. Vaidluste kohtulik lahendamine

(1) Ametnikul on halduskohtumenetluse seadustiku (RT I 1993, 50, 694; 1994, 16, 290; 28, 425) § 7 1. lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale.

(2) Abiteenistujal on õigus pöörduda teenistusalaste vaidluste lahendamiseks maa- või linnakohtusse töölepingu seaduse §-s 143 sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul.

(3) Ametnik võib halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist.

(4) Kui kohus tunnistab ametniku teenistusest vabastamise või üleviimise kohta antud käskkirja, korralduse või otsuse seadusevastaseks, kuulub ametnik viivitamatult ennistamisele, välja arvatud, kui ametnik loobub ennistamisest.

(5) Ametnik võib kohtult taotleda temale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist, kui ta leiab, et teda on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele ja selle toimepanemise asjaoludele ilmselt mittevastava karistusega.

14. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 161. Ameti- või abiteenistuskoha muutmise tagajärjed

(1) Kui käesoleva seaduse jõustumise tõttu muudetakse ametniku või abiteenistuja ameti- või abiteenistuskoha nimetust või vähendatakse palgamäära, teatatakse sellest teenistujale kirjalikult vähemalt üks kuu enne muudatuse rakendamist.

(2) Ameti- või abiteenistuskoha nimetuse muutmisega mittenõustumisel, kui muudatusega kaasneb palga vähenemine või seni tehtud töö laadi või keerukusastme muutumine, on teenistujal õigus nõuda teenistusest vabastamist, teatades sellest kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Käesoleva lõike alusel teenistusest vabastatud isikule makstakse hüvitusena tema kahe kuu keskmine palk.

(3) Töölepinguga kindlaksmääratud ameti- või abiteenistuskoha nimetus, mida ei muudeta käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel, jääb jõusse ka pärast käesoleva seaduse jõustumist ja seda nimetust saab muuta ainult uute ametikohtade nimetuste kehtestamisel. Jõusse jäävad ka töölepinguga ametnikule või abiteenistujale ettenähtud soodustused.

§ 162. Konkursi korras täidetaval ametikohal töötava ametniku teenistussuhte jätkumine või lõppemine

(1) Avaliku konkursita teenistusse võetud ametnik, kelle ametikoht käesoleva seaduse jõustumise tõttu muutub konkursi korras täidetavaks, võib töötada niisugusel ametikohal kuni käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud ajal toimuva atesteerimiseni.

(2) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale vastavaks, vormistatakse ta teenistusse võetuks määramata ajaks. Atesteerimistulemused võrdsustatakse konkursitulemustega.

(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale mittevastavaks, vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 2 alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud juhul kuulutatakse ametikoha täitmiseks välja avalik konkurss.

§ 163. Töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmise ümbervormistamine või töösuhte lõppemine

(1) Töölepingu alusel tööle võetud ametniku töösuhe jätkub kuni käesoleva seaduse §-s 178 sätestatud ajal toimuva atesteerimiseni. Kui ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale vastavaks, vormistatakse ta teenistusse võetuks nimetamise alusel. Kui ametnik tunnistatakse atesteerimisel ametikohale mittevastavaks, vabastatakse ta teenistusest käesoleva seaduse § 117 1. lõike punkti 2 alusel.

(2) Töösuhe ametnikuga, kes on tööle võetud määramata ajaks sõlmitud töölepingu alusel ametikohale, mis käesoleva seaduse § 21 2. lõike alusel eeldab määratud ajaks teenistusse võtmist, vormistatakse poolte kokkuleppel määratud ajaks teenistusse võtmiseks nelja kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, või lõpetatakse vastavalt töölepingu seaduse § 86 punktile 3 töötaja koondamise tõttu.

(3) Kui käesoleva seaduse § 162 2. lõike või käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõike alusel vormistatakse ametnik teenistusse võetuks nimetamise alusel, annab ta käesoleva seaduse §-s 28 sätestatud ametivande.

§ 164. Töölepingu seaduse alusel vabastatavad ametnikud

(1) Ametnik, kes on enne käesoleva seaduse jõustumist teatanud töölepingu lõpetamisest ette töölepingu seadusega sätestatud korras, vabastatakse teenistusest töölepingu seaduse alusel.

(2) Ametnik, kellele enne käesoleva seaduse jõustumist teatati töölepingu lõpetamisest ette töölepingu seadusega sätestatud korras, vabastatakse teenistusest töölepingu seaduse alusel.

§ 165. Varasema distsiplinaarkaristuse kehtivus

(1) Distsiplinaarkaristus, mis määrati enne käesoleva seaduse jõustumist, on jõus ka pärast käesoleva seaduse jõustumist. Niisugune karistus täidetakse ja see kustub selle seaduse järgi, mille alusel karistus määrati.

(2) Ametnik võib enne käesoleva seaduse jõustumist määratud distsiplinaarkaristuse vaidlustada halduskohtus käesoleva seaduse § 160 alusel, kui selle karistuse suhtes puudub jõustunud kohtuotsus.

§ 166. Varasema distsiplinaarsüüteo eest karistuse määramine

(1) Ametnikule võib enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud distsiplinaarsüüteo eest määrata käesoleva seadusega ettenähtud distsiplinaarkaristuse, kui talle ei ole selle süüteo eest veel distsiplinaarkaristust määratud.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist toimepandud süüteo eest ei või määrata madalamale palgaastmele üleviimist.

§ 167. Määratud ajaks teenistusse võetud ametniku teenistuse lõppemine

Teenistussuhe ametnikuga, kes enne käesoleva seaduse jõustumist oli teenistusse võetud määratud ajaks, lõpeb teenistusse võtmisel kindlaksmääratud tähtaja saabumisel. Teenistussuhte jätkumisel pärast nimetatud tähtaja möödumist määratakse uus tähtaeg või vormistatakse ametnik teenistusse võetuks määramata ajaks.

§ 168. Erand vanuse ja hariduse nõudest

Käesoleva seaduse §-des 14 ja 15 ametniku vanuse ja hariduse suhtes kehtestatud nõuded ei laiene ametnikule, kes on teenistuses käesoleva seaduse jõustumise päeval.

§ 169. Välismaalase teenistussuhte lõppemine

(1) Ametnikud, kes käesoleva seaduse jõustumise päeval ei ole Eesti kodakondsuses, vabastatakse teenistusest käesoleva paragrahvi alusel hiljemalt 1995. aasta 1. juulil.

(2) Maksuametis, Politseiametis ja Päästeametis lubatakse kolme aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ametnikuna töötada isikutel, kes taotlevad Eesti kodakondsust.

(3) Täitevametis lubatakse viie aasta jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates ametnikuna töötada isikutel, kes ei ole Eesti kodakondsuses.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastatud isikule makstakse hüvitusena tema ühe kuu ametipalk.

§ 170. Teise tööandja juures töötamise lõpetamine

Ametnik, kes töötab teise tööandja juures, kelle üle ta teenistuskohustuste täitmise korras teostab järelevalvet, on kohustatud ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, lõpetama töövahekorra teise tööandjaga või lahkuma teenistusest.

§ 171. Teise tööandja juures töötamisest teatamine ja sellise töötamise lubamise otsustamine

(1) Teenistuja, kes töötab teise tööandja juures, keda ei ole nimetatud käesoleva seaduse §-s 170, on kohustatud teatama sellest oma vahetule ülemusele ühe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast.

(2) Vahetu ülemus, kelle alluv töötab teise tööandja juures, on kohustatud ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate saamise päevast, otsustama, kas niisugune töötamine on lubatav. Kohakaasluse lubamisel peab vahetu ülemus sama tähtaja jooksul otsustama, missuguse koormusega ja missugusel ajal võib teenistuja töötada teise tööandja juures. Kohakaasluse keelamise või piiramise korral on teenistuja kohustatud ühe kuu jooksul, arvates talle keelu või piirangu teatavakstegemise päevale järgnevast tööpäevast, lõpetama kohakaasluse või esitama teisele tööandjale avalduse lubatud ajal ja koormusega töötamise kohta või lahkuma teenistusest.

§ 172. Teatamine tulundusühendusse kuulumisest

Ametnik, kes on tulundusühenduse liige, on kohustatud teatama sellest oma vahetule ülemusele ühe nädala jooksul käesoleva seaduse jõustumise päevast arvates.

§ 173. Teatamine ettevõtlusega tegelemisest

(1) Riigiametnik, kes tegeleb ettevõtlusega, on kohustatud teatama sellest ühe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, isikule või ametiasutusele, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

(2) Isik või ametiasutus, kellel on teenistusse võtmise õigus, peab ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate saamise päevast, otsustama, kas ettevõtlusega tegelemine on ühitatav teenistusega. Ühitamise keelamisel peab ametnik kuue kuu jooksul, arvates talle keelu teatavakstegemise päevast, lõpetama ettevõtlusega tegelemise või lahkuma teenistusest.

§ 174. Ühendusest ja erakonnast lahkumise kohustus

Riigiametnik, kes teostab teenistuskohustuste täitmise korras järelevalvet ühenduse või erakonna tegevuse üle, mille liikmeks ta on, peab teatama oma liikmelisusest ühe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, isikule või ametiasutusele, kellel on tema teenistusse võtmise õigus, ja lahkuma ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, niisugusest ühendusest või erakonnast või teenistusest.

§ 175. Tulundusühenduse ja erakonna organitest lahkumise kohustus

Riigiametnik, kes kuulub tulundusühenduse või erakonna alaliselt tegutsevasse juht-, kontroll- või revisjoniorganisse, välja arvatud riigi osalusega ettevõtte juhtimis- või järelevalveorganisse, on kohustatud teatama sellest ühe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, isikule või ametiasutusele, kellel on tema teenistusse võtmise õigus, ja lahkuma ühe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, tulundusühenduse või erakonna organist või teenistusest.

§ 176. Relvi valdavasse organisatsiooni kuuluva ametniku kohustused

(1) Riigiametnik, samuti riigiametiasutuse abiteenistuja, kes kuulub relvi valdavasse, sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavasse organisatsiooni, on kohustatud teatama oma liikmelisusest ühe nädala jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumise päevast, isikule või ametiasutusele, kellel on tema teenistusse võtmise õigus.

(2) Isik või ametiasutus, kellel on teenistusse võtmise õigus, peab ühe kuu jooksul, arvates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate saamise päevast, otsustama, kas teenistuja võib kuuluda sellesse organisatsiooni. Riiklikesse organisatsioonidesse, jahimeeste ühendustesse ning üldteadaolevatesse ja -tunnustatud spordiorganisatsioonidesse kuulumist ei või keelata.

(3) Teenistuja, kelle kuulumine organisatsiooni keelati käesoleva paragrahvi 2. lõike alusel, on kohustatud ühe kuu jooksul, arvates talle keelu teatavakstegemise päevast, lahkuma nimetatud organisatsioonist või teenistusest.

§ 177. Vastutus käesoleva seaduse §-des 170175 ning § 176 1. ja 3. lõikes sätestatud kohustuste täitmata jätmisel

(1) Käesoleva seaduse §-des 170–175 või § 176 1. või 3. lõikes sätestatud kohustuste täitmata jätmisel vabastatakse teenistuja teenistusest käesoleva paragrahvi alusel.

(2) Teenistuja vabastatakse teenistusest käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel vabastamise vormistamise dokumendis märgitud päevast.

§ 178. Seniste ametnike atesteerimine

Käesoleva seaduse jõustumise päeval teenistuses olevate ametnike perioodiline atesteerimine korraldatakse 1996. ja 1997. aasta jooksul.

§ 179. Käesoleva seaduse § 9 rakendamine

Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud seaduste vastuvõtmiseni kehtestatakse riigiteenistujate palgaastmestik, palgamäärad ning ameti- ja abiteenistuskohtade nimetused senises korras.

§ 180. Vanaduspensioni suurendamine ning teenistusaastate eest lisatasu ja reservitasu maksmine

Käesoleva seaduse § 57 2. lõikes sätestatud vanaduspensioni suurendamist rakendatakse ning §-de 37 2. lõikes ja 142 1. lõikes sätestatud tasu maksmist alustatakse 1996. aasta 1. jaanuarist.

§ 181. Vanaduspensioni suurendamise piirang

Käesoleva seaduse § 57 2. lõikes sätestatud vanaduspensioni suurendamine ei laiene isikule, kes 1996. aasta 1. jaanuariks on teenistusest vabastatud.

§ 182. Varasema tööstaaži lisamine teenistusstaažile

Isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži käesoleva seaduse §-des 153–156 sätestatud korras. Käesoleva seaduse § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites ja relvajõududes.

§ 183. Muudatused varasemates õigusaktides

(1) Eesti NSV seaduse «Eesti looduse kaitse kohta» (ENSV Teataja 1990, 6, 103; RT I 1994, 46, 773) § 8 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Eesti looduskaitse peainspektor nimetatakse ametisse keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse poolt seitsmeks aastaks.».

(2) Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200) § 34 3. lõige tunnistatakse kehtetuks.

(3) Eesti Vabariigi töölepingu seaduses (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«1) teenistusele Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina või Riigikogu või Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatava ametnikuna;»;

2) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«2) riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kelle teenistussuhteid reguleeritakse avaliku teenistuse seadusega;»;

3) paragrahvi 40 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(1) Töösisekord määratakse töösisekorraeeskirjadega tööandja juures, kellel on vähemalt viis töötajat. Tööandja, välja arvatud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus, kinnitab töösisekorraeeskirjad kooskõlastatult oma asukoha (elukoha) tööinspektoriga.»;

4) paragrahvi 42 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Töösisekorraeeskirjade projekti kohta tehtud ettepanekud ja märkused ei ole tööandjale kohustuslikud, välja arvatud juhul, kui need lähtuvad seadusest.»;

5) paragrahvi 105 1. lõikes asendatakse sõnad «samuti riigivõimu-, riigivalitsemis- ja kohaliku omavalitsusorgani ametiisikutega» sõnadega «samuti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistujatega».

(4) Eesti Vabariigi puhkuseseaduse (RT 1992, 37, 481; 1993, 10, 150; RT I 1994, 84, 1474) § 9 2. lõike punktis 3 asendatakse sõnad «riigivõimu-, riigivalitsemis- ja omavalitsusorgani ametiisikutele» sõnadega «riigiametnikele ja kohaliku omavalitsuse ametnikele».

(5) Prokuratuuri seaduse (RT 1993, 11, 184; RT I 1994, 10, 134; 16, 290; 40, 654; 68, 1170) § 8 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Prokuröri teenistussuhteid reguleeritakse käesoleva seaduse ja avaliku teenistuse seadusega. Tööseadused laienevad prokurörile niivõrd, kuivõrd avalikku teenistust reguleerivate eriseadustega ei sätestata teisiti.».

(6) Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (RT I 1993, 26, 441) § 2 punktis 3 asendatakse sõnad «või riigivõimu-, riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsusorgani ametiisik» sõnadega «või riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse abiteenistuja».

(7) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 punkt 18 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«18) valitsuse liikmetele töötasu määramine;»;

2) paragrahvi 55 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Valla- või linnasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon.».

(8) Maakonna valitsemiskorralduse seaduse (RT I 1993, 51, 696; 1994, 28, 424; 84, 1475) § 7 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(4) Maavalitsuse struktuur ja töökorraldus sätestatakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatavas maavalitsuse põhimääruses. Maavalitsuse teenistujate koosseisu kinnitab maavanem maavalitsuse põhimääruse alusel.».

(9) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi looduskaitse peainspektori kohta» (RT 1991, 17, 230) punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

(10) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse «Eesti Vabariigi töölepingu seaduse rakendamise otsuse muutmise ja täiendamise kohta» (RT 1992, 24, 336) punkt 4 tunnistatakse kehtetuks.

§ 184. Varasemate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse:
1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus «Mõne kategooria töötajate sotsiaalsete garantiide kohta» (RT 1990, 5, 61);
2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus «Muudatuste tegemise kohta Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. aasta 2. augusti otsuses «Mõne kategooria töötajate sotsiaalsete garantiide kohta»» (RT 1992, 6, 93);
3) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus «Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi 1990. a. 2. augusti otsuse «Mõne kategooria töötajate sotsiaalsete garantiide kohta» täiendamisest» (RT 1992, 10, 149);
4) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus «Ametiisikute osalemisest ettevõtluses» (RT 1992, 19, 281).

§ 185. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. juunil.

Riigikogu aseesimees Edgar SAVISAAR

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json