Teksti suurus:

Riigivaraseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 22, 327

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.03.1995 otsus nr 502

Riigivaraseadus

Vastu võetud 15.02.1995


1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse ülesanne

Riigivaraseadus määrab kindlaks riigi omandis oleva vara (edaspidi riigivara) valitsejad ning riigivara valitsemise alused.

§ 2. Riigivara

(1) Riigivara on riigile kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o. asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Riigivara võetakse arvele riiklikus riigivara registris (edaspidi riigivara register), kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Riigivara register

(1) Riigivara registrisse kantakse riigile kuuluvad kinnisasjad ja nendega seotud asjaõigused, samuti Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustele vastavad vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(2) Riigivara registri asutab ja registripidaja määrab Vabariigi Valitsus.

(3) Registripidamise, registrisse andmete esitamise, kannete muutmise või kustutamise ning registrist väljaarvamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 4. Riigivara valitsejad ja volitatud asutused

(1) Riigivara valitsejad (edaspidi ka valitsejad) on:
1) Riigikogu;
2) Vabariigi President;
3) Riigikontroll;
4) õiguskantsler;
5) Riigikohus;
6) ministeeriumid;
7) maavalitsused;
8) Riigikantselei.

(2) Riigivara valitsema volitatud asutus (edaspidi volitatud asutus) on riigiasutus või -organ, kellele riigivara valitseja on oma valitsemisel oleva vara valdusesse andnud.

(3) Riigivara valitsejal ja volitatud asutusel on õigus vallata, kasutada ja käsutada temale valitseda või vallata antud riigivara vastavalt seadusele.

§ 5. Riigiteenistuja

(1) Riigiteenistuja õigused, kohustused ja vastutus riigivara valdamisel sätestatakse käesoleva seaduse ja teiste õigusaktidega.

(2) Riigiteenistuja ametialase teenistusega saadud või loodud vara kuulub riigile, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Riigivara valitseja või volitatud asutuse juht määrab kindlaks riigiteenistuja, kes on riigivara eest materiaalselt vastutav. Kui riigivara eest materiaalselt vastutavat riigiteenistujat ei ole määratud, on selle riigivara eest materiaalselt vastutav riigivara valitseja või volitatud asutuse juht.

§ 6. Riigitulundusasutused ja riigi osalemine ettevõtluses

(1) Riigitulundusasutus on riigiasutus, mis võib oma põhimääruses sätestatud piires osutada tasulisi teenuseid ja saada selle eest tulu. Riigitulundusasutuste valduses oleva riigivara valitsemise kord sätestatakse eraldi seadusega.

(2) Riigile kuuluvatest aktsiatest, osakutest, osatähtedest, osadest ja teistest väärtpaberitest tulenevate õiguste teostamine ning kohustuste täitmine sätestatakse eraldi seadusega.

2. peatükk
RIIGIVARA VALITSEMINE

§ 7. Riigivara valitsemine

(1) Riigivara valitsemine on riigivara valitseja ja volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva seaduse alusel riigi nimel korraldada riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist.

(2) Riigivara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud nende valitsemisel olevat või vallata antud riigivara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema kõigiti selle säilimise ja väärtuse võimaliku kasvu eest.

(3) Sooritades riigivaraga mis tahes tehinguid, peavad riigivara valitsejad ja volitatud asutused juhinduma põhimõttest vältida kahju ja suurendada kasu, mis riik võib neist tehingutest saada.

(4) Kohustus vajaduse tekkimisel tõendada, et riigivaraga teostatud tehing on põhjendatud, õiguspärane ja ei ole põhjustanud riigile kahju, lasub tehingu õiguspärasel otsustajal.

§ 8. Riigivara majandamise kava

(1) Riigivara valitsetakse vastavalt riigivara valitseja kinnitatud riigivara majandamise kavale.

(2) Riigivara majandamise kavasse märgitakse vara kasutamise otstarve, kavandatavad kulud vara korrashoiuks, kulude katteallikad, riigivarast laekuvad tulud, nende allikad ning muud valitseja määratud asjaolud.

(3) Riigivara valitsejad või volitatud asutused on kohustatud tarvitusele võtma kõik abinõud selleks, et täita riigivara majandamise kava. Kui majandamise kavast kinnipidamine muutub küsitavaks või võimatuks, tuleb sellest viivitamata teatada riigivara valitsejale. Kavast kõrvale kalduda ja selles muudatusi teha võib samas korras, mis on määratud kava kinnitamiseks, välja arvatud mitteoluliste muudatuste tegemine, mis kava enese kohaselt on jäetud volitatud asutuste otsustada.

(4) Varade majandamise kava täitmise kohta koostavad volitatud asutused kolme kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu aruande, mille kinnitab vastav valitseja. Käesoleva seaduse § 4 1. lõike punktides 1–5 nimetatud valitsejad esitavad aruande käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjonile ning § 4 1. lõike punktides 6–8 nimetatud valitsejad (edaspidi valitsusasutused) Vabariigi Valitsusele.

(5) Riigivara majandamise kava koostamise, täitmise ja sellekohase aruandluse ühtse korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 9. Arvestusepidamise kohustus

Riigivara valitsejad ja volitatud asutused peavad arvestust nende valitsemisel oleva riigivara kohta raamatupidamise seaduse (RT I 1994, 48, 790) alusel ja rahandusministri kehtestatud ühtses korras.

§ 10. Riigivara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele

(1) Riigivara valitseja valitsemisalas olevat kinnisvara võib vajadusel tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele. Kui kinnisvara üleandjaks ja saajaks on valitsusasutused, toimub kinnisvara üleandmine Vabariigi Valitsuse otsusel; muudel juhtudel otsustab kinnisvara üleandmise käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

(2) Riigi omandis olevat vallasvara võib tasuta üle anda ühelt riigivara valitsejalt teisele vastavate valitsejate kirjalikul kokkuleppel.

(3) Ühe riigivara valitseja valitsemisala piires võib riigivara üle anda valitseja kirjalikul otsusel või volitatud asutuste kirjalikul kokkuleppel. Riigivara valitsejal on õigus oma valitsemisalas kindlaks määrata riigivara liigid või väärtus, mille puhul üleandmine võib toimuda ainult valitseja eelneval kirjalikul nõusolekul.

(4) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara üleandmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt teisele jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav üleminekut näitav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

§ 11. Üleandmise-vastuvõtmise akt

(1) Riigivara tasuta üleandmine ja vastuvõtmine ühelt riigivara valitsejalt või volitatud asutuselt teisele toimub kirjaliku akti alusel.

(2) Akti märgitakse andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta.

(3) Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes loetletud andmetele ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste kohta ning fikseeritakse vajadus märke tegemiseks kinnistusraamatusse.

(4) Vallasvara üleandmise akti märgitakse kõik käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud andmed või osa neist juhul, kui seda nõuab üks pooltest. Registreerimisele kuuluva vallasvara üleandmisel tehakse vara ülemineku kohta märge ka vastavasse registrisse.

§ 12. Riigiteenistuja vastutus riigivara üleandmisel ja vastuvõtmisel

(1) Riigiteenistuja on kohustatud teenistusest lahkumisel temale teenistusalaselt usaldatud vara üle andma selle vastuvõtjaks määratud riigiteenistujale. Puhkusele mineku või muudel teenistusest puudumise juhtudel määrab vara üleandmise vajalikkuse ja korra selleks määratud ametiisik, kes on kohustatud hoolitsema selle eest, et vara võetaks teenistusest lahkuvalt riigiteenistujalt üle aegsasti, üldjuhul hiljemalt teenistusest lahkumise päevaks.

(2) Kui riigiteenistuja keeldub tema kätte usaldatud vara üle andmast või kui ta on teenistusest lahkunud ilma vara üle andmata, võetakse vara üle ühepoolselt vastava ametiisiku korraldusel, kusjuures koostatakse akt.

(3) Kui riigiteenistuja põhjendamatult viivitab vara üleandmise või vastuvõtmisega (vastuvõtmise korraldamisega), vastutab ta vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest, kui ta ei suuda tõendada, et kahju oleks tekkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise korral.

(4) Kui põhjendamatus viivitamises on süüdi nii vara üleandja kui ka vastuvõtja, vastutavad nad mõlemad solidaarselt vara juhusliku hävimise, riknemise või väärtuse vähenemise eest, kui nad ei suuda tõendada, et kahju oleks tekkinud ka vara õigeaegse üleandmise ja vastuvõtmise korral.

(5) Riigiteenistujal on õigus nõuda riigilt kahju hüvitamist, mis temale on tekitatud sellega, et tema riigiteenistusest lahkumisel põhjendamatult viivitati temalt vara vastuvõtmisega, kusjuures riigivara valitseja nõuab tekkinud kahju sisse süüdi olevalt riigiteenistujalt.

3. peatükk
RIIGIVARA KASUTAMINE JA KASUTUSSE ANDMINE

§ 13. Riigivara kasutamise otstarve

(1) Riigivara kasutatakse:
1) avalikuks otstarbeks;
2) riigivõimu teostamise otstarbeks;
3) tulu saamiseks.

(2) Riigivara kasutamise otstarbe muutmise otsustab riigivara valitseja.

§ 14. Riigivara kasutamine avalikuks otstarbeks

Avalikuks otstarbeks kasutatakse riigi omandis olevat avalikku asja ja seaduses sätestatud juhtudel ka selleks määratud riigi omandis olevat eraasja.

§ 15. Riigivara kasutamine riigivõimu teostamise otstarbeks

Riigivõimu teostamise otstarbeks kasutatakse riigi omandis olevat eraasja, mis on vajalik riigivara valitseja ja tema valitsemisalas olevate asutuste õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

§ 16. Riigivara kasutamine tulu saamiseks

(1) Kui riigivara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks või riigivõimu teostamiseks, võib seda kasutada tulu saamiseks vastavalt käesoleva seaduse 3. ja 4. peatükis sätestatule.

(2) Tulu saamiseks kasutatakse riigitulundusasutuste valduses olevat riigivara. Riigitulundusasutuste poolt riigieelarvesse kandmisele kuuluva (omaniku) tulu osa määratakse riigivara valitsejate ettepaneku alusel iga aasta riigieelarves.

(3) Riik saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt, osakutelt, osatähtedelt, osadelt ja muudelt väärtpaberitelt. Juhul kui riigile kuuluvad kõik tulundusühingu hääleõiguslikud aktsiad, osakud, osatähed või osad, otsustab dividendide suuruse Vabariigi Valitsus. Kui riigile kuulub osa tulundusühingu hääleõiguslikest aktsiatest, osakutest, osatähtedest või osadest, juhindub riigivara valitseja üldkoosolekul dividendi suuruse otsustamisel eelnevalt rahandusministriga kooskõlastatud dividendimäärast.

(4) Käesoleva paragrahvi 1., 2. ja 3. lõikes nimetatud tulu on riigieelarve tulu vastavalt riigieelarve seadusele (RT I 1993, 42, 614; 1994, 30, 464; 69, 1194), kui seadustega või käesoleva seaduse § 17 2. lõikes või § 24 2. lõikes nimetatud korraga ei ole sätestatud teisiti. Nimetatud tulude riigieelarvesse kandmine toimub rahandusministri kehtestatud korras.

§ 17. Riigivara kasutamine

(1) Riigivara kasutab kas riigivara valitseja või volitatud asutus ise või annab selle teise isiku kasutusse käesoleva seadusega sätestatud korras.

(2) Riigivara võib seaduse alusel anda teise isiku kasutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest või tasuta Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtses korras.

(3) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara kasutusse andmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara kasutusse andmine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara kasutusse andmine jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav kasutusse andmist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

§ 18. Riigivara tasuta kasutusse andmine

(1) Riigivara võidakse anda tasuta kasutusse:
1) teisele riigivara valitsejale riigivõimu teostamise otstarbeks;
2) kohalikule omavalitsusele tema funktsioonide täitmiseks:
3) avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
4) mittetulundusühingutele heategevaks sihtotstarbeks;
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel.

(2) Riigivara tasuta kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab riigivara valitseja, välja arvatud käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud juhtudel. Teise isiku tasuta kasutusse ei anta käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 1 nimetatud juhul.

(3) Vabariigi Valitsusel on õigus määrata sellise valitsusasutuste valitsemisel oleva riigivara liigid või väärtus, mille tasuta kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab igal üksikjuhul Vabariigi Valitsus.

§ 19. Riigivara tasu eest kasutusse andmine

(1) Riigivara antakse tasu eest teisele isikule rendile või kasutusvaldusesse või koormatakse hoonestusõigusega avaliku enampakkumise või eelläbirääkimistega pakkumise (valikpakkumise) korras riigivara valitseja või Vabariigi Valitsuse määratud vallasvara osas volitatud asutuse otsusel, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Riigile kuuluvaid eluruume ei anta kasutusvaldusesse. Riigile kuuluvaid mitteeluruume võidakse kasutusvaldusesse anda vaid seadusega sätestatud juhtudel.

(2) Valitsusasutuste valitsemisel olevat riigivara võib avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendile või kasutusvaldusesse anda või koormata hoonestusõigusega ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

(3) Riigivara rendile või kasutusvaldusesse andmise või hoonestusõigusega koormamise pakkumisest teatatakse vähemalt kaks nädalat enne pakkumise toimumist Riigi Teataja Lisas ning vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Pakkumise teates tuleb ära märkida tasu eest kasutusse antavat vara iseloomustavad põhinäitajad ja kasutusse andmise tingimused.

(4) Riigivara avalikul enampakkumisel kasutusse andmisel sõlmitakse tehing isikuga, kes nõustub kehtestatud kasutusse andmise tingimustega ja pakub kõige suurema tasu.

(5) Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on tehingu otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on tehingu otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.

(6) Riigivara kasutusse andmise otsustaja on kohustatud 10 päeva jooksul, arvates kasutusse andmise aluseks oleva tehingu jõustumisest, teatama sellest Riigi Teataja Lisas. Teates tuleb ära märkida, kellega tehing sõlmiti, samuti kasutusse andmise tingimused ning selle eest makstava tasu suurus.

(7) Riigile kuuluvaid eluruume võib üürile anda Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653) ning teistes õigusaktides sätestatud juhtudel ja korras.

(8) Käesoleva seaduse §-s 25 nimetatud piiratud tsiviilkäibega riigivara tasu eest kasutusse ei anta. Erandjuhul võib sellist vara tasu eest kasutusse anda ainult seadustes ettenähtud piiranguid arvestades.

§ 20. Riigivara kasutusse andmise tähtajad

(1) Tähtaega määramata (tähtajatult) antakse riigivara kasutusse juhul, kui tulevikus tõenäoliselt on vara riigile vaja muuks otstarbeks või kui riigiasutus muul põhjusel peab jätma endale õiguse lepingut igal ajal lõpetada.

(2) Riigivara tähtajalisse kasutusse andmise korral ei või vastav tähtaeg ületada ruumide osas 10 aastat, muu vallasvara osas viit aastat ning muu kinnisvara osas 50 aastat.

(3) Valitsusasutuste valitsemisel olevate mitteeluruumide rentimise tähtajaga üle viie aasta ja kinnisvara kasutusse andmise rohkem kui 50 aastaks otsustab Vabariigi Valitsus.

§ 21. Vallasvara kasutusse andmise erisused

(1) Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riigivara registris registreerimisele mittekuuluva vallasvara väärtuse taseme, millest väiksema väärtusega vallasvara kasutusse andmisele ei laiene käesoleva seaduse §-de 17–20 sätted. Kuni nimetatud otsustuseni ei laiene §-de 17–20 sätted sellise riigile kuuluva vallasvara kasutusse andmisele, mille soetamisväärtus on väiksem kui 1000 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigivara kasutusse andmine toimub riigivara valitseja kehtestatud korras.

§ 22. Vara koormamine piiratud asjaõigusega

(1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, võib riigivara valitseja otsusel koormata riigile kuuluvat asja piiratud asjaõigusega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(2) Riigivara valitsejad võivad riigile kuuluvat vallasasja pantida või kinnisasja hüpoteegiga koormata järgmistel tingimustel:
1) valitsusasutused Vabariigi Valitsuse otsuse alusel;
2) muud riigivara valitsejad käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjoni otsusel.

(3) Kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega jõustub vastava kande tegemisel kinnistusraamatusse, riigivara registrisse kandmisele kuuluva vallasasja koormamine aga kande tegemisel vastavatesse registritesse või riigivara registrisse. Kinnistusraamatusse või teistesse vastavatesse registritesse kande tegemiseks peab piiratud asjaõigusega koormamist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

4. peatükk
RIIGIVARA OMANDAMINE JA VÕÕRANDAMINE

§ 23. Riigivara omandamine

(1) Riigivara täieneb seaduste ja tehingute alusel.

(2) Riigi poolt omandatav vara loetakse selle riigivara valitseja valitsemisalas olevaks, kellele või kelle valitsemisalas olevale volitatud asutusele see vara seaduse või tehingu alusel tuleb üle anda või kes on õigustatud või kohustatud selle vastu võtma. Kui niisugust riigivara valitsejat või asutust seadusest või tehingust otseselt ei selgu, määrab vara edasise valitsemise käesoleva seaduse alusel Vabariigi Valitsus.

§ 24. Riigivara võõrandamine

(1) Riigivara võib võõrandada, kui:
1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega riigivõimu teostamiseks;
2) vara on muutunud kõlbmatuks avaliku kasutamise, riigivõimu teostamise ja tulu saamise otstarbeks;
3) vara on vajalik kohaliku omavalitsuse tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalhoolekandeasutustele või omavalitsuse muude funktsioonide täitmiseks;
4) vara on vajalik avalik-õiguslikule juriidilisele isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
5) vara on vajalik välisriigile kinnisasjana diplomaatiliste, konsulaar- või kaubandusesinduste tarbeks;
6) võõrandamine on ette nähtud seadusega või toimub kohtuotsuse alusel.

(2) Riigivara võõrandatakse, lähtudes käesolevast seadusest ning selle alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsest korrast.

§ 25. Piiratud tsiviilkäibega riigivara

(1) Riigi omandiks olevad sotsiaal- ja kultuuriobjektid ning muinsuskaitselise või looduskaitselise väärtusega varad ei tohi olla tavalises korras toimuva tsiviilkäibe objektiks. Nimetatud varade nimekirja kinnitab Vabariigi Valitsus riigivara valitsejate ettepanekul pärast võimalike vaidluste lahendamist käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud korras. Riigivara valitsejad, kelle vara hulka niisugused objektid on arvatud, võivad nendega mis tahes tehinguid sooritada ainult seadustes ja nende alusel antud Vabariigi Valitsuse määrustes ettenähtud ühtseid piiranguid arvestades.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud varad loetakse üldjuhul mittevõõrandatavateks ja võetakse riigivara valitsejate või volitatud asutuste raamatupidamises arvele märkega «mittevõõrandatav».

(3) Piiratud tsiviilkäibega riigivara ei tohi kasutada tehingute (kaasa arvatud laenude) tagatisena, selle vara vastu ei saa pöörata kohtulikke sissenõudeid.

(4) Kõikidel juhtudel, kui seadusest ei selgu, missuguses korras käesoleva paragrahvi 1. lõikes märgitud varadega tohib tehinguid sooritada, otsustab küsimuse käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

§ 26. Riigivara omandaja

Riigivara võib omandada igaüks, kui seadus ei sätesta vara omandamisel kitsendusi.

§ 27. Riigivara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamine

Käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktides 3, 4 ja 5 nimetatud juhtudel võib riigile kuuluvat vallasvara tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada riigivara valitseja otsusel, riigile kuuluvat kinnisvara aga ainult käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjoni või, valitsusasutuste puhul, Vabariigi Valitsuse otsusel.

§ 28. Riigivara tasu eest võõrandamine

(1) Riigivara müüakse avalikul enampakkumisel või eelläbirääkimistega pakkumisel (valikpakkumisel), kui seadus ei sätesta teisiti. Riigile kuuluvad väärtpaberid müüakse avaliku müügi teel, kui väärtpaberite väljalaske tingimustega pole sätestatud teisiti.

(2) Kui riigivarale ei ole leitud ostjat käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud viisil, võib riigivara müüa muul riigivara müügi otsustaja määratud viisil.

(3) Riigivara võib füüsilistele isikutele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele võõrandada ainult vara harilikule väärtusele vastava tasu eest, kui seadus ei näe ette teisiti.

§ 29. Riigivara müügi otsustaja

(1) Riigile kuuluva kinnisvara ning aktsiate, osakute, osatähtede, osade ja muude väärtpaberite müügi otsustab valitsusasutuste puhul Vabariigi Valitsus riigivara valitseja ettepanekul, teiste riigivara valitsejate puhul aga käesoleva seaduse § 36 2. lõikes nimetatud komisjon.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetamata vallasvara müügi otsustab riigivara valitseja või Vabariigi Valitsuse määratud vallasvara osas volitatud asutus.

(3) Riigivara müügi vahetu korraldaja määratakse riigivara müügi otsustaja poolt.

§ 30. Riigivara müügi väljakuulutamine ja müüdava varaga tutvumine

(1) Teade riigivara müügi kohta käesoleva seaduse § 28 1. lõikes nimetatud viisil avaldatakse vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist või eelläbirääkimistega pakkumisel enne pakkumise esitamist Riigi Teataja Lisas ning vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid ja kuulutusi levitada täiendavalt ka muul viisil. Enam- või eelläbirääkimistega pakkumise teates tuleb märkida müüdava vara põhinäitajad ja müügi tingimused.

(2) Huvitatud isikutel on õigus tutvuda müümisele kuuluva riigivaraga müügi korraldaja poolt kindlaksmääratud korras.

§ 31. Riigivara müük avalikul enampakkumisel ja eelläbirääkimistega pakkumisel

(1) Riigivara avalik enampakkumine on riigivara müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud müügitingimustega ja pakub kõige kõrgemat ostuhinda.

(2) Eelläbirääkimistega pakkumise ehk valikpakkumise korral sõlmitakse leping isikuga, kelle pakkumise on müügi otsustaja tunnistanud parimaks, arvestades nii pakutud hinda kui ka kehtestatud lisatingimusi. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal õigus jätta leping sõlmimata.

(3) Riigivara müümisel määrab alghinna müügi otsustaja.

§ 32. Riigivara võõrandamise leping ja selle jõustumine

(1) Riigile kuuluva vallasvara võõrandamise leping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, kui seadus ei sätesta teisiti või kui vähemalt üks pooltest ei nõua selle notariaalset tõestamist.

(2) Riigile kuuluva kinnisvara võõrandamise leping ja asjaõigusleping tõestatakse notariaalselt, kui seadus ei sätesta teisiti.

(3) Riigivara võõrandamise ja asjaõiguslepingule kirjutab riigi nimel alla riigivara valitseja volitatud esindaja.

(4) Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara võõrandamine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva vallasvara võõrandamine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Kinnistusraamatusse kantud kinnisvara võõrandamine jõustub alates kande tegemisest kinnistusraamatusse. Kinnistusraamatusse ja teistesse registritesse kande tegemiseks peab võõrandamist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse.

(5) Käesoleva seaduse § 29 3. lõikes nimetatud riigivara müügi korraldaja on kohustatud 10 päeva jooksul, arvates võõrandamise jõustumisest, teatama sellest Riigi Teataja Lisas. Teates tuleb ära märkida vara omandaja, müügihind ja müügi lisatingimused.

§ 33. Riigivara kõlbmatuks tunnistamine ja riigivara mahakandmine

(1) Vallasasja või maatüki oluliseks osaks oleva ehitise või rajatise tunnistab kõlbmatuks riigivara valitseja Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtses korras.

(2) Kõlbmatuks tunnistatud riigivara võib võõrandada, kui müügi otsustaja on tuvastanud, et seda vara ei vaja teised riigivara valitsejad või volitatud asutused.

(3) Kui käesoleva seaduse § 24 1. lõike punktis 1 või 2 nimetatud vara ei ole õnnestunud võõrandada ja see vara on tunnistatud kõlbmatuks, kantakse riigivara maha ja vajadusel hävitatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 34. Võõrandamise erisused

(1) Vabariigi Valitsus määrab kindlaks riigivara registris registreerimisele mittekuuluva vallasvara väärtuse taseme, millest väiksema väärtusega vallasvara võõrandamisele ei laiene käesoleva seaduse §-de 27–33 sätted. Kuni nimetatud otsustuseni ei laiene §-de 27–33 sätted sellise riigile kuuluva vallasvara võõrandamisele, mille soetamisväärtus on väiksem kui 1000 krooni.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud riigivara võõrandamine toimub riigivara valitseja kehtestatud korras.

5. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 35. Järelevalve

Majanduskontrolli riigivara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab Riigikontroll vastavalt seadustele. Riigikontrolli majandustehingute üle teostatakse järelevalvet Riigikontrolli seaduses (RT I 1995, 11, 115) kehtestatud korras.

§ 36. Riigivara valitsejate vaheliste vaidluste lahendamise kord

(1) Käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivaid ministeeriumide, Riigikantselei ja maavalitsuste vahelisi vaidlusi lahendab Vabariigi Valitsus.

(2) Kui üheks vaidluspooleks on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikohus, Riigikontroll või õiguskantsler, lahendab käesoleva seaduse kohaldamisel tekkivad vaidlused Riigikogu moodustatud komisjon oma otsusega.

(3) Avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle kasutusse on vastavalt käesoleva seaduse § 18 1. lõike punktile 3 antud riigivara, võib nimetatud vara suhtes tekkinud vaidluste lahendamiseks pöörduda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud komisjoni poole.

(4) Riigivara valitsejate vaheliste vaidluste lahendamisel lähtutakse Eesti ühiskonna kui terviku sotsiaalsetest ja majanduslikest huvidest.

(5) Vaidluste tekkimisel selle üle, millise riigivara valitseja vara hulka mingi objekt arvatakse, tuleb juhinduda peale tegeliku valitsemise fakti põhimõttest, et objekt on selle riigivara valitseja valitsemisalas, kes on selle:
1) rajaja (asutaja, moodustaja);
2) käigus- või korrashoidmiseks teinud regulaarseid kulutusi.

6. peatükk
SEADUSE RAKENDAMINE

§ 37. Riigivara jaotamine riigivara valitsejate vahel

(1) Käesoleva seaduse jõustumisel loetakse riigivara valitseja või volitatud asutuse valitsemisel olevaks varaks see osa Eesti riigi varast, mida vastav riigivara valitseja või volitatud asutus käesoleva seaduse jõustumise ajal tegelikult kasutas või valdas.

(2) Eesti Pank valdab, kasutab ja käsutab avalik-õigusliku juriidilise isikuna tema valduses olevat riigivara Eesti Panga seaduse (RT I 1993, 28, 498; 1994, 30, 463) ja kinnisvara osas käesoleva seaduse alusel.

§ 38. Riigivara jaotuse ammenduvus

(1) Eesti riigi vara koosneb käesoleva seaduse jõustumise momendil riigivara valitsejate valitsemisel olevatest ja neile üleandmisele kuuluvatest varadest.

(2) Juhul kui mõni riigivara objekt pole mingisugusel põhjusel ühegi riigivara valitseja valitsemisalas oleva varana arvele võetud, määrab riigivara valitseja Vabariigi Valitsus.

§ 39. Riigiasutuste ning riigi omandis olevate ettevõtete ja riiklike organisatsioonide põhikirja või põhimäärusesse sisseviidavad sätted

Kolme kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, täiendatakse kõikide riigivara valitsejateks mitteolevate riigiasutuste, riigi omandis olevate ettevõtete ja riiklike organisatsioonide põhikirja või põhimäärust sättega, mis näitab, millise riigivara valitseja valitsemis(haldus)alasse nad kuuluvad, juhindudes käesoleva seaduse §-dest 4, 36, 37 ja 38. Sama säte tuleb sisse viia kõigi pärast käesoleva seaduse jõustumist asutatavate riigiasutuste, riigi poolt asutatavate aktsiaseltside või muude riigi poolt asutatavate juriidiliste isikute põhikirja või põhimäärusesse.

§ 40. Riigivara registrisse kandmine

Pärast riigivara registri asutamist on riigivara valitseja kohustatud käesoleva seaduse § 2 2. lõikest ja § 3 2. lõikest lähtuvalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud tähtaja jooksul korraldama registreerimiseks vajalike andmete esitamise tema valitsemisalas oleva riigivara kohta.

§ 41. Ettevõtete reorganiseerimine

(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest lõpetatakse uute riigi-, rahva- ja rendiettevõtete asutamine.

(2) Kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse § 6 1. lõikes nimetatud seaduse jõustumisest, reorganiseeritakse olemasolevad riigiettevõtted riigitulundusasutusteks, riigile kuuluvateks aktsiaseltsideks, osaühinguteks või teisteks seadusega sätestatud juriidilisteks isikuteks.

(3) Kuue kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest, reorganiseeritakse rendiettevõtted ja rahvaettevõtted aktsiaseltsideks või osaühinguteks.

§ 42. Seaduse kohaldatavus

(1) Käesolevas seaduses käsitatakse kinnisvarana ka ehitisi, nende reaalosi ning rajatisi kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse.

(2) Käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis sätestatu ei laiene riigivarale:
1) mis on käesoleva seaduse jõustumise päevaks kantud erastatavate objektide nimekirja (erastamisnimekirja) vastavalt erastamisseaduse (RT I 1993, 45, 639; 1994, 50, 846; 79, 1329; 83, 1448) §-le 13, kuni nimetatud vara väljaarvamiseni erastamisnimekirjast;
2) mis vastavalt Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadusele (RT 1991, 21, 257; RT I 1994, 38, 617; 40, 653; 51, 859; 94, 1609; 1995, 2/3, 5) ja Eesti Vabariigi maareformi seadusele (RT 1991, 34, 426; RT I 1995, 10, 113) kuulub tagastamisele kui õigusvastaselt võõrandatud vara;
3) mis vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seadusele kuulub asendamisele või ostueesõigusega erastamisele;
4) mis riigile kuuluva eluruumina kuulub erastamisele vastavalt eluruumide erastamise seadusele (RT I 1993, 23, 411; 1994, 32, 505; 51, 860; 54, 905; 94, 1609), kuni 1999. aasta 1. jaanuarini;
5) mille valdamine, kasutamine ja käsutamine on reguleeritud teiste seadustega.

(3) Riigivara registrisse või riigi omandisse jääva vara nimekirja mittekantud või Vabariigi Valitsuse otsusega nimetatud registrist või nimekirjast välja arvatud riigivara erastamisnimekirja kandmine toimub erastamisseaduse alusel.

(4) Avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse suhtes tema valduses oleva vara valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel rakendatakse käesolevas seaduses volitatud asutuse kohta sätestatut, kui tema tegevust reguleeriva eraldi seadusega pole sätestatud teisiti.

§ 43. Riigile kuuluvate eraõiguslike isikute vara käsutamine

Kuni käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud seaduste vastuvõtmiseni käsutavad riigile kuuluvad eraõiguslikud isikud nende valduses olevat vara käesolevast seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevate kitsendustega.

§ 44. Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse § 4 muutmine

Eesti Vabariigi ettevõtteseaduse (ENSV Teataja 1989, 36, 554; RT 1992, 27, 352; RT I 1994, 54, 904; 1995, 5, 40) § 4 1. lõikest jäetakse välja sõnad «riigiettevõttena, rahvaettevõttena» ja sõna «rendiettevõttena».

§ 45. Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT 1992, 45, 574; RT I 1993, 68, 979) § 3 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 46. Erastamisseaduse § 2 muutmine

Erastamisseaduse § 2 3. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(3) Riigivara registrisse kantud riigivara või Vabariigi Valitsuse poolt riigi omandisse jääva vara nimekirja kinnitatud vara ei ole erastamise objekt.»

§ 47. Täitemenetluse seadustiku §-de 49 ja 6417 täiendamine

Täitemenetluse seadustikus (RT I 1993, 49, 693; 72/73, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515):

1) täiendatakse § 49 teksti pärast sõna «päraldistele» sõnadega «ning riigivaraseaduses sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale.»;

2) täiendatakse § 6417 3. lõikega järgmises sõnastuses:

«(3) Sissenõuet ei pöörata riigivaraseaduses sätestatud piiratud tsiviilkäibega riigivarale.».

§ 48. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-de 15 ja 24 muutmine

Asjaõigusseaduse rakendamise seaduses (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 94, 1609):

1) täiendatakse § 15 4. lõike esimest lauset pärast sõnu «püsimise tähtaeg» sõnadega «, välja arvatud riigimaale hoonestusõiguse seadmisel, mille korral määratakse tähtaeg vastavalt riigivaraseadusele.»;

2) tunnistatakse kehtetuks § 24 4. lõige.

§ 49. Seaduse jõustumise erisus

Käesoleva seaduse § 3, § 10 4. lõige, § 17 3. lõige, § 22 3. lõige ja § 32 4. lõige jõustuvad 1995. aasta 1. juulil.

Riigikogu aseesimees Tunne KELAM