Teksti suurus:

Keeleseadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 23, 334

Välja kuulutanud
Vabariigi President
06.03.1995 otsus nr 506

Keeleseadus

Vastu võetud 21.02.1995


1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesti keele staatus

(1) Eesti riigikeel on eesti keel.

(2) Eesti keele ametliku kasutuse aluseks käesoleva seaduse mõttes on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 2. Võõrkeel

(1) Iga muu keel peale eesti keele on käesoleva seaduse mõttes võõrkeel.

(2) Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena.

§ 3. Asjaajamiskeel

(1) Riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste (edaspidi kohalik omavalitsus) asjaajamiskeel ning Eesti kaitsejõudude teenistus- ja käskluskeel on eesti keel. Erandid sätestatakse käesoleva seaduse 2., 3. ja 4. peatükis.

(2) Keelte kasutamine kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses sätestatakse vastavate seadustega.

§ 4. Eesti keele kasutamise õigus

(1) Igaühel on õigus eestikeelsele asjaajamisele ja suhtlemisele riigiasutustes, kohalikes omavalitsustes, kultuuriomavalitsustes ning asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides.

(2) Asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kõigile töötajatele peab olema tagatud eestikeelne tööalane teave.

§ 5. Eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded

Eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded isikutega tööalaselt suhtlevatele riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste ning asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide töötajatele kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 6. Hariduse omandamine eesti ja võõrkeeles

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused tagavad seaduses ettenähtud korras eestikeelse hariduse omandamise võimaluse kõigis neile kuuluvates õppeasutustes, samuti võõrkeelse hariduse omandamise võimaluse seaduses ettenähtud korras.

2. peatükk
VÕÕRKEELTE KASUTAMINE RIIGIASUTUSTES JA KOHALIKES OMAVALITSUSTES

§ 7. Töötajatele esitatavad eesti keele valdamise ja kasutamise nõuded

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad töötajad valdama eesti keelt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eesti keele valdamise ja kasutamise nõuete piires.

§ 8. Asjaajamine võõrkeeles

Eesti keelt mittevaldavad isikud võivad suulises suhtlemises riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse töötajatega poolte kokkuleppel kasutada ka võõrkeelt, mida need töötajad oskavad. Kui kokkulepet ei saavutata, toimub suhtlemine tõlgi vahendusel, kusjuures kulud katab eesti keelt mittevaldav isik.

§ 9. Välissuhtluse keel

Riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel ning nende töötajatel on õigus kasutada välissuhtluses mõlemale poolele sobivat keelt.

§ 10. Vähemusrahvuse keele kasutamise õigus

(1) Omavalitsusüksuses, kus vähemalt pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus saada vastava omavalitsusüksuse territooriumil tegutsevatelt riigiasutustelt ja vastavalt kohalikult omavalitsuselt ning nende ametnikelt vastuseid eesti keeles antavate kõrval ka selle vähemusrahvuse keeles.

(2) Omavalitsusüksuse püsielanik on isik, kes viibib seaduslikult Eestis ja elab omavalitsusüksuses vähemalt 183 päeva aastas, kusjuures tema eemalviibimine omavalitsusüksusest ei tohi ületada 90 päeva järjest.

§ 11. Vähemusrahvuse keele kasutamine asjaajamiskeelena

Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võib kohaliku omavalitsuse sisemise asjaajamise keelena vastava kohaliku omavalitsuse volikogu ettepanekul ja Vabariigi Valitsuse otsusel kasutada eesti keele kõrval omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keelt.

§ 12. Kirjavahetuse keel

Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, toimub kirjavahetus riigiasutustega ja teiste kohalike omavalitsustega eesti keeles.

§ 13. Pitsatite, templite, kirjaplankide, kuulutuste, kutsete ja teadaannete keel

(1) Kohalikus omavalitsuses, kus eesti keele kõrval on sisemise asjaajamise keeleks vähemusrahvuse keel, peavad pitsatid, templid ja kirjaplangid olema eestikeelsed.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohalikus omavalitsuses peavad kutsed, kuulutused ja teadaanded olema eestikeelsed, millele kohalik omavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

3. peatükk
VÄHEMUSRAHVUSE KEELE KASUTAMINE VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSTES

§ 14. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse keel

(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsus võib sisemise asjaajamise keelena kasutada oma vähemusrahvuse keelt.

(2) Kultuuriomavalitsuse suhtlemine nii riigiasutuste kui ka nende kohalike omavalitsustega, kus sama vähemusrahvuse keel pole sisemise asjaajamise keelena kasutusel, toimub eesti keeles.

§ 15. Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatite, kirjaplankide, kuulutuste, teadaannete ja templite keel

(1) Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse pitsatid peavad olema eestikeelsed.

(2) Ametlikud kirjaplangid, kuulutused, teadaanded ja templid peavad olema eestikeelsed, millele kultuuriomavalitsus võib lisada tõlke vastava vähemusrahvuse keelde.

4. peatükk
KEELTE KASUTAMINE MUUDES VALDKONDADES

§ 16. Tarbija õigus eestikeelsele teabele

Kaupade ja teenuste tarbijal on õigus eestikeelsele teabele ja teenindamisele vastavuses tarbijakaitseseadusega (RT I 1994, 2, 13).

§ 17. Aruandluse keel

Eestis registreeritud asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide aruandlus toimub eesti keeles seadustega ettenähtud korras.

§ 18. Võõrkeelte kasutamine muudes valdkondades

Võõrkeelte kasutamine informatsiooni edastamiseks teenuste ja kaupade tarbijatele ning tööalases suhtlemises toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

5. peatükk
NIMED, NIMETUSED JA TEAVE

§ 19. Kohanime keel

(1) Eesti kohanimed on eestikeelsed. Kohanimedes võib lubada aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid.

(2) Igal Eesti kohal on üksainus ametlik nimi. Eesti kohanime algkuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kohanimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutava vähemusrahvuse keeles vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

§ 20. Eesti kodaniku nime kirjutamine

Eesti kodaniku nime ametlik kuju kirjutatakse eesti-ladina tähtedega. Eesti kodaniku nimesid kirjutatakse muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

§ 21. Asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus

(1) Eesti asutuse, ettevõtte või organisatsiooni nimetus kantakse registritesse eestikeelsena, millele võib registripidaja kehtestatud korras lisada tõlke võõrkeelde. Nende nimetuste koosseisu kuuluvad nimed jäävad tõlkimata.

(2) Eestis registreeritud asutuse, ettevõtte või organisatsiooni pitsatid, templid ja kirjaplangid on eestikeelsed. Välissuhtlemisel võib asutus, ettevõte või organisatsioon lisada tõlke võõrkeelde.

§ 22. Nime rahvusvaheline kuju

(1) Eesti koha-, kodaniku, asja-, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni nime rahvusvaheline ladinatäheline kuju on samane Eestis kasutatavaga.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nimede kirjutamisel muud tähestikku kasutavas keeles rakendatakse kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreegleid.

§ 23. Teabekeel

(1) Avalikud sildid, viidad, kuulutused, teadaanded ja reklaam on eestikeelsed, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 13, 15 ja 18 sätestatud juhtudel ning rahvusvaheliste ürituste korraldamisel.

(2) Käesoleva paragrahvi sätted ei kehti välisriikide esinduste kohta.

§ 24. Riiklike registrimärkide keel

Riiklike registrimärkide tähekombinatsioonid võivad sisaldada ainult ladina tähti.

§ 25. Audiovisuaalse teose ja ringhäälinguorganisatsiooni poolt edastatava saate või programmi võõrkeelse kõneteksti tõlge

(1) Audiovisuaalse teose avalikustamisel peab võõrkeelsele kõnetekstile olema lisatud eestikeelne tõlge.

(2) Eestis ringhäälinguluba omavate raadio- ja telejaamade edastatavad võõrkeelsed kõnetekstid peavad olema varustatud eestikeelse tõlkega, välja arvatud keeleõppe saated või võõrkeelsele kuulajale suunatud raadiosaated ja -programmid.

§ 26. Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime kasutamine

(1) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nimi ei kuulu tõlkimisele.

(2) Riigikogu kirjutatakse ladina tähestikku kasutavates võõrkeeltes samaselt eestikeelsega, muud tähestikku kasutavates keeltes vastavuses kirjakeele normides kehtestatud ümberkirjutusreeglitega.

(3) Riigikogu kui Eesti seadusandliku kogu nime asemel või täiendina võib kasutada mitteametliku nimetusena mõistet «parlament» nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes.

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

§ 27. Vastutus seaduse rikkumise eest

Käesoleva seaduse ja sellega seotud muude õigusaktide rikkujad kannavad haldusvastutust seaduses ettenähtud korras.

§ 28. Seaduse täitmise kontroll

Käesoleva seaduse täitmist kontrollitakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

§ 29. Õigusaktide muutmine

(1) Tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV keeleseadus (ENSV Teataja 1989, 4, 60; RT I 1993, 20, 352; 1994, 49, 804).

(2) Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 23 8. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(8) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Omavalitsusüksuses, mille püsielanike enamiku keel ei ole eesti keel, võidakse volikogu istungite protokollid vormistada antud omavalitsusüksuse püsielanike enamiku moodustava vähemusrahvuse keeles, kuid neile peab olema lisatud eestikeelne tõlge.»;

2) paragrahvi 41 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«(2) Võõrkeelte, sealhulgas vähemusrahvuste keelte kasutamise kohalikes omavalitsustes sätestab keeleseadus.»

§ 30. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 1995. aasta 1. aprillil.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS