Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.03.1995 otsus nr 520
Kinnisasja sundvõõrandamise seadus
Vastu võetud 22.02.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
(1) Käesolevas seaduses sätestatakse kinnisasja sundvõõrandamise alused ja kord.
(2) Käesolevat seadust kohaldatakse kõikidele kinnisasjade sundvõõrandamise juhtudele, kui seaduses ei sätestata teisiti.
(3) Piiratud asjaõigusi sundvõõrandatakse käesoleva seaduse sätete kohaselt.
§ 2. Sundvõõrandamise mõiste
(1) Kinnisasjade sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku nõusolekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest.
(2) Kinnisasja sundvõõrandamise otsustab Vabariigi Valitsus. Seaduses sätestatud juhtudel võivad sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus.
(3) Sundvõõrandamist ei välista seaduse sätted, mis keelavad või kitsendavad kinnisasja võõrandamist või jagamist, samuti kinnistusraamatusse kantud kolmandate isikute õigused.
§ 3. Sundvõõrandamise lubatavus
(1) Kinnisasja võib üldistes huvides sundvõõrandada järgmistel eesmärkidel:
1) riigikaitse-, piirivalve-, politsei-, tolli-, kinnipidamisasutuste-,
tuletõrje- ja päästeteenistuse ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
2) energia tootmiseks, samuti energiaga varustamiseks vajalike ehitiste
rajamiseks või laiendamiseks;
3) avalike sadamate ja lennuväljade ning neid teenindavate ehitiste rajamiseks
või laiendamiseks;
4) maavarade kaevandamiseks;
5) liinide rajamiseks või laiendamiseks;
6) avalike õppe- ja kasvatus- ning ravi- ja hoolekandeasutuste rajamiseks või
laiendamiseks;
7) avalike tänavate, teede ja väljakute rajamiseks või laiendamiseks;
8) ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või
kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud;
9) veekogudele, maastikulistele vaatamisväärsustele, kaitstavatele
loodusobjektidele ja kultuurimälestistele juurdepääsu loomiseks ning nimetatud
objektide säilimise tagamiseks;
10) kultuuri- ja spordiväljakute, avalike supelrandade, turismimarsruutide,
puhkeparkide rajamiseks või laiendamiseks;
11) kalmistute rajamiseks või laiendamiseks;
12) üldkasutatavate jäätmehoidlate ja jäätmekäitluseks vajalike ehitiste
rajamiseks ja laiendamiseks;
13) üldkasutatavate veehaarete, veehoidlate veevarustamiseks, kanalisatsiooniks
ja vee puhastamiseks vajalike ehitiste rajamiseks või laiendamiseks;
14) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Kinnisasja omanik võib taotleda talle kuuluva kinnisasja võõrandamist riigi või kohaliku omavalitsuse poolt, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja kasutamist vastavalt senisele sihtotstarbele.
(3) Kui eesmärk, milleks sundvõõrandamist taotletakse, on saavutatav muul lubataval viisil, ei ole sundvõõrandamine lubatud.
§ 4. Sundvõõrandamismenetluse osalised
(1) Sundvõõrandamismenetluse osalised on sundvõõrandamise pooled ja teised isikud, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab.
(2) Sundvõõrandamise poolteks on sundvõõrandatava kinnisasja omanik (sundvõõrandiandja) ja sundvõõrandatava kinnisasja omandaja (sundvõõrandisaaja).
(3) Sundvõõrandatava kinnisasja omanik loetakse sundvõõrandiandjaks ja sundvõõrandamise taotleja sundvõõrandisaajaks sundvõõrandamise otsuse tegemisest.
(4) Sundvõõrandamise taotlejaks ja sundvõõrandisaajaks võib olla riik või kohalik omavalitsusüksus.
(5) Riik või kohalik omavalitsus võib sundvõõrandatud kinnisasja omandiõiguse võõrandada kolmandatele isikutele sundvõõrandamise eesmärgi teostamiseks. Üleandmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 46.
§ 5. Sundvõõrandamismenetlus
(1) Sundvõõrandamismenetlus algab sundvõõrandamise taotluse esitamise või eeltöödega ja lõpeb sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamisega sundvõõrandisaaja omandisse, sundvõõrandamise taotluse rahuldamata jätmisega või sundvõõrandamisest loobumisega.
(2) Sundvõõrandamise otsuse ja sundvõõrandamismenetluse käigus tehtud otsuse kohtus vaidlustamisel sundvõõrandamismenetlus ning selle tähtajad peatuvad.
§ 6. Sundvaldus
(1) Kui kinnisasja sundvõõrandamine ei ole otstarbekas, võib kinnisomandit üldistes huvides kitsendada sundvalduse seadmisega. Sundvalduse seadmisele kohaldatakse kinnisasjade sundvõõrandamise sätteid, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti.
(2) Sundvalduse seadmine seisneb kinnisasja koormamises piiratud asjaõigusega.
(3) Sundvaldus on tähtajaline. Sundvalduse teostaja võib kinnisasja kasutada ainult eesmärgil, mis on ette nähtud sundvalduse seadmise otsuses.
(4) Kui kinnisasja koormamine sundvaldusega ei võimalda kinnisasja vastavalt senisele otstarbele kasutada, on kinnisasja omanikul õigus sundvalduse seadmise taotlejalt nõuda, et see omandaks kinnisasja või selle osa.
2. peatükk
SUNDVÕÕRANDAMISE EELTÖÖD JA OTSUS
§ 7. Eeltööde luba
(1) Sundvõõrandamise taotlejal on õigus enne sundvõõrandamise taotluse esitamist teha kinnisasja omaniku nõusoleku või maavanema loa alusel sundvõõrandamise eeltöid, selgitamaks kinnisasja sobivust sundvõõrandamise eesmärgile.
(2) Taotlus sundvõõrandamise eeltööde loa saamiseks esitatakse maavanemale, kes otsustab eeltööde loa andmise kahe nädala jooksul, arvates nimetatud taotluse saamise päevast.
(3) Eeltööde loa taotluses tuleb ära näidata:
1) kinnisasja asukoht ja kinnistu number;
2) sundvõõrandamise taotleja ja sundvõõrandamise eesmärk;
3) eeltööde eesmärk, viis ja ulatus;
4) eeltööde tähtaeg ja tööde teostamise aeg.
(4) Eeltööde loas tuleb ära näidata:
1) kinnisasja asukoht ja kinnistu number;
2) kinnisasja omaniku nimi ning elu- või asukoht;
3) isikud, kellel on õigus teha eeltöid;
4) eeltööde viis ja ulatus;
5) sundvõõrandamise eeltööde aeg.
(5) Maavanem peab kinnisasja omanikule koheselt kirjalikult teatama eeltööde loa taotlemisest ja selle andmisest või andmisest keeldumisest.
§ 8. Sundvõõrandamise eeltööde tegemine
(1) Eeltööde loa alusel võidakse teha loas ettenähtud mõõtmisi, uuringuid, puurimisi, kaevamisi ja raiumisi.
(2) Kinnisasja omanik peab lubama teha kinnisasjal loas näidatud eeltöid. Ehitistes, kinnistes õuedes ja aedades tohib eeltöid teha ainult omaniku loal.
§ 9. Sundvõõrandamise eeltöödega tekitatud kahju hüvitamine
(1) Sundvõõrandamise taotleja, kes on teinud või kelle algatusel on tehtud sundvõõrandamise eeltöid, on kohustatud hüvitama kinnisasja omanikule ja kolmandatele isikutele kogu eeltöödega tekitatud kahju. Kui ei jõuta kokkuleppele kahju suuruses ja hüvitamises, määrab selle kohus.
(2) Maavanem, kelle pädevuses on eeltööde loa andmise otsustamine, võib loa taotlejalt nõuda kahjude hüvitamise tagamiseks tagatist. See on kohustuslik, kui tagatist nõuab kinnisasja omanik. Tagatise suuruse määrab loa väljaandja.
(3) Kui tagatist ei ole tähtajaks makstud, tühistab loa väljaandja eeltööde tegemise loa ja teatab loa tühistamisest sundvõõrandamise taotlejale ja kinnisasja omanikule. Tagatis tagastatakse, kui selle vastu ei ole esitatud nõuet ühe aasta jooksul eeltööde tegemiseks antud tähtaja lõppemisest arvates.
§ 10. Eeltööde lõpetamine
Pärast eeltööde teostamist esitab sundvõõrandamise taotleja kuue kuu jooksul sundvõõrandamise taotluse või teatab sundvõõrandamisest loobumisest maavanemale. Sundvõõrandamisest loobumisest teatab maavanem kinnisasja omanikule.
§ 11. Sundvõõrandamise taotlemine
(1) Sundvõõrandamise taotlus peab sisaldama:
1) sundvõõrandamise taotleja nime ning elu- või asukohta;
2) sundvõõrandatava kinnisasja omaniku nime ning elu- või asukohta;
3) kinnisasja asukoha ja kinnistu numbrit;
4) õiguste sisu, mille kustutamist taotletakse ning nende omajate nimesid, elu-
või asukohti;
5) sundvõõrandamise eesmärgi põhjalikku kirjeldust koos sundvõõrandamise
vajalikkust tõendavate dokumentidega;
6) teavet, kas taotletakse ka kinnisasja päraldiste, oluliste osade ja viljade
sundvõõrandamist;
7) teavet kinnisomandi kitsendustest ja nendega seotud omaniku kohustustest.
(2) Sundvõõrandamise taotlusele tuleb lisada:
1) sundvõõrandatava kinnisasja kinnistusregistri osa ärakiri ja väljavõte
riiklikust maakatastrist;
2) katastriüksuse plaan;
3) olemasolul sundvõõrandatava kinnisasja omaniku kirjalik arvamus;
4) olemasolul väljavõte maa-ala planeeringust;
5) kavatsetava ehitise ideekavand;
6) kohaliku omavalitsusüksuse arvamus.
(3) Kohalik omavalitsusüksus esitab sundvõõrandamise taotluse siseministrile, kes esitab ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele taotluse, lisades sellele oma arvamuse.
(4) Riigiasutused esitavad sundvõõrandamise taotluse ministrile, kelle valitsemisalasse kuulub valdkond, milleks sundvõõrandamist taotletakse. Minister esitab ühe kuu jooksul Vabariigi Valitsusele taotluse, lisades sellele oma arvamuse.
(5) Minister saadab ühe nädala jooksul taotluse ärakirja sundvõõrandatava kinnisasja omanikule ning kinnisasja koormavate õiguste omajatele.
§ 12. Sundvõõrandamise otsus
(1) Sundvõõrandamise otsus peab sisaldama:
1) sundvõõrandamise poolte nimesid ja elu- või asukohti;
2) kinnisasja asukoha ja kinnistu numbrit;
3) õiguste lõpetamist ning nende teada olevate omajate nimesid ja asu- või
elukohti;
4) oluliste osade, päraldiste ja viljade sundvõõrandamise või kinnisasja
omaniku õigusi eemaldada kinnisasja olulisi osi, päraldisi või vilju;
5) sundvõõrandamise eesmärgi kirjeldust ja sundvõõrandatud kinnisasja
eesmärgipärase rakendamise tähtaega;
6) sundvõõrandamisest keeldumise korral selle põhjust.
(2) Vabariigi Valitsus peab sundvõõrandamise kohta vastuvõetud otsuse viivitamata teatavaks tegema sundvõõrandamise taotlejale, kinnisasja omanikule ja kinnisasja koormavate õiguste omajatele.
(3) Sundvõõrandamise taotlejalt võidakse enne kinnisasja sundvõõrandamise otsustamist nõuda tagatist sundvõõrandamise eesmärgi rakendamiseks.
(4) Sundvõõrandamise otsustamisel lähtutakse kehtestatud planeeringust.
§ 13. Sundvõõrandamismärge
(1) Sundvõõrandamise otsuse alusel võib sundvõõrandisaaja esitada sundvõõrandatud kinnisasja asukohajärgsele kinnistusametile avalduse sundvõõrandamismärke kandmiseks kinnisasja kinnistusregistri ossa.
(2) Sundvõõrandamismärge keelab sundvõõrandiandjal kinnisasja võõrandamise ja koormamise.
§ 14. Kinnisasja osa sundvõõrandamine
(1) Kui taotletakse kinnisasja ühe osa sundvõõrandamist ja kinnisasi seetõttu tükeldub või kaotab väärtuselt nii, et selle ülejäänud või teatavaid osi ei saa enam otstarbekalt kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda kogu kinnisasja või teatava osa sundvõõrandamist.
(2) Kui taotletakse kogu kinnisasja sundvõõrandamist, aga sundvõõrandamise eesmärk on saavutatav kinnisasja osa sundvõõrandamisega, siis on kinnisasja omanikul õigus nõuda ülejäänud kinnisasja osa sundvõõrandamata jätmist.
(3) Kui kinnisasja või selle osa sundvõõrandamise tõttu ei saa kinnisasja või selle osa päraldisi või vilju vastavalt senisele sihtotstarbele kasutada, on kinnisasja omanikul õigus nõuda ka päraldiste ja viljade sundvõõrandamist.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud õigusi võib kinnisasja omanik nõuda kuni sundvõõrandamise otsuse tegemiseni. Taotlus tuleb esitada käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud ministri kaudu Vabariigi Valitsusele.
3. peatükk
SUNDVÕÕRANDITASU
§ 15. Sundvõõranditasu mõiste
(1) Sundvõõrandisaaja peab kinnisasja sundvõõrandamise korral maksma sundvõõrandiandjale sundvõõranditasu.
(2) Sundvõõranditasu makstakse rahas, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
(3) Sundvõõrandisaaja peab maksma hüvitist isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab.
§ 16. Sundvõõrandatava kinnisasja väärtuse arvestamine
(1) Sundvõõranditasu kindlaksmääramisel lähtutakse erakorralisel hindamisel väljaselgitatud sundvõõrandamisele määratud kinnisasja maksumusest, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Sundvõõranditasu ei või olla madalam kinnisasja harilikust väärtusest.
(2) Ebaseaduslikke ehitisi ei hinnata.
(3) Sundvõõranditasu kindlaksmääramisel ei arvestata sundvõõrandatava kinnisasja väärtuse võimalikku muutumist tulevikus.
§ 17. Sundvõõranditasu suurus
(1) Sundvõõranditasu peab katma nii kinnisasja kui ka koos sellega sundvõõrandatavate päraldiste ja viljade väärtuse ning katma kahjud, mida sundvõõrandiandja peab sundvõõrandamise tõttu kandma, kui seadusest ei tulene teisiti.
(2) Pärast sundvõõrandamise otsuse jõustumist kinnisasjale püstitatud ehitisi, kinnisasjal tehtud uuendusi, istutusi ja külve ei hüvitata, välja arvatud, kui sundvõõrandisaaja saab sellest kasu.
(3) Kinnisasja sundvõõrandatavaid olulisi osi, päraldisi ja vilju, ka käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud olulisi osi võib sundvõõrandiandja kinnisasjalt eemaldada ainult sundvõõrandisaaja loal.
§ 18. Hüvitis reaalservituudi kustutamise korral
(1) Kui sundvõõrandatavat kinnisasja koormav reaalservituut kustutatakse, peab sundvõõrandisaaja valitseva kinnisasja omanikule hüvitama nii kinnisasja kui ka muu vara väärtuse vähenemisest tekkiva kahju.
(2) Valitseva kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüvitise asemel talle kuuluva kinnisasja sundvõõrandamist, kui kinnisasja ei saa reaalservituudi kustutamise tõttu enam otstarbekalt kasutada.
§ 19. Hüvitis isikliku servituudi, reaalkoormatise, hoonestusõiguse või ostueesõiguse kustutamise korral
(1) Kui sundvõõrandatavat kinnisasja koormav isiklik servituut, reaalkoormatis või ostueesõigus kustutatakse, peab sundvõõrandisaaja hüvitama nende asjaõiguste kustutamisest tekkiva kahju.
(2) Kui sundvõõrandatav kinnisasi on koormatud kasutusvaldusega, kestab kasutusvaldus sundvõõrandatud kinnisasja asemele antud asjal edasi.
(3) Hoonestusõigusega koormatud maatüki sundvõõrandamisel tuleb sundvõõrandada ka hoonestusõigus.
§ 20. Hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundvõõrandamine
(1) Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandatavat kinnisasja koormav hüpoteek üle kanda mõnele teisele tema omandis olevale kinnisasjale, kui sellega ei kahjustata kinnisasja koormava hüpoteegi pidajate huve.
(2) Kui sundvõõrandatav kinnisasi asendatakse poolte kokkuleppel teise kinnisasjaga ja sundvõõrandisaaja nõuab sundvõõrandatud kinnisasja koormava hüpoteegi kustutamist, on hüpoteegipidajal õigus nõuda hüpoteegi ülekandmist asendatud kinnisasjale esimesele vabale järjekohale.
(3) Kui sundvõõrandisaaja ei nõustu sundvõõrandatavat kinnisasja koormava hüpoteegi säilitamise või ülekandmisega, kestab hüpoteek edasi sundvõõranditasul.
§ 21. Hüvitis rendi- või üürilepingu lõppemise korral
Kui kinnisasja sundvõõrandamise tõttu rendi- või üürileping lõpeb, on rentnikul või üürnikul õigus nõuda kahju hüvitamist.
4. peatükk
KOKKULEPPEMENETLUS
§ 22. Kokkuleppemenetluse alustamine
(1) Kokkuleppemenetlus on kokkuleppe sõlmimine sundvõõrandatava kinnisasja eest sundvõõrandiandjale makstava sundvõõranditasu ja teiste isikute õigustele sundvõõrandamisega tekitatud kahju hüvitise suuruses.
(2) Sundvõõrandisaaja peab taotluse kokkuleppemenetluse alustamiseks esitama kolme kuu jooksul sundvõõrandamise otsuse jõustumisest sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgse maakonna maavanemale. Taotlusele tuleb lisada käesoleva seaduse § 11 3. lõikes sätestatud dokumendid. Sundvõõrandisaaja võib taotluses nõuda ka sundvõõrandatava kinnisasja kohest hindamist.
(3) Kui sundvõõrandatav kinnisasi asub mitme maakonna territooriumil, esitab sundvõõrandisaaja taotluse selle maakonna maavanemale, mille territooriumil peetakse sundvõõrandatava kinnisasja kohta kinnistusraamatut.
§ 23. Kokkuleppemenetluse alustamisest teatamine
Pärast sundvõõranditasu määramise taotluse saamist avaldab maavanem selle kohta teate Riigi Teatajas, milles teeb isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, ettepaneku teatada oma õigustest maavanemale. Teatamisaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud teate avaldamisest.
§ 24. Kokkuleppemenetluse osaliste väljakutsumine
(1) Pärast käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teates kehtestatud tähtpäeva kutsub maavanem kokkuleppemenetluse osalistena välja sundvõõrandamise pooled ja teised isikud, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, ning teeb neile ettepaneku leppida kokku sundvõõranditasu ja hüvitise suuruses.
(2) Riigi Teatajas avaldatud teates nimetatud tähtpäevaks saabumata jäänud nõudeid, mis ei ole kantud kinnistusraamatusse, ei rahuldata.
§ 25. Kokkuleppe sõlmimise tähtaeg
(1) Kokkuleppe sõlmimiseks võib maavanem määrata kokkuleppemenetluse osalistele tähtaja, mis ei tohi ületada kahte nädalat. Maavanem on kohustatud määrama tähtaja, kui seda nõuab vähemalt üks osalistest.
(2) Kui üks sundvõõrandamise pool või kumbki määratud ajaks maavanema juurde mõjuva põhjuseta ei ilmu või kui menetluse osalised esimesel korral või kokkuleppe sõlmimiseks määratud tähtaja jooksul sundvõõranditasu ja hüvitise suuruses kokkulepet ei saavuta, lõpetab maavanem kokkuleppemenetluse ja alustab sundvõõrandatud kinnisasja ja kustutatavate õiguste hindamist.
§ 26. Kokkuleppemenetluse akt ja protokoll
(1) Kokkuleppemenetluse osaliste kokkuleppe saavutamise kohta koostab maavanem akti, millele kirjutavad alla menetluse osalised ja maavanem.
(2) Kokkuleppeakti alusel võivad kokkuleppemenetluse osalised nõuda teineteiselt sundvõõrandatava kinnisasja omandiõiguse üleandmist ning kinnisasja koormavate õiguste kustutamist.
(3) Kokkuleppemenetluse kohta koostab maavanem protokolli. Käesoleva seaduse § 25 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu tagajärjeta jäänud kokkuleppemenetluse kohta koostab maavanem protokolli, milles märgitakse kokkuleppemenetluse tulemusteta jäämise põhjused, sundvõõrandiandja ja kustutatavate õiguste omajate poolt viimasena nõutud ning sundvõõrandisaaja poolt viimasena pakutud sundvõõranditasu ja hüvitise suurus.
5. peatükk
HINDAMISMENETLUS
§ 27. Sundvõõrandatud kinnisasja hindamise läbiviimine
(1) Sundvõõranditasu ja hüvitis sundvõõrandatud asjade ja kahjustatud õiguste eest, mille kohta kokkuleppemenetluse osalised kokkulepet ei ole sõlminud, määratakse kindlaks sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgse maakonna maavanema poolt sundvõõrandatava kinnisasja hindamise alusel.
(2) Maavanemal on õigus hindamismenetluse osaliste taotlusel või enda algatusel kaasata hindamisele eksperte, moodustada komisjone ning korraldada sundvõõrandatud kinnisasjal vaatlusi.
§ 28. Sundvõõrandatava kinnisasja üleskirjutamine ja hindamine
(1) Hindamist alustades teeb maavanem sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele täitevbüroole ülesandeks sundvõõrandatav kinnisasi üles kirjutada, hinnata ja vajadusel hoiule võtta ning saadab täitevbüroole sundvõõrandatud kinnisasja kinnistusregistri osa ärakirja.
(2) Üleskirjutamise ja hindamise tähtaeg ei või olla lühem kui kaks nädalat ega pikem kui kaks kuud.
(3) Üleskirjutamine, hoidmine ja hindamine toimub täitemenetluse seadustiku kohaselt, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Võlgniku ja sissenõudjana käsitletakse täitemenetluse seadustiku kohaselt sundvõõrandamise pooli.
(4) Üleskirjutamisakt saadetakse sundvõõrandisaajale, sundvõõrandiandjale, täiturile, hoidjale ja maavanemale.
(5) Kinnisasja osa sundvõõrandamisel korraldab maavanem sundvõõrandatava osa registreerimise maakatastris.
§ 29. Hindamiskoosolek
(1) Sundvõõranditasu ja hüvitise suuruse määramiseks kutsub maavanem pärast kinnisasja üleskirjutamist ja hindamist kokku hindamiskoosoleku.
(2) Hindamiskoosolekule kutsutakse hindamismenetluse osalistena sundvõõrandamise pooled ja teised isikud, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, kes võivad anda suulisi või kirjalikke seletusi. Nimetatud isikute mõjuva põhjuseta ilmumata jäämine ei takista asja arutamist ja otsuste tegemist. Maavanemal on õigus kutsuda hindamiskoosolekule ka eksperte.
(3) Menetluse osalistel on õigus sõlmida kokkuleppeid sundvõõranditasu ja hüvitise suuruse kohta hindamiskoosoleku protokolli allakirjutamiseni.
§ 30. Hindamiskoosoleku protokoll
(1) Hindamiskoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik koosolekust osavõtjad.
(2) Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, sellest osavõtjate nimed, päevakord ning tehtud otsused. Otsusi tuleb põhjendada.
(3) Maavanem saadab koosoleku protokolli ärakirja sundvõõrandamise pooltele, teistele isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, ja sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgsele täitevbüroole.
§ 31. Hindamiskulud
(1) Hindamiskulud on sundvõõranditasu ja hüvitise kindlaksmääramise tegelikud kulud, nagu teadete avaldamise kulud, kinnistu jagamise kulud, sõidu- ja päevarahad, eksperditasud ning kantseleikulud. Kulude hulka ei arvestata sundvõõrandamise poolte ja teiste isikute kulusid, kelle õigusi sundvõõrandamisega kahjustatakse.
(2) Maavanem määrab kindlaks, millises ulatuses ja milliseks tähtpäevaks peab hindamise kulud hüvitama. Kulude tasumata jätmise korral võib maavanem sundvõõrandamismenetluse peatada.
(3) Maavanem võib nõuda sundvõõrandisaajalt hindamiskulude ettemaksmist. Kui osa või kõik kulud peab kandma sundvõõrandiandja, on sundvõõrandisaajal õigus nõuda hindamise kuludena makstud summa, mida peab tasuma sundvõõrandiandja, mahaarvamist tema poolt täitevbüroo deposiitarvele makstavast sundvõõranditasust.
(4) Kulud hüvitatakse õigustatud isikutele maavanema korraldusel.
§ 32. Hindamiskulude jaotamine
(1) Kui sundvõõranditasu ei ole väiksem sundvõõrandiandja poolt viimasena nõutud summast, peab kõik hindamiskulud hüvitama sundvõõrandisaaja.
(2) Kui sundvõõranditasu ei ületa sundvõõrandisaaja poolt viimasena pakutud summat, mida sundvõõrandiandja ei nõustunud vastu võtma, peab kõik hindamiskulud kandma sundvõõrandiandja.
(3) Kui määratud sundvõõranditasu on väiksem kui sundvõõrandiandja poolt viimasena nõutud summa, kuid ületab sundvõõrandisaaja poolt viimasena pakutud summa, jaotatakse hindamiskulud poolte vahel vastavalt enam nõutud ja vähem pakutud summade vahekorrale.
(4) Kui sundvõõrandiandja ei ole maavanemale teatanud tema poolt viimasena nõutud ning sundvõõrandisaaja tema poolt viimasena pakutud summa suurust, jaotatakse hindamiskulud sundvõõrandamise poolte vahel võrdselt.
(5) Kui ainult üks sundvõõrandamise pool on teatanud maavanemale tema nõutava või pakutava summa suuruse, peab hindamiskulud tasuma teine pool.
(6) Kui sundvõõranditasu suurus otsustatakse sundvõõrandamise poolte kokkuleppega ja kui pooled ei ole kokkulepet hindamiskulude jaotamiseks sõlminud, jaotatakse võimalikud hindamiskulud poolte vahel võrdselt.
(7) Kui sundvõõrandisaaja loobub sundvõõrandamisest ja seetõttu sundvõõrandamismenetlus lõpetatakse, hüvitab hindamiskulud sundvõõrandisaaja.
(8) Makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramise kulud teistele isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab, peab hüvitama sundvõõrandisaaja.
(9) Kui sundvõõrandisaaja taotleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 22 kohest kinnisasja hindamist, peab ta hüvitama kõik hindamise kulud.
6. peatükk
SUNDVÕÕRANDAMISEST LOOBUMINE
§ 33. Sundvõõrandamisest loobumine
(1) Sundvõõrandisaajal on õigus sundvõõrandamisest loobuda kuni sundvõõranditasu ja hüvitise täitevbüroo deposiitarvele maksmiseni, sundvõõrandiandja nõusolekul ka kuni kinnisasja kinnistamiseni sundvõõrandisaaja nimele.
(2) Maavanem tunnistab sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks, kui
ta:
1) kolme kuu jooksul, alates sundvõõrandamise otsuse jõustumisest, ei ole
esitanud taotlust kokkuleppe- või hindamismenetluse alustamiseks;
2) teatab käesoleva paragrahvi 1. lõikes ettenähtud aja jooksul
maavanemale, et ta on sundvõõrandamisest loobunud;
3) kolme kuu jooksul, alates sundvõõranditasu suurust määrava otsuse
tegemisest, ei ole sundvõõranditasu ja hüvitisi täitevbüroo deposiitarvele
maksnud.
(3) Sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise järel lõpetab maavanem sundvõõrandamismenetluse, teatab sellest sundvõõrandiandjale, sundvõõrandisaajale, teistele isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustab ning esitab Kinnistusametile lihtkirjaliku avalduse sundvõõrandamismärke kustutamiseks. Sundvõõrandamismenetluse lõpetamise kohta peab maavanem avaldama teate Riigi Teatajas.
§ 34. Õiguste ennistamine sundvõõrandamisest loobumise korral
Kui sundvõõrandisaaja ja õiguste omajate kokkuleppel on sundvõõrandisaaja sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise hetkeks mõni kinnisasja koormav õigus kustutatud, on õiguste endistel omajatel õigus nõuda ühe kuu jooksul, arvates sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamise kohta teate avaldamisest Riigi Teatajas, kohtu kaudu neile kuulunud õiguste ennistamist.
§ 35. Kahjude hüvitamine sundvõõrandamisest loobumise korral
Sundvõõrandamisest loobunuks tunnistamisel on sundvõõrandisaaja kohustatud hüvitama sundvõõrandiandjale ja isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamine kahjustas, kõik sundvõõrandamisega seonduvad kahjud.
7. peatükk
SUNDVÕÕRANDATAVA KINNISASJA VALDUSE JA OMANDI ÜLEMINEK NING SUNDVÕÕRANDITASU VÄLJAMAKSMINE
§ 36. Sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmine
(1) Sundvõõrandatava kinnisasja valduse võib üle võtta pärast sundvõõranditasu ja hüvitiste maksmist sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo deposiitarvele.
(2) Kui sundvõõranditasu ja hüvitist ei ole kolme kuu jooksul sundvõõranditasu ja hüvitise suurust määrava otsuse tegemisest arvates makstud täitevbüroo deposiitarvele, teatab täitevbüroo sellest viivitamata maavanemale.
(3) Sundvõõrandatava kinnisasja valduse võtab sundvõõrandiandjalt üle ja annab üle sundvõõrandisaajale kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo täitur.
(4) Täitur asub sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmisele ja -andmisele pärast maavanemalt korralduse saamist. Maavanem teeb korralduse sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmisele asumiseks sundvõõrandisaaja avalduse alusel, millele tuleb lisada tõend sundvõõranditasu ja hüvitise maksmise kohta täitevbüroo deposiitarvele.
§ 37. Sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise akt
(1) Sundvõõrandatava kinnisasja valduse ülevõtmise ja -andmise kohta koostab täitur akti, millele kirjutavad alla sundvõõrandamise pooled, täitur ning üleandmise ja -võtmise juures viibinud kaks tunnistajat. Kui üks pool keeldub aktile alla kirjutamast, tehakse selle kohta märge akti. Akt saadetakse sundvõõrandiandjale, sundvõõrandisaajale, täiturile ja maavanemale. Akti vormi kehtestab Täitevamet.
(2) Akti kantakse kõik sundvõõrandisaaja pretensioonid üleantavate asjade suhtes.
§ 38. Sundvõõranditasu vähendamine
(1) Sundvõõrandisaajal on õigus ülevõtmisakti kantud pretensioonide alusel taotleda maavanemalt akti koostamisest 10 päeva jooksul määratud sundvõõranditasu vähendamist.
(2) Pärast sundvõõranditasu suuruse vähendamist taotleva avalduse saamist on maavanem kohustatud sundvõõrandamise pooled sundvõõranditasu suuruse vähendamise kokkuleppe sõlmimiseks viie päeva jooksul välja kutsuma.
(3) Kokkuleppe kohta vormistatakse akt vastavalt käesoleva seaduse §-le 26 ning selle alusel muudab maavanem sundvõõranditasu kohta tehtud otsust.
(4) Kui pooled kokkuleppele ei jõua, korraldab maavanem sundvõõrandatava kinnisasja uue hindamise vastavalt käesoleva seaduse §-dele 27–32.
(5) Kui sundvõõranditasu suuruse kohta tehakse uus otsus, saadab maavanem selle ärakirja täitevbüroole, kes maksab sundvõõrandisaajale viimase poolt enam makstud summa tagasi.
§ 39. Juhusliku hävimise riisiko ja maksude tasumine
(1) Asja juhusliku hävimise riisiko läheb sundvõõrandisaajale üle kinnisasja valduse ülevõtmisega.
(2) Sundvõõrandisaaja on valduse ülevõtmisest kohustatud tasuma kinnisasjal lasuvad maksud.
§ 40. Sundvõõranditasu väljamaksmine
(1) Maavanem peab teatama sundvõõrandiandjale ja teistele puudutatud isikutele sundvõõranditasu ja hüvitise väljamaksmisest ning avaldab teate Riigi Teatajas.
(2) Pärast maavanema korralduse saamist maksab sundvõõrandatava kinnisasja asukoha täitevbüroo vastavalt sundvõõranditasu ja hüvitise määramise otsusele sundvõõranditasu ja hüvitise välja sundvõõrandiandjale ja teistele isikutele, kelle õigusi sundvõõrandamisega on kahjustatud.
(3) Kustutatavate hüpoteekidega tagatud nõuded muutuvad sissenõutavaks alates käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud teate avaldamisest ning võlausaldajal on õigus pöörata nõue sundvõõranditasule. Võlausaldajal on õigus nõuda nõude tunnustamist kuue kuu jooksul teate avaldamisest. Nõue täidetakse täitemenetluse seadustikuga kehtestatud korras. Kui nimetatud tähtaja jooksul nõudeid ei esitata, makstakse sundvõõranditasu sundvõõrandiandjale.
§ 41. Sundvõõrandatava kinnisasja kinnistamine sundvõõrandisaaja nimele
(1) Kui sundvõõranditasu ja hüvitis on makstud sundvõõrandatava kinnisasja asukohajärgse täitevbüroo deposiitarvele, kinnistab Kinnistusamet sundvõõrandatava kinnisasja sundvõõrandisaaja omandisse viimase avalduse alusel.
(2) Avalduses peab olema viide sundvõõrandamise otsuse avaldanud Riigi Teatajale. Avaldusele tuleb lisada tõend sundvõõranditasu ja hüvitise maksmise kohta täitevbüroo deposiitarvele.
(3) Kinnisasja osa sundvõõrandamisel jagatakse kinnisasi sundvõõrandisaaja avalduse alusel ning sundvõõrandatud osa kinnistatakse sundvõõrandisaaja nimele.
(4) Sundvõõrandisaaja on kohustatud tasuma kõik kinnistamisega seotud kulud ja lõivud, kui seadusest ei tulene teisiti.
§ 42. Kannete kustutamine kinnistusraamatust
Pärast sundvõõrandatud kinnisasja kinnistamist sundvõõrandisaaja nimele kustutab Kinnistusamet vastavalt sundvõõrandamise otsusele kinnistusregistri osast kustutamisele kuuluvad piiratud asjaõigused ja märked.
8. peatükk
SUNDVÕÕRANDATUD KINNISASJA TAGASTAMINE
§ 43. Sundvõõrandatud kinnisasja tagastamine
(1) Sundvõõrandatud kinnisasja endisel omanikul on õigus nõuda talle kuulunud kinnisasja tagastamist, kui sundvõõrandisaaja või tema õigusjärglane ei kasuta sundvõõrandatud kinnisasja vastavalt sundvõõrandamise otsusele või teatab loobumisest kinnisasja vastavalt otsusele kasutada.
(2) Sundvõõrandatud kinnisasja tagastamisele kohaldatakse sundvõõrandamist reguleerivaid sätteid, kui käesoleva seaduse §-des 44 ja 45 ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sundvõõrandiandjal on õigus nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise lepingu.
(4) Taotluse sundvõõrandatud kinnisasja tagastamiseks võib esitada ühe aasta jooksul päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama sundvõõrandatud kinnisasja sundvõõrandamise otsuse vastasest kasutamisest või kinnisasja sundvõõrandamise otsuse kohasest kasutamisest loobumisest.
(5) Kui sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise korral selle endine omanik loobub ostueesõiguse teostamisest vastavalt käesoleva seaduse §-le 46, kaotab ta õiguse nõuda sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist.
§ 44. Sundvõõrandatud kinnisasja tagastamisest keeldumine
Sundvõõrandatud kinnisasja tagastamisest võib keelduda, kui:
1) sundvõõrandatud kinnisasi on, võrreldes sundvõõrandamise hetkega, oluliselt
muutunud;
2) kogu või enamik sundvõõranditasu on sundvõõrandamise poolte kokkuleppel
tasutud teise kinnisasjaga;
3) sundvõõrandatud kinnisasja ei kasutata vastavalt esialgsele sundvõõrandamise
eesmärgile, kuid sundvõõrandatud kinnisasja kasutatakse tagastamise taotlemise
ajal üldistes huvides.
§ 45. Õiguste ennistamine sundvõõrandatud kinnisasja tagastamise korral
Sundvõõrandatud kinnisasja koormanud ja sundvõõrandamismenetluse käigus kinnistusraamatust kustutatud õiguste omajatel on pärast sundvõõrandatud kinnisasja tagastamist ühe aasta jooksul õigus kohtu kaudu nõuda neile kuulunud õiguste ennistamist.
§ 46. Sundvõõrandiandja ostueesõigus
(1) Sundvõõrandiandjal on ostueesõigus sundvõõrandatud kinnisasja võõrandamise korral sundvõõrandisaaja või tema õigusjärglase poolt.
(2) Sundvõõrandiandjal on ostueesõigus ka siis, kui sundvõõrandamise pooled on sõlminud sundvõõrandatud kinnisasja ostu-müügilepingu.
9. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 47. Seaduse kohaldamine omandireformi elluviimisel
Omandireformi käigus seaduse alusel vara äravõtmine või tagastamata jätmine ei ole sundvõõrandamine ning nimetatud juhtude korral ei kohaldata käesolevat seadust.
§ 48. Seaduse kohaldamine ehitiste sundvõõrandamisele
Käesolevat seadust kohaldatakse nii ehitiste kui vallasasjade sundvõõrandamisel. Sundvõõrandamismärge kantakse ehitise asukohajärgsesse riiklikusse hooneregistrisse.
§ 49. Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse täiendamine
Eesti Vabariigi riigilõivuseaduse (RT 1990, 11, 118; RT I 1993, 66, 935; 1994, 14, 247; 46, 773; 49, 805; 50, 845; 72, 1262; 74, 1324; 86, 1488; 94, 1609; 1995, 14, 169; 21, 324; 22, 328; 26–28, 355) § 4 7. lõiget täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
«6) kinnisasja sundvõõrandamisel omandi üleminek riigile.».
§ 50. Eesti Vabariigi rendiseaduse muutmine
Eesti Vabariigi rendiseadust (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169) muudetakse järgmiselt:
(1) Paragrahvi 17 1. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1) Leping lõpeb, kui on möödunud selle tähtaeg, kui renditud vara on hävinenud või muutunud kasutuskõlbmatuks või kui rentnik on selle välja ostnud või kui rendile antud kinnisasi on sundvõõrandatud.».
(2) Paragrahvi 24 2. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(2) Renditud kinnisasja sundvõõrandamise tõttu rentnikule tekkinud kahju hüvitatakse kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras.».
§ 51. Täitemenetluse seadustiku täiendamine
Täitemenetluse seadustiku (RT I 1993, 49, 693; 72, 1019; 1994, 1, 5; 16, 290; 89, 1515; 1995, 22, 327) § 1 1. lõiget täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
«16) maavanema otsused kinnisasjade sundvõõrandamismenetluses.».
§ 52. Eesti Vabariigi elamuseaduse muutmine
Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1994, 28, 426; 40, 653) tehakse järgmised muudatused:
(1) Paragrahvi 51 2. lõiget täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
«4) eluruumi sundvõõrandamise korral.».
(2) Paragrahvi 55 1. lõikest jäetakse välja sõnad «maa sundvõõrandamisega või».
(3) Seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
«§ 551. Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine eluruumi sundvõõrandamise korral
Kui eluruumi üürileping ennetähtaegselt lõpetatakse eluruumi sundvõõrandamise tõttu, hüvitatakse üürnikule tekkinud kahju vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele.».
§ 53. Tulumaksuseaduse täiendamine
Tulumaksuseaduses (RT I 1993, 79, 1184; 1994, 24, 393; 49, 806; 50, 845; 1995, 26–28, 355) tehakse järgmised muudatused:
(1) Paragrahvi 9 2. lõiget täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:
«17) sundvõõranditasu ja hüvitis sundvõõrandamisel.»
(2) Paragrahvi 10 punkti 1 täiendatakse sõnadega «, välja arvatud sundvõõrandamisel;».
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
Twitter