Välja kuulutanud
Vabariigi President
08.03.1995 otsus nr 511
Riigikaitseliste sundkoormiste seadus
Vastu võetud 22.02.1995
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesoleva seadusega kehtestatakse riigikaitselised sundkoormised ning nende määramise ja täitmise kord.
§ 2. Riigikaitselised sundkoormised
Riigikaitselised sundkoormised (edaspidi sundkoormised) on:
1) sundvõõrandamine (rekvireerimine);
2) sundkasutus ja sundvaldus;
3) veokohustus;
4) töökohustus.
§ 3. Sundkoormiste määramine
Sundkoormisi määratakse ja tehakse teatavaks rahuajal. Lähtudes riigikaitselistest vajadustest, määratakse sundkoormisi ka sõjaseisukorra ajal.
§ 4. Sundkoormiste täitmine
(1) Sundkoormisi täidetakse isikute poolt sõjaseisukorra ajal.
(2) Sõjaseisukorra väljakuulutamisel kuuluvad rahuajal isikutele määratud ja teatavaks tehtud sundkoormised täitmisele täiendava korralduseta.
(3) Sõjaseisukorra ajal isikutele määratud sundkoormised kuuluvad täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajal.
(4) Kui isikule määratud ja teatavakstehtud sundkoormist ei ole
võimalik täita vara hävimise, kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul
põhjusel, teatab isik temale koormise määranud organile sellest:
1) rahuajal 10 päeva jooksul;
2) sõjaseisukorra ajal viivitamatult.
§ 5. Andmete saladuses hoidmine
Isikud on vastutavad sundkoormistega seotud riigi- ja ärisaladuse hoidmise eest seaduses ettenähtud alustel ja korras.
§ 6. Hüvise või pensioni maksmine
Isiku töövõime kaotuse või surma korral, kui see oli tingitud sundkoormise täitmisest, makstakse hüvist või pensioni vastavalt seadusele.
§ 7. Sundkoormise määramise otsuse vaidlustamine
(1) Isik, kes leiab, et sundkoormise määramisega on tema õigusi rikutud, võib pöörduda sundkoormise määranud organi või kohtu poole sundkoormise otsuse vaidlustamiseks.
(2) Sundkoormise määramise otsuse vaidlustamine ei peata nimetatud otsuse täitmist sõjaseisukorra ajal.
§ 8. Kahju hüvitamine
(1) Isikule sundkoormisega tekitatud kahju hüvitatakse seadusega sätestatud korras.
(2) Sundkoormisega tekitatud kahjuna ei käsitata vara hävimist, riknemist või vara väärtuse vähenemist sõjategevuse läbi.
(3) Valla- ja linnavalitsustele käesoleva seaduse alusel pandud kohustuste täitmisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.
2. peatükk
RIIGIKAITSELISTE SUNDKOORMISTE KOONDKAVA VÄLJATÖÖTAMISEKS
JA SELLE RAKENDAMISEKS PÄDEVAD ORGANID
§ 9. Vabariigi Valitsuse pädevus
Vabariigi Valitsus:
1) kinnitab kaitseministri ettepanekul riigikaitseliste sundkoormiste
koondkava (edaspidi sundkoormiste koondkava);
2) otsustab vara sundkasutusele võtmise käesoleva seaduse §-de 28
ja 29 järgi;
3) suunab ja koordineerib ministeeriumide, maavalitsuste ning muude
riigikaitselisi ülesandeid täitvate organite tegevust sundkoormiste
korraldamisel koostöös valla- ja linnavalitsustega;
4) kehtestab asutuste, ettevõtete ja isikute nimekirjad, kelle sõidukid,
ujuvvahendid, õhusõidukid ja muu vara ei kuulu või kuuluvad piiratud hulgal
sõjaseisukorra ajal sundvõõrandamisele või sundkasutusele võtmisele;
5) kehtestab sundkoormiste rakendamiseks vajalikud juhendid ja dokumentide
vormid;
6) otsustab muid sundkoormistega seotud küsimusi, mis käesoleva seadusega
ei ole antud teiste organite pädevusse.
§ 10. Ministeeriumide pädevus
(1) Kaitseministeerium:
1) töötab koostöös kaitseväe juhataja ja vastavate ministeeriumidega välja
sundkoormiste koondkava ja esitab selle kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele;
2) teeb sundkoormiste koondkavast tulenevad sundkoormised teatavaks
ministeeriumidele, maavalitsustele või muudele isikutele;
3) otsustab isikutele sundkoormiste määramise vastavalt käesoleva seaduse
§-dele 17 ja 24;
4) määrab sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud või nendest
moodustatud komisjonid vastavalt käesoleva seaduse §-dele 18 ja 25;
5) nõuab sundkoormistega seotud informatsiooni ministeeriumidelt,
maavalitsustelt, valla- ja linnavalitsustelt ning muudelt isikutelt;
6) korraldab ja koordineerib sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise
komisjonide ning vastavate volinike tööd;
7) kontrollib käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.
(2) Muud ministeeriumid:
1) töötavad Kaitseministeeriumilt saadud riigikaitseliste suuniste alusel
välja ettepanekud sundkoormiste koondkava koostamiseks;
2) teevad isikutele sundkoormiste koondkava alusel teatavaks neile
määratud sundkoormised käesoleva seaduse §-de 17 ja 24 järgi;
3) otsustavad isikutele sundkoormiste määramise vastavalt käesoleva
seaduse §-dele 17 ja 24;
4) määravad sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud või
nendest moodustatud komisjonid vastavalt käesoleva seaduse §-dele 18
ja 25;
5) nõuavad isikutelt seoses riigikaitseliste ülesannetega saadud
informatsiooni;
6) kontrollivad käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.
§ 11. Kaitseväe juhataja või ülemjuhataja pädevus
Kaitseväe juhataja või ülemjuhataja:
1) töötab välja ettepanekud sundkoormiste koondkava koostamiseks ja esitab
need Kaitseministeeriumile;
2) korraldab ja tagab sundvõõrandatud ja sundkasutusele võetud vara
õigeaegse vastuvõtmise kaitseväe väeosade ja üksuste poolt;
3) otsustab, lähtudes riigikaitselistest vajadustest, sundkoormiste
määramise isikutele sõjaseisukorra ajal käesoleva seaduse §-de 17
ja 24 järgi ning teeb valla- või linnavalitsusele ettepaneku töökohustuse
määramise otsustamiseks käesoleva seaduse § 40 järgi;
4) kontrollib sõjaseisukorra ajal käesoleva seaduse täitmist vastavate
isikute poolt.
§ 12. Maavalitsuste pädevus
Maavalitsused:
1) vaatavad läbi ja kinnitavad sundkoormiste jaotuskavad valla- ja
linnavalitsustele sundkoormiste koondkava alusel;
2) kontrollivad käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.
§ 13. Valla- ja linnavalitsuse pädevus
Valla- ja linnavalitsus:
1) peab sundkoormiste arvestust;
2) otsustab isikutelt vara sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise ning
isikutele veokohustuse ja töökohustuse määramise vastavalt käesoleva seaduse
§-dele 17, 24, 34 ja 40;
3) teeb isikutele teatavaks neile määratud sundkoormised;
4) määrab sundvõõrandamise ja sundkasutusele võtmise volinikud või nendest
moodustatud komisjonid vastavalt käesoleva seaduse §-dele 18 ja 25;
5) nõuab vajalikku informatsiooni ja kontrollib sundkoormiste õigeaegset
täitmist sõjaseisukorra väljakuulutamisel;
6) kontrollib käesoleva seaduse täitmist vastavate isikute poolt.
3. peatükk
SUNDVÕÕRANDAMINE
§ 14. Sundvõõrandamise mõiste
Sundvõõrandamine käesoleva seaduse mõistes on sõjaseisukorra ajal omanikult vara riigikaitselisteks vajadusteks riigi omandisse äravõtmine.
§ 15. Sundvõõrandamisele kuuluv vara
Sundvõõrandada võidakse:
1) kütte- ja määrdeaineid;
2) toiduaineid;
3) ravimeid ja ravivahendeid;
4) muud vallasvara, mis vara omadustest lähtuvalt on äratarvitatav.
§ 16. Sundvõõrandamisele mittekuuluv vara
Sundvõõrandamisele ei kuulu:
1) muuseumide ja arhiivide vara;
2) kirikute ja koguduste, usuühingute ning nende liitude vara, mida
kasutatakse riitusteenistuseks;
3) välisriikide saatkondadele, konsulaatidele, esindustele ja neis
töötavatele välisriikide kodanikele kuuluv vara, mis on ametialaseks ja
isiklikuks kasutamiseks;
4) vara, mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud normide alusel ei kuulu sundvõõrandamisele;
5) isikule kuuluv vara, mille loetelu on sätestatud tsiviilkohtupidamise
seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5) lisas nr. 2;
6) käesoleva seaduse § 9 punktis 4 tähendatud isikute vara.
§ 17. Vara sundvõõrandamise otsustamiseks pädevad organid
(1) Isikutelt vara sundvõõrandamise otsustamiseks on rahuajal pädevad:
1) valla- ja linnavalitsused sundkoormiste koondkava alusel maavalitsuselt
saadud ülesande järgi;
2) ministeeriumid sundkoormiste koondkavas antud ülesande järgi.
(2) Valla- ja linnavalitsused ning ministeeriumid:
1) peavad sundvõõrandamiste arvestust;
2) korraldavad sundvõõrandamise käsundite isikutele kätteandmise rahuajal
ja vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal käesoleva seaduse §-s 18
märgitud korras;
3) kontrollivad vara sundvõõrandamise otsuse täitmise võimalikkust.
(3) Kaitseväe ülemjuhataja otsustab vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Väeosa ülem võib otsustada vara sundvõõrandamise sõjaseisukorra ajal, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest kaitseväe ülemjuhatajale.
(4) Kaitseväe ülemjuhataja käsul väeosa ülem või maakonna ja linna
riigikaitse osakonna (edaspidi kohaliku riigikaitse osakonna) ülem:
1) korraldab isikutelt vara sundvõõrandamise käesoleva seaduse § 18
2. lõikes märgitud korras;
2) peab sundvõõrandamiste arvestust.
§ 18. Vara sundvõõrandamise kord
(1) Vara sundvõõrandamiseks ja vastuvõtmiseks sõjaseisukorra ajal
määratakse rahuajal valla- või linnavalitsuse või vastava ministeeriumi poolt:
1) vastavad volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid;
2) sundvõõrandatava vara vastuvõtupunktid.
(2) Vara sundvõõrandamiseks ja vastuvõtmiseks sõjaseisukorra ajal määratakse väeosa ülema või kohaliku riigikaitse osakonna ülema poolt vastavad volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.
(3) Sundvõõrandamise käsundi alusel sundvõõrandamisele kuuluv vara toimetatakse sundvõõrandamise käsundis ettenähtud kohta omaniku või valdaja poolt. Vara võidakse vastu võtta ka selle asukohas.
(4) Sundvõõrandatav vara võetakse vastu vastava sundvõõrandamise voliniku (komisjoni) poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale.
(5) Volinikud (komisjonid) vastutavad sundvõõrandatud vara säilimise eest kuni selle üleandmiseni ja tagavad selle saatmise määratud kohta ettenähtud tähtajaks.
(6) Kaitseväe ülemjuhataja loal võib vastav volinik (komisjon):
1) anda sundvõõrandatud vara vastutavale hoiule isikule, kellelt vara
sundvõõrandati;
2) pikendada sundvõõrandamise käsundis ettenähtud vara üleandmise tähtaega
kohustusega toimetada nimetatud vara kindlaksmääratud tähtajaks
vastuvõtupunkti.
§ 19. Sundvõõrandatava vara vastuvõtmise nõuded
(1) Sundvõõrandatav vara peab vastama riiklikult kehtestatud standarditele, tehnilistele ja kvaliteedinõuetele.
(2) Vedel- ja puisteained peavad olema nõuetekohases taaras, pakendis või mahutis.
(3) Vara üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitakse sundvõõrandatud vara kogus, hulk, vastavus kehtivatele standarditele, tehnilistele ja kvaliteedinõuetele ning vara amortiseerumise aste.
§ 20. Sundvõõrandamisele kuuluva vara võõrandamise keeld
(1) Rahuajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.
(2) Sõjaseisukorra ajal isikule kätteantud sundvõõrandamise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates vastava käsundi kätteandmise ajast.
4. peatükk
SUNDKASUTUS
§ 21. Sundkasutuse mõiste
Sundkasutus on käesoleva seaduse mõistes vara ajutine kasutamine sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks.
§ 22. Sundkasutusele võetav vara
Sundkasutusele võidakse võtta:
1) maatükke;
2) sõidukeid, ujuvvahendeid ja õhusõidukeid;
3) ettevõtteid (sh. haiglaid);
4) masinaid ja seadmeid;
5) ehitisi ja rajatisi;
6) elektri-, side-, gaasi- ja muid liine;
7) relvi, optika- ja mõõte- ning arstiriistu;
8) muud vallasvara.
§ 23. Sundkasutusele mittevõetav vara
Sundkasutusele ei võeta käesoleva seaduse §-des 15 ja 16 loetletud vara.
§ 24. Vara sundkasutusele võtmiseks pädevad organid
(1) Vabariigi Valitsuse poolt otsustatakse vara sundkasutusele võtmine käesoleva seaduse §-de 28 ja 29 järgi. Nimetatud vara sundkasutusele võtmise korraldab vastav ministeerium.
(2) Vara sundkasutusele võtmine otsustatakse muudel juhtudel vastava ministeeriumi või valla- või linnavalitsuse poolt sundkoormiste koondkavas antud ülesande alusel.
(3) Kaitseväe ülemjuhataja otsustab vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Väeosa ülem võib otsustada vara sundkasutusele võtmise sõjaseisukorra ajal, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest kaitseväe ülemjuhatajale.
(4) Vara sundkasutusele võtmiseks pädevad organid:
1) peavad sundkasutusele võetavate varade arvestust;
2) korraldavad isikutele vara sundkasutusele võtmise käsundite
kätteandmise ja vara sundkasutusele võtmise;
3) kontrollivad vara sundkasutusele võtmise võimalikkust;
4) korraldavad sundkasutusele võetud vara isikutele tagastamist.
§ 25. Sundkasutusele võtmise kord
(1) Vara sundkasutusele võtmiseks sõjaseisukorra ajal määratakse rahuajal vastava ministeeriumi, valla- või linnavalitsuse poolt vastavad volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.
(2) Sõjaseisukorra ajal määratakse väeosa või kohaliku riigikaitse osakonna ülema poolt vara sundkasutusele võtmiseks vastavad volinikud või nendest moodustatud kolmeliikmelised komisjonid.
(3) Vara võetakse sundkasutusele vastava voliniku (komisjoni) poolt koostatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel. Üks eksemplar aktist antakse omanikule või valdajale.
§ 26. Sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõiduki sundkasutusele võtmine
(1) Sundkasutusele võetava sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõiduki tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele, olema komplekteeritud ettenähtud varustuse, tööriistade ja muude sundkasutusele võtmise käsundis ettenähtud vahenditega ning tangitud kütusega täismahus.
(2) Sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõiduki vastuvõtmisel kontrollitakse selle riiklikku registreerimistunnistust, tehnilist seisundit ja komplekteeritust. Kui sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki tehniline seisund ei vasta nõuetele, võib vastav volinik (komisjon) nõuda rikke parandamist omaniku või valdaja kulul ettenähtud tähtajaks.
(3) Koos sõiduki, ujuvvahendi ja õhusõidukiga võib kohustada ka selle juhti või meeskonda juhtima ja hooldama sõidukit, ujuvvahendit või õhusõidukit. Nimetatud isikuid on väeosa ülemal õigus hoida oma käsutuses kuni seitse ööpäeva, mille jooksul nad on väeosa toidul kaitseväe normide kohaselt. Käesoleva lõike nõuded ei laiene reservohvitseridele.
(4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud isikute tööleping peatub kohustuse täitmise ajal töölepingu seaduse (RT 1992, 15/16, 241; 1993, 10, 150; RT I 1993, 26, 441) § 55 punkti 5 järgi. Töötajale säilitatakse töölepingu peatumise ajaks keskmine palk vastavalt palgaseadusele (RT I 1994, 11, 154; 1995, 12, 120).
§ 27. Ettevõtte sundkasutus
(1) Ettevõtte sundkasutus on:
1) ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste
ülesannete andmine;
2) ettevõtte ajutine riigi valdusesse võtmine.
(2) Ettevõtte omanik või valdaja on kohustatud võimaldama vastava ministeeriumi esindajal või selleks volitatud ametiisikul tutvuda ettevõtte tootmisvõimaluste ja tooraine ning materjalide tagavaradega nii rahuajal kui sõjaseisukorra ajal.
(3) Tehingud sundkasutusele võetud ettevõtte varustamiseks seadmete, tooraine ja materjalidega kuuluvad sõjaseisukorra väljakuulutamisel hankijate ja tarnijate poolt täitmisele esmajärjekorras.
§ 28. Ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmine
(1) Ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslike riigikaitseliste ülesannete andmise õigus on Vabariigi Valitsusel ja sõjaseisukorra ajal ka kaitseväe ülemjuhatajal, lähtudes riigikaitselistest vajadustest. Väeosa ülem võib sõjaseisukorra ajal anda ettevõtte omanikule või valdajale kohustuslikke riigikaitselisi ülesandeid, lähtudes sõjategevuse huvidest ja teatades sellest kaitseväe ülemjuhatajale.
(2) Sundkasutusele võtmise käsundi alusel on ettevõtte omanik või
valdaja kohustatud:
1) ettenähtud tähtajaks koostama saadud riigikaitseliste ülesannete
täitmise kava ja esitama selle kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks vastavale
ministeeriumile;
2) sõjaseisukorra väljakuulutamisel viivitamatult asuma täitma
kohustuslikke riigikaitselisi ülesandeid vastavalt kinnitatud kavale.
(3) Sõjaseisukorra ajal antud riigikaitselised ülesanded kuuluvad ettevõtte omaniku või valdaja poolt täitmisele viivitamatult või ettenähtud tähtajaks.
§ 29. Ettevõtte ajutine riigi valdusesse võtmine
(1) Kui ettevõtte omanik või valdaja ei täida või keeldub täitmast ettevõttele antud kohustuslikku riigikaitselist ülesannet, võidakse sõjaseisukorra ajal, lähtudes üldistest riigikaitselistest huvidest, ettevõte võtta ajutiselt riigi valdusesse Vabariigi Valitsuse või kaitseväe ülemjuhataja poolt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ettevõtte ajutiselt riigi valdusesse võtmise korraldab vastav ministeerium või kaitseväe ülemjuhataja, kelle poolt nimetatakse sundkasutuse ajaks ettevõtte juhtkond.
§ 30. Elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide ning masinate ja seadmete sundkasutusele võtmine
(1) Sundkasutusele võetavate elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide ning masinate ja seadmete tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele.
(2) Elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide vastuvõtmisel kontrollitakse nende tehnilist seisundit. Kui elektri-, side-, gaasi- ja muude liinide ning masinate ja seadmete tehniline seisund ei vasta kehtivatele nõuetele, võib vastav volinik (komisjon) nõuda rikke parandamist omaniku või valdaja kulul ettenähtud tähtajaks.
§ 31. Sundkasutusele võtmisele kuuluva vara võõrandamise keeld
(1) Rahuajal isikule kätteantud sundkasutusele võtmise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates sõjaseisukorra väljakuulutamisest.
(2) Sõjaseisukorra ajal isikule kätteantud sundkasutusele võtmise käsundis nimetatud vara on keelatud võõrandada alates vastava käsundi kätteandmise ajast.
§ 32. Sundkasutusele võetud vara tagastamine
(1) Vara osalisel või täielikul säilimisel tagastatakse see omanikule või valdajale sõjaseisukorra lõppemisel või sõjaseisukorra ajal vara kasutamise vajaduse möödumisel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tähtajal.
(2) Vara tagastamise kohta koostatakse vastava voliniku (komisjoni) ja vara omaniku või valdaja poolt vara üleandmise-vastuvõtmise akt.
(3) Vara omanikul on õigus loobuda tagastatava vara vastuvõtmisest selle kasutamiskõlbmatuks muutumise tõttu või muul põhjusel.
(4) Tagastatava vara vastuvõtmisest loobumisel koostatakse vastava voliniku (komisjoni) ja omaniku poolt tagastatava vara vastuvõtmisest loobumise akt.
5. peatükk
VEOKOHUSTUS
§ 33. Veokohustuse mõiste
Veokohustus on riiklik kohustus sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki omanikule või valdajale vedude teostamiseks koos juhi või meeskonnaga sõjaseisukorra ajal riigikaitselisteks vajadusteks.
§ 34. Veokohustuse otsustamiseks pädevad organid
(1) Veokohustuse otsustamiseks sõjaseisukorra ajal on pädevad:
1) valla- ja linnavalitsused;
2) kohalike riigikaitseosakondade ülemad;
3) väeosade ülemad või nende poolt volitatud isikud.
(2) Veokohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga.
§ 35. Veokohustuse kestus
(1) Veoks võib juhti või meeskonda kohustada mitte kauemaks kui 24 tunniks. Vajadusel võidakse veokohustuse kestust ühekordselt pikendada veel kuni 24 tunniks.
(2) Veokohustuse kestuseks ujuvvahendiga on saadud kohustuse täitmise aeg.
§ 36. Veokohustuse tingimused
(1) Veokohustus peab arvestama sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki otstarvet ja tehnilisi tingimusi.
(2) Sõiduki, ujuvvahendi või õhusõiduki tehniline seisund peab vastama kehtivatele nõuetele sõitjate ja veoste vedudeks.
(3) Juhile või meeskonnale antakse kaitseväe normide järgi toiduaineid ning nende sõidukile, ujuvvahendile või õhusõidukile võidakse anda vajalikke aineid ja materjale tasuta.
§ 37. Veokohustuse hüvitamine
Veokohustuse täitmise ajal peatub veokohustuse saanud töötaja tööleping töölepingu seaduse § 55 punkti 5 järgi. Töötajale säilitatakse töölepingu peatumise ajaks keskmine palk vastavalt palgaseadusele.
6. peatükk
TÖÖKOHUSTUS
§ 38. Töökohustuse mõiste
Töökohustus on riigikaitseliste tööde ja ülesannete täitmise kohustus Eestis alaliselt elavale füüsilisele isikule sõjaseisukorra ajal.
§ 39. Töökohustusest vabastamine
Töökohustusest vabastatakse:
1) riigiteenistujad, kohaliku omavalitsuse organite teenistujad ning
kaitseväe tegevteenistuses olevad isikud;
2) välismaalased, kes rahvusvaheliste lepingute või rahvusvahelise õiguse
üldtunnustatud normide alusel on vabastatud töökohustusest;
3) alla 16-aastased lapsed;
4) naissoost isikud, kes on vanemad kui 60 aastat ja meessoost
isikud, kes on vanemad kui 65 aastat;
5) naissoost isikud, alates raseduse neljandast kuust kuni sünnituseni ja
kaks kuud pärast sünnitust;
6) alla 12-aastase lapse üks vanematest või hooldaja;
7) töövõimetud isikud;
8) vaimsete ja füüsiliste puuetega isikud ja nende hooldajad.
§ 40. Töökohustuse otsustamiseks pädevad organid
(1) Töökohustuse otsustamiseks sõjaseisukorra ajal on pädev valla- või linnavalitsus kaitseväe ülemjuhataja ettepanekul.
(2) Töökohustus tehakse isikule teatavaks vastava käsundiga.
§ 41. Töökohustuse kestus ja tingimused
(1) Töökohustuse kestuseks on kuni 12 päeva.
(2) Isikuid võib kohustada ilmuma töökohustuse täitmisele koos vajalike töövahendite ja sõidukitega nende olemasolu korral.
§ 42. Töökohustuse hüvitamine
Töökohustuse täitmise ajal peatub töökohustuse saanud töötaja tööleping töölepingu seaduse § 55 punkti 5 järgi. Töötajale säilitatakse töölepingu peatumise ajaks keskmine palk vastavalt palgaseadusele.
7. peatükk
LÕPPSÄTTED
§ 43. Järelevalve
Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle oma pädevuse piires teostavad:
1) Vabariigi Valitsus;
2) vastav ministeerium oma valitsemisalas;
3) maavalitsused;
4) valla- ja linnavalitsused;
5) kaitseväe ülemjuhataja.
§ 44. Vastutus
Käesoleva seadusega kehtestatud ülesannete eiramise eest isikute poolt, kellele need ülesanded on täitmiseks kohustuslikud, kohaldatakse vastavalt asjaoludele distsiplinaar-, haldus-, tsiviil- või kriminaalvastutust.
§ 45. Kriminaalkoodeksi täiendamine
Kriminaalkoodeksit (RT 1992, 20, 288; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 49, 693; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 620; 50, 845; 74, 1324; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114; 14, 170; 15, 173) täiendatakse §-dega 791 ja 792 järgmises sõnastuses:
«§ 791. Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumine
Riigikaitselise sundkoormise täitmisest kõrvalehoidumise eest sõjaseisukorra ajal – karistatakse rahatrahvi või arestiga.
§ 792. Vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamine
Sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara sundvõõrandamiseks ja sundkasutusele võtmiseks pädeva voliniku tegevuse takistamise eest vara sundvõõrandamisel või sundkasutusele võtmisel – karistatakse rahatrahvi või aresti või vabadusekaotusega kuni ühe aastani.».
§ 46. Haldusõiguserikkumiste seadustiku muutmine ja täiendamine
Haldusõiguserikkumiste seadustikus (RT 1992, 29, 396; 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 44, 637; 62, 891; 72/73, 1019; 76, 1129; 1994, 1, 5; 12, 202; 23, 385; 24, 391; 28, 424 ja 427; 34, 532 ja 534; 39, 620; 46, 773; 48, 789; 50, 845; 68, 1169; 74, 1324; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40; 11, 114 ja 115; 20, 297; 21, 324) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
1) paragrahvi 167 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«§ 167. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine»;
2) paragrahvi 167 täiendatakse 3. lõikega järgmises sõnastuses:
«(3) Koormise täitmata jätmise eest – määratakse rahatrahv kuni viiekümne päevapalga ulatuses.»;
3) seadustikku täiendatakse §-ga 1782 järgmises sõnastuses:
«§ 1782. Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmine
Isikule määratud ja teatavaks tehtud sundkoormise täitmise võimatusest teatamata jätmise eest selle täitmiseks kohustatud isiku poolt organile, kes oli sundkoormise määranud tingituna vara hävimisest, selle kasutuskõlbmatuks muutumisest või muust põhjusest, – määratakse rahatrahv kuni kümne päevapalga ulatuses.»;
4) paragrahvi 186 1. lõikes sätestatud loetelu täiendatakse arvuga «1782»;
5) paragrahvi 228 1. lõike punktis 2 sätestatud loetelu täiendatakse arvuga «1782»;
6) paragrahvi 228 1. lõiget täiendatakse punktidega 27–30 järgmises sõnastuses:
«27) riigikaitseliste sundkoormiste määramiseks pädevad ministeeriumid
– § 1782;
28) riigikaitseosakonnad – § 1782;
29) valla- ja linnavalitsused – § 1782;
30) sõjaseisukorra ajal riigikaitseliseks vajaduseks vara
sundvõõrandamiseks ja sundkasutamisele võtmiseks pädevad volinikud – § 1782.».
| Riigikogu aseesimees Tunne KELAM |
Facebook
X.com