Teksti suurus:

Säästva arengu seadus

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 31, 384

Välja kuulutanud
Vabariigi President
14.03.1995 otsus nr 519

Säästva arengu seadus

Vastu võetud 22.02.1995


I osa
ÜLDOSA

§ 1. Seaduse ülesanne

(1) Käesolev seadus sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused.

(2) Säästva arengu rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, 1992) sätestatud põhimõtetele.

(3) Käesoleva seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused.

(4) Säästva arengu alused teistes valdkondades sätestab seadus, muu õigusakt või riiklik programm.

II osa
LOODUSKESKKOND JA LOODUSVARAD

§ 2. Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärk

Looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

§ 3. Looduskeskkonda ja loodusvarasid säästva arengu alused

(1) Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.

(2) Omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise vabadust kitsendatakse, lähtudes vajadusest kaitsta loodust kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust.

(3) Looduskeskkonna saastamise minimeerimine ja loodusvarade kasutamine loodusliku tasakaalu säilitavates kogustes on majandustegevuse põhinõuded.

(4) Üle riigipiiri leviva mõjuga või looduskeskkonda oluliselt mõjutada võiva tegevuse kavandamine ja keskkonnakaitse üldine korraldamine toimub rahvusvahelises koostöös.

(5) Looduskeskkonna ja loodusvarade kasutamist reguleerivad kasutus- ning tasumäärad, mille kehtestamisel arvestatakse looduskasutuse mõju keskkonnaseisundile.

(6) Looduskasutust kavandavad planeeringud, programmid, arengukavad ja projektid on avalikud.

§ 4. Välislepingute täitmine

(1) Välislepingust tulenevate keskkonnakaitseliste kohustuste täitmine toimub Vabariigi Valitsuse kinnitatud riiklike programmide kaudu.

(2) Arengukava kinnitamisel ja ettevõtluse korraldamisel peab kohalik omavalitsus arvestama välislepingutest tulenevaid kohustusi ja nende täitmiseks kinnitatud riiklikke programme.

§ 5. Taastuv loodusvara

(1) Taastuva loodusvara varu jaguneb kriitiliseks varuks ja kasutatavaks varuks.

(2) Taastuva loodusvara kriitiline varu on väikseim suurus, mis tagab loodusliku tasakaalu ja taastootmise, kaitsereþiimide täitmise ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimise.

(3) Taastuva loodusvara kriitilise varu suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades juurde määramatusest tuleneva reservi.

(4) Taastuva loodusvara kehtestatud kriitilisest varust ülejääv osa on taastuva loodusvara kasutatav varu. Majandustegevuse kavandamisel ei tohi ületada kasutatava varu kehtestatud suurust.

(5) Kasutatava varu suuruse ja aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades looduslikku juurdekasvu. Taastuva loodusvara kasutatava varu kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 6. Taastumatu loodusvara

(1) Taastumatu loodusvara kasutamise kavandamisel lähtutakse järgmistest põhitingimustest:
1) teada olevate varude jätkumisest võimalikult pikaks ajaks;
2) taastuva loodusvara toodanguga või ammendamatu energiaallikaga asendamisvõimalusest;
3) jäätmetega või teisese toormega asendamisvõimalusest.

(2) Majandustegevuse kavandamisel arvatakse kasutatavast varust välja kaitsealadel asuvad varud.

(3) Taastumatu loodusvara aastased kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus.  Kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 7. Kaasnev loodusvara

(1) Kaasnev loodusvara on ühe loodusvara kasutamisega mõjutatud või mõjutatav mis tahes teine loodusvara.

(2) Kaasnev loodusvara tuleb kas kasutada või säilitada kasutamiskõlblikuna võimalikult endises kvaliteedis.

(3) Kaasneva loodusvara kaitse ja kasutamise korralduse sätestab seadus.

§ 8. Keskkonnaekspertiis ja keskkonnaaudit

(1) Keskkonnaekspertiis on kavandatava tegevuse, nagu projekti, programmi, planeeringu keskkonnakaitse nõuetele ja säästva arengu põhiseisukohtadele vastavuse kohustuslik hindamine optimaalse lahendivariandi leidmise huvides.

(2) Keskkonnaaudit on tegutseva ettevõtluse keskkonnaalase juhtimise ja tegevuse vastavuse hindamine keskkonnakaitse nõuetele, heale keskkonnapraktikale ja säästva arengu põhiseisukohtadele. Keskkonnaaudit on kohustuslik ainult seadusega sätestatud juhtudel.

(3) Keskkonnaekspertiisi ja keskkonnaauditi korralduse sätestab seadus.

§ 9. Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine

(1) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine tagatakse Vabariigi Valitsuse kinnitatud riikliku programmi ja tegevuskavaga, mille koostamist finantseeritakse riigieelarvest.

(2) Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise põhialused on:
1) looduslike liikide osas nende kaitse võimalikult madala taksonoomilise üksuse tasandil ja võimalikult kõikide liikide säilitamiseks;
2) kohalike kultuurtaimede sortide ja koduloomatõugude osas nende arvelevõtmine ja andmepankade hoidmine võimalikult kõikide sortide ja tõugude kohta;
3) eritüübiliste ökosüsteemide ja maastike säilitamine ning süsteemi loomine looduslikest ja poollooduslikest kooslustest asustuse ja majandustegevuse mõju tasakaalustamiseks ning kompenseerimiseks;
4) sotsiaalse, majandusliku või teadusliku tähtsusega geneetilise materjali määratlemine.

§ 10. Keskkonnanormatiiv ja -standard

(1) Keskkonnanormatiiv on keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitseline kontrollarv või loodusvara erikulu.

(2) Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga.

(3) Keskkonnastandard on asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonnaseisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust.

(4) Keskkonnastandardi võib muuta kohustuslikuks seadusega.

§ 11. Keskkonnaseire

Keskkonnaseire (monitooring) on keskkonna seisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavadele. Keskkonnaseire korralduse sätestab seadus.

§ 12. Programmid, arengukavad, planeeringud ja fondid

(1) Elu- ja looduskeskkonda enamohustavates valdkondades, nagu tööstuse, energeetika, transpordi, põllumajanduse, turismi arendamine, koostatakse keskkonnaseisundi ja majandustegevuse tasakaalustamiseks riiklikud programmid.

(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud programmid peavad olema seostatud loodusvarade kasutamise ja keskkonnaseisundi prognoosiga.

(3) Keskkonnakaitseliselt enamohustatud piirkondades nagu Ida-Virumaa, Pandivere kõrgustik koostatakse keskkonnaseisundi ja majandustegevuse arengu tasakaalustamiseks riiklike programmidega seostatult piirkondlikud arengukavad.

(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 3. lõikes nimetatud programmid ja arengukavad koostatakse 10–20 aasta peale. Nende koostamine ja täitmine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

(5) Planeeringu põhiülesanne on tagada tootmise arengu ja kogu riiki hõlmava infrastruktuuri rajamise tasakaalustatus ning vastavus elukeskkonna nõuetele.

(6) Planeeringu algatab kas riik või omavalitsus. Selle koostamise, kehtestamise, muutmise ja tühistamise korra sätestab seadus.

(7) Riigi, maakondade, valdade ja linnade planeeringud ning arengukavad, oluliste eluvaldkondade riiklikud programmid ja enamohustatud piirkondade arengukavad peavad lähtuma käesoleva seaduse nõuetest.

(8) Planeeringute, arengukavade, programmide ja projektide avalikustamist korraldavad nende algatajad.

(9) Säästva arengu rahvusliku strateegia põhisuundade realiseerimiseks vajalike fondide moodustamise korra sätestab seadus.

Riigikogu esimees Ülo NUGIS

/otsingu_soovitused.json