Teksti suurus:

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1993, 7, 106

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra kohta

Vastu võetud 05.02.1993 nr 36

(õ) 20.11.2008 12:50

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord" (juurde lisatud).

2. Kinnitada Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korras" (RT 1991, nr. 28, art. 335) tehtavad muudatused ja täiendused (juurde lisatud).

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 4. septembri 1992. a. määrusega nr. 261 "Maa- ja põllumajandusreformi kiirendamise kohta" kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud talumaa tagastamise kord" (RT 1992, nr. 35, art. 472).

4. Kohaldada õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel Vabariigi Valitsuse 4. septembri 1992. a. määrusega nr. 261 kinnitatud "Ühistatud vara tagastamise ja natuuras kompenseerimise ning muu ühismajandi vara hulka kuuluva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korda" ainult sedavõrd, kuivõrd see reguleerib ühistatud vara natuuras tagastamist. See piirang ei laiene nimetatud korra lisale 2 "Tähtsamate ühistatud varade hinna ümberarvestuse koefitsiendid".

5. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 23. jaanuari 1992. a. määrus nr. 25 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra muutmise kohta" (RT 1992, nr. 3, art. 54).

Välisminister peaministri ülesannetes T. VELLISTE

Justiitsminister K. KAMA

Riigisekretär Ü. KAEVATS





KINNITATUD
Vabariigi Valitsuse
5. veebruari 1993. a.
määrusega nr. 36

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord

I. Üldsätted

1. Käesolev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord (edaspidi - kord) on kehtestatud omandireformi aluste seaduse (RT 1991, nr. 21, art. 257) paragrahvi 12 lõike 5, maareformi seaduse (RT 1991, nr. 34, art. 426) paragrahvi 38, põllumajandusreformi seaduse (RT 1992, nr. 10, art. 143) paragrahvi 29 ja seaduse "Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" (RT 1992, nr. 33, art. 419) paragrahvi 1 alusel.

2. Õigusvastaselt võõrandatud vara (edaspidi - vara) tagastamisel juhindutakse seadustest, käesolevast korrast ning muudest õigusaktidest.

3. Vara tagastamise protseduurilised küsimused, mille lahendamist seadused, käesolev kord ega muud õigusaktid ei reguleeri, otsustavad kohaliku omavalitsuse täitevorganid.

4. Vara tagastamiseks ei tohi kehtestada täiendavaid piiranguid ega lisanõudeid, võrreldes seaduste ning nende alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse määrustega.

5. Vara tagastamine toimub vastavalt tagastamise üldkorrale niivõrd, kuivõrd see pole reguleeritud vara mõnede liikide kohta kehtestatud erinormidega.

6. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvile 19 lahendatakse vara tagastamisel tekkivad vaidlused kohtu korras.

Omandireformi õigustatud ja kohustatud subjektid võivad esitada kaebusi seoses vara tagastamise käigus tehtud otsuste või toimingutega nendele riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitele ning ametiisikutele, kes on pädevad neid otsuseid või toiminguid muutma või tühistama.



II. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise üldkord

7. Vara tagastamise menetlus koosneb järgmistest osadest: 1) vara võõrandamise õigusvastasuse, vara koosseisu ja endise (õigusjärgse) omaniku tuvastamine ning õigustatud subjektide kindlaksmääramine (vara tagastamist ettevalmistav menetlus);

2) vara tagastamise otsuse vastuvõtmine;

3) õigustatud subjektidele vara tagastamine.

8. Vara tagastamine võib toimuda seaduses ettenähtud juhtudel tagastamise kiirendatud menetlusega. Sel juhul jäetakse õigustatud subjekti taotlusel või nõusolekul osa menetlustoiminguid tegemata (vt. käesoleva korra punkti 31).

9. Vara tagastamise menetlust kajastab õigusvastaselt võõrandatud vara toimik, kuhu paigutatakse selles asjas esitatud, kogutud või koostatud dokumendid ning vastuvõetud otsused. Toimiku avab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse vastuvõtja avalduse vastuvõtmisel ning toimik lõpetatakse pärast vara õigustatud subjektidele üleandmist.

Lõpetatud õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku annab maa- või linnavalitsus alatiseks säilitamiseks üle arhiivile.

Maa tagastamise kohta koostatakse lisaks õigusvastaselt võõrandatud vara toimikule veel maa tagastamise toimik (vt. käesoleva korra punkti 51).

Vara tagastamist ettevalmistav menetlus

10. Vara tagastamise menetlust alustatakse tähtaegselt esitatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse alusel. Tähtaegselt esitatuteks loetakse avaldused, mis esitati 17. jaanuariks 1992.a. (kaasa arvatud) ning avaldused, mille esitamise tähtaeg on ennistatud seaduse "Avalduste esitamise tähtaegade ennistamise korrast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisel ja kompenseerimisel" (RT 1992, nr. 27, art. 353) alusel. Avalduste vastuvõtmisel ja läbivaatamisel ning tõendite kogumisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991.a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korrast" (RT 1991, nr. 28, art. 335) (edaspidi - "Avalduste läbivaatamise kord").

11. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara on tagastatud või kompenseeritud juba Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20. veebruari 1989.a. määruse nr. 81 "Massirepressioonide läbi kannatanutele vara tagastamise ja kahju hüvitamise korra kohta" (ENSV Teataja 1989, nr. 10, art. 118) või muul alusel, siis selle vara osas omandireformi aluste seaduse alusel vara tagastamise menetlust ei alustata või juba alustatud menetlus lõpetatakse.

12. Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20. juuni 1991.a. otsuse "Omandireformi aluste seaduse rakendamise kohta" (RT 1991, nr. 21, art. 258) punktile 5 lahendatakse Eestist Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel lahkunud isikutele õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise küsimused riikidevaheliste lepingutega määratud korras.

13. Vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. detsembri 1991.a. otsuse "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" (RT 1991, nr. 45, art. 567) punkti 2 alapunktile 1 reguleeritakse nendele endistele maaomanikele, kelle maaomand riigistati Eesti Vabariigi poolt 1939. ja 1940. aastal (kuni 16. juunini 1940.a.) NSV Liidu sõjaväebaasidele andmiseks, ja nende õigusjärglastele maa tagastamisega seotud küsimused eraldi seadusega.

14. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonna- ja linnakomisjonidele (edaspidi - kohalikud komisjonid) valmistavad käesoleva korra punktis 19 märgitud küsimuste otsustamiseks vajalikud materjalid ette maa- ja linnavalitsuste poolt avalduste vastuvõtmiseks ja tõendite kogumiseks moodustatud struktuuri- või allüksused. Maa- ja linnavalitsused võivad nende materjalide ettevalmistamise panna valla, linna või alevi kohaliku omavalitsuse täitevorganitele nende nõusolekul või olemasolevatele struktuuri- või allüksustele.

Ühistatud vara puhul otsustab kohalik komisjon käesoleva korra punktis 21 märgitud küsimused põllumajandusreformi komisjonide ettepanekul.

15. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avaldus tuleb lugeda esitatuks, kui see on esitatud tähtaegselt maa- või linnavalitsusele, tema poolt moodustatud struktuuri- või allüksusele või vara asukoha järgsele esmatasandi kohaliku omavalitsuse organile.

Ühistatud vara suhtes loetakse esitatuks ka need avaldused, mis on tähtaegselt esitatud vastavale ühismajandile.

16. Kui pärast õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse vastuvõtmist selgub uusi asjaolusid selle vara kohta (vara suurus ja koosseis, endine omanik jm.), teeb materjalides vajalikud täiendused ja täpsustused avaldajate poolt esitatud või kogutud tõendite alusel käesoleva korra punktis 14 märgitud materjalide ettevalmistaja.

Kui uued asjaolud ilmnevad pärast kohaliku komisjoni otsuse vastuvõtmist, talitatakse "Avalduste läbivaatamise korra" punkti 36 sätete kohaselt.

17. Kui õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduse tähtajaks esitanud isik suri pärast avalduse esitamise tähtaega, otsustatakse vara tagastamine tema poolt esitatud avalduse alusel. Avalduse esitanud isiku pärijatel on õigus taotleda tagastatava vara pärimist tsiviilõiguse normides ettenähtud korras.

18. Käesoleva korra punktis 14 ettenähtud materjalide ettevalmistajad esitavad kohalikule komisjonile õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning kohaliku komisjoni otsuse eelnõu.

Valla-, linna- või alevivalitsus, kellele on pandud kohalikule komisjonile materjalide ettevalmistamine, võib koos toimikuga esitada oma otsuse tuvastatavate ja kindlaksmääratavate asjaolude kohta. Kui kohalik komisjon nõustub selle otsusega, võib ta oma otsuses piirduda selle kinnitamisega.

19. Kohaliku komisjoni otsuses tuvastatakse või määratakse kindlaks:

1) vara võõrandamise õigusvastasus;

2) vara endine (õigusjärgne) omanik;

3) vara koosseis;

4) õigustatud subjektid ning igale õigustatud subjektile kuuluv mõtteline osa tagastamisele kuuluvast varast või määratavast kompensatsioonist.

Otsuses märgitakse iga õigustatud subjekti kohta, kas ta taotleb vara tagastamist, selle kompenseerimist, asendusmaad või loovutab varaks oleva maa tagastamise või asendusmaa saamise nõudeõiguse seaduses sätestatud korras teisele isikule.

20. Kohalik komisjon jätab esitatud taotluse kas täielikult või osaliselt rahuldamata, kui taotlus ei ole kooskõlas õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamist ja kompenseerimist reguleerivate seaduste või muude õigusaktidega või kui esitatud ja kogutud tõendid on küsimuse otsustamiseks ebapiisavad ning komisjoni arvates pole võimalik täiendavaid tõendeid hankida.

Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta peab sisaldama rahuldamata jätmise põhjenduse, milles viidatakse nendele seadustele või muudele õigusaktidele, millele taotlus ei vasta, või märgitakse asjaolud, mis on jäänud tõendamata.

21. Kohaliku komisjoni poolt ühistatud vara kohta vastuvõetavas otsuses märgitakse ühistatud vara endised (õigusjärgsed) omanikud, õigustatud subjektid ja neile kuuluvate mõtteliste varaosade suurus.

22. Kohalikud komisjonid juhinduvad otsuste tegemisel ja vormistamisel "Avalduste läbivaatamise korra" punktist 34 ning Vabariigi Valitsuse 2. oktoobri 1991.a. määruse nr. 202 "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni ning maakonna- ja linnakomisjonide moodustamise kohta" (RT 1991, nr. 35, art. 432) punktidest 4 ja 6. Kohalik komisjon paigutab oma otsuse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse ning saadab otsuse ärakirja 10 päeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates õigustatud subjektidele, tehes neile ühtlasi teatavaks vara tagastamise korra.

Vara tagastamise otsustamine

23. Õigustatud subjektidele vara tagastamise otsuse teeb vara asukoha järgne valla-, linna- või alevivalitsus ning ühistatud vara suhtes vastav põllumajandusreformi komisjon.

24. Vara tagastamise otsus tehakse kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning tagastamist korraldava kohaliku omavalitsuse täitevorgani poolt täiendavalt kogutud materjalide alusel. Kohalik komisjon saadab õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku valla-, linna- või alevivalitsusele 10 päeva jooksul komisjoni otsuse tegemise päevast arvates.

25. Valla-, linna- või alevivalitsus, asudes ette valmistama vara tagastamise otsustamist, määrab kindlaks, milliseid asjaolusid on vaja otsustamiseks täiendavalt tõendada ja milliseid dokumente hankida.

Vajaduse korral kutsutakse välja õigustatud subjektid või nende volinikud, et neid informeerida vara tagastamise ettevalmistamise käigust ja lahendamist vajavatest küsimustest ning samuti selleks, et kaaluda võimalust rakendada vara tagastamise kiirendatud menetlust.

26. Õigustatud subjektidel on õigus saada vastavalt valla-, linna- või alevivalitsuselt informatsiooni vara tagastamise ettevalmistamise käigu kohta, osa võtta vara tagastamiseks vajaliku dokumentatsiooni ettevalmistamisest, esitada täiendavaid dokumente ja õiendeid ning nõuda meetmete rakendamist vara säilimise tagamiseks. Pärast otsuse (vastavalt käesoleva korra punktile 19) vastuvõtmist kohaliku komisjoni poolt võib ainult õigustatud subjektide nõusolekul anda rendile tagastamisele kuuluvat vara, sealhulgas maad, välja üürida või rentida tagastamisele kuuluvates hoonetes vaba või vabanevat pinda ning vahetada elamispinda tagastamisele kuuluvates elamutes.

27. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktile 2 tagastatakse ainult vara, mis on säilinud endisel individualiseeritaval kujul.

Kui valla-, linna- või alevivalitsusel on tekkinud kahtlus vara endisel individualiseeritaval kujul säilimise suhtes, teeb ta maa- või linnavalitsuse poolt määratud ekspertidele ülesandeks koostada selles küsimuses põhjendatud arvamus. Ekspertide arvamus kuulub kinnitamisele valla-, linna- või alevivalitsuse poolt.

Ekspertiisi määramisest teatatakse õigustatud subjektile, kellel on õigus esitada ekspertidele tõendeid ja dokumente.

28. Vara loetakse üldjuhul individualiseeritaval kujul säilinuks, kui on säilinud selle kuju ja suurus.

Ehitised loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui nende põhiotstarbel kasutatav kubatuur on ümberehituse tõttu suurenenud või vähenenud mitte rohkem kui 1/3 ulatuses.

Laevad loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui kapitaalremondi või ümberehitamise käigus on muudetud laeva kasutusotstarvet ning vahetatud või paigaldatud uusi jõu-, navigatsiooni-, elektri- ja sideseadmeid.

Põllumajandusinventar ja tootmishoonete sisseseade loetakse endisel individualiseeritaval kujul säilinuks ka siis, kui need pole tehniliselt korras või on kasutusel muuks otstarbeks.

Elamut ei loeta endisel individualiseeritaval kujul säilinuks, kui elamu on pärast õigusvastast võõrandamist kas täiesti või olulises osas elamiskõlbmatuks muutunud ja kui selle on omal kulul uuesti elamiskõlblikuks ehitanud füüsilised isikud, kes vara tagastamise otsustamise ajal üürilepingu alusel selles elavad.

29. Vara tagastamise otsuse ettevalmistamisel kontrollitakse, kas ei esine asjaolusid, mis omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktide 3-6 ning lõike 4 kohaselt välistavad vara tagastamise või nõuavad teatavate lisatingimuste täitmist. Nende küsimuste lahendamisel tuleb juhinduda "Avalduste läbivaatamise korra" punktide 31 ja 32 sätetest.

30. Vara maksumuse määramise ning maksumuse vähenemise kompenseerimise kord määratakse kindlaks seadusega.

31. Õigustatud subjektide taotlusel või nõusolekul võib vara tagastamine toimuda kiirendatud menetlusega. Selle kohaselt juhul, kui õigustatud subjektid kinnitavad kirjalikult, et nad ei nõua vara väärtuse vähenemise ega maksumuse tuvastamist ning taotlevad vara kohest tagastamist, võidakse neile vara tagastada ilma selle väärtuse kindlaksmääramiseta ja hüvitusväärtpaberite andmiseta.

32. Kui õigustatud subjekte on mitu ja vara on võimalik natuuras jagada ning õigustatud subjektid on kokku leppinud vara jagamise suhtes, määratakse igale õigustatud subjektile osa varast vastavalt õigustatud subjektide kokkuleppele. Nimetatud kokkulepe peab olema kirjalik, millel õigustatud subjektide allkirjad peavad olema tõestatud notariaalselt või valla-, linna- või alevivalitsuses.

33. Kui vara pole natuuras jagatav või kui õigustatud subjektid ei jõua vara natuuras jagamise suhtes kokkuleppele, määratakse igale õigustatud subjektile mõtteline osa varast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse.

34. Kui õigustatud subjekte on mitu ning vara tagastamist taotleb ainult üks või osa neist, tagastatakse vara vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikele 2 neile õigustatud subjektidele, kes tagastamist taotlesid. Vara tagasi saanud isikud peavad teistele õigustatud subjektidele kompenseerima nende osa, võttes aluseks vara maksumuse.

Kui varaks on maa, mis tagastatakse ühele või mitmele pärijale, kompenseeritakse teistele pärijatele nende osa maareformi seaduse paragrahvi 14 lõikes 4 sätestatud korras.

35. Õigustatud subjektidel on kuni vara tagastamise otsuse vastuvõtmiseni õigus muuta oma tahet, mis on väljendatud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduses.

Oma taotluse muutmiseks tuleb neil esitada valla-, linna- või alevivalitsusele kirjalik avaldus.

36. Otsus vara tagastamise kohta tehakse õigustatud subjektidele teatavaks 10 päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Samaaegselt teatatakse neile vara üleandmise aeg ja koht.

37. Vastavalt seaduse "Endisel individualiseeritaval kujul säilinud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kiirendamise kohta" paragrahvidele 4 ja 5 tuleb punktis 31 märgitud menetluse korras vastuvõetud otsus avaldada ühe nädala jooksul vara asukoha järgses kohalikus ajalehes. Kui kahe nädala jooksul, arvates vara tagastamise otsuse ilmumisest kohalikus ajalehes, esitatakse vara kohta õigustatud nõue teise isiku poolt, kuulub vara tagastamisele üldkorras.

Vara tagastamine õigustatud subjektidele

38. Õigustatud subjektidele vara tagastamist korraldavad valla-, linna- ja alevivalitsused ning põllumajandusreformi komisjonid.

39. Vastavalt omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikele 1 on riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid, teised juriidilised ja füüsilised isikud, kelle omanduses või valduses on õigusvastaselt võõrandatud vara, kohustatud selle õigustatud subjektidele tagastama.

Vara tagastamise aluseks on valla-, linna- või alevivalitsuse otsus vara tagastamise kohta. Ühistatud vara tagastatakse põllumajandusreformi komisjoni otsuse alusel.

40. Õigustatud subjektid, kes on taotlenud vara tagastamist, on kohustatud selle vastavalt vara tagastamise otsusele vastu võtma.

41. Vara tagastatakse üldjuhul vara üleandmise aktiga.

42. Kui õigustatud subjekte on mitu ning tagastatav vara on vastavalt tagastamise otsusele jagatud natuuras õigustatud subjektide vahel, koostatakse vara üleandmise akt iga õigustatud subjekti kohta eraldi.

Kui õigustatud subjekte on mitu ning vara on vastavalt vara tagastamise otsusele jagatud õigustatud subjektide vahel mõttelisteks osadeks, koostatakse kogu vara kohta ühine üleandmisakt.

43. Vara üleandmise juures võivad viibida peale vara üleandja ja vastuvõtjate ning üleandmist korraldava kohaliku omavalitsuse organi esindaja ka üleandja ja vastuvõtja poolt kutsutud tunnistajad.

44. Vara üleandmise aktis fikseeritakse vara üleandmine õigustatud subjektidele ning tuuakse ära järgmised andmed:

1) akti koostamise aeg ja koht;

2) andmed vara üleandja ja vastuvõtjate kohta;

3) andmed üleandmisakti koostamise juures viibinud ametiisikute ja tunnistajate kohta;

4) üleandmise aluseks olev vara tagastamise otsus;

5) vara nimetus, koosseis ja iseloomustus (võib olla ka akti lisana);

6) õigustatud subjektide kohustused, mis on seotud vara tagastamisega;

7) muud tagastatava varaga seotud andmed, mis on olulised õigustatud subjektide õiguste ja kohustuste seisukohalt.

Aktile kirjutavad alla vara üleandja ja vastuvõtjad ning üleandmise juures viibinud ametiisikud ja tunnistajad.

45. Vara üleandmise akti üks eksemplar pannakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, üks antakse vara üleandjale ning ülejäänud vara vastuvõtjatele, arvestusega igale õigustatud subjektile üks eksemplar.

46. Koos tagastatava varaga antakse õigustatud subjektidele üle vara juurde kuuluv dokumentatsioon, võtmed ja muud esemed.

47. Kui vara (maa, ehitised jm.) omandiõiguse üleminek kuulub registreerimisele riigiorganis, on vara vastuvõtja kohustatud vara registreerima vastavalt sellekohastele eeskirjadele.

48. Omandiõigus tagastatud varale läheb vara õigustatud subjektidele üle üldjuhul vara üleandmise akti allakirjutamise päevast, kui vara tagastamise otsuses või ülendmise aktis pole ette nähtud teisiti.

Omandiõigus registreerimisele kuuluvale varale läheb üle selle vara vastavas korras registreerimise päevast.



III. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamise kord

49. Õigusvastaselt võõrandatud maa (edaspidi - maa) õigustatud subjektidele tagastamise otsustab maa asukoha järgne valla-, linna- või alevivalitsus, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid.

Asendusmaa andmise kord määratakse kindlaks eri õigusaktiga.

50. Maa tagastamise otsuse vastuvõtmiseks vajalikud dokumendid kogub või koostab valla-, linna- või alevivalitsus või tema tellimisel riigi maakorraldusasutus või vannutatud maamõõtja.

Neist dokumentidest koostatakse maa tagastamise toimik ning maatüki piirid tähistatakse looduses ajutiste piirimärkidega.

51. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele paigutatakse maa tagastamise toimikusse järgmised dokumendid:

1) kohaliku komisjoni otsuse ärakiri (vastavalt käesoleva korra punktile 19);

2) õigustatud subjektide poolt maareformi seaduse paragrahvi 14 alusel sõlmitud kirjalikud kokkulepped;

3) õiend tagastataval maal paiknevate hoonete ja rajatiste ja nende kuuluvuse kohta ning nende omanike ja õigustatud subjektide poolt maareformi seaduse paragrahvide 9 ja 10 alusel sõlmitud kokkulepped;

4) tagastataval maal asuvate hoonete kaasomanike poolt maareformi seaduse paragrahvi 12 alusel sõlmitud kirjalikud kokkulepped;

5) maareformi seaduse paragrahvi 19 lõike 3 alusel tehtud maa tagastamise nõudeõiguse loovutamise avalduste ärakirjad;

6) valla-, maa- või alevivalitsusega kooskõlastatud tagastatava maa piiride plaan, millel on näidatud õigusvastaselt võõrandatud maa, seniste maakasutuste ja tagastatava maa piirid ning millel on kõigi seniste maakasutajate ja õigustatud subjektide allkirjad;

7) õiend tagastatava maa suhtes kehtivate ning maareformi seaduse paragrahvist 18 tulenevate piirangute kohta, mis on kooskõlastatud vastavate asutuste ja ametiisikutega;

8) maareformi seaduse paragrahvi 14 lõike 4 alusel pärijate poolt koostatud kirjalik kohustus tasuda riigile oma võlg teistele pärijatele makstud kompensatsiooni eest;

9) dokumendid, mis tõendavad maa õigusvastase võõrandamise aegset maksumust (ostu-müügilepingu ärakiri, väljavõte maksualuste maade nimekirjast, hindamisakt jt.);

10) tagastataval maal asuva metsa metsatehniline kirjeldus või muu metsa iseloomustav dokument;

11) tagastatava maa maksustamishinna määramise akt;

12) pindalade määramise õiend ja maade eksplikatsioon;

13) väljavõte linna või asula planeeringust või maakorralduse kavast;

14) maa tagastamise projektplaan, looduses üleandmise tähtaeg ja kord;

15) valla-, linna- või alevivalitsuse määruse eelnõu maa tagastamise kohta;

16) muud dokumendid, millel on tähtsus maa tagastamise seisukohast.

52. Käesoleva korra punkti 51 alapunktides 2, 3 ja 4 ettenähtud kokkulepetel ning alapunktis 8 märgitud kirjalikul kohustusel peavad allkirjad olema tõestatud notariaalselt või valla-, linna- või alevivalitsuses.

53. Valla-, linna- või alevikomisjon saadab enne maa tagastamise otsustamist maa tagastamise toimiku (vastavalt käesoleva korra punktile 51) vastava maakonna või vabariikliku linna maa-ametile kooskõlastamiseks. Maa-amet annab oma seisukoha ühe nädala jooksul toimiku saamise päevast arvates.

54. Enne maa tagastamise otsustamist peab valla-, linna- või alevivalitsus välja selgitama, kas ei ole esitatud taotlust selle maa riigi omandusse jätmise või munitsipaalomandusse andmise kohta.

Kui Riigi Maa-ameti andmeil on selline taotlus olemas, tuleb maa tagastamise otsustamisega oodata kuni nimetatud taotluste läbivaatamiseni.

55. Kui maa tagastamine eeldab maakasutuse ümberkorraldamist, tellib valla-, linna- või alevivalitsus asulaplaneeringu või maakorralduse kava, mis jääb maakasutuse ümberkorralduse aluseks.

56. Kui maakonna maa-amet on kooskõlastanud talle saadetud maa tagastamise toimiku, otsustab valla-, linna- või alevivalitsus maa tagastamise küsimuse üldjuhul ühe nädala jooksul toimiku tagasisaamise päevast arvates.

57. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele märgitakse valla-, linna- või alevivalitsuse määruses maa tagastamise kohta:

1) kohaliku komisjoni otsuse kuupäev ja number;

2) andmed õigustatud subjektide kohta ning neile tagastatava vara osade suurus vastavalt kohaliku komisjoni otsusele;

3) õigusvastaselt võõrandatud maa asukoht, kinnistu number, pindala maksualus ning maa väärtus enne 1940.a. 23. juulit, arvestatuna kehtivates Eesti kroonides;

4) igale õigustatud subjektile tagastatava maa pindala ja seisund;

5) tagastataval maal paiknevad hooned ja rajatised, nende omanikud või tiitlipärased valdajad;

6) tagastatava maa suhtes kehtiv kaitsereþiim, kolmandate isikute õigused ning muud piirangud ja kohustused maa kasutamisel;

7) andmed seniste maakasutajate kohta, nende maakasutamise õiguse lõpetamine ning neile maareformi seaduse paragrahvi 36 lõike 4 alusel maa andmise ning tekitatud kahju hüvitamise kord;

8) maa looduses üleandmise tähtaeg ja kord;

9) maa osalise mittetagastamise korral keeldumise põhjendus koos viitega maareformi seaduse vastavale paragrahvile;

10) tagastataval maal lasuvad kohustused ja nende täitmise tähtajad ja kord (sealhulgas riigi poolt teistele pärijatele makstava kompensatsiooni suurus);

11) muud andmed, mis valla-, linna- või alevivalitsuse arvates on olulised.

58. Maa tagastamisest keeldumise kohta teeb valla-, linna- või alevivalitsus määruse, milles peab olema märgitud maa tagastamata jätmise põhjus ja seaduslik alus viitena maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 vastavale punktile.

59. Maa tagastamise määrus tehakse vähemalt neljas eksemplaris, millest üks pannakse õigusvastaselt võõrandatud vara toimikusse, teine saadetakse maakonna maa-ametile, kolmas antakse kahe nädala jooksul pärast määruse tegemist senisele maakasutajale ning ülejäänud antakse sama aja jooksul õigustatud subjektidele - igaühele üks eksemplar.

60. Maa tagastamise toimikut säilitatakse alaliselt maakonna maa-ametis, kuhu see saadetakse kahe nädala jooksul pärast maa tagastamise määruse vastuvõtmist.

61. Avalduse tagastatud maa omandiõiguse registreerimiseks peab õigustatud subjekt esitama maakonna maa-ametile ühe kuu jooksul maa tagastamise määruse kättesaamise päevast arvates.

62. Maakonna maa-amet kontrollib maa tagastamise määruse ja maa tagastamise toimiku materjalide vastavust seadustele, Vabariigi Valitsuse määrustele ja maakorraldustoiminguid reguleerivatele juhenditele. Puuduste esinemisel tagastab maa- amet materjalid valla-, linna või alevivalitsusele, teatades sellest registreerimisavalduse esitanud isikule.

Nõuetekohaselt vormistatud maa tagastamise registreerib maakonna maa-amet riiklikus maakatastris.

63. Omandiõigus tagastatud maale läheb õigustatud subjektile üle päeval, millal maa tagastamine registreeriti riiklikus kinnistusregistris.

Kuni riikliku kinnistusregistri asutamiseni registreeritakse maa tagastamine riiklikus maakatastris ning õigustatud subjektile antakse omandiõiguse ajutise tõendina väljavõte maakatastrist.

64. Tagastatud maa alaliste piirimärkidega tähistamiseks pöördub omanik vastava kirjaliku taotlusega

riigi maakorraldusasutuse või vannutatud maamõõtja poole.

65. Maaomandi tähistamine alaliste piirimärkidega registreeritakse riiklikus maakatastris või riiklikus kinnistusregistris riigi maakorraldusasutuse või vannutatud maamõõtja poolt esitatud kinnistu plaani alusel, mille kinnitavad oma allkirjaga riigi maakorraldusasutuse ametiisik või vannutatud maamõõtja ja maa omanik. Kinnitatud kinnistu plaan asendab maa tagastamise akti.



IV. Ühistatud vara tagastamise kord

66. Ühistatud vara tagastatakse õigustatud subjektidele põllumajandusreformi komisjoni otsusega vastavalt omandireformi aluste seadusele ja põllumajandusreformi seadusele.

67. Põllumajandusreformi komisjon saab kohalikult komisjonilt õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku või andmed toimikus olevate taotluste ja tõendite kohta ühistatud vara osas.

Nimetatud andmete ning komisjoni enda poolt kogutud dokumentide alusel teeb põllumajandusreformi komisjon kindlaks ühistatud vara endise (õigusjärgse) omaniku, vara koosseisu ja maksumuse ning vara väärtuse muutumise ühistamisaegse väärtusega võrreldes.

68. Kui varem ühistatud vara kohta õigusvastaselt võõrandatud vara toimikut avatud ei ole, koostab põllumajandusreformi komisjon ühistatud vara toimiku tema poolt saadud, kogutud ja koostatud dokumentidest.

69. Ühistatud vara suhtes õigustatud subjektid määratakse kindlaks kohaliku komisjoni otsusega.

Kui põllumajandusreformi komisjon on oma otsusega teinud õigesti kindlaks õigustatud subjektid, võib kohalik komisjon piirduda põllumajandusreformi komisjoni otsuse kinnitamisega.

70. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele

märgib põllumajandusreformi komisjon oma otsuses ühistatud vara tagastamise kohta:

1) andmed ühistatud vara endise (õigusjärgse) omaniku kohta;

2) andmed õigustatud subjektide kohta;

3) endisel individualiseeritaval kujul säilinud tagastatava vara kirjeldus ja koosseis;

4) tagastatava vara ühistamise aegne maksumus ja tagastamise aegne maksumus ning nende maksumuste vahe;

5) omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõike 3 punktist 4 ja lõikest 4 tulenevad õigused ja kohustused;

6) omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikest 6 tulenevad andmed vara sihtotstarbelise kasutamise kohustuse kohta;

7) omandireformi aluste seaduse paragrahvi 12 lõikest 2 tulenev vara tagasisaaja kohustus kompenseerida teistele õigustatud subjektidele nende osa;

8) vara üleandmise aeg ja koht;

9) muud selle vara tagastamise suhtes olulised andmed.

71. Põllumajandusreformi komisjoni otsuses ühistatud vara tagastamise taotluse rahuldamata jätmise kohta peavad olema toodud taotluse rahuldamata jätmise põhjendus ja viited vastavatele seadusesätetele.

72. Põllumajandusreformi komisjoni otsus tehakse 10 päeva jooksul vastuvõtmise päevast arvates teatavaks õigustatud subjektidele ning vara üleandvale ühismajandile.

73. Ühistatud vara tagastatakse õigustatud subjektidele vara üleandmise aktiga. Vastavalt konkreetsetele asjaoludele märgitakse üleandmisakti:

1) põllumajandusreformi komisjoni otsus vara tagastamise kohta;

2) andmed vara üleandja kohta;

3) andmed õigustatud subjekti kohta, kellele vara üle antakse;

4) andmed üleantava vara kohta (kirjeldus ja koosseis, maksumus vara võõrandamise ja tagastamise ajal);

5) vara tagasisaamisega kaasnevad kohustused;

6) tagastatava vara omandiõiguse ülemineku aeg;

7) muud oluliseks peetavad andmed.

74. Ühistatud vara tagastamise aktile kirjutavad alla ühismajandi esindaja, õigustatud subjektid ning põllumajandusreformi komisjoni esindaja.

75. Vara üleandmise akti ühe eksemplari saavad iga vara vastuvõtnud õigustatud subjekt ning vara üleandev ühismajand, üleandmise akti üks eksemplar pannakse vara toimikusse.




KINNITATUD
Vabariigi Valitsuse
5. veebruari 1993. a.
määrusega nr. 36

Vabariigi Valitsuse 28. augusti 1991. a. määrusega nr. 161 kinnitatud "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korras" tehtavad muudatused ja täiendused

1. Asendada:

1) punkti 4 esimeses lõigus sõnad "27. detsembrini 1991. a." sõnadega "17. jaanuarini 1992. a.";

2) punkti 4 neljandas lõigus sõnad "27. detsembriks 1991. a." sõnadega "17. jaanuariks 1992. a." ning sõna "pikendatud" sõnaga "ennistatud";

3) punkti 5 teises lõigus sõnad "27. detsembrist 1991. a." sõnadega "17. jaanuarist 1992. a.";

4) punkti 10 teises lõigus sõnad "27. detsembriks 1991. a." sõnadega "17. jaanuariks 1992. a.".

2. Jätta punktist 14 välja teine lõik.

3. Sõnastada punkti 16 viies, kuues ja seitsmes lõik järgmiselt:

"Kohtuväliselt represseeritud ja alusetult süüdimõistetud isikute rehabiliteerimise seadusega rehabiliteeritud isikutel või nende pärijatel piisab õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise taotlemisel dokumentide esitamisest, millest nähtub kohtuväline represseerimine või nimetatud seaduses osutatud paragrahvide järgi süüdimõistmine. Kui taotlejal on rehabiliteerimistõend, võib ta esitada selle.

Kui vara jäeti maha reaalse repressiooniohu tõttu, tuleb talitada vastavalt seadusele "Vara võõrandamise õigusvastasuse tõendamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" (RT 1991, nr. 43, art. 518).

Kui vara on võõrandatud ebaseaduslike otsuste või ametiisikute omavoli tõttu ning selle kohta ei laiene seadusega "Vara võõrandamise õigusvastasuse tõestamise lihtsustatud korra kehtestamise kohta" ettenähtud kord, tuleb võõrandamise õigusvastasust tõendada kohtu korras. Taotlejal on sel juhul õigus pöörduda nimetatud asjaolude tõendamiseks kohtusse ühe kuu jooksul pärast seda, kui kohaliku omavalitsuse täitevorgan on esitanud isikule seadusest tuleneva nõude tõendada vara võõrandamist kohtu korras."

4. Asendada punkti 30 viimane lause järgmise lausega:

"Taotleja võib muuta oma soovi vara tagastamise või kompenseerimise kohta kuni vara tagastamise või kompenseerimise otsuse vastuvõtmiseni, teatades sellest kirjalikult avalduse vastuvõtjale."

5. Sõnastada punkt 35 järgmiselt:

"Kohaliku komisjoni otsus tehakse 10 päeva jooksul teatavaks taotlejale (taotlejatele), kellel on otsusega mittenõustumise korral õigus pöörduda 10 päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates kaebusega vabariikliku linna valitsuse või maavalitsuse poole, kes peab tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates. Selle otsusega mittenõustumise korral võib taotleja 10 päeva jooksul edasi kaevata keskkomisjonile, kes peab tegema otsuse ühe kuu jooksul kaebuse saamise päevast arvates.

Kui vaidlustatud küsimuses on tehtud kohtuotsus, siis kohtu poolt otsustatud küsimuses kaebusi halduskorras sisuliselt läbi ei vaadata".



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.