Teksti suurus:

Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1995, 13, 150

Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine

Vastu võetud 24.01.1995 nr 36

Maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvi 18 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused (juurde lisatud).

2. Keskkonnaministeeriumil korraldada käesoleva määruse täitmist.

Peaminister Andres TARAND

Keskkonnaminister Vootele HANSEN

Riigisekretär Ülo KAEVATS

 


Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 1995. a.
määrusega nr. 36

Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused

I. Üldsätted

1. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise alused (edaspidi alused) kehtestatakse maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvi 18 alusel ning nad reguleerivad maakatastris registreeritava katastriüksuse sihtotstarvete like ja määramise aluseid.

2. Katastriüksuse sihtotstarve (maakasutuse sihtotstarve) on õigusaktidega määratud ja maaomaniku või maavaldaja poolt rakendatud katastriüksuse otstarve või otstarbed.

3. Andmed katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja alaliikide kohta kantakse maaregistrisse.

4. Käesolevate alustega kehtestatakse katastriüksuse sihtotstarvete liigid, mille omavoliline muutmine toob kaasa vastutuse maakatastriseaduse paragrahvi 22 lõike 1 punkti 3 alusel.

II. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid

5. Katastriüksuse sihtotstarvete liigid koos numberkoodi ja tähistusega on järgmised:

001. Elamumaa (E) – elamu-, aiandus- ja suvilakruntide maa ning kuni 2 ha suuruse üldpindalaga eluasemekohtade maa.

002. Ärimaa (Ä) – kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune ja nende teenindusmaa.

003. Tootmismaa (T) – tööstusettevõtete, sadamate, elektrijaamade ja neid teenindava abitootmise ning toodangu ladustamiseks ja transportimiseks ettenähtud ehitiste alune ja nende ehitiste teenindusmaa, muude tootmisettevõtete maa kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse alusel.

004. Mäetööstusmaa (K) – mäetööstuses kasutatavate kaevanduste, karjääride ja turbaväljade alune ning nende teenindusmaa.

005. Sotsiaalmaa (Ü) – kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa.

006. Veekogude maa (V) – iseseisvat katastriüksust moodustava jõe, järve, veehoidla jm. veekogu alune ja selle juurde kuuluv maa.

007. Transpordimaa (L) – liikluseks ja transpordiks (maantee-, raudtee-, vee-, õhu- ja torutransport) ettenähtud maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks ettenähtud ehitiste aluse ning nende ehitiste teenindusmaaga.

008. Jäätmehoidla maa (J) – tootmis- ja olmejäätmete ladustamisplatsi, ettevõtte sanitaartsooni ning heitvee puhastusseadme alune ja selle teenindusmaa.

009. Riigikaitsemaa (R) – riigi kaitsejõudude, piirivalve, tolli, politsei, kinnipidamiskohtade jt. valitseda olev maa.

010. Kaitsealune maa (H) – maa-ala, millel majandustegevus on õigusaktiga keelatud.

011. Põllumajandusmaa (P) – põllumajandussaaduste tootmiseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata põllumajandusmaa hulka.

012. Metsamajandusmaa (M) – metsakasvatuseks ettenähtud maa, mille hulka arvatakse ka katastriüksuse piires olev õuemaa ja muu maa vastavalt eksplikatsioonile. Eluasemekohti üldpindalaga kuni 2 ha ei arvata metsamajandusmaa hulka.

013. Sihtotstarbeta maa (S) – maa, millele ei osata või millele ei ole otstarbekas sihtotstarvet määrata.

III. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise alused

6. Katastriüksuse sihtotstarbe määrab kohalik omavalitsusorgan, juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 84, 1475) paragrahvist 9 ning maakatastriseaduse (RT I 1994, 74, 1324) paragrahvidest 18 ja 19.

7. Maaomaniku või maavaldaja avalduse või õigusakti alusel kohaliku omavalitsusorgani otsusega muudetud katastriüksuse sihtotstarve tehakse maaomanikule teatavaks kirjalikult.

8. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, kantakse maaregistrisse nendest kuni kolm. Sihtotstarbe osatähtsuse määramisel võetakse aluseks katastriüksuse üldpindala. Teiste sihtotstarvete esinemisel määratakse nende osatähtsuse algsuuruseks vähemalt 5 protsenti. Kui tegelikult kasutatakse suuremat pinda, siis registreeritakse vastava sihtotstarbega pinna osatähtsuse juurdekasv 5 protsendi suuruste astmetena. Mitmekorruselise hoone katastriüksuse sihtotstarvete suhte määramisel lähtutakse hoone üldpinna sihtotstarveteks jagunemise suhtest. Jaotust alustatakse kõrgema maksustamishinnaga sihtotstarbest. Maksustamishinnalt teise või kolmanda sihtotstarbe osatähtsuse protsentides saab 100-st lahutamise tulemusena.

IV. Katastriüksuse sihtotstarbe määramise aluste rakendamine

9. Enne käesolevate aluste jõustumist katastrisse kantud katastriüksuse või maaüksuse sihtotstarbed või maakasutuse sihtotstarbed jäävad kehtima, kui neid ei muudeta vastavalt maakatastriseaduse paragrahvile 19.

10. Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisel, maa asendamisel või ostueesõigusega erastamisel kehtib maakatastriseaduse paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud kavade puudumisel katastriüksuse senine kehtiv sihtotstarve.

11. Maa maksustamishinna määramiseks ning asendusmaa ja ostueesõigusega erastatava maa maksumuse määramiseks kasutatakse keskkonnaministri poolt kehtestatud katastriüksuse sihtotstarbe alaliike.

/otsingu_soovitused.json