Teksti suurus:

Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 24, 334

Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus

(õ) 5.11.2008


I. ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsuse, kohaliku omavalitsuse organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide ning üksikisikute õigused ning kohustused Eesti Vabariigi elanike, ettevõtete ja asutuste kaitse süsteemi – kodanikukaitse – organiseerimisel ja rakendamisel.

§ 2. Kodanikukaitse mõiste

Kodanikukaitse on üldriiklik süsteem, mille abil korraldatakse riigi territooriumil asuvate inimeste kaitset ja neile abi andmist tehnogeensetest protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest tulenevates erakorralistes olukordades ning ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide (edaspidi ettevõtted) ettevalmistamist erakorralistes olukordades tegutsemiseks.

§ 3. Erakorraline olukord

Erakorraline olukord käesoleva seaduse mõistes on tehnogeensetest protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest põhjustatud olukord, mis ohustab inimeste elu ja tervist või mille tulemusel tekivad inimeste ja ettevõtete tegevuse pikaajalised häired või keskkonna oluline reostus.

§ 4. Kodanikukaitse ülesanded

Kodanikukaitse põhilised ülesanded on:
1) selgitada välja, millised erakorralised olukorrad võivad tekkida konkreetses kohas, nende olukordade põhjustajad ja ohustatud territoorium. Koostada tegutsemiskavad kõigi võimalike erakorraliste olukordade puhuks;
2) valmistada vabariigi elanikke ja kodanikukaitset juhtivaid isikuid ette tegutsemiseks erakorralises olukorras;
3) säilitada inimeste vaimne vastupanuvõime erakorralistes olukordades;
4) korraldada inimeste kaitse- ja päästeviiside ja -vahendite ettevalmistamine ja tagada nende rakendamine erakorralise olukorra tekkimisel;
5) luua ja hoida pidevas valmisolekus kodanikukaitse jõud ning juhtimisorganid; tagada inimestele abi osutamine ja õnnetusest tulenevate elu ja heaolu häirivate asjaolude kiire kõrvaldamine;
6) luua vajalikud mõõte-, häireinfo- ja sidesüsteemid;
7) korraldada kodanikukaitse süsteemi varustamine vajalike pääste- ja kaitsevahenditega;
8) tagada toiduainete ja joogivee, samuti põllumajandusloomade ja -taimede kaitse.

§ 5. Kodanikukaitse korraldamise põhimõte

Kodanikukaitset korraldatakse territoriaalsel põhimõttel vastavalt Eesti Vabariigi haldusterritoriaalsele jaotusele.

II. KODANIKUKAITSE STRUKTUUR

§ 6. Kodanikukaitse põhitasand

Kodanikukaitse korraldamise ja tegevuse põhitasandi moodustavad elamud ja elamurajoonid ning ettevõtted.

§ 7. Elamute ja elamurajoonide kodanikukaitse

(1) Kodanikukaitset elamutes ja elamurajoonides korraldab elamuvaldajate kaudu esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht, kasutades ühiskondlike organisatsioonide abi.

(2) Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht loob elanikele võimaluse saada kodanikukaitsealast haridust ja teavet võimalike erakorraliste olukordade kohta nende elukohas, määrab kindlaks seal kasutatavad kaitseviisid ja -vahendid, tagab ohu tekkimisel inimeste operatiivse informeerimise, nende varustamise individuaalkaitsevahenditega ja abi andmise.

(3) Elamuvaldaja informeerib elanikke võimalikest ohtudest antud paikkonnas ja tegutsemiskorrast nende puhul, rakendab kaitseviisid ja -vahendid erakorralise olukorra tekkimisel.

§ 8. Ettevõtte kodanikukaitse

(1) Ettevõtte kodanikukaitse ülesannete maht ja teostamise kord peab vastama kategooriale, mille ettevõttele kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus sõltuvalt ettevõtte asukohas olemasolevatest konkreetsetest ohtudest, tema töötajate arvust, tegevuse iseärasustest jms.

(2) Kõik ettevõtted ja nende eraldipaiknevad allüksused, olenemata omandivormist ja alluvusest, alluvad kodanikukaitse korraldamise alal oma asukoha järgse kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhile.

§ 9. Ettevõtte kodanikukaitse juhtimine

(1) Ettevõtte kodanikukaitset korraldab ettevõtte juht, kes on ettevõtte ja selle eraldipaiknevate allüksuste kodanikukaitse juht.

(2) Ettevõtte kodanikukaitse juhi asetäitjaks on tema poolt määratud ettevõtte kodanikukaitse rakenduskonna juht.

(3) Erialaseid küsimusi kodanikukaitse alal lahendavad ettevõtte vastavate erialade peaspetsialistid (spetsialistid).

(4) Erakorralise olukorra puhul korraldab ettevõtte kodanikukaitset ettevõtte kodanikukaitse rakenduskonna juhist ja vajalikest spetsialistidest koosnev juhtimisgrupp, mille koosseisu määrab kindlaks ettevõtte kodanikukaitse juht.

§ 10. Kodanikukaitse rakenduskond ettevõttes

(1) Kõik ettevõtte töötajad ning 16-aastased ja vanemad õpilased, kes ei ole vastavalt Eesti Vabariigi normatiivaktidele vabastatud kodanikukaitses osalemisest, moodustavad ettevõtte kodanikukaitse rakenduskonna. Rakenduskonna liikmed valmistatakse ette kodanikukaitse ülesannete täitmiseks erakorralistes olukordades.

(2) Ettevõtte töötajate kaitse korraldamiseks erakorralistes olukordades, mis võivad tekkida tema asukohas, moodustatakse kodanikukaitse rakenduskoda kuuluvatest kuni 50-aastastest isikutest vajalikud enesekaitsetegevkonnad.

§ 11. Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse

(1) Valdade, alevite, maakondlike linnade (edaspidi linnad) ja vabariikliku linna linnaosade kodanikukaitse ülesannete maht ja teostamise kord tulenevad nende territooriumil olemasolevatest konkreetsetest ohtudest. Nende kodanikukaitse peab erakorralise olukorra puhul tagama inimeste operatiivse kaitse ja abistamise elamutes ning elamurajoonides, ettevõtete kodanikukaitse abistamise puuduolevate vahendite osas, samuti ettevõtete kodanikukaitsealase tegevuse üldjuhtimise ja kontrollimise.

(2) Esmatasandi kohalikud omavalitsusüksused alluvad kodanikukaitse alal vastava maakonna või vabariikliku linna kodanikukaitse juhile.

§ 12. Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhtimine

(1) Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitset korraldab vastavalt valla- või alevivanem, linnapea või vabariikliku linna linnaosa omavalitsusorgani juht, kes on vastava omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhiks.

(2) Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhi asetäitjaks on tema poolt määratud valla, alevi, linna või vabariikliku linna linnaosa kodanikukaitse rakenduskonna juht.

(3) Erialaste küsimuste (meditsiiniabi, toitlustamine, transport, vee-, elektri-, kütte- ja gaasiavarii likvideerimine, korravalve, tuletõrje jm.) lahendamine kodanikukaitse huvides on nende ametite ja spetsialiseeritud ettevõtete ülesanne, kes tavaolukorras vastutavad nimetatud küsimuste lahendamise eest vastaval haldusterritooriumil.

(4) Kodanikukaitse tegevuse korraldamiseks erakorralise olukorra tekkimisel konkreetsel haldusterritooriumil määrab vastava omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht kodanikukaitse rakenduskonna juhist ja vajalikest spetsialistidest koosneva juhtimisgrupi.

(5) Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht rakendab omavalitsusüksuse kodanikukaitse, kui erakorralisest olukorrast tulenev hädaoht väljub ühe ettevõtte piiridest, haarab elamute piirkonna või kui ettevõte ei suuda oma jõududega toime tulla.

§ 13. Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse rakenduskond

Esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse rakenduskonna moodustavad kõigi tema territooriumil paiknevate ettevõtete ja ettevõtete eraldipaiknevate allüksuste kodanikukaitse rakenduskonnad.

§ 14. Maakonna ja vabariikliku linna kodanikukaitse

Maakonna ja vabariikliku linna kodanikukaitse süsteem, lähtudes võimalikest ohtudest maakonna või vabariikliku linna territooriumil, tagab kõigi madalamate tasandite kodanikukaitse ja oma päästeteenistuse ettevalmistatuse ja pideva valmisoleku inimeste kaitsmiseks ning nende abistamiseks erakorralise olukorra tekkimisel, loob alluva kodanikukaitsesüsteemi efektiivseks tegutsemiseks vajalikud juhtimis-, side- ja häireinfosüsteemid ning vajaliku materiaal-tehnilise baasi.

§ 15. Maakonna ja vabariikliku linna kodanikukaitse juhtimine

(1) Maakondades ja vabariiklikes linnades on kodanikukaitse juhtideks vastavalt maavanem või linnapea.

(2) Kodanikukaitse korraldamisel alluvad maakonna ja vabariikliku linna kodanikukaitse juhid Eesti Vabariigi Valitsuse esimehele.

(3) Kodanikukaitse korraldamiseks moodustatakse maakondades ja vabariiklikes linnades munitsipaalpäästeametid. Nende struktuuri määrab maavalitsus või vabariikliku linna valitsus, lähtudes lahendatavate ülesannete mahust. Päästeameti juht on maakonna (vabariikliku linna) kodanikukaitse juhi asetäitja.

(4) Erialaste küsimuste lahendamine erakorralistes olukordades on nende ametite ja spetsialiseeritud ettevõtete ülesanne, kes tavaolukorras vastutavad nimetatud küsimuste lahendamise eest maakonna või vabariikliku linna territooriumil.

(5) Maakonna või vabariikliku linna kodanikukaitse juht rakendab maakonna või vabariikliku linna kodanikukaitse, kui erakorralisest olukorrast tingitud hädaoht väljub esmatasandi haldusüksuse piiridest või kui haldusüksus ei suuda oma jõududega toime tulla.

§ 16. Kodanikukaitse komisjonid

(1) Kodanikukaitse komisjonid moodustatakse erakorralise olukorra puhul tegutsemise üldiste põhimõtete ja kodanikukaitse arendamise perspektiivsete suundade kinnitamiseks, kodanikukaitse ülesannete täitmiseks vajalike tööde ja ürituste plaani projekti läbivaatamiseks, selle kooskõlla viimiseks eelarve võimalustega ning esitamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 39 2. lõikele.

Erakorralise olukorra tekke puhul vastaval haldusterritooriumil on komisjon vajaduse korral ka pääste- ja avariitööde üldjuht.

(2) Maakonna ja vabariikliku linna kodanikukaitse komisjoni koosseisu ja põhimääruse kinnitab vastav volikogu. Komisjoni esimeheks määratakse üks maavanema või linnapea abidest või nõunikest.

(3) Komisjoni istungid toimuvad komisjoni esimehe poolt kinnitatud plaani järgi. Vajaduse korral kutsub komisjoni esimees kokku plaanivälise istungi. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees või aseesimees ja vähemalt pooled liikmetest.

§ 17. Maakonna ja vabariikliku linna päästeteenistus

(1) Maakonna või vabariikliku linna päästeteenistuse loob vastavalt maavanem või linnapea.

(2) Maakonna või vabariikliku linna päästeteenistuse koosseisu kaasatakse ettevõtete enesekaitsetegevkonnad, territoriaalsed kodanikukaitse tegevkonnad, tuletõrjeüksused, meditsiinilised kiirreageerimisbrigaadid, ametkondlikud avarii- ja päästeteenistused, korravalveüksused, vetelpääste formeeringud, vaatlus- ja laboratoorse kontrolli võrk, side- ja juhtimiskeskus ning koostöö korras ühiskondlike organisatsioonide formeeringud.

(3) Maakonna või vabariikliku linna päästeteenistus peab tagama inimeste kaitse, nende päästmise ja neile abi andmise kogu maakonna või vabariikliku linna territooriumil kõigi seal võimalike erakorraliste olukordade ja õnnetuste puhul. Vajaduse korral abistab vabariiklik päästeteenistus.

(4) Territoriaalsed kodanikukaitse tegevkonnad komplekteeritakse reservväelastest ja vajalikest spetsialistidest.

(5) Enesekaitse- ja territoriaalsed kodanikukaitse tegevkonnad komplekteerib ning nende väljaõppe, valmisoleku ja rakendamise eest vastutab see kodanikukaitse juht, kellele tegevkond vahetult allub või kes on saanud kõrgemalseisvalt kodanikukaitse juhilt sellekohase ülesande.

§ 18. Eesti Vabariigi kodanikukaitse

(1) Eesti Vabariigi kodanikukaitse on üldriiklik süsteem käesoleva seaduse § 4 loetletud ülesannete täitmiseks vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(2) Vabariikliku tasandi kodanikukaitse peab tagama kogu süsteemi väljaarendamise, selle pideva täiustamise ja operatiivse tegutsemise erakorralise olukorra tekkimisel, mis väljub ühe maakonna või vabariikliku linna piiridest, samuti kui maakond või vabariiklik linn ei suuda oma jõududega toime tulla.

§ 19. Eesti Vabariigi kodanikukaitse juhtimine

(1) Eesti Vabariigi kodanikukaitset juhib Eesti Vabariigi Valitsuse esimees ja seda korraldab Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet vastavalt käesolevale seadusele ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsustele.

(2) Eesti Vabariigi Valitsuse juurde moodustatakse Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse komisjon vastavalt käesoleva seaduse § 16 1. ja 3. lõikele. Komisjoni koosseisu määrab ja selle põhimääruse kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus. Komisjoni esimeheks määratakse üks ministritest.

(3) Eesti Vabariigi ministeeriumid, riiklikud ametid ja inspektsioonid korraldavad teaduslik-tehnilisi uuringuid ja annavad soovitusi oma tegevusvaldkonnas ohutu töö tagamiseks, kaitseviiside efektiivsuse tõstmiseks ja kodanikukaitse täiustamiseks ning arendamiseks.

Teaduslik-tehniliste uuringute üldplaani töötab välja Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet koos vastavate ametkondadega.

§ 20. Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet

Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet:
1) koordineerib kõigi kohaliku omavalitsuse organite ja ametkondade tegevust kodanikukaitse ülesannete lahendamisel;
2) korraldab teaduslikult põhjendatud kontseptsioonide ja tegutsemiskavade väljatöötamise erakorraliste olukordade puhuks;
3) tagab vabariikliku päästeteenistuse väljaarendamise ja täiustamise, ühtse tehnikapoliitika väljatöötamise kaitse- ja päästevahendite ning territoriaalsete mõõte- ja häireinfosüsteemide efektiivsuse suurendamiseks;
4) korraldab kodanikukaitsealast väljaõpet;
5) tagab ööpäevaringselt erialaste konsultatsioonide andmise erakorraliste olukordade likvideerimise küsimustes, vajaduse korral päästeväeosade ja vabariikliku päästesalga operatiivse rakendamise ning oma spetsialistide abi kodanikukaitse juhtidele tegevuse korraldamiseks kohapeal;
6) teostab kodanikukaitse üldist järelevalvet, kontrollides kodanikukaitse tegutsemisvalmidust kõigil tasanditel.

§ 21. Eesti Vabariigi päästeteenistus

Eesti Vabariigi päästeteenistus on kodanikukaitse üldriikliku süsteemi osa, mis hõlmab vabariigi eri paigus asuvaid, erineva valmidusastme, suunitluse ja varustatusega pääste- ja avariiüksusi ning tegevkondi ja võimaldab operatiivselt ning paindlikult kasutada kõiki olemasolevaid jõude ja vahendeid inimeste kaitsmiseks ning pääste- ja avariitööde tegemiseks.

§ 22. Päästeteenistuse loomine ja koosseis

(1) Päästeteenistuse loomise korra ja selle koosseisu määrab Eesti Vabariigi Valitsus.

(2) Vabariikliku päästeteenistuse koosseisu kuuluvad:
1) eranditult kodanikukaitse ülesannete täitmiseks alaliselt Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti alluvusse määratud kaitsejõudude päästeüksused ja nende tegutsemist tagavad üksused;
2) maakondade ja vabariiklike linnade päästeteenistused.

(3) Koostöö ja tegevuse koordineerimise korras osalevad päästeteenistuses erinevate ametkondade üksused ja tegevkonnad ning ühiskondlikud organisatsioonid ja nende liidud. Viimastele antakse ülesandeid käesoleva seaduse ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste alusel ning tema poolt kehtestatud korras.

(4) Kui erakorralise olukorra likvideerimises osalevad Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile alluvad üksused, koordineerib nende üksuste ja teiste päästeteenistuse koosseisu kuuluvate jõudude omavahelist koostööd Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet.

III. KODANIKUKAITSE JUHTIMINE

§ 23. Juhtimise korraldamine

(1) Kodanikukaitse juht kavandab temale alluvate jõudude kasutamise iseseisvalt. Teiste kodanikukaitse tasandite jõudude kaasamise ja nende käsutamise korra kooskõlastavad vastavad kodanikukaitse juhid eelnevalt.

(2) Erialaseid küsimusi lahendavatele ametitele ja spetsialiseeritud ettevõtetele püstitab nende tegevuse spetsiifikast lähtuvad kodanikukaitse ülesanded maakonna või vabariikliku linna kodanikukaitse juht kodanikukaitse komisjoni ettepanekul.

(3) Erakorralise olukorra tekkimisel on kodanikukaitse juht kohustatud tagama endast kõrgemalseisva kodanikukaitse juhi viivitamatu informeerimise, et võimaldada viimasel tõsta oma jõudude valmisoleku astet ja vajaduse korral operatiivselt abistada, samuti informeerida ohupiirkonnaga piirnevate omavalitsusüksuste kodanikukaitse juhte.

(4) Tegutsemist erakorralises olukorras korraldavad käesolev seadus, Eesti Vabariigi Valitsuse otsused, päästeteenistusse kuuluvate organisatsioonide tegevust reglementeerivad dokumendid ja kodanikukaitse juhtide otsused.

(5) Vajaduse korral kutsub kodanikukaitse juht kohale Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti spetsialistid ja päästeüksused.

§ 24. Tegevuse planeerimine

(1) Kõigi tasandite kodanikukaitse juhid määravad oma kodanikukaitse kavades kindlaks kodanikukaitse ülesannete mahu ja nende täitmise ning alluvate tegevuse juhtimise ja rakendatavate jõudude koostöö korra. Kava kinnitab kõrgemalseisev kodanikukaitse juht.

(2) Kodanikukaitse kava peab kindlaks määrama kõigi vajalike päästeteenistuse jõudude rakendamise, kasutamise ja käsutamise ning inimeste informeerimise, tegutsemise ja kaitsmise korra.

(3) Kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse kava koostamise aluseks on omavalitsusüksuse territooriumil paiknevate ettevõtete ja ettevõtete siinpaiknevate allüksuste (madalama tasandi kohalike omavalitsusüksuste) kodanikukaitse kavad.

(4) Erialaste küsimuste lahendamise eest vastutavate ametite ja spetsialiseeritud ettevõtete kodanikukaitse kavades peab olema kindlaks määratud nii oma töötajate kaitsmise kui ka maakonna või vabariikliku linna kodanikukaitse juhilt saadud ülesannete lahendamise üksikasjalik kord.

§ 25. Ohuseisukord

(1) Kui erakorraline olukord nõuab ohustatud territooriumil asuvate inimeste elu ja tervise tagamise huvides nende ühist, rangelt korraldatud tegevust, kehtestab vastava kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht sellel territooriumil ohuseisukorra.

(2) Ohuseisukorra puhul on kodanikukaitse juhtidel õigus evakueerida inimesi ohtlikust piirkonnast, rakendada kohalviibivaid inimesi pääste- ja avariitöödel, kehtestada inimeste elu ja tegutsemise, samuti ettevõtte töö erirežiim (sh. töö katkestamine), karantiini- või observatsioonirežiim, piirata ohupiirkonda sissesõitu ja sealt väljumist (väljasõitu).

(3) Ohuseisukord kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kaotab kehtivuse, kui selle kehtestajast kõrgemalseisva tasandi kodanikukaitse juht ei kinnita ohuseisukorda 72 tunni jooksul.

(4) Eesti Vabariigi kodanikukaitse tasandil kehtestatud ohuseisukord kaotab kehtivuse, kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ei kinnita seda 7 päeva jooksul.

IV. VÄLJAÕPE

§ 26. Koolitussüsteem

(1) Kõigil tasanditel kodanikukaitset juhtivate ja selle tegevust korraldavate isikute, samuti õppeasutuste kodanikukaitse õpetajate väljaõpe toimub Eesti Vabariigi kodanikukaitse koolituskeskustes.

(2) Väljaõpetamisele kuuluvate ametiisikute loetelu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti ettepanekul.

(3) Väljaõppe arvestust peavad ja koolituskeskustesse suunamist korraldavad munitsipaalpäästeametid.

§ 27. Väljaõpe kodanikukaitse põhitasandil

(1) Tegevkondade liikmete ja rakenduskonda kuuluvate isikute väljaõpe korraldatakse ettevõtetes nende kodanikukaitse juhtide algatusel.

(2) Vajalikud metoodilised juhendid ja teatmematerjalid koostab Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet koos munitsipaalpäästeametitega.

(3) Võimaluse elukohas kodanikukaitsealase ettevalmistuse ja võimalike erakorraliste olukordade kohta käiva teabe saamiseks loob inimestele esmatasandi kohalik omavalitsus elamuvaldajate kaudu, kasutades vabatahtlike kodanikukaitseühingute abi.

§ 28. Väljaõpe õppeasutustes

Õpilaste ja üliõpilaste ettevalmistamine kodanikukaitse alal viiakse läbi õppeasutustes Eesti Vabariigi Riikliku Päästeametiga kooskõlastatud programmide alusel: üldhariduskoolides – enesekaitseküsimustes, tehnikumides ja kõrgkoolides – erialastes küsimustes tulevase eriala raames.

§ 29. Väljaõppe kord

Kodanikukaitsealase väljaõppe, samuti kodanikukaitse õppuste, koostööharjutuste ja õppepäevade korraldamise täpse korra määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus.

V. KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

§ 30. Kodanikukaitse juhtide kohustused

(1) Kõigi ettevõtete ja kohalike omavalitsusüksuste kodanikukaitse juhid on kohustatud moodustama ja korraldama käesoleva seaduse ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste kohaselt oma ettevõtte või kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse.

(2) Kodanikukaitse juhid vastutavad vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsustele oma pädevuse piires kodanikukaitse valmisoleku ja rakendamise eest ning on kohustatud erakorralise olukorra puhul kasutama kogu oma võimutäiust kodanikukaitse kavas kindlaksmääratud ülesannete täitmiseks.

(3) Ohtlikke aineid või seadmeid omavate ettevõtete kodanikukaitse juhid vastutavad inimeste ohutuse ja nende õigeaegse informeerimise eest kogu ohustatud territooriumi ulatuses.

(4) Veondusettevõtete kodanikukaitse juhid on kohustatud ohtlike veoste korral tagama inimeste ohutuse kogu marsruudi ulatuses.

(5) Reisijateveo-, kaubandus-, kultuuri-, toitlustus- jt. inimesi teenindavate ettevõtete kodanikukaitse juhid on kohustatud tagama erakorralise olukorra puhul ka ettevõtte territooriumil viibivate külastajate kaitse.

§ 31. Ettevõtte eraldipaikneva allüksuse juhi kohustused

Ettevõtte eraldipaikneva allüksuse juht on kohustatud täitma oma asukoha järgse esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhi kõiki Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevaid kodanikukaitsealaseid korraldusi. Lahkarvamuste esinemise korral esmatasandi kohaliku omavalitsusüksuse ja ettevõtte kodanikukaitse juhtide poolt ettevõtte eraldipaiknevale allüksusele esitatud nõuete suhtes lahendab vaidlustatavad küsimused allüksuse asukohajärgse omavalitsusüksuse kodanikukaitse juhist kõrgemalseisev kodanikukaitse juht.

§ 32. Elanike kohustused ohuseisukorra puhul

Ohuseisukorra kehtestamisel Eesti Vabariigi territooriumil või selle osal on kõik seal viibivad inimesed kohustatud täitma kodanikukaitse juhtide poolt antud korraldusi ja järgima kehtestatud erirežiimi nõudeid.

§ 33. Töötajate kohustused

(1) Kodanikukaitse rakenduskonda kuuluvad isikud on kohustatud lisaks käesoleva seaduse § 32 nõuetele täitma oma ettevõtte kodanikukaitse juhi poolt kindlaksmääratud kohustusi, tundma ettevõtte kodanikukaitse kavas ettenähtud kaitseviise ja -vahendeid ning päästetööde võtteid ja oskama neid kasutada.

(2) Töötajate kodanikukaitsealased kohustused määrab kindlaks ettevõtte juht ja need fikseeritakse ametiülesannete loetelus.

§ 34. Elanike ja töötajate õigused

(1) Erakorralise olukorra tõttu eluaseme ja vara kaotanud või õnnetuspiirkonnast evakueeritud isikutel on õigus tasuta majutamisele, esmatarbevahendite ja toiduainetega varustamisele ning rahalisele toetusele vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatavale korrale.

(2) Erakorralise olukorra puhul kodanikukaitse ülesannete täitmisele kaasatud kodanikukaitse rakenduskonna liikmetel on õigus kehtestatud korras tasuta toitlustamisele, riietusele, sõidule ja majutamisele, samuti nii põhitöökohast kui ka töökohast, kus nad töötavad kohakaasluse alusel, saadavale keskmisele töötasule.

(3) Kodanikukaitse rakenduskonna liikmete, ühiskondlike organisatsioonide formeeringute liikmete ning ohuseisukorras abiks kaasatud inimeste terviserikked, mis on saadud kodanikukaitse ülesannete täitmisel või selle tagajärjel, arvatakse teenistuskohustuste täitmisel saadud vigastusteks, mis annavad neile või nende surma korral nende perekondadele pensioni saamise õiguse Eesti Vabariigi pensioniseaduses ettenähtud korras.

Samuti on neil õigus kodanikukaitse kohustuste täitmisel saadud vigastuste ravi kulude hüvitamisele ja haigusrahadele.

§ 35. Kodanikukaitse juhtide õigused

(1) Kõigil kodanikukaitse juhtidel on õigus nõuda vajaduse korral õnnetuskohale kõigi kõrgemate kodanikukaitsetasandite jõude ja vahendeid.

(2) Kui ohuseisukorras ei piisa kohalolevatest organiseeritud jõududest kodanikukaitse tegevuse korraldamiseks, on kodanikukaitse juhtidel õigus nõuda kodanikukaitse tegevuses osalemist kõigilt kohalviibivatelt isikutelt, sõltumata nende rahvusest ja kodakondsusest, kui seda ei takista inimese vanus, terviserikked, riikidevahelised lepingud ja rahvusvaheline õigus.

(3) Kõigil kodanikukaitse juhtidel on oma pädevuse piires õigus kontrollida kodanikukaitse tegutsemisvalmidust.

VI. VARUSTAMINE

§ 36. Varustatuse tase

(1) Päästeteenistuse jõudude, haldusorganite, ettevõtete ja vabariigi elanike pääste- ja kaitsevahendite ning vajalike materjalidega varustatuse normatiivid määrab kindlaks Eesti Vabariigi Valitsus, kes loob ka nimetatud vahendite hankimise ja kaubastamise süsteemi.

(2) Varustatuse tase peab vastama ettevõttele antud kategooriale (kodanikukaitse tasandile) ja tagama inimeste kaitse ning kodanikukaitse ülesannete täitmise.

§ 37. Varustamise kord

(1) Ettevõtted soetavad vajaliku varustuse enda ja oma enesekaitsetegevkondade tarbeks omal kulul.

(2) Territoriaalseid kodanikukaitse tegevkondi ja oma alluvuses olevaid päästeteenistuse üksusi varustab omal kulul see kohalik omavalitsusüksus, kelle huvides need jõud on moodustatud.

(3) Kodanikukaitse rakenduskonda mittekuuluvaid isikuid varustab erakorralise olukorra tekkimisel individuaalkaitsevahenditega esmatasandi kohalik omavalitsusüksus tasuta.

§ 38. Kohalike ja riiklike varude ning ettevõtete vahendite kasutamine erakorralise olukorra puhul

(1) Kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi hõlmava erakorralise olukorra likvideerimisel kasutab vastava omavalitsusüksuse kodanikukaitse juht kohalikke varusid. Vajaduse korral abistab kõrgem kodanikukaitse tasand.

(2) Eesti Vabariigi kodanikukaitse tasandit hõlmava erakorralise olukorra puhul kasutab Eesti Vabariigi Valitsus kõiki materiaalse varustamise allikaid, kaasa arvatud materiaal-tehniliste vahendite riiklik reserv.

(3) Kui erakorralise olukorra puhul ei piisa päästeteenistuse vahenditest inimeste kaitsmiseks ja päästmiseks, on kohalike omavalitsusüksuste kodanikukaitse juhtidel õigus pääste- ja avariitöödel kasutada omavalitsusüksuse territooriumil paiknevate ettevõtete transpordivahendeid, mehhanisme ja seadmeid koos neid teenindava personaliga, samuti kasutada nende ettevõtete materjale.

(4) Ettevõtete vahendite kasutamise korralduse andnud kodanikukaitse juht vastutab nende sihipärase kasutamise, tööde lõppemisel viivitamatu tagastamise, rikete korral remondi organiseerimise ning kulude ja kasutatud materjalide hüvitamise eest.

(5) Loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimisel kasutatud materiaalsed ressursid hüvitatakse ettevõtete, kohalike omavalitsusüksuste ja vabariigi vahenditest.

Avarii või katastroofi likvideerimisel kasutatud materiaalsed ressursid hüvitab õnnetuse süüdlane.

VII. KULUD

§ 39. Kodanikukaitse kulutuste määramine

(1) Järgmisel aastal ettevõtte poolt kodanikukaitse varustuse soetamiseks, rakenduskonna väljaõppeks ja kodanikukaitse väljaarendamiseks tehtavad kulutused määrab kindlaks ettevõtte juht (juhatus), lähtudes käesoleva seaduse ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste nõuetest.

(2) Järgmise aasta kodanikukaitse sihtprogrammide ja käesoleva seadusega kohalikele omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise kulutuste eelarve projektid vaatab läbi ja esitab Eesti Vabariigi Valitsusele või maavalitsusele (vabariikliku linna valitsusele) vastav kodanikukaitse komisjon, esmatasandi kohalikule omavalitsusorganile – vastav kodanikukaitse juht.

§ 40. Kodanikukaitse fondid

Kohaliku omavalitsusorgani juurde moodustatakse kodanikukaitse fondid tema haldusterritooriumil paiknevate ettevõtete kohustuslikest maksetest ja vabatahtlikest annetustest.

§ 41. Kulude katmine

(1) Kodanikukaitse korraldamise ja teostamise kulud katab üldjuhul see (ettevõte, kohaliku omavalitsuse organ või Eesti Vabariigi Valitsus), kelle ülesandeks on vastavate kohustuste täitmine või nende eest vastutamine.

(2) Riiklike sihtprogrammide ja üldriiklike ülesannete täitmise kulud, samuti loodusõnnetustest põhjustatud erakorraliste olukordade likvideerimise kulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest.

(3) Maakondade ja vabariiklike linnade sihtprogrammide ja käesoleva seadusega kohalikele omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise kulud, samuti loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise kulud kaetakse kohalikust eelarvest.

(4) Ettevõtte kodanikukaitse ülesannete täitmise kulud kaetakse ettevõtte vahenditest. Kohaliku omavalitsuse volikogu annab vajaduse korral abi oma vahenditest.

(5) Ettevõtte süü läbi tekkinud erakorralise olukorra likvideerimise kulud katab süüdiolev ettevõte.

(6) Kui kodanikukaitse kohustused on vastavalt käesoleva seaduse § 22 3. lõikele pandud ühiskondlikele organisatsioonidele, võidakse sellest tulenevad kulud katta tervikuna või osaliselt Eesti Vabariigi riigieelarvest.

VIII. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

§ 42. Rahvusvahelise koostöö korraldamine

(1) Kodanikukaitsealast koostööd teiste riikidega korraldab Eesti Vabariigi Valitsus.

(2) Eesti Vabariigi kodanikukaitse süsteemi koostöövälisriikidega tagatakse lepingutega ning osalemisega sellealaste liitude ja organisatsioonide töös.

IX. VASTUTUS

§ 43. Vastutus kodanikukaitse nõuete rikkumise eest

Isikud, kes on süüdi Eesti Vabariigi kodanikukaitsealase seadusandluse nõuete rikkumises või kodanikukaitse varustuse, seadmete ning ehitiste rikkumises, kannavad distsiplinaar-, administratiiv-, kriminaal- või tsiviilvastutust vastavalt Eesti Vabariigi seadustele.

  Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees A. RÜÜTEL

Tallinn, 3. juunil 1992.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

/otsingu_soovitused.json