"Eesti Vabariigi kohtute seaduse" ja "Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse" muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 16.12.1992
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. detsembri 1992. a
otsusega nr 17
I. "Teha "Eesti Vabariigi kohtute seaduses" (RT 1991, nr. 38, art. 472) järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Jätta seaduse pealkirjast välja sõnad "Eesti Vabariigi".
§ 2. Teha §-s 1 järgmised muudatused:
1) jätta 2.lõikest välja sõnad "Eesti Vabariigi";
2) asendada 3. lõikes sõnad "spetsialiseeritud kohtuid" sõnadega "erikohtuid mõnda liiki kohtuasjade jaoks".
§ 3. Muuta § 3 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 3. Kohtu ülesanded
Kohtu ülesanne on kaitsta igaühe õigusi ning vabadusi vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega."
§ 4. Teha §-s 4 järgmised muudatused:
1) asendada 2. lõikes sõnad "Eesti Vabariigi kodanikega" sõnadega "Eesti kodanikega";
2) sõnastada 3. lõige järgmiselt:
"(3) Juriidilistel isikutel on õigus vastavalt põhiseadusele pöörduda kohtusse oma rikutud õiguste ja vabaduste kaitseks."
§ 5. Muuta § 6 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 6. Asjaarutamise avalikkus
(1) Kohtuistungid on avalikud. Kohus võib oma istungi või selle osa kohtumenetluse normidega sätestatud korras kuulutada kinniseks riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimeste perekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise põhjendatud huvid.
(2) Kohtuotsus kuulutatakse avalikult, välja arvatud alaealise, abielupoole või kannatanu põhjendatud huvidest tulenevad erandid."
§ 6. Täiendada § 7 2. lõiget lausega:
"Ringkonnakohtu esimehel on õigus asja arutamiseks apellatsiooni korras kaasata kohtu koosseisu sama ringkonna maa- või linnakohtunikke, kes ei ole osalenud antud asja läbivaatamisel esimeses astmes."
§ 7. Muuta § 9 1. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(1) Igaüks võib kasutada oma õiguste ja vabaduste kaitseks õigusabi kõigis kohtumenetluse staadiumides."
§ 8. Muuta § 14 2. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(2) Ajavahemikel 1. juunist kuni 1. septembrini ja 24. detsembrist kuni 6. jaanuarini võivad kohtud töötada osalise koormusega."
§ 9. Asendada § 15 3. lõikes sõnad "kui hääled poolnevad" sõnadega "kui hääled jagunevad võrdselt".
§ 10. Täiendada § 16 1. lõiget lausega "Maa- ja linnakohtute kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul."
§ 11. Täiendada § 18 2. lõiget lausega "Halduskohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul".
§ 12. Täiendada § 20 1. lõiget lausega "Ringkonnakohtu kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul".
§ 13. Muuta § 24 2. lõige ja sõnastada see järgmiselt: "(2) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul."
§ 14. Teha §-s 27 järgmised muudatused:
1) tunnistada kehtetuks 3. lõike punkt 2 ning muuta punktid 3 - 13 vastavalt punktideks 2 - 12;
2) asendada 3. lõike punktis 5 sõna "Ülemnõukogule" sõnadega "Riigikogule või Vabariigi Presidendile";
3) asendada 5. lõikes viide 3. lõike punktile 5 viitega 3. lõike punktile 4.
§ 15. Tunnistada kehtetuks § 29.
§ 16. Teha §-s 30 järgmised muudatused:
1) jätta 2. lõikest välja teine lause;
2) lisada 4. lõige järgmises sõnastuses:
"(4) Kohtu töötajate töölevõtmine ja nende töölt vabastamine kuulub vastava kohtu esimehe kompetentsi."
§ 17. Muuta § 31 3. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(3) Lisaks palgale saavad kohtukordnikud tasu kutsete ja teadete kättetoimetamise eest."
§ 18. Tunnistada kehtetuks § 37.
§ 19. Täiendada seadust IV osaga järgmises sõnastuses:
"IV osa
RAKENDUSLIKUD SÄTTED
§ 38. Riigikohtu volituste algus
(1) Käesoleva seaduse rakendamisel moodustatava Riigikohtu volitused algavad pärast Riigikohtu 12 liikme ametisse nimetamist ja ametivande andmist.
(2) Kuni kohtumenetluse seaduste põhiseaduse ja käesoleva seadusega kooskõlla viimiseni juhindub Riigikohus Ülemkohtu tegevust reguleerivatest seadusesätetest, välja arvatud sätted, mis reguleerivad tsiviil- ja kriminaalasjade arutamist esimese astme kohtuna.
§ 39. Ülemkohtu volituste lõppemine
Ülemkohtu volitused lõpevad tema liikmete volituste lõppemisel "Kohtuniku staatuse seadust" täiendava § 40 2.lõikes sätestatud alustel.
§ 40. Ringkonnakohtute volituste algus
Ringkonnakohtu volitused algavad pärast Tallinna Ringkonnakohtus 6, teistes ringkonnakohtutes 3 kohtuniku ametisse nimetamist ja ametivande andmist.
§ 41. Esimese astme kohtute lahendite läbivaatamine kõrgema astme kohtu poolt
(1) Kuni ringkonnakohtute moodustamiseni ja vastavate kohtunike ametisse nimetamiseni ning seaduses apellatsioonimenetluse korra kindlaksmääramiseni vaatab Riigikohus esimese astme kohtute lahendeid läbi ainult kassatsiooni korras seni kehtiva protsessiseadustiku kohaselt.
(2) Ühe kuu jooksul pärast Riigikohtu moodustamist on Ülemkohtul õigus läbi vaadata kassatsioonimenetluses olevaid kohtuasju, mis on Ülemkohtusse saabunud enne Riigikohtu moodustamist.
§ 42. Haldusõiguserikkumise asjade arutamine kuni halduskohtute moodustamiseni
Kuni halduskohtute moodustamiseni või halduskohtunike ametisse nimetamiseni arutavad haldusõiguserikkumise asju maa- ja linnakohtud."
§ 20. Asendada kogu seaduse tekstis sõna "Ülemnõukogu" sõnaga "Riigikogu" vastavas käändes.
II. Teha "Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduses" (RT 1991, nr. 38, art. 473) järgmised muudatused ja täiendused:
§ 21. Jätta seaduse pealkirjast välja sõnad "Eesti Vabariigi".
§ 22. Jätta §-st 1 välja sõna "Vabariigi".
§ 23. Muuta § 2 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 2. Kohtuniku töö seaduslik alus
Kohtunikukandidaadi ettevalmistamine, kohtuniku ametisse nimetamine, töötamine, ametist vabastamine ning ametist tagandamine sätestatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse, kohtute seaduse ja käesoleva seadusega."
§ 24. Muuta § 3 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 3. Kohtunikule esitatavad nõuded
(1) Kohtunikuna võib töötada isik, kes on kõrgete kõlbeliste omadustega, kohtuniku tööks sobiv ning kellel on juriidiline kõrgharidus, mis on omandatud Tartu Ülikoolis või vastab selle tasemele.
(2) Mujal kohtunikukandidaadi poolt omandatud juriidilise kõrghariduse vastavuse käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud tingimustele teeb kindlaks kohtunikueksami komisjon.
(3) Halduskohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 24-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
(4) Maa- ja linnakohtu ning ringkonnakohtu kohtunik saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 25-aastaseks ja sooritanud kohtunikueksami.
(5) Riigikohtu liige saab olla isik, kes on ametisse nimetamise ajaks saanud 30-aastaseks.
(6) Kohtunikueksami komisjon võib oma motiveeritud otsusega vabastada kohtunikueksami sooritamisest isiku, kes on töötanud kohtunikuna, kodumaise kõrgkooli teaduskraadiga õigusteaduse õppejõuna, vandeadvokaadina, prokurörina, õiguskantslerina või mõnel teisel juriidilist kõrgkvalifikatsiooni nõudval ametikohal, ning lugeda see võrdseks töötamisega kohtuniku ametikohal.
(7) Kohtunikukandidaat ega kohtunik ei saa olla isik, kes:
1) on süüdi mõistetud tahtliku kuriteo eest;
2) on vallandatud, tagandatud või välja heidetud käesoleva paragrahvi 6.lõikes loetletud töö- või ametikohtadelt seoses edasitöötamise sobimatusega;
3) on oma tervise tõttu sobimatu töötama kohtunikuna. Kahtluse korral määrab isiku tervisliku seisundi kindlaks arstlik komisjon."
§ 25. Muuta § 4 3. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(3) Kui kohtunik ei ole ametivande andmise ajaks täitnud tingimusi, mis on sätestatud käesolevas §-s, loetakse kohtuniku ametisse nimetamine kehtetuks käesoleva seaduse § 26 punktist 6 tulenevatel alustel."
§ 26. Jätta välja §-st 5 sõnad "vastavalt justiitsministrile või".
§ 27. Muuta § 6 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 6. Kohtuniku ameti taotleja kutsealane ettevalmistamine
(1) Varem kohtunikuna või käesoleva seaduse § 3 6. lõikes loetletud ametikohtadel mittetöötanud isikute kutsealaseks ettevalmistamiseks on Riigikohtu juures kohtuniku ameti taotleja instituut.
(2) Kohtuniku ameti taotleja kutsealase ettevalmistamise programmi kinnitab ja kutsealase ettevalmistuse vastavust programmile kontrollib Riigikohtu esimees.
(3) Kohtuniku ameti taotleja kutsealane ettevalmistus toimub Riigikohtu esimehe poolt määratud kohtuniku juhendamisel, kestab kuni 2 aastat kohtutes või justiitsministeeriumis ja lõpeb kohtunikueksami sooritamisega.
(4) Kohtuniku ameti taotlejale makstakse töötasu, mis on vähemalt pool halduskohtuniku ametipalgast."
§ 28. Muuta § 7 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 7. Kohtunike ametisse nimetamine
(1) Eesti Vabariigi kohtunikud nimetab kohtunikukandidaatide hulgast ametisse vastavasse kohtuastmesse Riigikogu või Vabariigi President eluaegsetena.
(2) Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea saabumist.
(3) Ametist ajutisel eemalolekul või pensionile jäämisel säilib kohtunikuna töötanud isikul kohtuniku nimetus, kui ametist eemalolek või sellest lahkumine ei ole seotud käesolevas seaduses sätestatud asjaoludega, mis teevad võimatuks kohtunikuna edasitöötamise.
(4) Kohtuniku ametikoha vabanemisest kuulutab justiitsminister Riigi Teatajas.
(5) Ühe kuu jooksul, arvates Riigi Teatajas kuulutamise päevast, võivad isikud, kes vastavad vabanenud ametikoha nõuetele, esitada kirjaliku kandideerimisavalduse Riigikohtu esimehele.
(6) Kandideerimisavaldused vaatab läbi Riigikohtu üldkogu justiitsministri osavõtul ning soovitab ühele vabanenud kohale kuni 3 kandidaati; igale kandidaadile teatatakse tema suhtes võetud seisukoht.
(7) Maa-, linna- ja halduskohtu ning ringkonnakohtu kohtuniku kandidaadid, samuti Riigikohtu liikme kandidaadid esitab ametisse nimetamiseks Riigikohtu esimees.
(8) Riigikohus võib kooskõlastatult justiitsministriga suunata kohtuniku tema nõusolekul tööle teise sama astme kohtusse vabanenud kohtunikukohale."
§ 29. Muuta § 8 2. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(2) Riigikohtu esimees ja liikmed annavad ametisse astudes ametivande Riigikogu ees, kohtunikud Vabariigi Presidendi ees ja kohtukaasistujad vastava kohtu ees."
§ 30. Muuta § 9 1. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(1) Varukohtunik on kohtunik, kellel puudub kinnistatud tööpiirkond. Varukohtunik nimetatakse ametisse samadel alustel maa- ja linnakohtu kohtunikuga."
§ 31. Muuta § 10 4. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(4) Kohtunikueksami komisjon:
1) eksamineerib kohtuniku ameti taotlejaid;
2) otsustab kohtunikueksami sooritamisest vabastamise vastavalt käesoleva seaduse § 3 6. lõikes sätestatule;
3) annab hinnangu kohtunikukandidaadi sobivuse kohta tööks vastava astme kohtus;
4) annab arvamuse kohtuniku ametist vabastamiseks ametisse sobimatuse tõttu 3 aasta jooksul pärast ametisse nimetamist;
5) annab hinnangu väljaspool Tartu Ülikooli omandatud juriidilise kõrghariduse taseme kohta."
§ 32. Asendada §-s 12 sõnad "Eesti Vabariigi kodanik" sõnadega "Eesti kodanik".
§ 33. Muuta § 13 1. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(1) Maa- ja linnakohtute kaasistujate arvu kohtute tööpiirkondade järgi sätestab seadus."
§ 34. Asendada §-s 14 viide § 15 7.lõikele viitega § 15 6.lõikele.
§ 35. Teha §-s 15 järgmised muudatused:
1) muuta 1-3 lõige ja sõnastada need järgmiselt:
"(1) Kohtuniku ja kohtukaasistuja volitused, õigused ja kohustused sätestab seadus.
(2) Igaüks on kohustatud täitma kohtuniku nõudeid ja korraldusi, mis on seotud kohtu tegevusega, ning õigeaegselt vastama tema esildistele ja järelepärimistele.
(3) Kohtuniku nõuete ja korralduste täitmata jätmine toob endaga kaasa seaduses ettenähtud vastutuse.";
2) muuta 5-7 lõige vastavalt lõigeteks 4-6.
§ 36. Muuta § 18 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 18. Kohtuniku ja kohtukaasistuja puutumatus
(1) Kohtunikku saab ametisoleku ajal kriminaalvastutusele võtta või vahistada ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.
(2) Riigikohtu esimeest ja liikmeid saab kriminaalvastutusele võtta või vahistada ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(3) Kohtukaasistujat võib volituste kehtivuse ajal kriminaalvastutusele võtta või vahistada teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu koosseisu enamuse nõusolekul.
(4) Kriminaalasja algatamiseks nõusoleku andmine peatab kohtuniku või kohtukaasistuja volituste täitmise. Kriminaalasi kohtuniku või kohtukaasistuja suhtes vaadatakse läbi üldises korras. Kohtualluvuse määramise õigus on Riigikohtu esimehel.
(5) Kohtuniku suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist või sundtoomist Riigikohtu nõusolekul.
(6) Riigikohtu esimehe ja liikmete suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist või sundtoomist Riigikogu nõusolekul.
(7) Kohtukaasistuja suhtes võib volituste kehtivuse ajal kohaldada kinnipidamist või sundtoomist teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu nõusolekul."
§ 37. Muuta § 25 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 25. Kohtuniku ametist tagandamine
Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega."
§ 38. Teha §-s 26 järgmised muudatused ja täiendused:
1) asendada sõnad "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu" sõnadega "Riigikogu või Vabariigi President";
2) täiendada paragrahvi punktiga 6 järgmises sõnastuses:
"6) käesolevas seaduses sätestatud asjaolude ilmnemisel, mis teevad võimatuks kohtunikuna edasitöötamise."
§ 39. Asendada § 27 1. lõike punktis 2 sõnad "justiitsminister kooskõlastatult Riigikohtu esimehega" sõnadega " Riigikohtu esimees kooskõlastatult justiitsministriga".
§ 40. Muuta § 28 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 28. Kohtukaasistuja volituste ennetähtaegne lõpetamine
(1) Kohtukaasistuja valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu võib lõpetada tema volitused enne tähtaega kohtukaasistuja soovil või käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud asjaoludel.
(2) Esildise kohtukaasistuja volituste ennetähtaegseks lõpetamiseks võib teha teda valinud kohaliku omavalitsuse esinduskogu või vastava kohtu esimees."
§ 41. Asendada §-s 29 sõnad "Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe" sõnaga "peaministri".
§ 42. Muuta § 32 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 32. Kohtuniku ametistaaþi tasu
Kohtunikule makstakse staaþitasu järgmiselt:
alates kohtunikuna töötamise 4. aastast kuni 10%;
alates 11. aastast kuni 15%;
alates 21. aastast kuni 20%;
alates 31. aastast kuni 25% kohtuniku ametipalgast.
§ 43. § 33 3.lõikes:
1) asendada viide § 3 7. lõikele viitega paragrahv 3 6. lõikele;
2) täiendada lõiget pärast sõna "kohaselt" sõnadega "ja korras".
§ 44. Muuta § 36 ja sõnastada see järgmiselt:
"§ 36. Kohtuniku eluruum
Kohtunikule antakse vajadusel 6 kuu jooksul tema ametisse nimetamise päevast omaette tööandja eluruum."
§ 45. Muuta § 37 3. lõige ja sõnastada see järgmiselt:
"(3) Kohtunikke kaitseväe tegevteenistusse või õppekogunemistele ei kutsuta."
§ 46. Täiendada seadust IX peatükiga järgmises sõnastuses:
" IX p e a t ü k k
RAKENDUSLIKUD SÄTTED
§ 39. Riigikohtu liikmeks kandideerimise ja nende ametisse nimetamise kord kohtute seaduse rakendamisel
(1) Riigikohtu liikmeks kandideerimisavalduste läbivaatamiseks moodustab Riigikogu 9-liikmelise komisjoni, kuhu kuuluvad 4 Riigikogu liiget, Riigikohtu esimees, justiitsminister, 2 Kohtunike Ühingu tegevliiget ja 1 Eesti Advokatuuri juhatuse poolt volitatud vandeadvokaat. Komisjoni tööd juhib Riigikohtu esimees.
(2) Isikud, kes soovivad kandideerida Riigikohtu liikmeks, esitavad kirjaliku kandideerimisavalduse Riigikohtu esimehele ühe kuu jooksul, arvates Riigikohtu esimehe ametisse nimetamise seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.
(3) Riigikohtu esimees kutsub käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud komisjoni kokku ühe nädala jooksul, arvates kandideerimistähtaja lõppemisest. Komisjon vaatab kandideerimisavaldused läbi hiljemalt 10 päeva jooksul ja teatab oma otsusest kandideerijatele.
(4) Riigikohtu esimees esitab Riigikogule ametisse nimetamiseks Riigikohtu liikme kandidaadid.
§ 40. Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe ja liikmete volituste lõppemine
(1) Eesti Vabariigi Ülemkohtu esimehe volitused lõpevad Riigikohtu esimehe ametisse nimetamisel ning Ülemkohtu juhtimine ja Ülemkohtu esimehe protsessuaalsed funktsioonid õigusemõistmisel lähevad üle Ülemkohtu esimehe esimesele asetäitjale kuni Riigikohtu esimehe ametivande andmiseni.
(2) Eesti Vabariigi Ülemkohtu liikmete volitused õigusemõistmisel lõpevad pärast Riigikohtu 12 liikme ametisse nimetamist ja ametivande andmist ning Ülemkohtus enne Riigikohtu moodustamist kassatsioonimenetlusse võetud kohtuasjade läbivaatamist või nende Riigikohtule üleandmist ühe kuu jooksul Riigikohtu moodustamisest arvates.
(3) Ülemkohtu liikmed vabastab ametist Riigikohtu esimehe ettepanekul Riigikogu.
§ 41. Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtute kohtunike kandideerimise kord kohtute seaduse rakendamisel
Ringkonna-, maa- ja linna- ning halduskohtute kohtunike kandideerimise avamisest kuulutab Riigikohtu esimees Riigi Teatajas kohe pärast Riigikohtul õigusemõistmiseks vajalike volituste tekkimist vastavalt kohtute seaduse § 38 1. lõike sätetele. Kandideerimisavalduste esitamine, läbivaatamine ja kohtunike ametisse nimetamine toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.
§ 42. Ametis olevate kohtunike volituste lõppemine
(1) Iga ametis oleva kohtuniku senised volitused lõpevad tema uuesti ametisse nimetamisel või vabastamisel.
(2) Seni ametis olevad kohtunikud vabastab ametist justiitsministri ettepanekul Riigikogu."
§ 47. Asendada kogu seaduse tekstis sõnad "kohaliku omavalitsuse volikogu", "esmatasandi kohaliku omavalitsuse esindusorgan" ja "kohaliku omavalitsuse esindusorgan" sõnadega "kohaliku omavalitsuse esinduskogu", sõna "ametitõotus" sõnaga "ametivanne" ning sõnad "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu" sõnaga "Riigikogu" vastavas käändes.
III. § 48.Tunnistada kehtetuks:
1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 9. aprilli otsus "Kohtureformi läbiviimise kohta" (RT 1992, nr. 14, art. 218);
2) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. aasta 6. juuli otsuse "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsuse ""Eesti Vabariigi kohtute seaduse" ja "Eesti Vabariigi kohtuniku staatuse seaduse" rakendamise kohta" muutmisest ja täiendamisest" (RT 1992, nr. 31, art. 406) punktid 2 ja 3 nendes sätestatud tähtaegade osas.
IV. § 49. Käesolev seadus jõustub 1993. aasta 1. jaanuarist.
Riigikogu esimees Ü. Nugis
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
X.com