"Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustiku" kinnitamise kohta
EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS
Seoses vajadusega ajakohastada ja tõhustada Eesti Vabariigi riikliku metsavalve alast tegevust Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustik».
2. Tunnistada kehtetuks:
1) Eesti NSV Ministrite
Nõukogu 22. juuni 1950. a. määrus nr. 548 «Riiklikust metsavalvest»;
2)
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23. oktoobri 1968. a. määrus nr. 362
«Materiaalse vastutuse korra ja määrade kohta metsamajandusele tekitatud
kahjude eest» (ENSV Teataja 1968, nr. 47, art. 364) punkt 11;
3)
Eesti NSV Ministrite Nõukogu 3. juuni 1982. a. määrus nr. 353 «Metsade
seisundi, kasutamise, taastootmise, valve ja kaitse riikliku kontrolli
määrustiku» kohta.
| Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI | |
| Eesti Vabariigi riigiministri asetäitja E. BEKKER |
Tallinn, Toompea, 15. aprillil 1992. Nr. 120.
|
Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 15. aprilli 1992. a. määrusega nr. 120 |
Eesti Vabariigi riikliku metsavalve määrustik
I. Üldosa
1. Käesolev määrustik sätestab Eesti Vabariigi riikliku metsavalve ülesehituse, riikliku metsavalve töötajate (edaspidi metsavalvetöötajad) teenistuse korra ning nende õigused ja kohustused.
2. Riikliku metsavalve süsteemi moodustavad Eesti Vabariigi Riiklik Metsaamet (edaspidi Eesti Metsaamet) ja tema haldusalas tegutsevad asutused ning nende koosseisu kuuluvad metsavalvetöötajad.
3. Eesti Vabariigi riikliku metsavalve (edaspidi
metsavalve) põhiülesanded on:
1) metsade kaitse
tulekahjude, ebaseaduslike raiete, metsakasutuskorra rikkumise ning muu
metsale kahju tekitava tegevuse, samuti metsakahjurite ja -haiguste eest
riiklikel metsamaadel;
2) järelevalve metsa kasvatamise, kaitse ja
kasutamise üle kõigis metsades, olenemata nende haldajast või
omandivormist;
3) järelevalve metsale kasuliku loomastiku ning
jahifauna kaitse ja kasutamise alaste õigusnormide täitmise üle kogu
Eesti Vabariigi territooriumil.
4. Kõik metsavalvele pandud ülesanded fikseeritakse üksikasjalikult metsavalveasutuste põhimäärustes, mille kinnitab Eesti Metsaamet.
5. Metsavalvele võidakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras panna täiendavaid kohustusi riigikaitse alal ja päästetöödel.
II. Metsavalveasutused
6. Metsavalvealast tegevust juhib vastavalt oma põhimäärusele Eesti Metsaamet, kes riigimetskondade ja muude tema haldusalas olevate asutuste kaudu täidab metsavalvele pandud ülesandeid.
7. Metsavalve territoriaalüksusteks on riigimetskonnad, mis jagunevad jaoskondadeks. Jaoskonnad omakorda jagunevad vahtkondadeks.
III. Metsavalvetöötajad, nende õigused ja kohustused
8. Metsavalvetöötajad on Eesti Metsaametis, riigimetskondades ning muudes Eesti Metsaameti haldusalas olevates asutustes töötavad, metsavalve ülesandeid täitvad ametiisikud.
9. Metsavalvetöötajate õigused, kohustused ja vastutus kehtestatakse Eesti Vabariigi seaduste, muude normatiivaktide ja käesoleva määrustikuga.
10. Ametikoha järgi on metsavalvetöötajad:
Eesti Metsaameti peadirektor (kes vastavalt Eesti Metsaameti põhimäärusele on ühtlasi Eesti Vabariigi metsade kasutamise ja kaitse peainspektor), peadirektori asetäitjad, nõunikud ja muud spetsialistid, kellele on pandud metsavalveülesannete täitmine;
riigimetskondade metsaülemad, abimetsaülemad, metsnikud ja metsavahid;
muude Eesti Metsaameti haldusalas olevate asutuste direktorid (juhatajad), direktori (juhataja) asetäitjad ja spetsialistid, kellele on pandud metsavalveülesannete täitmine.
Metsavalvetöötajate ametikohtade loetelu ja eraldusmärgid kinnitab Eesti Metsaamet.
11. Metsavalvetöötaja tööpiirkonnaks on talle kinnistatud riigimetsamaal paiknev metsavalve territoriaalüksus, millele lisandub kehtestatud korras tema järelevalve alla antud territoorium väljaspool riigimetsamaad.
Metsavalvetöötaja tõkestab vajaduse korral oma pädevuse piires õiguserikkumisi kogu Eesti Vabariigi territooriumil.
12. Metsavahi, metsniku, abimetsaülema, metsaülema ja teiste metsavalvetöötajate metsavalvealased tööülesanded määratakse kindlaks ametijuhendis, mille kinnitab Eesti Metsaamet.
13. Metsa ja muu looduse kaitse ja kasutamise alaste õigusnormide rikkumise avastamisel on metsavalvetöötaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud õiguserikkumise tõkestamiseks, koostama vastavad materjalid ning sooritama muud asjakohased toimingud.
14. Haldusõiguserikkumise korral määrab metsavalvetöötaja oma pädevuse piires süüdlasele seadusega ettenähtud korras halduskaristuse, muudel juhtudel aga saadab protokolli halduskaristuse määramiseks edasi vastavale asutusele või ametiisikule.
Metsavalvetöötajal on õigus teha seadusega ettenähtud korras õiguserikkuja isiku, transpordivahendi ja isiklike esemete läbivaatust ning kohaldada halduskinnipidamist.
Kuriteo tunnustega teo avastamisel saadab metsavalvetöötaja kogutud materjalid uurimist või juurdlust korraldavale asutusele.
15. Kui õiguserikkumise tulemusena on tekitatud kahju riigile, on metsavalvetöötaja kohustatud rakendama abinõusid kahjutasu sissenõudmiseks või kahju süüdlase poolt heastamiseks. Kahju tekitamisel füüsilistele ja juriidilistele isikutele abistab metsavalvetöötaja kannatanut kahju sissenõudmisel süüdlastelt.
16. Metsavalvetöötajale antakse töötõend. Tal on õigus hoida, kanda ja kasutada Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poolt kehtestatud korras ametirelvana väljaantud tulirelva ja erivahendeid ning mootorsõidukite peatamiseks liiklussaua.
IV. Metsavalvetöötajate ametisse nimetamine ja teenistusalane ümberpaigutamine
17. Metsavalvesse võetakse töölepingu alusel tööle vähemalt 18-aastaseid mõlemast soost Eesti Vabariigi kodanikke, kes oma kõlbeliste omaduste, haridustaseme ja tervisliku seisundi poolest on võimelised täitma vastavaid teenistuskohustusi. Sealjuures võetakse metsavalveteenistusse astuda sooviv isik esialgu tööle katseajaga.
18. Eesti Metsaameti keskaparaati kuuluvad metsavalvetöötajad, metsaülemad ja muud Eesti Metsaameti haldusalas olevate asutuste direktorid (juhatajad) nimetab ametikohale Eesti Metsaameti peadirektor.
Metsavahid, metsnikud ja abimetsaülema nimetab ametikohale metsaülem, muude Eesti Metsaameti haldusalas olevate asutuste metsavalvetöötajad nimetab ametikohale vastava asutuse direktor (juhataja).
19. Isikud, kes soovivad asuda tööle metsavalvesse, käivad tervisliku seisundi kindlaksmääramiseks arstlikus komisjonis.
Metsavalvetöötajate tervisliku seisundi suhtes esitatavad nõuded ja töötajate arstlikus kontrollis käimise sageduse kehtestab Eesti Vabariigi Tervishoiuministeerium kooskõlastatult Eesti Metsaametiga.
20. Metsavahina töötamiseks on nõutav metsavahikutse. Metsavahiks võidakse võtta ka metsavahikutset mitteomav töötaja tingimusel, et ta omandab metsavahikutse kolme aasta jooksul.
Metsnikuna töötamiseks on nõutab metsandusalane keskharidus. Metsnikuks võidakse erandina võtta ka metsanduse alal praktilisi kogemusi omav keskharidusega töötaja, kellel on metsavahikutse või kes õpib vastaval erialal kaugõppe teel.
Abimetsaülemana töötamiseks on nõutav metsandusalane kõrgharidus. Abimetsaülemaks võidakse erandina võtta ka metsanduse alal praktilisi kogemusi omav metsandusalase keskharidusega töötaja.
Metsaülemana töötamiseks on nõutav metsandusalane kõrgharidus. Metsaülemaks võidakse erandina võtta ka metsandusalast keskharidust ja pikaajalisi praktilisi kogemusi omav töötaja.
Töötamiseks Eesti Metsaameti keskaparaadis on metsandustöötajal nõutav kõrgharidus ja muudes Eesti Metsaameti haldusalas olevates asutustes kõrgharidus või vastavalt ametijuhendile metsandusalane keskharidus.
21. Metsavalvetöötajad annavad pärast käesoleva määrustiku punktis 17 ettenähtud katseaja möödumist ametivande. Ametivande andnud töötaja loetakse ametisse kinnitatuks.
Ametivande andmine toimub pidulikult. Metsavalvetöötaja annab ametivande ja kirjutab seejärel alla ametivande tekstiga dokumendile, mida hoitakse koos tema teenistuslehega.
Metsavalvetöötaja ametivanne on järgmine:
«Tõotan jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning täita mulle usaldatud ametikohal ettenähtud kohustusi seaduse ja oma südametunnistuse järgi, teades, et ametikohustuste rikkumise korral kannan vastutust ettenähtud korras».
Ametivande võtavad vastu:
1) Eesti Metsaameti peadirektorilt –
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees;
2) Eesti Metsaameti keskaparaadi
koosseisu kuuluvatelt metsavalvetöötajatelt, metsaülematelt ja muude
Eesti Metsaameti haldusalas olevate asutuste direktoritelt
(juhatajatelt) – Eesti Metsaameti peadirektor;
3) teistelt
metsavalvetöötajatelt – ametiisik, kellel on õigus vastavaid töötajaid
tööle võtta.
22. Teenistuslehele kantakse metsavalvetöötaja teenistuskäik ja töötulemused. Teenistusleht on aluseks töötajate edutamisel või teenistusalasel ümberpaigutamisel. Teenistuslehte hoitakse asutuses, kus metsavalvetöötaja töötab.
23. Metsavalvetöötaja nõusolekul võib toimuda tema
teenistusalane ümberpaigutamine:
1) kõrgemale
(kõrgemapalgalisele) ametikohale;
2) võrdsele (samapalgalisele)
ametikohale metsavalve muude ametikohtade komplekteerimise vajaduse
korral, samuti metsavalvetöötajate otstarbekama kasutamise huvides,
arvestades nende ametioskusi, isiklikke omadusi ja tervislikku seisundit.
Töötajate ümberpaigutamise õigus on asutuste juhtidel oma alluvate suhtes.
24. Metsavalvetöötaja üleviimine madalamale
(väiksemapalgalisele) ametikohale võib toimuda:
1) töötaja
algatusel või poolte kokkuleppel;
2) seoses ametikoha
koondamisega;
3) töötaja tervisliku seisundi tõttu;
4)
töötaja oma ametikohale mittevastamise korral;
5)
distsiplinaarkorras vastavalt käesolevale määrustikule.
25. Metsavalvetöötajal, kes on viidud madalamale ametikohale seoses ametikoha koondamisega ning kes kvalifikatsioonilt vastab endisele või sellega võrdsele ametikohale, on eelisõigus teenistusalaseks edutamiseks.
26. Metsavalvetöötaja ei tohi kohakaasluse alusel töötada puitu varuvas, töötlevas või müüvas ettevõttes, asutuses või organisatsioonis, samuti ettevõttes, asutuses ja organisatsioonis, kelle tegevust ta peab kontrollima, ega osaleda muul viisil nende tegevuses. Oma põhitöökohas on tal lubatud ametikohtade ühitamine, teenistuspiirkonna laiendamine või puuduva töötaja asendamine.
V. Teenistuseetika ja vormiriietus
27. Metsavalvetöötaja peab kaitsma metsavalve head nime ning nõudma, et seda teeksid ka kaastöötajad.
Metsavalvetöö nõuab kaastöötajatevahelist usaldust, toetust ja mõistmist.
Metsavalvetöötaja peab olema välimuselt ja käitumiselt korrektne nii teenistusülesannete täitmisel kui ka väljaspool seda.
28. Teenistusülesannete täitmisel peab metsavalvetöötaja omama head algatus- ja otsustusvõimet, mis ei tohi muutuda omavoliks.
29. Metsavalvetöötaja on kohustatud hoidma teenistusülesannete täitmisel talle teatavaks saanud teenistus-, tootmis-, äri- ja kodanike isikliku elu saladusi.
30. Metsavalvetöötajal on keelatud võtta vastu preemiaid metsavarumisega tegelevatelt ettevõtetelt, organisatsioonidelt või kasvava metsa ostjatelt.
31. Teenistusülesannete täitmisel on metsavalvetöötaja kohustatud kandma vormiriietust, välja arvatud nende tööde tegemisel, mis võivad vormiriietust rikkuda.
32. Vormiriietusse kuuluvate riietusesemete loetelu, kandmisaja, riietuse väljaandmise korra ja kandmise eeskirjad kehtestab Eesti Metsaamet.
33. Vormiriietuse kandmise eeskirjade täitmist kontrollib kõrgemal ametikohal olev isik madalamal ametikohal olevate metsavalvetöötajate suhtes.
VI. Ametirelva ja erivahendite kasutamine
34. Tulirelva kasutamiseks loetakse tulirelvast tulistamist objekti pihta.
35. Metsavalvetöötaja võib kasutada tulirelva hädakaitseseisundis, kui sealjuures ei ületata hädakaitse piire ning hädaseisundis, kui tal ei ole võimalik ohtu kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem.
Metsavalvetöötaja ametirelva võib kasutada haige või vigastatud looma hukkamiseks.
Metsavalvetöötaja on kohustatud teatama oma otsesele ülemale igast tulirelva kasutamisest.
36. Metsavalvetöötaja kannab seadusega ettenähtud vastutust talle kinnistatud ametirelva hoidmise, kandmise ja kasutamise eest.
37. Metsavalvetöötaja võib kasutada füüsilist jõudu:
1)
ründe tõrjumiseks, õiguserikkuja relvitustamiseks või tema tegevusvõime
halvamiseks;
2) isikute suhtes, kes ei allu metsavalvetöötaja
seaduslikele korraldustele ja jätkavad õiguserikkumist, või
õiguserikkuja toimetamiseks politseisse, valla- või alevivalitsusse või
kaitstava objekti valvetalituse ametiruumidesse.
38. Kui tulirelva, erivahendite või füüsilise jõu kasutamisel tekitatakse õiguserikkujale kehavigastusi või viiakse ta abitusse seisundisse, on metsavalvetöötaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud kannatanule abi andmiseks.
Kui tulirelva kasutamine põhjustas õiguserikkuja surma, on metsavalvetöötaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud sündmuskoha puutumatuse tagamiseks kuni juurdlust või uurimist korraldava asutuse esindaja saabumiseni.
VII. Soodustused
39. Metsavalvetöötajal on õigus saada tasuta vormiriietus.
40. Teenistusest vallandamise korral tagastab metsavalvetöötaja temale antud vormiriietuse, välja arvatud pensionile minekul, mispuhul töötajale jäetakse vormiriietus ja säilitatakse selle kandmise õigus.
41. Metsaülemale, abimetsaülemale, metsnikule ja metsavahile võimaldatakse teenistuses viibimise ajaks korter koos kõrvalruumidega. Korteri ja kõrvalruumide ekspluatatsiooni ja kapitaalremondiga seotud kulutused kaetakse metsakonna vahenditest, sanitaarremont ja jooksvad korrastustööd tehakse korteri ja kõrvalruumide kasutaja kulul.
42. Metsaülema, abimetsaülema, metsniku ja metsavahi teenistuskohalt vabastamise või lahkumise korral on vabastatu või lahkunu kohustatud vabastama tema kasutada olevad hooned ja ametimaa. Hoonete ja maa vabastamisel hüvitatakse senisele kasutajale tema poolt põhimaaparanduseks ning marjapõõsaste, vilja- ja ilupuude istutamiseks tehtud kulutused vabastamise või lahkumise hetkel kehtivates hindades. Hoonete ja maa vabastamise nõue ei kehti teenistuse tõttu invaliidistunud töötaja või teenistuses hukkunud töötaja perekonna suhtes. Vähemalt 25-aastase teenistuse järel pensionile läinud töötajatele antakse hoonete vabastamisel vastu teine eluruum.
43. Riigimetskonna metsavalvetöötajatele antakse tasuta kasutamiseks riigi- ja munitsipaalmaad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
44. Metsaülemal, abimetsaülemal, metsnikul ja metsavahil, samuti nimetatud töötajatel pärast pensionile minekut vähemalt 10-aastase teenistuse järel on õigus saada riigimetsast tasuta ning teistel metsavalvetöötajatel soodushinnaga küttepuid ilma edasimüügi õiguseta koguses, mille on kinnitanud Eesti Metsaamet. Küttepuud töötatakse üles ning veetakse tarbimiskohta töötaja enda poolt või tema kulul.
45. Metsavalvetöötajatel, metsavalvest vähemalt 10-aastase teenistuse järel pensionile läinud töötajatel, samuti teenistuses hukkunud metsavalvetöötaja perekonnaliikmetel on õigus saada riigimetsast hoonete ehitamiseks ja remontimiseks puitu soodustatud hinnaga ilma edasimüügi õiguseta koguses, mille kinnitab Eesti Metsaamet.
VIII. Ergutused
46. Tööülesannete eeskujuliku täitmise eest
rakendatakse järgmisi ergutusi:
1) tänu avaldamine;
2)
autasustamine rahalise preemiaga;
3) autasustamine hinnalise
mälestusesemega;
4) autasustamine aukirja või tänukirjaga;
5)
autasustamine teenetemärgiga;
6) distsiplinaarkaristuse
ennetähtaegne kustutamine.
Ergutusi võivad määrata Eesti Metsaameti peadirektor, asutuse direktor (juhataja) ja metsaülem.
Eriti väljapaistvate teenete eest võidakse metsavalvetöötajaid esitada autasustamiseks Eesti Vabariigi riiklike autasudega.
IX. Distsiplinaarkaristused
47. Metsavalvetöötajat võidakse karistada distsiplinaarkorras teenistusalaste üleastumiste ja korralduste ebaõige täitmise, oma kohustuste mittetäitmise, teenistuskohustuste täitmisel põhjendamatu viivitamise, hooletu järelevalve, juhenditest, eeskirjadest jms. mittekinnipidamise, mõjuva põhjuseta teenistusse ilmumata jäämise, ebaviisaka käitumise ning muude ametialaste eksimuste eest.
Distsiplinaarkaristusi võib määrata Eesti Metsaameti peadirektor, asutuse direktor (juhataja) või metsaülem.
48. Teenistusdistsipliini rikkumise või metsavalve
teenistust kompromiteerivate üleastumiste eest määratavad
distsiplinaarkaristused on:
1) märkus;
2) noomitus;
3)
vali noomitus;
4) teenetemärgi äravõtmine;
5)
üleviimine madalamale (väiksemapalgalisele) ametikohale kuni kolmeks
kuuks, endisel töökohal töötamiseks sobimatuks tunnistamise korral –
ka alatiseks;
6) vallandamine metsavalvest.
49. Töötajat ei või võtta distsiplinaarvastutusele, kui distsiplinaarrikkumise toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta.
X. Vallandamine metsavalvest
50. Metsavalvetöötaja vallandatakse teenistusest:
1)
asutuse likvideerimisel;
2) töölepingu tähtaja möödumisel;
3)
poolte kokkuleppel või töötaja algatusel;
4) katseaja
ebarahuldavate tulemuste tõttu;
5) töötaja mittevastamisel oma
ametikohale või tervisliku seisundi tõttu, mis takistab teenistuse
jätkamist senisel ametikohal ning kui puudub võimalus tema kasutamiseks
metsavalves muul ametikohal;
6) töötaja koondamise tõttu, kui puudub
võimalus töötaja kasutamiseks metsavalves muul ametikohal;
7)
metsavalvetöötaja nime diskrediteerimisel;
8)
töötajapoolsel teenistuskohustuste mittetäitmisel;
9)
usalduse kaotamisel töötaja suhtes;
10) jõustunud
kohtuotsuse põhjal seoses süüdimõistmisega kuriteo eest;
11)
töötaja pensioniea tõttu;
12) muudel juhtudel
vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja muudele normatiivaktidele.
51. Kui metsavalvetöötaja lahkub teenistusest ilma mõjuva põhjuseta või kui ta vallandatakse teenistuskohustuste mittetäitmise või metsavalvetöötaja nime diskrediteerimise tõttu ning kui ta on seejuures teeninud metsavalves vähem kui kolm aastat, nõuab asutus, kes tema õpetamiseks kulutusi tegi, need temalt sisse.
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter