"Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta
Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Kinnitada juurdelisatud "Eesti Vabariigi
Justiitsministeeriumi põhimäärus".
2. Tunnistada kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu
16.
oktoobri 1972.a. määruse nr. 455 ""Eesti NSV
Justiitsministeeriumi põhimääruse" kinnitamise kohta" (ENSV
Teataja 1972, nr. 45, art. 498) punkt 1 ja Eesti NSV
Ministrite Nõukogu 27. märtsi 1985.a. määruse nr. 169 ""Eesti
NSV Justiitsministeeriumi põhimääruses" muudatuste ja
täienduste tegemise kohta" (ENSV Teataja 1985, nr. 20, art.
349) punkt 1.
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE
KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
20. juuni 1990.a. määrusega nr. 125
EESTI VABARIIGI JUSTIITSMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS
I. Üldsätted
1. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium (edaspidi -
Justiitsministeerium) on riigivalitsemise keskorgan, kes
teostab
Eesti Vabariigi Valitsuse õiguspoliitikat.
2. Justiitsministeerium juhindub oma tegevuses
Eesti
seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest ja
käesolevast
põhimäärusest.
3. Justiitsministeeriumi põhiülesandeks on Eesti
omariikluse
taastamise eesmärgil väljatöötatavate
normatiivaktide
ettevalmistamise suunamine ja koordineerimine,
õigusemõistmiseks
vajalike tingimuste tagamine, notariaadi ja teiste tema
halduses
olevate justiitsasutuste tegevuse korraldamine.
4. Justiitsministeerium on juriidiline isik, kellel on
Eesti
Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat.
II. Justiitsministeeriumi funktsioonid
5. Justiitsministeerium vastavalt temale pandud
ülesannetele:
1) valmistab ette Eesti Vabariigi kõrgemate riigivõimu- ja
-valitsemisorganite ülesandel või omal algatusel
seadusandlike
aktide ja Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste projekte ning
annab
arvamusi ja eksperthinnanguid Eesti Vabariigi Valitsusele
esitatavate tähtsamate normatiivaktide projektide kohta;
2) koostab Eesti Vabariigi ministeeriumide
ettepanekuid
arvestades Eesti Vabariigi Valitsusele esitatavaid
seadusandluse
täiustamise plaanide projekte, koordineerib nimetatud
projektide
väljatöötamist ja annab selles töös ministeeriumidele
vajalikku
abi;
3) süstematiseerib seadusandlust, töötab välja
seadusandluses
muudatuste tegemise ettepanekuid; valmistab ette ja annab
välja
normatiivaktide kronoloogilisi ja süstemaatilisi kogumikke;
4) annab Eesti Vabariigi ministeeriumide ning kohaliku
omavalitsuse täitevorganite järelepärimisel teatisi
seadusandluse
kohta;
5) töötab välja ja rakendab õigusteabesüsteemi "ESTLEX"
ning
on selle valdaja;
6) töötab välja ja annab metoodilisi juhiseid ning
soovitusi
õigustöö parandamise kohta majanduses; analüüsib ja
üldistab
majandusmehhanismi ja ettevõtluse eri liikide
õigusliku
reguleerimise praktikat ning töötab välja
ettepanekuid
majandusseadusandluse täiustamiseks, korraldab
ministeeriumide,
kohaliku omavalitsuse täitevorganite, ettevõtete, asutuste
ja
organisatsioonide juristide täiendusõpet, varustab neid
vajaduse
korral normatiivmaterjalidega;
7) juhendab metoodiliselt ja koordineerib
riigivalitsemisorganite, massiteabevahendite ja ühiskondlike
organisatsioonide
tööd õiguspropaganda tegemisel ja seadusandluse
selgitamisel;
propageerib õigusalaseid teadmisi ning informeerib
elanikke
kohtute ja justiitsasutuste tööst;
8) annab välja ajakirja "Eesti Jurist", võtab
osa
õigusteadusalaste õpikute ja õppevahendite, samuti
koodeksite,
normatiivaktide kogumike, õigusalase populaarteadusliku ja
muu
õigusalase kirjanduse väljaandmise kavade koostamisest;
9) korraldab koos huvitatud asutuste ja
organisatsioonidega
sotsioloogilisi uurimusi selgitamaks seadusandluse
toime
efektiivsust õigusloomingu täiustamisel ja
õiguskultuuri
tõstmisel;
10) korraldab õigusalaseid teaduskonverentse,
seminare,
nõupidamisi ja sümpoosione;
11) tagab kohtutele õigusemõistmiseks nõuetekohased
tingimused, juhendab ja kontrollib nende töö korraldust;
üldistab
kohtupraktikat kohtute organisatsioonilise
tegevuse edasiseks täiustamiseks, koordineerides seda tööd
Eesti
Vabariigi Ülemkohtuga; peab kohtustatistikat ja kasutab
saadud
andmeid kohtute tegevuse parandamiseks ning
seadusandluse
täiustamise ettepanekute tegemiseks; juhib ja
kontrollib
kohtuotsuste ja -määruste ning muude täitedokumentide
täitmist
osas, mille täitmine on pandud kohtutäituritele;
12) juhendab ja kontrollib notariaalkontorite ja
kohtuekspertiisiasutuste tööd, loob nende tegevuseks
vajalikud
tingimused;
13) aitab kaasa advokatuuri tegevuse täiustamisele;
14) korraldab personali valikut, paigutamist ja
täiendusõpet
tema halduses olevates justiitsasutustes; võtab osa
vabariigi
juristide ettevalmistamise kavade väljatöötamisest
ning
juriidilise hariduse saanud noorte spetsialistide
töölerakendamisest pärast õppeasutuse lõpetamist;
15) tagab materiaal-tehnilise varustamise ja
kapitaalremondi
ning kapitaalmahutuste efektiivse kasutamise
ministeeriumi
halduses olevates justiitsasutustes,
kinnitab
kapitaalehitusobjektide projekt- ja
eelarvedokumentatsiooni;
korraldab ministeeriumi halduses olevate asutuste hoonete
projekteerimist ja ehitamist;
16) suhtleb NSV Liidu, liiduvabariikide ja
välisriikide
õiguskaitseorganite ning vastavate rahvusvaheliste
organisatsioonidega; peab tööalast sidet Eesti Vabariigi riigivõimu-
ja
-valitsemisorganitega;
17) tagab teiste ülesannete täitmise, mis on talle
pandud
Eesti Vabariigi seadusandlusega.
III. Justiitsministeeriumi õigused
6. Justiitsministeeriumil on temale pandud
ülesannete
täitmiseks oma pädevuse piires õigus:
1) saada Eesti Vabariigi ministeeriumidelt,
riiklikelt
ametitelt, inspektsioonidelt ja kohaliku omavalitsuse
täitevorganitelt, teadusliku uurimise ja õppeasutustelt arvamusi
ja
ettepanekuid ministeeriumi poolt
väljatöötatavate
või ministeeriumile eksperthinnangu andmiseks saadetud
seadusandlike aktide, Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste ning
muude
dokumentide projektide kohta, samuti muud tööks vajalikku
teavet;
2) kaasata kehtestatud korras Eesti Vabariigi
ministeeriumide, riiklike ametite, inspektsioonide ja
kohaliku
omavalitsuse täitevorganite, teadusliku uurimise ja
õppeasutuste
spetsialiste või esindajaid, samuti moodustada nende
osavõtul
komisjone või töögruppe õigusprobleemide läbivaatamiseks
ja
lahendamiseks;
3) kaasata oma töösse lepingute alusel spetsialiste;
4) moodustada, reorganiseerida ja likvideerida
ministeeriumi
halduses olevaid ettevõtteid ja asutusi;
5) anda määrusi, käskkirju ja juhendeid ning
kontrollida
nende täitmist.
Justiitsministeeriumi määrustest
notariaaltoimingute
teostamise korra kohta juhinduvad kõik Eesti Vabariigi
juriidilised isikud ja üksikisikud.
IV. Justiitsministeeriumi juhtimine
7. Justiitsministeeriumi juhib minister, kelle
nimetab
ametisse Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Eesti Vabariigi
Valitsuse
esimehe ettepanekul.
8. Eesti Vabariigi justiitsministri asetäitjad
nimetab
ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti
Vabariigi
justiitsministri ettepanekul. Ministri asetäitjad
alluvad
vahetult ministrile ja korraldavad nendele pandud
tegevusvaldkondade piires ministeeriumi tegevust ja asjaajamist.
9. Justiitsministeeriumi ülalpidamiskulud kaetakse
Eesti
Vabariigi riigieelarvest Eesti Vabariigi Valitsuse
poolt
ettenähtud piirsummas.
10. Eesti Vabariigi justiitsminister:
1) juhib ministeeriumi ning tema halduses olevate
ettevõtete
ja asutuste tegevust;
2) tagab Justiitsministeeriumile käesoleva
põhimäärusega
pandud, samuti Eesti Vabariigi Valitsuse ja tema
esimehe
poolt antud ülesannete täitmise;
3) kinnitab ministeeriumi ning tema halduses
olevate
ettevõtete ja asutuste struktuuri, töötajate koosseisu
ja
palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
kinnitatud
töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade
skeemist;
4) kinnitab ministeeriumi halduses olevate ettevõtete
ja
asutuste põhimäärused;
5) võtab tööle ja vabastab töölt ministeeriumi töötajaid
ning
oma pädevuse piires ministeeriumi halduses olevate ettevõtete
ja
asutuste töötajaid;
6) annab Justiitsministeeriumi määrusi, käskkirju ja
juhendeid käesolevas põhimääruses ettenähtud ülesannete
täitmiseks.
11. Eesti Vabariigi justiitsministril on õigus:
1) pärida aru ministeeriumi halduses olevate ettevõtete
ja
asutuste juhtidelt;
2) teha Eesti Vabariigi Valitsusele esildisi
distsiplinaarkaristuse määramiseks oma valitsemisalas tegutsevate
riiklike
ametite peadirektoritele, määrata ise
distsiplinaarkaristusi
ministeeriumi halduses olevate ettevõtete ja asutuste
juhtidele.