Naissaare looduspargi moodustamine ja kaitse-eeskirja kinnitamine
Vastu võetud 31.03.1995 nr 150
Vastavalt kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773) paragrahvi 5 lõigetele 2 ja 4 ning paragrahvile 6 Vabariigi Valitsus määrab:
1. Moodustada Naissaare looduspark kogu saare territooriumi 18,8 km² ulatuses. Looduspargi välispiiriks on Naissaare rannajoon.
2. Kinnitada Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri (juurde lisatud).
3. Määrata Naissaare looduspargi valitsejaks Harju maavanem.
|
Peaminister Andres TARAND
Keskkonnaminister Vootele HANSEN Riigisekretär Ülo KAEVATS |
|
|
Naissaare looduspargi kaitse-eeskiri
I. Üldsätted
1. Naissaare looduspargi (edaspidi looduspark) kaitse tugineb Eesti Vabariigi seadustele, Vabariigi Valitsuse ja keskkonnaministri määrustele ning muudele õigusaktidele.
2. Looduspargi maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks vööndiks: sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
3. Kõikide vööndite ja alavööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse.
4. Looduspargi ja tema vööndite piiride kirjeldus on koostatud Eesti Metsakorralduskeskuse 1994.aasta metsakorralduse andmete alusel.
II. Looduspargi kaitsekorra üldpõhimõtted
5. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu looduspargi maa-alal. Telkimine, laagrissejäämine ja tuletegemine on lubatud üksnes selleks ettenähtud ja tähistatud paikades ja ainult maaomaniku loal. Liikumine eramaal johtub asjaõigusseadusest ja kaitstavate loodusobjektide seadusest, kusjuures sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad erateed ja -rajad (sealhulgas kallasrajad) on päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks.
6. Mootorsõidukitega on looduspargis lubatud liigelda ainult kohalikel elanikel, teenindaval transpordil ning Eesti piirivalvel selleks ettenähtud teid mööda.
7. Järelevalve-, pääste- ja teadustööde korraldamine ja tegemine looduspargis toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korra kohaselt.
8. Igasugune majandustegevus looduspargis toimub kooskõlas looduskaitse põhimõtetega, seejuures peab säilima metsa juhtfunktsioon ning ei tohi kahjustada saare maastiku esteetilisi väärtusi ja tervistavaid omadusi.
9. Jahipidamine looduspargis on lubatud looduspargi valitseja loal ulukite arvukuse reguleerimiseks. Linnujaht toimub vastavalt seadusele ja kehtivatele jahieeskirjadele.
10. Looduspargi valitseja nõusolekul on looduspargis lubatud:
1) saare arengukava üldplaneeringu, ehitusmääruse ja asula
detailplaneerimisprojekti ning maakorralduskava kinnitamine;
2) maa sihtotstarbe muutmine;
3) ettevõtte asutamisloa väljaandmine;
4) metsakorralduskava kinnitamine;
5) geoloogilised uuringud;
6) organiseeritud turismi ja massiürituste korraldamine; kaitseväeõppuste
läbiviimine.
11. Käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa, projekti või kava taotleja esitama looduspargi valitseja nõusoleku saamiseks looduspargi valitsejale taotluse, mille kohta looduspargi valitseja esitab nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsed tingimused nii taotlejale kui ka taotluse väljaandjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Sõltumatu (tellitava) ekspertiisi tegemise vajaduse korral on looduspargi valitsejal õigus pikendada oma nõusoleku või keeldumise esitamist ekspertiisi tegemise aja võrra, informeerides sellest nii taotlejat kui ka taotluse väljaandjat.
Raieloa taotluse läbivaatamiseks ning oma nõusoleku või motiveeritud keeldumise ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamiseks on looduspargi valitsejal aega mitte rohkem kui kümme päeva.
12. Looduspargi kasutamine puhkemajanduseks määratakse arengukava alusel. Looduspark on avalikuks kasutamiseks valitseja poolt määratava külastuskvoodi alusel ning tasuta.
13. Kõik looduspargi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse.
III. Sihtkaitsevöönd
14. Sihtkaitsevöönd on looduspargi osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks ning jaguneb täieliku majanduspiiranguga alavööndiks ja majandatavaks alavööndiks.
15. Looduspargis on 5 sihtkaitsevööndi täieliku majanduspiiranguga alavööndit:
1) Mustametsa luite sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:
Viimsi metskonna kvartali 188 lõunaosa (eraldis 10);
2) Kunila soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartali 209 põhjaosa (eraldised 1–5 ja 8); kvartali 197 sooala (eraldised 18, 27–31); kvartal 198 kogu ulatuses, seejuures eraldistel 1, 2, 4, 5, 12, 13, 14, 19 ja 20 on lubatud metsahooldustööd vastavalt sihtkaitsevööndi majandatava vööndi tingimustele (vt. punkti 20).
3) Bletkärri ja Sinkarka soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartali 223 loodeosa (eraldised 1–12) ning kvartali 216 kaguosa põhjapoolse kraavini (eraldised 19, 21, 22, 25, 26, 27 ja 28); kvartali 222 kirdenurk (eraldised 2, 3, 4, 6 ja 33);
4) Storkärri soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartal 231 kõrgepingeliini trassist lõunasse kogu laiuses kuni kvartali 236 piirini (eraldised 18–45) ja kõrgepingeliini trassist põhjapoolne osa (eraldised 15–17); kvartali 236 põhjaosa (eraldised 4–6);
5) Laanekuusiku sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub:
Viimsi metskonna kvartali 234 põhjaosa kuni 600 m pikkuselt (eraldised 1–17, 20).
16. Täieliku majanduspiiranguga sihtkaitsevööndis on keelatud igasugune
inimtegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud:
1) inimeste viibimine;
2) marjade, seente ja ravimtaimede korjamine;
3) olemasolevate teede ja jalgradade hooldustööd looduspargi valitseja
igakordsel nõusolekul;
4) tehispesade rajamine I kategooria looduskaitsealustele liikidele ning
olemasolevate tehispesade korrashoid.
17. Täieliku majanduspiiranguga sihtkaitsevööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse metsandusliku reservaadi staatuses (juhtfunktsioon – metsa kui ökosüsteemi säilitamine üksnes looduslike protsesside tulemusena).
18. Täieliku majanduspiiranguga sihtkaitsevööndi maa on riigi looduskaitsemaa ning see jäetakse riigi omandisse maareformi seadusega sätestatud korras.
19. Looduspargis on 4 sihtkaitsevööndi majandatavat alavööndit:
1) Järvsaare rannametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartalid 190, 194, 195 kogu ulatuses, välja arvatud mere ja rannatee vaheline vöönd (kvartal 190, eraldised 3, 7, 8, 9; kvartal 194, eraldised 1–5, 10 tervikuna, eraldised 4, 6, 11, 13 osaliselt; kvartal 195, eraldised 1–4, 7, 8, 9 tervikuna, eraldised 5, 10, 15 osaliselt), kus kaitsekorraldus vastab täieliku majanduspiiranguga sihtkaitsevööndi tingimustele (vt. punkte 16 ja 17);
2) Savikalda sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartal 193 kogu ulatuses 300 m laiuse vööna merest (eraldised 7, 9, 10, 36, 38, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 54; kvartali 200 kirdeosa 300 m laiuse vööna merest kuni Põhjakülani (eraldised 5–7, 20, 33, 34, 37);
3) Suurmäe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartali 207 lõunaosa (eraldised 11–14, 15–17); kvartali 208 edelaosa kuni raudteetammini idas (eraldised 15–19, 27); kvartal 214 kogu ulatuses; kvartali 215 loodeosa raudteetammini idas (eraldised 1, 2, 8, 24);
4) Taani kuninga aia sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad:
Viimsi metskonna kvartali 210 kaguosa (eraldised 20, 21, 26, 27, 28, 30, 31); kvartali 211 lõunaosa merest raudteetammini (eraldised 13, 14, 17, 18); kvartali 217 kirdeosa (eraldised 7–10 ja 15–17, 40); kvartal 218 merest teeni (eraldised 1–7, 10, 14, 15, 16, 17, 18); kvartal 224 merest teeni (eraldised 3, 5, 7, 8, 10–15).
20. Sihtkaitsevööndi majandatavas osas on lubatud järgmine majandustegevus
ja loodusvarade kasutamine, kui käesoleva kaitse-eeskirja punktis 21 ei
sätestata teisiti:
1) olemasolevate ehitiste, teede, jalgradade ja õhuliinide hooldustööd
looduspargi valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures looduspargi valitsejal
on õigus esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest
kaalutlustest lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi;
2) valik- ja harvendusraie arvestusperioodil 10 protsenti tagavarast ja
sanitaarraie, kusjuures metsa väljavedu võib toimuda üksnes külmunud pinnase
ajal;
3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste (välja arvatud samblad,
samblikud, puukoor ja -vaik, jõulukuused) varumine;
4) ulukite arvukuse reguleerimine;
5) poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks vajalik
tegevus, nagu niitmine või karjatamine.
21. Taani kuninga aias (vt. punkti 19 alapunkti 4) on lubatud:
Viimsi metskonna kvartali 211 eraldises 14 ja kvartali 218 eraldises 3 kujundusraie puisniidu taastamiseks.
22. Sihtkaitsevööndi majandatava alavööndi metsad kuuluvad hoiumetsa kategooriasse (juhtfunktsioon – looduskaitse). Kõik raieload tuleb kooskõlastada looduspargi valitsejaga, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja, väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas.
IV. Piiranguvöönd
23. Piiranguvöönd on looduspargi majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus tuleb majandustegevuses arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega.
24. Looduspargi piiranguvöönd hõlmab kogu saart, välja arvatud sihtkaitsevöönd.
25. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega ja käesoleva kaitse- eeskirjaga
kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud järgmised kaitsekorra
üldpõhimõtete kohaselt keelatud tegevusalad:
1) uute maaparandussüsteemide rajamine ning vanade taastamine;
2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud kruusliiva ja maa-ainese
kaevandamine looduspargi sisesteks vajadusteks varem kaevandamisega rikutud
aladel: kvartali 222 lõunaosas, kvartali 227 kaguosas ja kvartali 193
põhjaosas;
3) lõppraie, välja arvatud valik-, turbe- ja aegjärkne raie (okaspuud
vanusega üle 100 aasta) 30 protsenti tagavarast arvestusperioodil;
4) teedeehitus, välja arvatud teedeehitus üldplaneeringuga määratavatel
raudteedel ja autoteedel vana teedevõrgu baasil;
5) jahipidamine, välja arvatud ulukite arvukuse reguleerimine ja linnujaht
merel;
6) ehitustegevus, välja arvatud detailplaneeringute alusel käesoleva
kaitse-eeskirja punktis 26 nimetatud piiranguvööndi alavööndites.
26. Ehitustegevus on lubatud piiranguvööndi järgmistel aladel:
1) kvartal 187, Tuletorni asula, riigikaitse, metsavalve ja
turismiteeninduse sihtotstarbega tiheasustusalana, ehituskeeluvöö laiusega
merest 50 m, sadama ehitamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
2) kvartali 189 lääneosa, Jorka küla, suvila ja turismiteeninduse
sihtotstarbega hajaasulana, ehituskeeluvöö laiusega merest 200 m;
3) kvartali 193 põhjaosa, Kasiino küla, turismiteeninduse ja teaduskeskuse
moodustamise sihtotstarbega tiheasustusalana;
4) kvartalid 200 ja 211, Põhjaküla, välja arvatud sihtkaitsevööndisse
määratud alad, suvila- ja kaluriküla sihtotstarbega tiheasustusalana ,
ehituskeeluvöö laiusega merest 50 m, sadama ehitamine vastavalt kehtivatele
õigusaktidele;
5) kvartalid 212, 219, 225 ja 228, Väikeheinamaa küla, suvila- ja kaluriküla
sihtotstarbega hajaasulana, ehituskeeluvöö laiusega merest 200 m;
6) Suursadama piirkond kogu kvartali 232 ulatuses, teenindus-, info- ja
tollikeskuse sihtotstarbega tiheasustusalana;
7) kvartali 238 lääneosa, Männiku küla, puhkajate teeninduse, turismiteeninduse
ja tehnovõrkude teeninduskeskuse sihtotstarbega tiheasustusalana;
8) kvartalid 233, 234 ja 237, Lõunaküla, suvila- ja kaluriküla
sihtotstarbega tiheasusutusalana, ehituskeeluvöö laiusega merest 50 m, sadama
ehitamine vastavalt kehtivatele õigusaktidele;
9) kvartal 238, Hülgekari puhkerand, puhkajate teeninduse sihtotstarbega
tiheasustusalana. Hoonestusala osa eraldiste 30, 31, 45, 49 territooriumil,
ehituskeeluvöö laiusega merest 200 m;
10) kvartalid 220, 221, 226, 227 ja 230, Miinilao asula, tootmise ja
ettevõtluse sihtotstarbega tiheasustusalana.
27. Looduspargi valitseja nõusolekul on kogu piiranguvööndis lubatud:
1) liiva- ja kruusavõtt omatarbeks;
2) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute
ehitiste ja rajatiste püstitamine, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus
esitada looduskaitselistest ja maastikuarhitektuurilistest kaalutlustest
lähtuvaid tingimusi ja ettekirjutusi vastavalt kehtestatud korrale;
3) puidu varumine looduspargi valitsejaga kooskõlastatud metsakorralduskava
alusel, kusjuures looduspargi valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaaja,
väljaveo ning puistu lõppkoosseisu ja täiuse osas;
4) maa kasutamine prügi ja heitmete ladustamiseks selleks ettenähtud
kohtades.
28. Piiranguvööndis paiknevate Põlendiku kivi (kvartal 220, eraldis 14) ja Naissaare Hiidrahnu (kvartal 117) puhul kohaldatakse looduse üksikobjekti kaitse põhimõtteid.
V. Lõppsätted
29. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.
30. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kehtivas korras.
Facebook
Twitter