Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimise ja tema funktsioonide üleandmise kohta Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile
EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS
Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Likvideerida ühe kuu jooksul Eesti Vabariigi Riiklik Tuletõrjeamet ja anda tema funktsioonid, vara ning ülalpidamiseks ettenähtud vahendid, samuti ameti halduses olevad allüksused üle Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile.
Eesti Vabariigi Siseministeeriumil moodustada Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti likvideerimiskomisjon.
2. Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumil anda 1992. aastaks Eesti Vabariigi Riiklikule Tuletõrjeametile riigieelarvest eraldatud vahendid üle Eesti Vabariigi Riiklikule Päästeametile.
3. Eesti Vabariigi Riiklikul Päästeametil töötada välja ja kinnitada kahe nädala jooksul ameti uutele ülesannetele vastav struktuur.
4. Nõustuda Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti ettepanekuga mitte muuta tuletõrjeüksuste ja päästeväeosade vormiriietust ja sümboolikat.
5. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti põhimäärus».
6. Täiendada Eesti Vabariigi Valitsuse 4. detsembri 1991. a. määrusega nr. 256 kinnitatud «Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni» lisaga 4 «Tuletõrje ja päästetegevuse korraldamine maakonnas ja vabariiklikus linnas» (juurde lisatud).
7. Jätta Eesti NSV Valitsuse 16. jaanuari 1990. a. määruse nr. 10 «Eesti NSV riiklike ametite moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1990, nr. 5, art. 89) punktist 1 välja sõna «Tuletõrjeamet».
8. Tunnistada kehtetuks:
1) Eesti Vabariigi Valitsuse 4. veebruari 1991. a. määrus nr. 26 ««Eesti Vabariigi Riikliku Tuletõrjeameti põhimääruse» kinnitamise kohta» (RT 1991, nr. 6, art. 95);
2) Eesti Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1991. a. määruse nr. 241 ««Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti põhimääruse» kinnitamise ning Eesti Vabariigi tsiviilkaitse süsteemi reorganiseerimise esmaste abinõude kohta» (RT 1991, nr. 44, art. 540) punkt 1;
3) Eesti Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1992. a. määrusega nr. 77 «Mõnede Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste osalise muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta» (RT 1992, nr. 10, art. 157) kinnitatud «Eesti Vabariigi Valitsuse otsustesse tehtavate muudatuste» punkt 2.
| Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI | |
| Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING |
Tallinn, Toompea, 25. mail 1992. Nr. 159.
|
Kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse 25. mai 1992. a. määrusega nr. 159 |
Eesti Vabariigi Riikliku Päästeameti
p õ h i m ä ä r u s
I. Üldsätted
1. Eesti Vabariigi Riiklik Päästeamet (edaspidi Eesti Päästeamet) on Eesti Vabariigi Valitsusele alluv riigivalitsemisorgan, kes tegutseb Eesti Vabariigi siseministri valitsemisalas. Kaitsejõudude päästeüksused antakse Eesti Päästeameti alluvusse alaliselt ja eranditult kodanikukaitse ülesannete täitmiseks.
2. Eesti Päästeamet juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, muudest normatiivaktidest ja käesolevast põhimäärusest.
3. Eesti Päästeamet on Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse komisjoni tööorgan.
4. Eesti Päästeamet on juriidiline isik, kellel on Eesti Vabariigi riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning arveldusarved pankades.
II. Tegevusala ja põhiülesanded
5. Eesti Päästeamet töötab välja ja rakendab sellist riiklikku kodanikukaitsepoliitikat ja -strateegiat, mis tagab inimelude ja materiaalsete väärtuste operatiivse päästmise tuleõnnetuste ning erakorraliste olukordade puhul ja nende tagajärgede likvideerimise ning looduskahjustuste tõkestamise.
Erakorraline olukord kodanikukaitse tähenduses on tehnogeensetest protsessidest, loodusnähtustest või relvakonfliktidest põhjustatud olukord, mis ohustab inimeste elu ja tervist või mille tagajärjel tekivad inimeste ja ettevõtete tegevuse pikaajalised häired või oluline keskkonnareostus.
6. Eesti Päästeameti põhiülesanded on:
1)
kõigi kohaliku omavalitsuse organite ja ametkondade tegevuse
koordineerimine kodanikukaitse (eriti tuletõrje ja päästetegevuse)
ülesannete lahendamisel;
2) kontseptsioonide ja tegutsemiskavade
väljatöötamine erakorraliste olukordade puhuks;
3)
vabariikliku päästeteenistuse arendamine ja täiustamine, ühtse
tehnikapoliitika väljatöötamine kaitse- ja päästevahendite ning
territoriaalsete mõõte- ja häireinfosüsteemide efektiivsuse tõstmiseks;
4)
kodanikukaitse-, tuletõrje- ja tuleohutusalase väljaõppe korraldamine;
5)
Eesti Päästeametile alluvate struktuuriüksuste ja päästeväeosade
juhtimine;
6) päästeoperatsioonide juhtimine koos kodanikukaitse
juhtidega, kui tekkinud erakorraline olukord nõuab erineva ametkondliku
alluvusega pääste-, tuletõrje-, avarii- jt. teenistuste ühist
tegutsemist ning Eesti Päästeametile alluvate päästeüksuste kaasamist;
7)
kodanikukaitsealase tegevusvalmiduse üldine järelevalve kõigil
tasanditel;
8) tuletõrjejärelevalve koordineerimine.
7. Oma põhiülesannete täitmiseks Eesti Päästeamet:
1)
töötab välja kodanikukaitse ja tuletõrje korraldamise alaseid
ettepanekuid ja rakendab vastavaid abinõusid;
2) tagab
erakorralise olukorra puhul rakendatud vabariikliku päästeteenistuse
jõudude tegevuse koordineerimise Eesti Vabariigi territooriumil;
3)
koordineerib oma tegevusalas kaadri väljaõpet, täienduskoolitust ja
ümberõpet ning teadusuuringuid;
4) sõlmib oma tegevusalas
koostööleppeid, sealhulgas välisriikide vastavate organite ning
firmadega;
5) valmistab ette Eesti Vabariigi Valitsuse otsuste ning
muude normatiivaktide projekte ning annab eksperthinnanguid oma
tegevusala küsimusi puudutavate normatiivaktide projektide kohta;
6)
selgitab elanikkonnale tulekahjude puhul ja erakorralistes olukordades
tegutsemise korda ning nende ennetamise ja kahjude vähendamise võimalusi;
7)
arendab koostöös teiste ametkondadega välja vabariikliku
päästeteenistuse juhtimiseks ja tegevuse tagamiseks vajalikud juhtimis-
ja sidesüsteemid ning muud ühised struktuurid.
8. Eesti Päästeamet täidab temale pandud ülesandeid tihedas koostöös ministeeriumide, teiste riiklike ametite ja inspektsioonide, kohaliku omavalitsuse organite, ettevõtete, asutuste ja organisatsioonidega.
III. Õigused ja vastutus
9. Eesti Päästeametil on õigus:
1)
seadusandlike aktidega ettenähtud korras reorganiseerida ja likvideerida
ameti haldusalas olevaid ettevõtteid ja asutusi ning moodustada neid
käesolevast põhimäärusest tulenevate ülesannete lahendamiseks;
2)
saada Eesti Vabariigi ministeeriumidelt, riiklikelt ametitelt ja
inspektsioonidelt, kohaliku omavalitsuse organitelt ning kõigilt Eesti
Vabariigi territooriumil asuvatelt ettevõtetelt, asutustelt,
organisatsioonidelt ja üksikisikutelt oma tööks vajalikku informatsiooni;
3)
moodustada ajutisi komisjone ja töögruppe tuletõrjet ja päästetegevust
puudutavate oluliste probleemide, ettepanekute ja otsuseprojektide
läbivaatamiseks, kaasates vajaduse korral lepingu alusel teiste
ametkondade spetsialiste ja eksperte;
4) inspekteerida
kodanikukaitse-, tuletõrje- ja päästealast tegevust kõigis ametkondades,
kohaliku omavalitsuse organites ning koos kohaliku omavalitsuse organi
esindajaga ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, olenemata nende
omandivormist ja alluvusest. Kaasata inspekteerimisele teiste
ametkondade spetsialiste;
5) teha kodanikukaitse juhtidele ning
teistele ametiisikutele kohustuslikke ettekirjutusi kodanikukaitsealaste
puuduste likvideerimiseks;
6) peatada agregaadi, tootmisüksuse või
ettevõtte ekspluateerimine või nende ehitus- ja montaažitööd juhul, kui
avastatakse ilmne tulekahjuoht, operatiivset sekkumist nõudev oht
inimeste elule ja tervisele, samuti looduskeskkonnale ning kutsuda
viivitamatult kohale vastava riikliku inspektsiooni ja kohaliku
omavalitsuse organi esindajad;
7) koordineerida maakondade ja
vabariiklike linnade päästeametite kodanikukaitse- ja tuletõrjealast
tegevust.
10. Eesti Päästeameti töötajatel on õigus:
1)
ametikohustuste täitmiseks viibida kõigi Eesti Vabariigi territooriumil
asuvate ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide objektidel ja
rajatistel;
2) kanda vormiriietust.
11. Eesti Päästeamet vastutab:
1) oma
pädevuse piires Eesti Vabariigi seaduste, Eesti Vabariigi Valitsuse
otsuste ja muude normatiivaktide ellurakendamise eest;
2)
kodanikukaitse ja tuletõrje perspektiivsete suundade ellurakendamise
eest;
3) päästeoperatsioonide eduka läbiviimise eest, kui nende
juhtimine on Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse komisjoni poolt
pandud Eesti Päästeametile;
4) kodanikukaitset (sh.
tuletõrjet ja päästetegevust) puudutavate Eesti Vabariigi Valitsuse
otsuste ja muude normatiivaktide projektide õigeaegse väljatöötamise ja
vabariigi valitsusele esitamise eest;
5) oma haldusalas olevate
pääste- ja teiste struktuuriüksuste tegevusvalmiduse eest.
IV. Juhtimine
12. Eesti Päästeametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi Valitsuse esimees Eesti Vabariigi siseministri esildisel. Peadirektoril on asetäitjad, kelle nimetab ametisse peadirektor kooskõlastatult Eesti Vabariigi siseministriga.
13. Eesti Päästeameti peadirektor:
1)
tagab Eesti Vabariigi Valitsuse poolt antud ning käesolevas põhimääruses
ettenähtud ülesannete täitmise, kannab vastutust Eesti Päästeameti
tegevuse, tema jooksva töö korraldamise ning finants- ja
majandustegevuse eest;
2) kinnitab Eesti Päästeameti struktuuri,
töötajate koosseisu ja palgamäärad Eesti Vabariigi Valitsuse poolt
kindlaksmääratud töötasustamisfondi piires ning lähtudes ametipalkade
skeemist;
3) kinnitab Eesti Päästeameti struktuuriüksuste ning tema
halduses olevate väeosade ja üksuste, ettevõtete ja asutuste
põhimäärused, struktuuri ja töötajate koosseisu;
4)
võtab tööle ja vabastab töölt Eesti Päästeameti töötajaid;
5)
määrab ametisse ja vabastab ametist Eesti Päästeameti halduses olevate
üksuste, ettevõtete ja asutuste juhte ning kinnitab nende ametipalgad;
6)
annab käskkirju ja juhendeid Eesti Päästeameti tegevusse puutuvates
küsimustes;
7) koostab Eesti Päästeameti iga-aastase eelarve
ning vajaduse korral lisaeelarve ettepanekud, kontrollib eelarve
sihipärast kasutamist ja käsutab Eesti Päästeameti kogu vara.
V. Eelarve
14. Eesti Päästeameti ja temale alluvate pääste- ja struktuuriüksuste ülalpidamiskulud kaetakse Eesti Vabariigi riigieelarvest. Nende kulude iga-aastase piirsumma kinnitab vabariigi valitsus.
VI. Aruandlus
15. Eesti Päästeamet esitab oma tegevuse aruande Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
VII. Reorganiseerimine ja tegevuse lõpetamine
16. Eesti Päästeameti reorganiseerimise ja tema tegevuse lõpetamise otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.
|
Lisa 4 «Eesti Vabariigi ühtse päästeteenistuse kontseptsiooni» juurde |
Tuletõrje ja päästetegevuse korraldamine
maakonnas
ja vabariiklikus linnas
Maakonnas ja vabariiklikus linnas juhib kodanikukaitsealast tegevust munitsipaalpäästeamet, kes koordineerib kohalikku päästeteenistusse kuuluvate tuletõrje-, pääste- ja avariiüksuste ning tegevkondade koostööd. Munitsipaalpäästeamet on kohaliku omavalitsuse organ. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, Eesti Vabariigi Valitsuse ja kohaliku omavalitsuse otsustest.
Tuletõrje- ja päästeüksused alluvad maakondade ja vabariiklike linnade
päästeametitele ja nende ülesandeks on:
1) tulekahjude
kustutamine;
2) inimeste päästmine erakorralistes olukordades;
3)
meditsiinilise esmaabi osutamine;
4) loodusreostuse tõkestamine.
Tuletõrje- ja päästeüksused komplekteeritakse kõrge erialase ettevalmistusega spetsialistidest, kelle väljaõppeks luuakse munitsipaalne ja vabariiklik koolitussüsteem. Üksuste materiaal-tehnilisel varustamisel juhindutakse ühtsest tehnikapoliitikast selles valdkonnas. Päästeametite ja neile alluvate tuletõrje- ja päästeüksuste finantseerimine toimub üldjuhul kohalikust eelarvest. Riik toetab kohalikke omavalitsusi üldriiklike sihtprogrammide raames ning eraldab Eesti Vabariigi Valitsuse kodanikukaitse komisjoni ettepanekul vahendid normatiividega ettenähtud tuletõrje- ja päästetehnikaga varustatuse minimaalse taseme tagamiseks. Eripäästetehnika, mida kasutatakse kogu piirkonna huvides, koondatakse päästepiirkondade keskustesse (Tallinn, Tartu, Pärnu ja Kohtla-Järve).
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter