"Eesti Vabariigi maareformi seaduse" ja muude maareformiga seonduvate õigusaktide muutmise ja täiendamise seadus
Vastu võetud 15.04.1993
Välja kuulutatud
Vabariigi Presidendi 28. aprilli 1993. a.
otsusega nr. 82
I. Eesti Vabariigi maareformi seaduses (RT 1991, nr.34, art.426; 1992, nr. 10, art. 145) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 3 1.lõikes sõnad "era- ja munitsipaalomandusse" asendatakse sõnadega "era-, munitsipaal- või juriidilise isiku omandusse".
§ 2. Paragrahvis 10:
1) 1. lõikes sõnad "rendile andmises või müümises" asendatakse sõnaga "võõrandamises";
2) täiendatakse paragrahvi uue 2.lõikega järgmises sõnastuses:
"(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes nimetatud ehitiste võõrandamisel on nende omandamise eesõigus isikul, kes on kehtestatud korras tunnistatud õigustatud subjektiks, välja arvatud aiandus-, suvila- ja garaaþikooperatiivide vara erastamisel nende liikmetele, samuti eluruumide erastamisel üürnikele.";
3) senine 2.lõige loetakse 3.lõikeks järgmises sõnastuses:
"(3) Hoone või rajatise teenindamiseks vajaliku maa määrab kindlaks kohalik omavalitsus koos Maa-ametiga."
§ 3. Paragrahvis 11:
1) 3. ja 4.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(3) Lisaks käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatule saab õigustatud subjekt nõuda asendusmaad vabariikliku linna või maakonna piires, kus ta alaliselt elab või kus asus õigusvastaselt võõrandatud maa, kusjuures eesõigus on alltoodud järjekorras õigustatud subjektil, kes soovib asenduseks maad:
1) mida ta seaduslikel alustel kasutab;
2) mis piirneb talle kuuluva või tema omandusse antava maaga;
3) vabariiklikku linna või maakonda, kus ta alaliselt elab;
4) vabariiklikku linna või maakonda, kus asus õigusvastaselt võõrandatud maa.
(4) Kui mitu õigustatud subjekti soovivad asendusmaad vastavalt käesoleva paragrahvi 3. lõikele ning neil on selleks võrdne õigus, korraldatakse nende vahel enampakkumine.";
2) täiendatakse paragrahvi uue, 6.lõikega järgmises sõnastuses:
"(6) Käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud enampakkumisel antakse asendusmaa õigustatud subjektile, kes pakub asendusmaa eest kõige kõrgemat hinda. Asendusmaa eest tasumine toimub asendatava maa väärtuse, Aluste § 17 1. lõikes nimetatud väärtpaberite, rahvakapitali obligatsioonide või rahaga."
§ 4. Paragrahvis 12:
1) 1.lõikes sõnad "§-le 21" asendatakse sõnadega "§ 21 1. lõikele";
2) 2. ja 3.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Väljaspool linna või alevi piire asuva maa tagastamisel või asendamisel, millel asuvad hooned on mitme isiku kaasomanduses, rakendatakse käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatut, kui maa tagastatakse või asendatakse käesoleva seaduse § 9 1.lõikes märgitud suuruses. Sellest suurem maa tagastatakse või asendatakse õigustatud subjektide kaasomandusse nende kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, maad kaasomandusse ei tagastata ega asendata ning hoone kaasomanik saab nõuda maa tagastamist või asendamist samadel alustel kui hoone omanik.
(3) Kui hooned on abikaasade, talupere või kolhoosipere liikmete ühisomanduses, tagastatakse või asendatakse maa sellele abikaasale, talu- või kolhoosipere liikmele, kellel on õigus nõuda maa tagastamist või asendamist."
§ 5. Paragrahvis 14:
1) 1. lõiget täiendatakse pärast sõnu "maa jagamise" sõnadega "või maa kaasomandusse võtmise" ning sõnad "§-des 7-9 ja 11" asendatakse sõnadega "§-des 7-9 ja § 11 3.lõikes";
2) 2., 3. ja 4. lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Eluasemekoht kuni 2 ha suuruses vastavalt käesoleva seaduse § 8 2. lõikele ja § 9 3. lõikele antakse ainult ühele pärijatest, kui pärijad ei lepi kokku selle kaasomandusse võtmises. Kui pärijad ei jõua kokkuleppele eluasemekoha kaasomandusse võtmises või selles, kellele pärijatest eluasemekoht tagastatakse, heidetakse nende vahel liisku.
(3) Igal pärijal on õigus nõuda maa asendamist või kompenseerimist vastavalt oma osale.
(4) Kui maad ei tagastata ega asendata ühele või mitmele pärijale, kompenseerib riik nende osa Alustes sätestatud üldises korras. Pärijad, kellele maa tagastati, on kohustatud riigile tasuma oma võla teistele pärijatele antud asendusmaa ja kompensatsiooni ulatuses vastavalt käesoleva seaduse § 22 1.lõikele.";
3) paragrahvi täiendatakse uue, 5.lõikega järgmises sõnastuses:
"(5) Pärijad, kes nõuavad maa tükeldamist, kannavad maa tükeldamisega seotud maakorraldustööde kulud."
§ 6. Tunnistatakse kehtetuks § 16.
§ 7. Paragrahvis 19:
1) 1. ja 2.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(1) Tagastatud ja asendatud maa võõrandamine on keelatud kuni kinnistusraamatusse maa omandiõiguse kohta kande tegemiseni. Kinnistusraamatute sisseseadmiseni võib tagastatud ja asendatud maad võõrandada pärast riiklikus maakatastris registreerimist. Käesoleva seaduse § 21 2.lõikes nimetatud füüsilistele ja juriidilistele isikutele sätestatakse maa võõrandamise alused ja kord eraldi seaduses. Kuni nimetatud seaduse jõustumiseni võib erandina neile maad võõrandada kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja Vabariigi Valitsuse loal.
(2) Käesoleva paragrahvi 1.lõikes sätestatud piirangud ei laiene maa pärandamisele.";
2) 3. lõiget täiendatakse pärast sõnu "§-dele 7, 8 ja 9" sõnadega "või hoonestamata maad".
§ 8. Paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 21. Maa erastamise õigustatud subjektid
(1) Maa erastamise õigustatud subjektiks võivad olla Eesti kodanikud.
(2) Eesti Vabariigis registreeritud juriidilised isikud, samuti välisriikide kodanikud ja juriidilised isikud, rahvusvahelised organisatsioonid ja kodakondsuseta isikud võivad osta erastatavate või juba erastatud tootmishoonete ja -rajatiste alust ja nende teenindamiseks vajalikku maad ning enampakkumisel tootmishoonete ja -rajatiste ehitamiseks hoonestamata maad alustel ja korras, mis sätestatakse eraldi seaduses. Kuni nimetatud seaduse jõustumiseni võivad nad maad osta kohaliku omavalitsuse nõusolekul ja Vabariigi Valitsuse loal."
§ 9. Paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 25. Munitsipaalmaa tekkimine
(1) Munitsipaalomandusse antakse tasuta käesoleva seaduse §-s 28 nimetatud maa.
(2) Munitsipaalomandusse antud maa ei kuulu tagastamisele, erastamisele ega asendusmaaks andmisele.
(3) Maa munitsipaalomandusse andmise otsustab Vabariigi Valitsus kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel.
(4) Maa munitsipaalomandusse andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus."
§ 10. Paragrahvis 28:
1) paragrahvi pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"§ 28. Munitsipaalomandusse antav maa";
2) paragrahvi teksti sõnad "Ei tagastata, asendata ega erastata ning jäetakse munitsipaalomandusse" asendatakse sõnadega "Munitsipaalomandusse antakse:";
3) punktis 2 sõnad "füüsilise isiku poolt" asendatakse sõnadega "teise isiku poolt".
§ 11. Paragrahvis 29 sõnad "Eesti Vabariigi Ülemnõukogu" asendatakse sõnadega "Vabariigi Valitsuse".
§ 12. Paragrahvi 31 2.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Riigi omandusse jäetakse käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud füüsiliste isikute põlises ja tähtajata kasutuses olev maa, kuni neil tekib soov või õigus maa välja osta."
§ 13. Seadust täiendatakse uue VI osaga järgmises sõnastuses:
"VI. VÄLISRIIGI OMANDUSSE ANTAV MAA
§ 311. Välisriigi omandusse antav maa
Vabariigi Valitsuse otsusega antakse välisriigi diplomaatilise esinduse hoonete juurde kuuluv või nende ehitamiseks vajalik maa tasuta või tasu eest välisriigi omandusse, kui samasugune õigus on antud välisriigi poolt Eesti riigile."
§ 14. Seaduse senised VI ja VII osa loetakse vastavalt VII, ja VIII osaks.
§ 15. Paragrahvis 33:
1) 1.lõikes sõnad "kõigil Eesti Vabariigi territooriumil alaliselt elavatel füüsilistel isikutel" asendatakse sõnadega "Eesti kodanikel";
2) 2.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(2) Vabariigi Valitsuse otsusel on välisriigil oma diplomaatilise esinduse hoonete juurde kuuluva või nende ehitamiseks vajaliku maa lepingulise kasutamise õigus."
§ 16. Paragrahv 34 4.lõige muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"(4) Riigi- ja munitsipaalmaa rendileandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsusel on õigus kehtestada riigi- ja munitsipaalmaa rendi ülemmäär."
§ 17. Paragrahvist 37 jäetakse välja sõnad "kohaliku omavalitsusega".
II. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991.aasta 17. oktoobri otsuses "Eesti Vabariigi maareformi seaduse kehtestamise kohta" (RT 1991,nr. 34,art. 427) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 18. Punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"3. Lõpetada maa tähtajata kasutamiseks andmine."
§ 19. Otsust täiendatakse uute punktidega 4-11 järgmises sõnastuses:
"4. Lubada esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogul anda maad, millele on esitatud tagastamise, asendamise või ostueesõigusega erastamise taotlus, kuni maa tagastamiseni, asendamiseni või ostueesõigusega erastamiseni kasutamiseks tagastamist, asendamist või ostueesõigusega erastamist taotlevale isikule, kui senise maakasutaja maakasutusõigus on lõppenud või lõpetatud seaduses ettenähtud alustel.
5. Kui maa tagastamist, asendamist või ostueesõigusega erastamist taotlevad isikud ei ole jooksva aasta 1.aprilliks teatanud soovist asuda käesoleva otsuse punktis 4 ettenähtud korras maad kasutama ja maa ei ole selleks ajaks tagastatud, asendatud või ostueesõigusega erastatud, võib esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu anda tagastamisele, asendamisele või ostueesõigusega erastamisele kuuluva maa teistele isikutele kasutamiseks tähtajaga kuni kolm aastat.
6. Käesoleva otsuse punktides 4 ja 5 sätestatud maakasutuse tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
7. Käesoleva otsuse punktides 4 ja 5 nimetatud maa kasutusse andmiseks sõlmivad esmatasandi kohaliku omavalitsuse täitevorgan ja maakasutaja maakasutuslepingu. Nimetatud maakasutuslepingu alusel maa kasutamine ei anna eelist maa omandiõiguse küsimuse otsustamisel.
8. Esmatasandi kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega võib käesoleva otsuse punktides 4 ja 5 ettenähtud maakasutuse ennetähtaegselt lõpetada järgmistel alustel:
1) maa ei ole kasutusele võetud või kasutatud ühe aasta jooksul;
2) maakasutaja on omavoliliselt loovutanud maakasutusõiguse kolmandale isikule;
3) maad ei kasutata maa tasuta kasutamiseks andmise otsuses ettenähtud tingimustel;
4) maakasutaja rikub maa õiguslikku reþiimi reguleerivaid norme.
Käesoleva punkti 1.lõikes ettenähtud alustel võivad riigiasutused taotleda maakasutusõiguse ennetähtaegset lõpetamist kohtu kaudu.
9. Õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, on ehituslubade andmine keelatud kuni maa tagastamise küsimuse otsustamiseni. Kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel võib Vabariigi Valitsus lubada erandina õigusvastaselt võõrandatud maal, millele on esitatud tagastamise taotlus, ehitusloa väljaandmist.
10. Õigusvastaselt võõrandatud maa, millele tagastamise, asendamise või ostueesõigusega erastamise taotlust ei ole esitatud, samuti 1940.aasta 16.juuni seisuga riigi- või munitsipaalomanduses olnud maa antakse tähtajaliseks lepinguliseks kasutamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
11. Ehitusluba, mis on välja antud käesoleva otsusega kehtestatud korda rikkudes, ei anna vastavalt Eesti Vabariigi maareformi seaduse paragrahv 6 2. lõikele alust õigusvastaselt võõrandatud maa mittetagastamiseks."
§ 20. Senine 4.punkt loetakse 12. punktiks.
III. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1991.aasta 19.detsembri otsuses "Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta" (RT 1991, nr.45, art.567) tehakse järgmised muudatused:
§ 21. Punkti 2 alapunkti 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
"4) hoone omandamisel väljaspool linna ja alevi piire ajavahemikul 1991.aasta 17. oktoobrist kuni käesoleva seaduse jõustumiseni ei teki isikul õigust osta või saada asendusmaana omandusse enam kui 0,5 ha maad, kui endine omanik või tema õigusjärglane nõuab maa tagastamist."
§ 22. Tunnistatakse kehtetuks punkti 2 alapunkt 3 ja punkti 3 alapunkt 10.
IV. Käesolev seadus jõustub väljakuulutamise päevast.
Riigikogu aseesimees T. Kelam
Lisatud avaldamisandmed.
Facebook
Twitter