Teksti suurus:

Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi diplomaatilise passi, Eesti meremehe teenistusraamatu ja kodakondsuseta isiku tunnistuse kohta

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1992, 27, 364

Eesti kodaniku passi, Eesti Vabariigi diplomaatilise passi, Eesti meremehe teenistusraamatu ja kodakondsuseta isiku tunnistuse kohta

(õ) 7.11.2008


EESTI VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada juurdelisatud «Eesti Vabariigi passimäärustik».

2. Kehtestada, et:
1) Eesti kodaniku passide väljaandmise alustamise kuupäeva määrab Eesti Vabariigi Siseministeerium.
    Sellest päevast lõpetatakse Eesti kodanikele endise NSVL kodaniku passide väljaandmine;
2) üleminek Eesti kodaniku passidele toimub järk-järgult seniste NSVL kodaniku passide väljavahetamise teel;
3) kuni NSVL kodaniku passide asendamiseni on lubatud tsiviilkäibes kõrvuti Eesti kodaniku passiga kasutada endise NSVL kodaniku passi.

Eesti kodanikele väljaantud endise NSV Liidu välispasside kehtivusaeg lõpeb 31. detsembril 1992. a.

3. Kehtestada, et Eesti kodaniku passi väljaandmise eest võetakse teenustasu järgmiselt:
1) Eesti Vabariigis elavatelt Eesti kodanikelt kuni Eesti krooni tulekuni 50 rubla, passi korduva väljaandmise eest selle kaotamise korral 300 rubla;
2) rublatsoonis asuvates välisriikides elavatelt Eesti kodanikelt 50 rubla, passi korduva väljaandmise eest selle kaotamise korral 300 rubla, kusjuures vastav summa tasutakse Eesti Vabariigi välisesindustesse;
3) mitterublatsoonis asuvates välisriikides elavatelt Eesti kodanikelt 70 USA dollarit, mille tasumist võimaldada vastavalt Eesti Panga noteeringule ka muus vabalt konverteeritavas valuutas, kusjuures vastav summa tasutakse Eesti Vabariigi välisesindustesse.

4. Eesti kodaniku passi väljaandmise eest teenustasuna saadud summad kantakse Eesti Vabariigi riigieelarvesse.

5. Kehtestada, et kuni Eesti krooni käibeletulekuni võetakse Eesti kodaniku passiga Eesti Vabariigist esmakordsel väljasõidul 1000 rubla riigilõivu.

Nimetatud summa tasumisest on vabastatud kuni 16-aastased (kaasa arvatud) Eesti kodanikud.

6. Eesti Vabariigi Passiametil anda esmajärjekorras välja Eesti kodaniku passid:
1) 16-aastaseks saanud Eesti kodanikele, kellele ei ole välja antud endise NSVL kodaniku passi;
2) XXV Olümpiamängudele sõitvatele Eesti Vabariigi esinduse liikmetele;
3) riigivalitsemisorganite või kultuuri-, kunsti-, haridus- ja teadusalaste lähetustega välisriikidesse sõitvatele Eesti kodanikele;
4) välismaal alaliselt elavatele ja endise NSVL välispassi või ÜRO 28. juuni 1951. a. konventsiooni alusel väljaantud dokumente omavatele Eesti kodanikele;
5) Eesti kodanikele, kelle suhtes Eesti Vabariigi Passiameti poolt on tuvastatud erandlikud asjaolud.

7. Eesti Vabariigi Riiklikul Migratsiooniametil töötada välja kodakondsuseta isiku tunnistuse ning Eesti Vabariigi Riiklikul Veeteede Ametil Eesti meremehe teenistusraamatu vormistamise, väljaandmise, arvestuse, hoidmise ja sellekohase aruandluse eeskirjad hiljemalt 30 päeva jooksul käesoleva määruse vastuvõtmisest arvates ning esitada need Eesti Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.

8. Eesti Vabariigi Passiametil esitada koos Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumiga ühe kuu jooksul ettepanekud seoses käesoleva määruse vastuvõtmisega kehtivates normatiivaktides muudatuste tegemise kohta.

  Eesti Vabariigi Valitsuse esimees T. VÄHI
  Eesti Vabariigi riigiminister U. VEERING

Tallinn, Toompea, 16. juunil 1992. Nr. 181.


  Kinnitatud
Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuni 1992. a. määrusega nr. 181

EESTI VABARIIGI PASSIMÄÄRUSTIK

I. Üldsätted

1. Eesti Vabariigi passimäärustik sätestab Eesti kodaniku passi ja Eesti Vabariigi diplomaatilise passi statuudi, passi täitmise ja kodanikele väljaandmise korra.

2. Eesti kodaniku pass on nii kodu- kui ka välismaal kasutamiseks ettenähtud riiklik, Eesti kodaniku isikut tõendav põhidokument.

Eesti Vabariigi diplomaatiline pass on riiklikel välislähetustel Eesti kodaniku isikut ja diplomaatilist staatust tõendav dokument.

3. Eesti kodaniku pass ja Eesti Vabariigi diplomaatiline pass on Eesti Vabariigi omand.

4. Eesti kodaniku pass ja Eesti Vabariigi diplomaatiline pass annavad õiguse vabaks väljasõiduks Eestist ja sissesõiduks Eestisse ilma Eesti Vabariigi välja- ja sissesõiduviisata.

5. Eesti kodaniku pass ja Eesti Vabariigi diplomaatiline pass kuuluvad vahetamisele järgmistel juhtudel:
1) kodaniku ees- või perekonnanimede muutmise korral;
2) ebatäpsuste korral sissekannetes;
3) viisalehtede täitumisel;
4) kasutamiskõlbmatuks muutumise korral;
5) tähtaja lõppemisel.

Väljavahetamisele kuuluv pass tagastatakse elukohajärgsesse Eesti Vabariigi Passiameti büroosse.

II. Eesti kodaniku pass

6. Eesti kodaniku pass (edaspidi – pass) väljastatakse Eesti kodanikule tema 16-aastaseks saamisel, välja arvatud käesoleva määruse punktis 9 nimetatud juhtudel.

Eesti kodaniku passi vormistamise aluseks on Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaart.

7. Passe vormistavad ja annavad kodanikele välja Eesti Vabariigi Passiameti territoriaalsed bürood.

Välismaal elavatele Eesti kodanikele annavad passe välja Eesti Vabariigi välisesindused.

8. Passid valmistatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud näidiste järgi eesti- ja ingliskeelse tekstiga. Passi mõõtmed on 88×125 mm.

Passid valmistatakse 16-leheküljelised ja 32-leheküljelised.

16-leheküljelised passid antakse alla 16-aastastele kodanikele, kui nad sõidavad välismaale ilma oma vanemateta.

16-leheküljelised passid antakse ka vanematele kui 16-aastastele kodanikele nende endi soovil.

9. 16-leheküljelised passid antakse kodanikele välja järgmiste kehtivusaegadega:
1) kuni 4-aastastele lastele kehtivusajaga 1 aasta;
2) 5–8-aastastele lastele kehtivusajaga 2 aastat;
3) 9–15-aastastele lastele kehtivusajaga 3 aastat;
4) üle 16 aasta vanustele isikutele kehtivusajaga 10 aastat.

10. Passi kantakse järgmised isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimed;
2) sünnikuupäev, -kuu ja -aasta;
3) sünnikoht;
4) isikukood;
5) sugu;
6) perekonnaseis;
7) kuni 16-aastased lapsed;
8) elukoht;
9) passi väljaandmise kuupäev;
10) passi kehtivuse aeg;
11) passi väljaandnud riigiorgani nimetus.

Passi saaja kinnitab passi kantud andmete õigsust oma allkirjaga passis.

Eestis alaliselt mitteelunevate Eesti kodanike passidesse elukohta ei märgita.

11. Passi kleebitakse passi saaja foto mõõtmetega 40×50 mm. Fotod võivad olla kas must-valged või värvilised. Fotol peab isik olema otsevaates, ilma peakatteta ja erariietes.

12. Andmed kodaniku elukoha ja perekonnaseisu kohta kantakse passi sellekohaste templitega.

13. Templite kuju ja suuruse ning kodaniku elukoha, perekonnaseisu ja alaealiste laste passi kandmise korra määrab kindlaks Eesti Vabariigi Passiamet.

14. Koos lapsega välismaale sõitmisel lisatakse vanema passi ka 7-aastase ja vanema lapse foto mõõtmetega 25×30 mm.

15. Passi taotlemiseks esitab kodanik elukohajärgsesse elamuorganisse (kohaliku omavalitsuse organisse) vormikohase avalduse, sünnitunnistuse või endise NSVL kodaniku sisepassi (kui see on talle välja antud) ja 3 fotot mõõtmetega 40×50 mm. Passi kaotamise korral tuleb esitada seda asendav dokument.

Dokumendid vastuvõtnud ametnik lisab neile passi taotleja rahvastiku arvestuse kaardi ja elukohatõendi (aadresslehe) ning toimetab kõik dokumendid 3 päeva jooksul Eesti Vabariigi Passiameti kohalikku büroosse.

Alaliselt välismaal elav Eesti kodanik esitab passi saamiseks käesoleva määrustiku punktis 7 nimetatud asutusele täidetud Eesti Vabariigi rahvastiku arvestuse kaardi ja oma kohaliku kehtiva isikut tõendava põhidokumendi.

16. Eesti kodaniku pass väljastatakse üldjuhul hiljemalt 40 päeva jooksul avalduse esitamise päevast arvates.

17. Passi saamiseks esitatava avalduse ühtse vormi ja passide väljastamise korra kinnitab Eesti Vabariigi Passiamet.

18. Välisriiki sõitmisel ja riigipiiri ületamisel võidakse passi kanda:
1) välisriikidesse sissesõidu viisad vastava välisriigi diplomaatilise või konsulaaresinduse poolt;
2) piiriametnike poolt riigipiiridel piiri ületamise kohta tehtav märge.

19. Kohtu poolt teovõimetuks tunnistatud kodanikele väljastatakse pass tema seadusliku esindaja notariaalselt tõestatud taotluse alusel.

20. Kodaniku lahkumisel Eesti Vabariigi kodakondsusest tagastab kodanik passi elukohajärgsele Eesti Vabariigi Passiameti büroole.

21. Eesti Vabariigi kaitsejõududesse ajateenistusse astumisel annavad kodanikud oma passi teenistuse ajaks vastutavale hoiule väeosa staapi.

22. Vahi alla võetud kodanike passe hoitakse kohtuotsuse jõustumiseni kohtumaterjalide (kriminaalasja materjalide) juures. Vabadusekaotusliku karistuse kandmise ajaks antakse kodaniku pass vastutavale hoiule karistuse kandmise koha administratsioonile.

23. Kui kodaniku pass on hävinud tema suhtes toimepandud kuriteo, tulekahju või muu ettenägematu sündmuse tagajärjel, lisatakse uue passi saamise taotlusele juurdlus- või uurimisorgani vastav õiend.

24. Passi kaotamise korral on kodanik kohustatud sellest kohe teatama lähimasse passibüroosse, kus vormistatakse vastav protokoll. Uus pass väljastatakse pärast kodaniku suhtes halduskaristuse kohaldamise küsimuse otsustamist vastavalt seadusele.

Uue passi vormistamine võib toimuda mitte enne 3 kuu möödumist protokolli koostamise päevast arvates.

Kaotatud passi asendava ajutise dokumendi vormi ja selle väljastamise korra kehtestab Eesti Vabariigi Passiamet.

25. Andmed kõigi kaotatud ja hävinud passide kohta edastavad passibürood kohe Eesti Vabariigi Piirivalveametile ja Eesti Vabariigi Riiklikule Politseiametile.

26. Passi korduva väljaandmise eest passi kaotamise korral võetakse passi väljaandmise teenustasu Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

27. Passi on keelatud anda ja võtta vastu pandina või tagatisena ükskõik millise tehingu puhul.

28. Kaebustega passi väljaandmise käigu või väljaandmisest keeldumise kohta võib kuni 3 kuu jooksul passi saamiseks taotluse esitamise päevast arvates pöörduda Eesti Vabariigi Passiameti või Eesti Vabariigi Siseministeeriumi poole. Vastusega mittenõustumise korral on kodanikul õigus pöörduda kohtusse.

29. Passide arvestuse, vormistamise ja väljaandmise ning vastava aruandluse korra kehtestab Eesti Vabariigi Passiamet.

III. Eesti Vabariigi diplomaatiline pass

30. Eesti Vabariigi diplomaatilisi passe (edaspidi – diplomaatiline pass) annavad välja Eesti Vabariigi Välisministeerium ning Eesti Vabariigi välisesindused.

31. Diplomaatilised passid valmistatakse Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud näidiste järgi eesti-, inglis- ja prantsuskeelse tekstiga. Passi mõõtmed on 88×125 mm.

32. Diplomaatilises passis on 32 lehekülge.

33. Diplomaatilisse passi kantakse järgmised isikuandmed:
1) ees- ja perekonnanimed;
2) sünni kuupäev, -kuu ja -aasta;
3) sünnikoht;
4) isikukood;
5) sugu;
6) kuni 16-aastased lapsed;
7) passi väljaandmise kuupäev;
8) passi kehtivuse aeg;
9) passi väljaandnud riigiasutuse nimetus.

Passi saaja kinnitab passi kantud andmete õigsust oma allkirjaga passis.

34. Diplomaatiline pass on Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehel ja tema abikaasal.

35. Õigus saada diplomaatilist passi on:
1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu juhatajal ja tema abikaasal;
2) Eesti Vabariigi Valitsuse esimehel ja tema abikaasal;
3) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu väliskomisjoni liikmetel;
4) Eesti Vabariigi ministritel ja nende asetäitjatel;
5) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikutel ja riiklike ametite peadirektoritel juhul, kui nad sõidavad välismaale delegatsiooni koosseisus;
6) Eesti Vabariigi Riigikohtu esimehel;
7) Eesti Vabariigi Kaitsejõudude Peastaabi ülemal;
8) Eesti Vabariigi riigikontrolöril;
9) Eesti Panga presidendil;
10) Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ja välisesinduste diplomaatilist staatust omavatel töötajatel;
11) Eesti Vabariigi esindajatel rahvusvaheliste organisatsioonide juures.

36. Diplomaatilise passi võib anda:
1) Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimehe ja Eesti Vabariigi Valitsuse esimehe abidele;
2) Eesti Vabariigi suursaadikute, peakonsulite, konsulite ja asekonsulite, samuti Eesti Vabariigi diplomaatiliste esinduste nõunike, esimeste ja teiste sekretäride ning atašeede perekonnaliikmetele.

37. Diplomaatilise passi väljaandmise aluseks on Eesti kodaniku pass. Diplomaatilise passi annavad kodaniku avalduse alusel välja Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakond ja Eesti Vabariigi välisesindused (välja arvatud aukonsulaadid) tähtajaga kuni 3 aastaks.

Diplomaatilise passi kehtivust pikendatakse ühe aasta kaupa.

Diplomaatiline pass väljastatakse tasuta.

38. Diplomaatilise passi väljaandmise korra kehtestab Eesti Vabariigi Välisministeerium.

39. Keelatud on kasutada diplomaatilist passi isiklikel, turismialastel või muudel mitteriikliku eesmärgiga välisreisidel.

40. Diplomaatiline pass tagastatakse Eesti Vabariigi Välisministeeriumi konsulaarosakonda või Eesti Vabariigi välisesindusse, kui seda kasutanud isik on lahkunud käesoleva määrustiku punktides 34, 35 ja 36 märgitud ametikohtadelt või on täitnud ülesande, mille täitmiseks diplomaatiline pass vormistati või passi kehtivuse lõppemisel.

41. Kontrolli ning arvestust diplomaatiliste passide väljaandmise ja pikendamise ning nende plankide hoidmise ja tagastamise üle teostab Eesti Vabariigi Välisministeerium.



Õiend

Lisatud avaldamisandmed.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json