Teksti suurus:

Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT I 1996, 64, 1182

Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine

Vastu võetud 03.09.1996 nr 226

Maareformi seaduse (RT I 1996, 41, 796) paragrahvide 29 ja 31 alusel Vabariigi Valitsus määrab:

1. Kinnitada «Maa riigi omandisse jätmise kord» (juurde lisatud).

2. Käesoleva määruse jõustumise päevaks otsustajale esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluste osas langetatakse maa riigi omandisse jätmise otsus seni kehtinud korra alusel.

3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1995. a. määrus nr. 94 «Maa riigi omandisse jätmise korra kinnitamine» (RT I 1995, 29, 361).

Peaminister Tiit VÄHI
Keskkonnaminister Villu REILJAN
Riigisekretär Uno VEERING
Kinnitatud
Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a
määrusega nr 226

Maa riigi omandisse jätmise kord

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev «Maa riigi omandisse jätmise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud maareformi seaduse (RT I 1996, 41, 796) paragrahvi 29 alusel. Kord reguleerib maa riigi omandisse jätmist, määrab kindlaks maa riigi omandisse jätmise taotlejad, otsustajad ning riigi omandisse jäetud maale valitseja määramise alused.

2. Korra järgi jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõikes 1 nimetatud maa. Riigimaa teiste isikute kasutusse andmisele eelneb korra kohaselt läbiviidud maa riigi omandisse jätmine ning kinnistamine.

3. Kui õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata täielikult või osaliselt seoses selle jätmisega riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 6 lõike 2 punkti 4 alusel, teeb kohalik omavalitsus otsuse maa mittetagastamise ja kompenseerimise kohta ühe kuu jooksul maa riigi omandisse jätmise otsuse Riigi Teatajas või Riigi Teataja Lisas avaldamise päevale järgnevast päevast arvates.

4. Maa riigi omandisse jätmise taotlejateks (edaspidi taotleja) on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikohus, Riigikantselei, ministeeriumid ja maavalitsused.

5. Maa riigi omandisse jätmise otsustaja (edaspidi otsustaja) on:

1) Vabariigi Valitsus, kui taotlejaks on Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontroll, Riigikohus või Riigikantselei;

2) minister või maavanem, kui riigi omandisse jäetakse vastava ministeeriumi või maavalitsuse valitsemisel riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1);

3) keskkonnaminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel;

4) sotsiaalminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;

5) kaitseminister, siseminister või rahandusminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;

6) põllumajandusminister, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;

7) riigi omandisse jäetava maa asukohajärgne maavanem, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud otstarbel.

II. MAA RIIGI OMANDISSE JÄTMISE TAOTLEMINE JA OTSUSTAMINE

6. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks koostab taotleja või tema poolt volitatud isik toimiku.

7. Maa riigi omandisse jätmise toimikusse kogutakse:

1) maa riigi omandisse jätmise taotlus, milles näidatakse maa riigi omandisse jätmise alus, riigi omandisse jäetava maa ligikaudne pindala, taotletav sihtotstarve ning asjaolud, mis võivad olla käesoleva punkti alapunktis 4 loetletud taotluste rahuldamata jätmise põhjuseks, ning põhjendatakse maa riigi omandisse jätmise vajadust;

2) dokumendid riigi omandisse jäetaval maal asuvate ehitiste omandi kohta (riigivararegistri õiend, väljavõte riigimaanteede loetelust või riigiraudteede nimekirjast või üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirjast);

3) dokumendid riigi omandisse jäetava maa senise kasutusõiguse kohta (maakasutusõiguse riiklik akt, maa looduses eraldamise akt vms.);

4) õiend teiste isikute taotluste kohta riigi omandisse jäetava maa omandamiseks tagastamise või ostueesõigusega erastamise korras, välja arvatud juhul, kui maad taotletakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 1 alusel;

5) maa asendiplaan või katastriüksuse plaan linnades ja väljaspool linnu tihehoonestusega aladel mõõtkavas 1:500 kuni 1:2000, hajahoonestusega aladel mõõtkavas 1:5000 kuni 1:10 000.

8. Korra punktis 7 sätestatu kohaselt koostatud toimik esitatakse maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele tutvumiseks.

9. 15 päeva jooksul toimiku laekumise päevale järgnevast päevast arvates kohalik omavalitsus:

1) langetab otsuse riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa piiride asukoha ja suuruse kohta, arvestades maakorralduse nõudeid ja maa riigi omandisse jätmise taotlust juhul, kui maa jätmist riigi omandisse taotletakse olemasolevast maakasutusõigusest erinevas suuruses või kui maakasutusõigus puudub. Otsuse lisaks on maaüksuse plaan.

Kui maa riigi omandisse jätmist taotletakse olemasoleva maakasutusõiguse piirides, siis täiendavat riigi omandisse jääva maa piiride asukoha ja suuruse, sealhulgas hoonete ja rajatiste teenindusmaa piiride asukoha ja suuruse määramist ei korraldata ning maa jäetakse riigi omandisse olemasoleva maakasutusõiguse piirides. Eelmises lauses sätestatu kehtib ka 16. juuni 1940. a. seisuga riigi omandis olnud maa riigi omandisse jätmisel. Riigimetsamaana, kaitsealuse maana, riigikaitsemaana ning riigi maareservina riigi omandisse jäetaval maal asuvatele riigi omandisse jäetud ehitistele eraldi teenindusmaad ei määrata. Teistele isikutele kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajalik maa jäetakse riigi omandisse jäetava maa hulgast välja kohaliku omavalitsuse teenindusmaad määrava otsuse alusel. Nimetatud otsusele lisatakse asendiplaan mõõtkavas 1:10 000;

2) määrab riigi omandisse jääva maa sihtotstarbe, kui seda pole varem määratud. 16. juuni 1940. a. seisuga riigi omandis olnud metsamaade riigimetsamaana (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkti 6 alusel) riigi omandisse jätmisel täiendavalt sihtotstarvet ei määrata;

3) annab oma arvamuse maa riigi omandisse jätmise kohta.

10. Kui kohalik omavalitsus ei teosta korra punktis 9 loetletud toiminguid kehtestatud tähtaja jooksul, siis võidakse maa jätta riigi omandisse taotleja poolt esitatud piirides ja suuruses ning taotleja esitatud sihtotstarbega.

11. Kui kohaliku omavalitsuse arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta ei ole esitatud kehtestatud tähtaja jooksul, ei takista see maa riigi omandisse jätmise otsutamist.

12. Maa riigi omandisse jätmise otsustamiseks esitab taotleja otsustajale korra punkti 7 kohaselt koostatud toimiku, punkti 9 alusel esitatud kohaliku omavalitsuse otsused ja arvamuse, kui need on esitatud, ning maa riigi omandisse jätmise otsuse eelnõu ja seletuskirja. Otsus maa riigi omandisse jätmise kohta tehakse ühe kuu jooksul käesolevas punktis nimetatud dokumentide otsustajale esitamise päevale järgnevast päevast arvates.

13. Maa riigi omandisse jätmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) viidet maareformi seaduse sättele, mille alusel maa jäetakse riigi omandisse;

2) riigi omandisse jäetava maa asukohta, suurust, sihtotstarvet ja katastritunnust, kui see on olemas. Kui maa jäetakse riigi omandisse maa asendiplaani alusel, lisatakse maa riigi omandisse jätmise otsusele maa asendiplaan. Kui asendiplaani trükis ei avaldata, siis peab otsuses olema näidatud, kus saab maa riigi omandisse jätmise otsuse aluseks olnud asendiplaaniga tutvuda;

3) kui maa riigi omandisse jätmise otsustaja on Vabariigi Valitsus, siis riigi omandisse jäetava maa valitseja nime.

14. Pärast maa riigi omandisse jätmise otsustamist korraldab otsustaja või tema volitatud isik maa registreerimise riigi maakatastris. Kui maa riigi omandisse jätmise taotlus esitatakse käesoleva korra alusel otsustamiseks Vabariigi Valitsusele, korraldab riigi omandisse jäetud maa registreerimise riigi maakatastris riigi omandisse jäetud maa valitseja.

15. 16. juuni 1940. a. seisuga riigi omandis olnud ning maareformi seaduse ja korra alusel riigi omandisse jäetava maa, samuti ehitise aluse ning selle teenindamiseks vajaliku maa, juhul kui kohalik omavalitsus on määranud ehitise teenindamiseks vajaliku maa piirid ja suuruse, võib riigi maakatastris registreerida ka enne maa riigi omandisse jätmise otsustamist.

16. Riigi omandisse jätmiseks koostatud asendiplaani alusel määratud pindala ja katastriüksuse plaanil märgitud pindala võivad erineda kuni +/–3%.

17. Valitsejale läheb riigi omandisse jäetud maa valitsemise õigus üle pärast maa riigi omandisse jätmise otsuse avaldamist Riigi Teatajas või Riigi Teataja Lisas ning maa registreerimist riigi maakatastris ning riigivara registris.

III. RIIGI OMANDISSE JÄETUD MAA VALITSEJA MÄÄRAMISE ALUSED

18. Riigi omandisse jäetud maa valitsejateks on:

1) vastav ministeerium või maavalitsus, kui riigi omandisse jäetakse vastava ministeeriumi või maavalitsuse valitsemisel riigi omandisse jäetud hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa (maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punkt 1);

2) Keskkonnaministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 2, 3, 6, 8 ja 9 nimetatud otstarbel;

3) Sotsiaalministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 4 nimetatud otstarbel;

4) Kaitseministeerium, Siseministeerium või Rahandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 nimetatud otstarbel;

5) Põllumajandusministeerium, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 7 nimetatud otstarbel;

6) riigi omandisse jäetava maa asukoha järgne maavalitsus, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 11 nimetatud otstarbel.

19. Riigi omandisse jäetud maa kinnistamise korraldab vajadusel riigimaa valitseja.