Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele
Vastu võetud 29.12.1990 nr 264
Väljavõte:
Eesti Vabariigi Valitsus määrab:
1. Pidada vajalikuks viia Eesti Vabariigile kuuluvad
riiklikud ettevõtted 1.maiks 1991. a. üle uutele organisatsioonilistele vormidele.
Kehtestada, et kuni nimetatud riiklike ettevõtete
üleviimiseni Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud
ettevõtlusvormidele juhinduvad nad oma tegevuses Eesti
Vabariigi
seadusandlusest ja oma põhikirjadest niivõrd, kuivõrd need ei
ole
vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega.
2. Kehtestada, et riigiettevõtete asutamine Eesti
Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil toimub
vabariigi
ettevõtteseaduses ja Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli
1990. a.
määruses nr.140 ""Eesti Vabariigi riigiettevõtte
põhimääruse"
kinnitamise kohta" ettenähtud korras, arvestades
käesoleva
määrusega kehtestatavaid erisusi.
Riigiettevõtete nimekirja ja nende
haldusnõukogude
isikkoosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus ja
need
avaldatakse Riigi Teatajas.
3. Riigiettevõtte asutajaks on Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet, kelle halduses on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja võetud riiklik ettevõte, mille baasil riigiettevõte asutatakse. Nende ettevõtete puhul, mis ei kuulu ühegi ministeeriumi või riikliku ameti haldusse, on asutajaks Eesti Vabariigi Majandusministeerium.
4. Kehtestada, et riigiettevõtte haldusnõukogu liikmed saavad oma töö eest tasu määrades ja korras, mille määrab kindlaks Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga.
7. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil kehtestada koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga 1. veebruariks 1991. a. riiklike aktsiaseltside juhatuste liikmete töötasustamise kord.
8. Riiklike ettevõtete vara tervikvarana või nende struktuuriüksuste tervikvarana rendile andmine toimub Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega kehtestatud korras.
9. Juhtida kohaliku omavalitsuse täitevorganite tähelepanu riiklike ettevõtete vara munitsipaalomandusse võtmise lubamatusele enne Eesti Vabariigi vastava seadusega riigi vara kohalikele omavalitsustele üleandmise korra kehtestamist.
11. Kinnitada juurdelisatud:
1) riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil
15. jaanuarist
1991. a. asutatakse riigiettevõtted;
2) "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärus";
3) "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend";
4) esimest ja teist tüüpi aktsiaseltsi juhatuse
ajutised
põhimäärused.
12. Kiita heaks ettevõtete nimekiri (juurde lisatud), mis esitatakse erastamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13. detsembri 1990. a. otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 2 alusel ning esitada see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile.
13. Panna käesoleva määruse täitmise kontroll
Eesti
Vabariigi Majandusministeeriumile.
Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR
Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE
Tallinn, Toompea, 29. detsembrist 1990. a. nr. 264.
Riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil 15.jaanuarist 1991. a. asutatakse riigiettevõtted
"Eesti Gaas"
"Eesti Kütus"
Tootmiskoondis "Liviko"
Tubakavabrik "Leek"
Tootmiskoondis "Juveel"
"Eesti Geoloogia"
"Eesti Tsement"
Järvakandi Tehased
Tallinna Külmhoone nr.1
Tartu Külmhoone
Eesti Raudteekond
KINNTATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a.
määrusega nr. 264
Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärus
I. Üldsätted
1. Riigiettevõtte kõrgeimaks organiks on riigiettevõtte haldusnõukogu (edaspidi haldusnõukogu), mille kaudu riik teostab oma majanduspoliitikat.
2. Haldusnõukogu, selle moodustamise kord, õigused, kohustused, arvkoosseis ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riigiettevõtte põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse kuni viieks aastaks.
3. Pooled haldusnõukogu liikmetest nimetatakse selle Eesti Vabariigi ministeeriumi või riikliku ameti ettepanekul, kelle halduses on riigiettevõte, pooled aga Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ettepanekul (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumide ja riiklike ametitega) teadlaste, majandus-, rahandus- ja ühiskonnategelaste hulgast. Nii riigiettevõtte asutaja kui ka Eesti Vabariigi Majandusministeerium võivad pöörduda Eesti Vabariigi Valitsuse poole motiveeritud taotlusega enda poolt esitatud haldusnõukogu liikme asendamiseks teisega.
4. Haldusnõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, käesolevast põhimäärusest ja riigiettevõtte põhikirjast.
5. Haldusnõukogu liikmed saavad töö eest haldusnõukogus ettenähtud korras tasu. Haldusnõukogu liikmetele makstav tasu arvatakse riigiettevõtte halduskulude hulka.
6. Haldusnõukogu tehnilise teenindamise tagab riigiettevõtte administratsioon ja sellega seotud kulud arvatakse riigiettevõtte üldkulude hulka. Tehnilise teenindamise kulude suurust ja otstarbekust kontrollitakse kehtestatud korras.
II. Õigused ja kohustused
7. Haldusnõukogu:
1) nimetab ametisse direktori ning direktori ettepanekul tema asetäitjad, kinnitab nende ametipalgad ning töötasustamise korra, vabastab ennetähtaegselt direktori, kui ettevõtte tegevus on vastuolus ettevõtte põhikirja või seadusandlusega;
2) korraldab ettevõtte revisjonialast tööd, valib revidendi
või revisjonikomisjoni ning määrab erakorralise revideerimise
läbiviimise;
3) kinnitab ettevõtte aastaaruande ja bilansi, otsustab kasumi jaotuse, sealhulgas ettevõtte fondidesse tehtavad eraldised;
4) kinnitab aastaeelarve;
5) tehingu väärtuse või iseloomu alusel määrab kindlaks tehingud, mis kuuluvad kinnitamisele haldusnõukogus (vara rentimine, müük jne.);
6) määrab kindlaks ettevõtte majandustegevuse perspektiivsed suunad;
7) otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja
filiaalide asutamise ning nende tervikvara müümise, samuti
investeeringute teistesse ettevõtetesse paigutamise küsimused;
8) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid ettevõtte
kahjumi katmiseks riigi poolt, kui see ei ole tekkinud ettevõtte
ebaefektiivse tegevuse tõttu;
9) töötab välja ja esitab riigiettevõtte asutajale
ettepanekuid põhikirja muutmise, ettevõtte reorganiseerimise või
tema tegevuse lõpetamise kohta;
10) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid
riigiettevõtte vara erastamise kohta.
III. Juhtimine
8. Haldusnõukogu tööd juhib haldusnõukogu esimees, tema
äraolekul aga haldusnõukogu esimehe asetäitja. Haldusnõukogu
esimehe ja tema asetäitja valivad enda hulgast haldusnõukogu
liikmed.
9. Haldusnõukogu koosolekud kutsutakse kokku esimehe või
tema asetäitja poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini
kui üks kord kvartalis. Haldusnõukogu esimees on kohustatud
kohe kokku kutsuma haldusnõukogu erakorralise koosoleku kui seda
nõuab revident või revisjonikomisjon või vähemalt 1/4
haldusnõukogu liikmetest.
10. Haldusnõukogu koosoleku toimumisest ja päevakorrast
tuleb kirjalikult teatada kõigile haldusnõukogu liikmetele
vähemalt 15 päeva enne koosoleku läbiviimist. Täiendavate
küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt 2/3
haldusnõukogu liikmete nõusolek.
11. Haldusnõukogu on pädev otsuseid vastu võtma kui
koosolekul osalevad vähemalt pooled haldusnõukogu liikmed, välja
arvatud nõukogu esimehe ja tema asetäitja valimine, milleks on
vajalik vähemalt 3/4 haldusnõukogu liikmete osavõtt.
Otsused võetakse haldusnõukogus vastu lihthäälteenamusega,
välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 7 alapunktis 9
nimetatud küsimustes, milleks on vajalik vähemalt 3/4 häältest.
Igal haldusnõukogu liikmel on hääletamisel üks hääl.
Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav haldusnõukogu
esimehe hääl.
IV. Vastutus
12. Haldusnõukogu esimees, tema asetäitja ja liikmed
vastutavad oma kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi
seadusandluses ettenähtud korras.
Haldusnõukogu liige
vabaneb vastutusest vaid Eesti Vabariigi huvitatud ministeeriumile või riiklikule ametile esitatud kirjaliku vastuväite korral haldusnõukogu väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes.
IV. Tegevuse lõpetamine
13. Haldusnõukogu tegevus lõpetatakse riigiettevõtte
likvideerimise komisjoni moodustamise momendist.
KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a.määrusega nr. 264
Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend
1. Käesolev juhend määrab kindlaks Eesti
Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil riiklike
aktsiaseltside asutamise korra.
2. Riiklike aktsiaseltside asutamine ja
tegevus toimub kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu
23. novembri 1989. a. määrusega nr. 385 kinnitatud
"Aktsiaseltsi põhimäärusega", arvestades erisusi, mis on ette
nähtud Eesti Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a.
määrusega nr. 264 "Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike
ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele
vormidele".
3. Kuni aktsiate müügi alguseni on riiklikeks
aktsiaseltsideks kõik aktsiaseltsid, mis on asutatud Eesti
Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete vara baasil ja
mille aktsiatest kuulub asutamise momendil riigile 100
protsenti.
4. Riiklikke aktsiaseltse on kahte tüüpi:
1) esimest tüüpi aktsiaseltsid, mille puhul,
lähtudes nende majanduslikust tähtsusest, Eesti Vabariigi
Valitsus peab otstarbekaks pikema aja jooksul säilitada
riigile kuuluvate aktsiate osakaal üle 50 protsendi;
2) teist tüüpi aktsiaseltsid, mille riigi
omanduses olevad aktsiad kuuluvad müümisele pärast riigivara
erastamise korra kehtestamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu
poolt.
5. Taotluse Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil riikliku aktsiaseltsi asutamiseks esitaba Eesti Vabariigi Valitsusele Eesti Vabariigi Majandusministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi ministeeriumi või riikliku ametiga, kelle halduses on vastav ettevõte, silmas pidades ettevõtete ettepanekuid ja vabariigi majanduse huve.
Asutatava riikliku aktsiaseltsi tüübi otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.
6. Asutatava riikliku aktsiaseltsi põhikirja
kinnitab Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet, kelle
halduses on vastav ettevõte, kooskõlastades selle eelnevalt
Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga.
Juhul, kui vastav Eesti Vabariigi ministeerium
või riiklik amet ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium
ei saavuta kokkulepet, otsustab küsimuse Eesti Vabariigi
Valitsus.
7. Riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitaliks on tema moodustamise momendil olemasolevate põhivahendite bilansiline maksumus algväärtuses.
Enne aktsiate eraomandisse müügi alustamist on nõutav
riikliku aktsiaseltsi kõigi varade hinna täpsustamine Eesti Vabariigi Riigivaraameti poolt.
Riikliku aktsiaseltsi poolt makstavate dividendide kasutamise ettevõtte arenguks või eelarvekulude katteks otsustab igal aastal Eesti Vabariigi aasta majandusarengu kava ja riigieelarve alusel Eesti Vabariigi Valitsus ning selle vormistab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.
8. Riiklik aktsiaselts registreeritakse Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud korras. Asutamislepingut asendab Eesti Vabariigi selle ministeeriumi või riikliku ameti käskkiri riikliku aktsiaseltsi asutamise ja selle põhikirja kinnitamise kohta, kelle halduses on vastav riiklik ettevõte.
9. Eesti Vabariigile kuuluva riikliku ettevõtte baasil asutatav riiklik aktsiaselts on tema õigusjärglane.
KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a. määrusega nr. 264
Esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine põhimäärus
1. Riikliku aktsiaseltsi , mille aktsiatest 100 protsenti kuulub riigile, on kõrgeimaks organiks riikliku aktsiaseltsi juhatus (edaspidi juhatus).
2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused
ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi
põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi
seadusandluses ettenähtud korras.
Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike
aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad
aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse
pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine,
aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi
reorganiseerimine ja likvideerimine, mille otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.
3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatus koosneb paaritust arvust liikmetest, üldjuhul on see 5-liikmeline.
4. Eesti Vabariigi ministeerium, kelle halduses on riiklik ettevõte, mille baasil asutatakse riiklik aktsiaselts, nimetab juhatuse koosseisu ettevõtte kollektiivi, nimetatud ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumidega) esitatud isikud.
5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi
üldkoosolek vastava ministeeriumiga kooskõlastatult ühe oma
esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui
ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, esitab
üldkoosolek ministri motiveeritud taotluse alusel uue
kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt
vastuvõetud otsus on lõplik.
6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi
Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu
liikmeid.
7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud
ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva
põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras.
8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses ettenähtud korras tasu.
Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse riikliku aktsiaseltsi halduskulude hulka.
II. Juhatuse õigused ja kohustused
9. Juhatus:
1) nimetab ametisse ja vabastab ametist riikliku aktsiaseltsi tegevdirektori. Direktori töötasustamistingimused määratakse kindlaks lepinguga;
2) kinnitab riikliku aktsiaseltsi aastaaruande ja -bilansi, otsustab kasumi jaotuse;
3) kinnitab aastaeelarve, kulutused kuluelementide gruppide lõikes (materiaalsed kulud, töötasu) ja kasumi jaotuse;
4) määrab vabariigi majanduspoliitikast lähtudes kindlaks majandustegevuse perspektiivsed suunad ja investeeringud;
5) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd, otsustab erakorraliste revisjonide läbiviimise;
6) kinnitab kõik aktsiaseltsi varadega tehtavad tehingud, mille maksumus on suurem, kui 5 protsenti aktsiaseltsi aktsiakapitalist;
7) määrab tegevdirektori volituste piirid.
III. Juhtimine
10. Juhatuse tööd juhib juhatuse esimees, tema äraolekul
aga esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses
riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast.
3- liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees.
Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi
juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega.
11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või
tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui
üks kord kvartalis.
Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega,
kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse
esimehe hääl.
Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse
erakorralise koosoleku kui seda nõuavad revident või
revisjonikomisjon või vähemalt 1/4 juhatuse liikmetest.
IV. Vastutus
12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes.
KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a.
määrusega nr. 264
Teist tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine põhimäärus
I. Üldsätted
1. Riikliku aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks kuni aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseni on riikliku aktsiaseltsi juhatud (edaspidi juhatus).
2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused
ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi
põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi
seadusandluses ettenähtud korras.
Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike
aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad
aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse
pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine,
aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi
reorganiseerimine ja likvideerimine, mille otsustab Eesti
Vabariigi Valitsus.
3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatuses on paaritu arv liikmeid, üldjuhul on see 7-liikmeline.
4. Eesti Vabariigi ministeerium, kelle halduses on riiklik ettevõte, mille baasil asutatakse riiklik aktsiaselts, nimetab juhatuse koosseisu ettevõtte kollektiivi, nimetatud ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumidega) esitatud isikud.
5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi
üldkoosolek kooskõlastatult vastava ministeeriumiga ühe oma
esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui
ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, siis ministri
motiveeritud taotluse alusel esitab kollektiivi üldkoosolek uue
kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt
vastuvõetud otsus on lõplik.
6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi
Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu
liikmeid.
7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud
ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva
põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras.
8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses ettenähtud korras tasu.
Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse riikliku aktsiaseltsi halduskulude hulka.
II. Juhatuse õigused ja kohustused
9. Juhatus:
1)
nimetab ametisse ja vabastab ametist riikliku aktsiaseltsi tegevdirektori. Direktori töötasustamistingimused määratakse kindlaks lepinguga;
2) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd ja erakorraliste revideerimiste läbiviimist, kasutades selleks audiitorkontrolli;
3) kinnitab aktsiaseltsi aastaaruande ja -bilansi;
4) kinnitab
aastaeelarve;
5) määrab vabariigi majanduspoliitikast lähtudes kindlaks majandamise perspektiivsed suunad ja investeeringud;
6) otsustab pikaajaliste laenude võtmise;
7) määrab kindlaks kõigi nende riikliku aktsiaseltsi varaga teostatavate tehingute ulatuse rahalises väljenduses, mis tuleb kooskõlastada juhatusega.
III. Juhtimine
10. Juhatuse tööd juhib esimees, tema äraolekul aga
esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses
riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast.
3-liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees.
Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi
juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega.
11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või
tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui
üks kord poolaastas.
Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega,
kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse
esimehe hääl.
Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse
erakorralise koosoleku, kui seda nõuavad vähemalt 1/4 juhatuse
liikmetest või audiitor.
IV. Vastutus
12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad
neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse
suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse
poolt väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse
mittevastuvõtmise suhtes.
HEAKSKIIDETUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a.
määrusega nr. 264
Ettevõtete nimekiri, mis esitatakse erastamiseks
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13.detsembri 1990. a.
otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike
teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete
erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest"
punkti 2 alusel
Õmblustootmiskoondis "Baltika"
Õmblusvabrik "Võit"
Tallinna Taksopark
Valga Autobaas
Ettevõte "Mareta"
Väikeettevõte "Sami"
Facebook
X.com