Teksti suurus:

Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT 1991, 2, 21

Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele

Vastu võetud 29.12.1990 nr 264

Väljavõte:
Eesti Vabariigi Valitsus määrab:

1. Pidada vajalikuks viia Eesti Vabariigile kuuluvad riiklikud ettevõtted 1.maiks 1991. a. üle uutele organisatsioonilistele vormidele.
Kehtestada, et kuni nimetatud riiklike ettevõtete üleviimiseni Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud ettevõtlusvormidele juhinduvad nad oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja oma põhikirjadest niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega.

2. Kehtestada, et riigiettevõtete asutamine Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil toimub vabariigi ettevõtteseaduses ja Eesti Vabariigi Valitsuse 5. juuli 1990. a. määruses nr.140 ""Eesti Vabariigi riigiettevõtte põhimääruse" kinnitamise kohta" ettenähtud korras, arvestades käesoleva määrusega kehtestatavaid erisusi.
Riigiettevõtete nimekirja ja nende haldusnõukogude isikkoosseisu kinnitab Eesti Vabariigi Valitsus ja need avaldatakse Riigi Teatajas.

3. Riigiettevõtte asutajaks on Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet, kelle halduses on Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud nimekirja võetud riiklik ettevõte, mille baasil riigiettevõte asutatakse. Nende ettevõtete puhul, mis ei kuulu ühegi ministeeriumi või riikliku ameti haldusse, on asutajaks Eesti Vabariigi Majandusministeerium.

4. Kehtestada, et riigiettevõtte haldusnõukogu liikmed saavad oma töö eest tasu määrades ja korras, mille määrab kindlaks Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga.

7. Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil kehtestada koos Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumiga 1. veebruariks 1991. a. riiklike aktsiaseltside juhatuste liikmete töötasustamise kord.

8. Riiklike ettevõtete vara tervikvarana või nende struktuuriüksuste tervikvarana rendile andmine toimub Eesti Vabariigi seaduste ja valitsuse otsustega kehtestatud korras.

9. Juhtida kohaliku omavalitsuse täitevorganite tähelepanu riiklike ettevõtete vara munitsipaalomandusse võtmise lubamatusele enne Eesti Vabariigi vastava seadusega riigi vara kohalikele omavalitsustele üleandmise korra kehtestamist.

11. Kinnitada juurdelisatud:
1) riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil 15. jaanuarist 1991. a. asutatakse riigiettevõtted;
2) "Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärus";
3) "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend";
4) esimest ja teist tüüpi aktsiaseltsi juhatuse ajutised põhimäärused.

12. Kiita heaks ettevõtete nimekiri (juurde lisatud), mis esitatakse erastamisele Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13. detsembri 1990. a. otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 2 alusel ning esitada see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumile.

13. Panna käesoleva määruse täitmise kontroll Eesti Vabariigi Majandusministeeriumile.

Eesti Vabariigi Valitsuse esimees E. SAVISAAR

Eesti Vabariigi riigiminister R. VARE

Tallinn, Toompea, 29. detsembrist 1990. a. nr. 264.

Riiklike ettevõtete nimekiri, mille baasil 15.jaanuarist 1991. a. asutatakse riigiettevõtted

"Eesti Gaas"
"Eesti Kütus"
Tootmiskoondis "Liviko"
Tubakavabrik "Leek"
Tootmiskoondis "Juveel"
"Eesti Geoloogia"
"Eesti Tsement"
Järvakandi Tehased
Tallinna Külmhoone nr.1
Tartu Külmhoone
Eesti Raudteekond


KINNTATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a. määrusega nr. 264

Riigiettevõtte haldusnõukogu põhimäärus

I. Üldsätted

1. Riigiettevõtte kõrgeimaks organiks on riigiettevõtte haldusnõukogu (edaspidi haldusnõukogu), mille kaudu riik teostab oma majanduspoliitikat.

2. Haldusnõukogu, selle moodustamise kord, õigused, kohustused, arvkoosseis ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riigiettevõtte põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras. Haldusnõukogu liikmed nimetatakse kuni viieks aastaks.

3. Pooled haldusnõukogu liikmetest nimetatakse selle Eesti Vabariigi ministeeriumi või riikliku ameti ettepanekul, kelle halduses on riigiettevõte, pooled aga Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ettepanekul (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumide ja riiklike ametitega) teadlaste, majandus-, rahandus- ja ühiskonnategelaste hulgast. Nii riigiettevõtte asutaja kui ka Eesti Vabariigi Majandusministeerium võivad pöörduda Eesti Vabariigi Valitsuse poole motiveeritud taotlusega enda poolt esitatud haldusnõukogu liikme asendamiseks teisega.

4. Haldusnõukogu juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Eesti Vabariigi Valitsuse otsustest, käesolevast põhimäärusest ja riigiettevõtte põhikirjast.

5. Haldusnõukogu liikmed saavad töö eest haldusnõukogus ettenähtud korras tasu. Haldusnõukogu liikmetele makstav tasu arvatakse riigiettevõtte halduskulude hulka.

6. Haldusnõukogu tehnilise teenindamise tagab riigiettevõtte administratsioon ja sellega seotud kulud arvatakse riigiettevõtte üldkulude hulka. Tehnilise teenindamise kulude suurust ja otstarbekust kontrollitakse kehtestatud korras.

II. Õigused ja kohustused

7. Haldusnõukogu:
1) nimetab ametisse direktori ning direktori ettepanekul tema asetäitjad, kinnitab nende ametipalgad ning töötasustamise korra, vabastab ennetähtaegselt direktori, kui ettevõtte tegevus on vastuolus ettevõtte põhikirja või seadusandlusega;
2) korraldab ettevõtte revisjonialast tööd, valib revidendi või revisjonikomisjoni ning määrab erakorralise revideerimise läbiviimise;
3) kinnitab ettevõtte aastaaruande ja bilansi, otsustab kasumi jaotuse, sealhulgas ettevõtte fondidesse tehtavad eraldised;
4) kinnitab aastaeelarve;
5) tehingu väärtuse või iseloomu alusel määrab kindlaks tehingud, mis kuuluvad kinnitamisele haldusnõukogus (vara rentimine, müük jne.);
6) määrab kindlaks ettevõtte majandustegevuse perspektiivsed suunad;
7) otsustab pikaajaliste laenude võtmise, esinduste ja filiaalide asutamise ning nende tervikvara müümise, samuti investeeringute teistesse ettevõtetesse paigutamise küsimused;
8) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid ettevõtte kahjumi katmiseks riigi poolt, kui see ei ole tekkinud ettevõtte ebaefektiivse tegevuse tõttu;
9) töötab välja ja esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid põhikirja muutmise, ettevõtte reorganiseerimise või tema tegevuse lõpetamise kohta;
10) esitab riigiettevõtte asutajale ettepanekuid riigiettevõtte vara erastamise kohta.

III. Juhtimine

8. Haldusnõukogu tööd juhib haldusnõukogu esimees, tema äraolekul aga haldusnõukogu esimehe asetäitja. Haldusnõukogu esimehe ja tema asetäitja valivad enda hulgast haldusnõukogu liikmed.

9. Haldusnõukogu koosolekud kutsutakse kokku esimehe või tema asetäitja poolt vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Haldusnõukogu esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma haldusnõukogu erakorralise koosoleku kui seda nõuab revident või revisjonikomisjon või vähemalt 1/4 haldusnõukogu liikmetest.

10. Haldusnõukogu koosoleku toimumisest ja päevakorrast tuleb kirjalikult teatada kõigile haldusnõukogu liikmetele vähemalt 15 päeva enne koosoleku läbiviimist. Täiendavate küsimuste päevakorda võtmiseks on vajalik vähemalt 2/3 haldusnõukogu liikmete nõusolek.

11. Haldusnõukogu on pädev otsuseid vastu võtma kui koosolekul osalevad vähemalt pooled haldusnõukogu liikmed, välja arvatud nõukogu esimehe ja tema asetäitja valimine, milleks on vajalik vähemalt 3/4 haldusnõukogu liikmete osavõtt. Otsused võetakse haldusnõukogus vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud käesoleva põhimääruse punkti 7 alapunktis 9 nimetatud küsimustes, milleks on vajalik vähemalt 3/4 häältest. Igal haldusnõukogu liikmel on hääletamisel üks hääl. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav haldusnõukogu esimehe hääl.

IV. Vastutus

12. Haldusnõukogu esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad oma kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
Haldusnõukogu liige vabaneb vastutusest vaid Eesti Vabariigi huvitatud ministeeriumile või riiklikule ametile esitatud kirjaliku vastuväite korral haldusnõukogu väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes.

IV. Tegevuse lõpetamine

13. Haldusnõukogu tegevus lõpetatakse riigiettevõtte likvideerimise komisjoni moodustamise momendist.



KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a.määrusega nr. 264

Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutine juhend

1. Käesolev juhend määrab kindlaks Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil riiklike aktsiaseltside asutamise korra.

2. Riiklike aktsiaseltside asutamine ja tegevus toimub kooskõlas Eesti NSV Ministrite Nõukogu 23. novembri 1989. a. määrusega nr. 385 kinnitatud "Aktsiaseltsi põhimäärusega", arvestades erisusi, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 1990. a. määrusega nr. 264 "Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete üleviimise kohta uutele organisatsioonilistele vormidele".

3. Kuni aktsiate müügi alguseni on riiklikeks aktsiaseltsideks kõik aktsiaseltsid, mis on asutatud Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete vara baasil ja mille aktsiatest kuulub asutamise momendil riigile 100 protsenti.

4. Riiklikke aktsiaseltse on kahte tüüpi:
1) esimest tüüpi aktsiaseltsid, mille puhul, lähtudes nende majanduslikust tähtsusest, Eesti Vabariigi Valitsus peab otstarbekaks pikema aja jooksul säilitada riigile kuuluvate aktsiate osakaal üle 50 protsendi;
2) teist tüüpi aktsiaseltsid, mille riigi omanduses olevad aktsiad kuuluvad müümisele pärast riigivara erastamise korra kehtestamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt.

5. Taotluse Eesti Vabariigile kuuluvate riiklike ettevõtete baasil riikliku aktsiaseltsi asutamiseks esitaba Eesti Vabariigi Valitsusele Eesti Vabariigi Majandusministeerium kooskõlastatult Eesti Vabariigi ministeeriumi või riikliku ametiga, kelle halduses on vastav ettevõte, silmas pidades ettevõtete ettepanekuid ja vabariigi majanduse huve.
Asutatava riikliku aktsiaseltsi tüübi otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.

6. Asutatava riikliku aktsiaseltsi põhikirja kinnitab Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet, kelle halduses on vastav ettevõte, kooskõlastades selle eelnevalt Eesti Vabariigi Majandusministeeriumiga. Juhul, kui vastav Eesti Vabariigi ministeerium või riiklik amet ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium ei saavuta kokkulepet, otsustab küsimuse Eesti Vabariigi Valitsus.

7. Riikliku aktsiaseltsi aktsiakapitaliks on tema moodustamise momendil olemasolevate põhivahendite bilansiline maksumus algväärtuses.
Enne aktsiate eraomandisse müügi alustamist on nõutav riikliku aktsiaseltsi kõigi varade hinna täpsustamine Eesti Vabariigi Riigivaraameti poolt.
Riikliku aktsiaseltsi poolt makstavate dividendide kasutamise ettevõtte arenguks või eelarvekulude katteks otsustab igal aastal Eesti Vabariigi aasta majandusarengu kava ja riigieelarve alusel Eesti Vabariigi Valitsus ning selle vormistab Eesti Vabariigi Rahandusministeerium.

8. Riiklik aktsiaselts registreeritakse Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud korras. Asutamislepingut asendab Eesti Vabariigi selle ministeeriumi või riikliku ameti käskkiri riikliku aktsiaseltsi asutamise ja selle põhikirja kinnitamise kohta, kelle halduses on vastav riiklik ettevõte.

9. Eesti Vabariigile kuuluva riikliku ettevõtte baasil asutatav riiklik aktsiaselts on tema õigusjärglane.





KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a. määrusega nr. 264

Esimest tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine põhimäärus


1. Riikliku aktsiaseltsi , mille aktsiatest 100 protsenti kuulub riigile, on kõrgeimaks organiks riikliku aktsiaseltsi juhatus (edaspidi juhatus).

2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine, aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi reorganiseerimine ja likvideerimine, mille otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.

3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatus koosneb paaritust arvust liikmetest, üldjuhul on see 5-liikmeline.

4. Eesti Vabariigi ministeerium, kelle halduses on riiklik ettevõte, mille baasil asutatakse riiklik aktsiaselts, nimetab juhatuse koosseisu ettevõtte kollektiivi, nimetatud ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumidega) esitatud isikud.

5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi üldkoosolek vastava ministeeriumiga kooskõlastatult ühe oma esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, esitab üldkoosolek ministri motiveeritud taotluse alusel uue kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus on lõplik.

6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu liikmeid.

7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras.

8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses ettenähtud korras tasu.
Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse riikliku aktsiaseltsi halduskulude hulka.

II. Juhatuse õigused ja kohustused

9. Juhatus:
1) nimetab ametisse ja vabastab ametist riikliku aktsiaseltsi tegevdirektori. Direktori töötasustamistingimused määratakse kindlaks lepinguga;
2) kinnitab riikliku aktsiaseltsi aastaaruande ja -bilansi, otsustab kasumi jaotuse;
3) kinnitab aastaeelarve, kulutused kuluelementide gruppide lõikes (materiaalsed kulud, töötasu) ja kasumi jaotuse;
4) määrab vabariigi majanduspoliitikast lähtudes kindlaks majandustegevuse perspektiivsed suunad ja investeeringud;
5) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd, otsustab erakorraliste revisjonide läbiviimise;
6) kinnitab kõik aktsiaseltsi varadega tehtavad tehingud, mille maksumus on suurem, kui 5 protsenti aktsiaseltsi aktsiakapitalist;
7) määrab tegevdirektori volituste piirid.

III. Juhtimine

10. Juhatuse tööd juhib juhatuse esimees, tema äraolekul aga esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast. 3- liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees.
Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega.

11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kvartalis. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl. Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku kui seda nõuavad revident või revisjonikomisjon või vähemalt 1/4 juhatuse liikmetest.

IV. Vastutus

12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.

13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes.





KINNITATUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a. määrusega nr. 264

Teist tüüpi riikliku aktsiaseltsi juhatuse ajutine põhimäärus

I. Üldsätted

1. Riikliku aktsiaseltsi kõrgeimaks organiks kuni aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumiseni on riikliku aktsiaseltsi juhatud (edaspidi juhatus).

2. Juhatuse moodustamise kord, selle õigused, kohustused ja tegevuspõhimõtted määratakse kindlaks riikliku aktsiaseltsi põhikirjaga, mis on koostatud ja kinnitatud Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.
Riikliku aktsiaseltsi asutamisel kooskõlas "Riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendiga" kuuluvad aktsionäride üldkoosoleku pädevuses olevad küsimused juhatuse pädevusse, välja arvatud juhatuse liikmete töötasu kinnitamine, aktsiate müügi korra kehtestamine ning riikliku aktsiaseltsi reorganiseerimine ja likvideerimine, mille otsustab Eesti Vabariigi Valitsus.

3. Juhatus nimetatakse kolmeks aastaks. Juhatuses on paaritu arv liikmeid, üldjuhul on see 7-liikmeline.

4. Eesti Vabariigi ministeerium, kelle halduses on riiklik ettevõte, mille baasil asutatakse riiklik aktsiaselts, nimetab juhatuse koosseisu ettevõtte kollektiivi, nimetatud ministeeriumi ja Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi poolt (kooskõlastatult teiste huvitatud ministeeriumidega) esitatud isikud.

5. Juhatuse liikmeks esitab ettevõtte kollektiivi üldkoosolek kooskõlastatult vastava ministeeriumiga ühe oma esindaja, kuid mitte selle ettevõtte tegevdirektori. Kui ministeerium ei nõustu esitatud kandidatuuriga, siis ministri motiveeritud taotluse alusel esitab kollektiivi üldkoosolek uue kandidatuuri. Pärast teistkordset keeldumist üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus on lõplik.

6. Vastav ministeerium ja Eesti Vabariigi Majandusministeerium nimetavad omalt poolt juhatusse võrdse arvu liikmeid.

7. Iga juhatuse liikme võib teda juhatusse suunanud ministeerium või ettevõtte kollektiiv asendada käesoleva põhimääruse punktides 4 ja 5 ettenähtud korras.

8. Juhatuse liikmed saavad töö eest juhatuses ettenähtud korras tasu.
Juhatuse liikmetele makstav tasu arvatakse riikliku aktsiaseltsi halduskulude hulka.

II. Juhatuse õigused ja kohustused

9. Juhatus:
1) nimetab ametisse ja vabastab ametist riikliku aktsiaseltsi tegevdirektori. Direktori töötasustamistingimused määratakse kindlaks lepinguga;
2) korraldab aktsiaseltsi revisjonialast tööd ja erakorraliste revideerimiste läbiviimist, kasutades selleks audiitorkontrolli;
3) kinnitab aktsiaseltsi aastaaruande ja -bilansi;
4) kinnitab aastaeelarve;
5) määrab vabariigi majanduspoliitikast lähtudes kindlaks majandamise perspektiivsed suunad ja investeeringud;
6) otsustab pikaajaliste laenude võtmise;
7) määrab kindlaks kõigi nende riikliku aktsiaseltsi varaga teostatavate tehingute ulatuse rahalises väljenduses, mis tuleb kooskõlastada juhatusega.

III. Juhtimine

10. Juhatuse tööd juhib esimees, tema äraolekul aga esimehe asetäitja. Juhatuse esimees valitakse juhatuses riigiasutust või -organisatsiooni esindavate liikmete hulgast. 3-liikmelises juhatuses valitakse ainult esimees.
Juhatuse esimehe ja tema asetäitja valimised toimuvad kõigi juhatuse liikmete osavõtul lihthäälteenamusega.

11. Juhatuse koosolekud kutsub kokku juhatuse esimees või tema asetäitja vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord poolaastas.
Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega, kusjuures häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe hääl.
Juhatuse esimees on kohustatud kohe kokku kutsuma juhatuse erakorralise koosoleku, kui seda nõuavad vähemalt 1/4 juhatuse liikmetest või audiitor.

IV. Vastutus

12. Juhatuse esimees, tema asetäitja ja liikmed vastutavad neile pandud kohustuste täitmise eest Eesti Vabariigi seadusandluses ettenähtud korras.

13. Juhatuse liige vabaneb vastutusest vaid teda juhatusse suunanud organile esitatud kirjaliku vastuväite korral juhatuse poolt väära otsuse vastuvõtmise või õige otsuse mittevastuvõtmise suhtes.





HEAKSKIIDETUD
Eesti Vabariigi Valitsuse
29.detsembri 1990. a. määrusega nr. 264

Ettevõtete nimekiri, mis esitatakse erastamiseks Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 13.detsembri 1990. a. otsuse "Eesti Vabariigi seaduse "Riiklike teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamise kohta" kehtestamisest ja rakendamisest" punkti 2 alusel


Õmblustootmiskoondis "Baltika"
Õmblusvabrik "Võit"
Tallinna Taksopark
Valga Autobaas
Ettevõte "Mareta"
Väikeettevõte "Sami"